Margaret Atwood Kairit Ladvig 8.klass Kuldre Kool 2011 Margaret Atwood Margaret Atwood (18. november 1939, Ottawa, Kanada) on inglise keeles kirjutav Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist. Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. Elulugu Kanada Ontario osariigis Ottawas 1957. aastal alustas ta õpinguid sündinud Margaret Atwoodi ema Toronto ülikooli Victoria kolledzis, oli dietoloog Margaret Dorothy kus tema õppejõudude seas olid (neiupõlvenimeg...
Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6.) Mängulisus 7.) Absurd 8.) Iroonia 9.) Paroodia 10.) Must huumor 11.) Pila 12.) Alternatiivsed teemad (neegrid) 13.) Õigekirjareeglite eiramine 14.) Algne ja madal keel (ropendamine) 15.) Fragmentaarsus (katkendlikkus, puudub tervik) Allkirjanduse teke: 1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule Autoreid välismaalt: 1.) Gabriel Garcia Marquez 2.) Umberto Eco 3.) Milan Kundera 4.) Kurt Vornegut 5.) Toni Morrison 6.) Margaret Atwood 7.) Graham Swift 8.) Ahmed Salman Rushdie 9.) Suzanna Arundathi Roy Autoreid Eestist: 1.) Mati Unt 2.) Sven Kivisildnik 3.) Contra 4.) Kauksi Üll 5.) Emil Tode 6.) Kadri Kõusaar 7.) Peeter Sauter 8.) Kaur Kender 9
Peategelane, viieteist aastane tüdruk nimega regina leiab raamatupoes töötades ühe inimese vana päeviku. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse inimese väljamõeldiseks. Päevikust loeb ta, et neelajad tulevad Kahjaööl, see on talvine pööripäev. Kui kätte jõuab järjekordne kahjaöö, siis Regina ja ta sõber Aaron proovivad neelajaid välja kutsuda.. Selleks peavad nad oma suurimate hirmudega silmitsi seisma. Regina kardab ämblikke ja Aaron kardab ujuda, kuna ta oleks väiksena peaaegu ära uppunud. Kahjaööl on Regina oma vennaga Henry üksi kodus ja Aaron läheb sinna. Regina ja aaron teevad katsed neelajaid näha, kuid nad ei näe neid.. Nad ei usu neelajatesse enam üldse. Kuid kui Regina väikevend Henry hakkab veidralt käituma, Saab Reginale selgeks, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool seda päevikut. Regina koos Aaroni ja Ebeniga hakkavad otsima rohkem info...
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud
Holmes),Edgar Allan Poe(Mõrv Rue Morgue'il).Teose keskmes on peategelane kelle silme läbi sündmusi jälgitakse.Teos põhineb toimepandud kuritööl.Tegevuspaik Suurlinn.Tänapäeval on KK süzee enamasti üht tüüpi. Õuduskirjandus - Pärineb juba muinasjuttudest.Esile kerkis uuesti 19.saj. romantismiajal.Eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmutunnet.Kujutatakse tavatuid tegevuskohti,ning väärastunud tegelasi.Tegevuskohti ja olukordi kirjaldatakse sügavuti.(Edgar Allan Poe) Ulmekirjandus - Teadusliku fantasitika elmente on esinnud läbi aegade,varaseim renessansikirjaniku Dante Alighieri ,,Põrku-kujutust".Läbimurdeks sai M:Shelley romaan ,,Frankenstein" (1818).UK arengut mõjutasid teaduse saavutused ja nenede laialdane tutvustus.Ulmekirjandusele,mille eesmärk on käsitleda võimalikk teadussaavutusi,pani aluse J.Verne,,20 000 ljööd veeall"(1870).Tänapäeva UK tegeleb inimeste hoiatamisega katastroofide eest.
Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood) ja edasiarendajaks inglane Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). 19. sajandi lõpus hakati kirjutama seiklusjutte, mis sageli toetusid varasematele kirjanduslikele ainetele, sealhulgas rahvaloomingule. Seikluskirjanduse tuntud teosed on A. Dumas romaan "Krahv Monte Cristo" ja H. Pyle "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused". 20. sajandi üheks populaarseks seikluskirjanduse liigiks on ulmekirjandus, mille kõigi aegade menukamaks autoriks on prantslane Jules Verne ja inglane George Wells, aga ka ameeriklane I. Asimov ja poolakas S. Lem. Eesti kirjanikud on seikluskirjandust vähe viljelenud. Eesti keeles on aga ilmunud mitmeid mahukaid seiklusjuttude sarju: "Seiklusjutte maalt ja merelt", kriminaal- ja ulmeromaanide sari "Mirabilia" ja "Põnevik". Valgustuskirjanduse ideid inglise kirjanduses kannab Daniel Defoe (1660 1731)
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud tei...
