Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik REHEPAPP A.Kivirähk Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida.
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas
oktoober 1865 Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kristjan oli üks esimesi Eesti kunstnik. Teme vend oli eesti kunstnik Paul Raud. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Kristjan Tartus ja Peterburis õpetajana. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu
Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6
panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma meisterdatud kratile hinge sisse ning põrgusse jäi ka minemata. Ta jagas lahkelt oma sõstraid kõigi külaelanikega, kes soovisisd oma kratile hinge osta.
kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses.
" Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3
peatükkideks. 5. Stiil: Kivirähk on külaelanikke kujutanud karikatuurselt ja huumoriga. Külaelanikes on ta esile toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt. 6. Teose tähendus praeguses hetkes: Äratab huvi muistsete eestlaste uskumuste ja mõttemaailma vastu (näiteks kratid, vanapagan). Probleemid: Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). 7. Võrdlus:
põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada
Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu
Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks, Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool, ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats
käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi. Abimees saabus kohale ning imestas kuidas nii loll mõni inimene olla saab. Inimesed krabasid kõike mida kätte saadi, kas siis naabri sahvrist, mõisaaidast või vanapagana käest. Suureks abiks olid neile kratid, kes täitsid kõik peremehe soovid, Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest
,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine
enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika ahnus, vilja ja küttepuude vargused ja ka tapmine, sõnavara on üldiselt normaalne, kuid kõige ebameelvivama ja ropuma suuga on Õunaendel. ''Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle'' on Andrus Kivirähnu poolt kirja pandud veidi ropu sõnavaraga teos, mis on antud järje kolmas ja ka viimane osa, kus o juttu meie poliitikute ennekuulmatutest ning jalustrabavatest seiklustest millel puudub õnnelik lõpp
Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.” Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles „Rehepappi” ise lugenud, tundus selle raamatu filmipilti ümbertegemine keeruline ettevõtmine. Seda kõike seetõttu, et on raske kujutada „Rehepappi” atmosfääri. Lisaks olid ka raamatus mõned üleloomulikud tegelased(nt: Kratid, Vanapagan), kelle kujutamine võis olla küllaltki keeruline. Nõustun Rammoga, et armastuslooks seda päris nimetada ei saaks, kuigi armastust ja valu seal on, siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse mulje, seda siis kas huvitavalt kujutatud krattide või inimeste omapäraste käitumismudelite tõttu. Lauri Jürisoo lausus: „See romaan („Rehepapp”) on minu jaoks nagu Eesti "Švejk": kahtlemata
aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse
aaretega. Tegevus käib ,,oma ämblikuniidi otsas kõlkuva elu" hoidmise nimel. Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks. Kivirähk ise on maininud, et tal ei olnud muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega
Laps kindlasti vannub: ,,No, miks kurat pean seda mina tegema?". Noor ei mõista jälle, et erinevad oskused, võivad elus kasuks tulla ja ema-isa ainult tahavad aidata. Kuidas me neid erinevusi saaks ära hoida? Kui nüüd aus olla, siis ei saagi, mingi konflikt tekitab ikkagi erimeelsusi ja probleeme suhtlemisega. Ega vanemad ei saa järgi anda ja lastele kõike lubada või ette-taha ära teha. Kui nii juhtub, on lapsed ära hellitatud ja ka järgmised põlved on upsakad ja hellitatud kratid. Mingisugune tibatillukene konflikt suudab ikka suhted sassi ajada ja erinevusi tekitada. Kui tõesti väga-väga tahta, siis saab erinevusi ja suhteprobleeme ära hoida, kuid siis oleks elu ilmselt väga igav ja lapsed ega ka vanemad ei õpiks elult midagi. Põlvkondade vahel peaks valitsema usaldus.
ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas. Ropu kõnepruugi koha pealt tekkis mul küsimus, et kas tol ajal tõesti räägiti samade väljenditega nagu tänapäeval? Mõnes episoodis jättis just see väga ebaloomuliku mulje. Mart Rauni arvates on film loovalt ja julgelt teostatud, kus kogu meeskond on vaeva näinud. „Kivirähu maailm on põnevalt ja detailselt kinolinale loodud ning kratid toredasti ellu äratatud. Näitlemine ja dialoog on küll kohati ebastabiilne, ent tegelaste valikud on väga hästi õnnestunud,“ Samas leiab ta: “Järjekordne raamatuadaptsioon, mida pole õnnestunud hästi filmi keelde tõlkida. Liiga paljud liinid ning tegelaskujud konkureerivad ekraaniaja pärast ning režissöör ja monteerija on silmnähtavalt jännis loo fookuse hoidmisega. Keskne tundub
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti
Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud jätkas Kalevipoja- teemaliste tööde loomist kuni oma viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913-1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud
esialgsele vastuseisule abielluti 1924 aastal Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. 3 Looming Enamus Kristjan Raua töödest oli pliiatsi- ja söejoonistused. Vähem tegeles ta maailmisega. Tema joonistusmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid, kratid, personifitiseerunud loodusjõud ja lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Aastatel 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. Aastal 1935 tähistati Eestis raamatuaastat. Sellele astal ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega raamat "Kalevipoeg"
just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera
Perekond Aisheite Juurde 1921 leidis sealt perest ka tütre oma abikaasaks. 3a jooksul sündis peresse ka 1 tütar ja 2 last. Abiellusid ja asusid nõmmele elama. Esimesi Eesti kunstnike kes rajas oma karjääri Eestisse. Pärast Pariisi Reisi kujunes välja aujoomane stiil. Arhailised ja nurgelised vormid, siluettide väljenduslikkus, mamemehtaalsus. Domineerijad ka Eesti Talupoja jõulised vormid. Tema joonistustel on nähtava kuju saanud Tondid , kratid, persomitseeritud loodusjõud , 1935 illustratsioonidel. V Rahvus eepos Kalevipoeg. 21 illustratsiooni ( päised jne) Kristjan Raud oli iseloomulik , ekspersiivsus, pliiats, söe joonistused. Väga palju joonistas teeradasid. Esimesi eesti kunstnike kes rajas oma karjääri eestis. Arhailised nurgelised vormid. Suur osa on seotud Eesti valllaeveri pärandiga. 1940 oli Kristjan Raua aasta. Pühendatud kunstniku 75. Sünnipäeva. Suri 1942 . 1942 lõpetas ta ka raamatu. Talumaastikud.
tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud. Rehepapp - ilmselt ainulaadne sõna, millel pole vastet üheski teises keeles - on mees, kes on lihtsalt rehepapp. Ravitseja, nõid, tark mees - kuidas ka ei kutsuks teda, ta ongi rehepapp. Teos näitab, kui tähtsal kohal on olnud ja on võib-olla ka siiani eestlaste elus uskumine. Kurat ja Jumal on lahutamatud just sellepärast, et ilma üheta ei oleks teist. Kui meil ei oleks Kuradit, poleks kellegi kaela ajada halbu asju. Siis oleks ju Jumal ka pahategudes süüdi
Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule südamelähedasteks kuni surmani. Eksliibrid
Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Vanapagana tüssamiseks kasutati valelikkust ja kavalust: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Eestlasi on kujutatud ka mõnest heast küljest: nad on arukad ja võimelised suurteks püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati
Seda nähes visanud mees krati maha ja pannud putkama. Sestsaadik olnud mehel rohkem õnne. Saanud üsna hea järje peale Kratt ei läinud keegi sealt üles korjama. Mädanenud teine üsna äragi. 4 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_m%C3%BCtoloogia http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/mytoloogia.html M. Johann Eisen, 2001. Näkid, kratid, luupainajad. Tallinn M. Johann Eisen, 1995. Eesti mütoloogia. Tartu 5
ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga.
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit
Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa). Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu
reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nikolai Triik: Aastani 1910 elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti ülevaatenäitust, avaldas ajakirjanduses selgitavaid üleskutseid, valmistas näituse plakati kavandi ning osalses praktilises organiseerimises. Lisaks esines ta näitusel ka kunstnikuna
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju
ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6
põhjendades seda sellega, et sakste asjad on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub on nende oma. Ta mainib ka igiammu sakste poolt ebaõigelt tapetud eestlaste kuningas Lembitut. Kõik eestlased on muistse kuningas Lembitu järeltulijad. Ints on oma viha sakste vastu valmis väljendama ka sellega, et minna härraste tuppa ja sülitada nende linade peale. Ebamaised tegelased: Vanapagan, tondid, nõiad, kratid, libahundid, merilehmad, kollid, pisuhännad, koerakoonlased. Igasugused juhtumised nende tegelastega pakuvad meeleolukat ja lõbusat vahelugemist. Tsitaadid: ,,Kurat! Kuradi mõis! Et katk neid õgiks, sead sellised!" ( lk. 3; sulane Jaan) "Mõis on see neetud hädaorg!" ( lk. 4; Koera Kaarel) "See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi" ( lk 8; rehepapp) Juhtidee
.....................................1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt
ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad
ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6
Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära.
ekraani on olemas ka joonistamine ja lugemine, loodus ja õuemängud. · ,,Maailma ots ja teisi lugusi" (2002) on Henno Käo omanäolisest töötlused meie kummalises maailmas toimuvatest sündmustest. Kasutatud on nii rahvajuttudest tuntud süzeekäike kui vaba fantaasiat. · ,,Ahjukoll ja teisi lugusid" (2003). Selle raamatu lood on juhtunud vanal ajal. Siin kohtad tegelasi nagu külmkingad, ahjukollid, ussikingad, kratid jne. · ,,Viimane minut" (2003) on siklusjutt poisist, kel õnnestub läbikäimisse sattuda teispoolse rahvaga keskteelised, härjapõlvlased, päkapikud jt. ja jõudumööda maailma hädadest päästa. · ,,Napakad jutud: postpõdernistlik raamat" (2003) sisaldab hulganisti vaimukaid vihjeid tänasele elu-olule. Raamatu tegevuspaigaks on mets ja tegelasteks metsaelanikud. Metsas elab igast masti loomi ja linde, aga seal liigub ka muid
raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi
maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd
13. Tekib isu – ei sure 14. Kui haige kööritas – sureb 15. Kui haige rääkis ära saladusi – sureb 18. Milliseid vägesid seostati Maaga. Maaga seotud uskumused. Maa on kõigi asjade ema. Maad ei tohi haavata, asjata rohtu katkuda, kuuma vett ega supileeme maha kallata. Suurel Reedel ei tohtinud maad kaevata, oksi murda). Maa omab inimest. Maa õpetab. 19. Mida pelgasid libandid Eesti usus? 1. Valgust - surnuhing 2. Hunte 3. Äikest – nende hävitamine Kratid pelgasid üksteist. Hõbekuuli 20. Miks pidi olema inimesel palju hingi animismis? Animism tähendab usku paljudesse hingedesse, seega usku ka teispoolsusesse ja et maa on mitmekihiline. Selleks peab olema inimesel palju hingi, üks on materiaalne maailm ja teine on vaime maailm(kõik, mis on vaimses maailmas, tahab materialiseeruda). Materiaalne ja vaimne maailm mõjutavad üksteist. 21. Milliseid töid võis teha kui surnu oli majas? Teede parandamine, aedade parandamine 22
ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd
annaabi.ee 