Adventure-seiklus Crime-kuritegu Detective-detektiiv* Ghost-kummitus* Historical-ajalooline* Horror-õudus* Science fiction-ulmekirjandus Spy-spioon Travel-reisimine* Boring-igav* Complicated-keeruline Educational-haridus Exciting-põnev Fantastic-fantastiline* Fascinating-paeluv Funny-naljakas* Hilarious-lõbus Imaginative-kujutlusvõime Interesting-huvitav* Outstanding-väljapaistev Romantic-romantiline* Scary-õudne/hirmutav* Case- tagaajamine Violently- vägivaldselt Cab-takso Slippers- sussid Test tube- katseklaas Astonished-üllatunud Whisper-sosistama Convinced-veendunud Mutter-podisema Destroy-hävitama
Kivirähk, K. Prügi, I. Trull, A. Pervik,, H. Nõu , Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses Aidi Vallik "Koletise lugu", "Unekoer", Kerttu Soans "Käolehm ja tibu", "Olivia ja esimene maailm", Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere", Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep ,,Katus sõidab" ,,Liisu", ,,Tere" Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid.
Montague Rhodes James ,,Kummitused nukumajas" Utoopia. Teostamatu ideaalne ühiskond. ...Ehk olematu koht. Tuleb kreeka keelest tuletatud tehissõnadest: u-ei ja topos-koht. Tuli kasutusele inglise mõtleja ja kirjaniku Thomas More'i teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus. Põhimõtteliselt on esinenud läbi aegade. (Tekkis 18. saj) Üheks varasemaks peetakse Dante Alighieri terviklikku Põrgu-kujutust. Läbimurde sai Mary Sheliey ,,Frankenstein", kus on ühitatud teaduslikus ja fantastika. Kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende laialdane tutvustus. · Eesmärk käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis. · Kirjeldab midagi, mida tegelikult olemas pole Robert Silverkerg ,,Näha nähtamatut"
vanemana kirjanduse mõistet väärtustama õiglaselt. Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja tarkusi maailmale. Lugedes teaduslikke ning ajaloolisi juhtumisi saad teada uusi sõnu, mis omakorda laiendab rohkesti silmaringi. Kriminaal- ja põnevusromaanide keerdkäigud panevad sind arutlema erinevate isiksuste valikute tegemises ja otsustes. Armastusromaane lugedes tekitad endale põnevust tegelaste eneseväljenduse kaudu, samuti paraneb enesetunnetus. Ulmekirjandus on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis ning arendab meie maailmataju ja paneb mõtlema universumi üle. Suuresti avardub ka kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduste lahtimõtestamine. Keskendumisvõime suureneb ja see tähendab, et inimene suudab ennast sisemiselt kokku võtta ja suunata kõik jõud ühele eesmärgile ning selle ka saavutada. Segavaid faktoreid ei panda tähele. Luulet lugedes üritame aru saada autori ideestikust ning luuletuse ülesehitusest.
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus)
Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal
tunnus, võrreldes teise seitsme miljardi inimesega, ma õpin kogu elu. Mina ole selline inimene, kes väga ei loe, kui ei ole põhjust, kuid kui ma lugema hakkan, siis mulle tavaliselt meeldib see. Arvan, et kui ei oleks kohustusliku kirjandust, siis ei loeks ma üldse. Kindlasti ma loeks rohkem, kui ma elaks enda vanemate põlvkonnas, kus nende nooruse ajal ei olnud modernset tehnoloogiat ja, et igavust peletada, loeks raamatut. Mulle isiklikult meeldib ulmekirjandus, et saaks sellest stressirohkest argielust eemale natukeseks ajaks. Mulle meeldib ka palju arvutis olla, enamasti mänge mängides, sest see on jälle üks viis, kuidas unustada argielu ja minna hoopis teise maailma. Mängida mulle meeldib just netivõrgus, teiste inimeste vastu, sest minu jaoks ei ole oluline mängu sisu ja selle lugu vaid mulle meeldib võistelda teistega. Näidata, et mina oskan seda kõige paremini, mulle meeldib see pinge mängida kellegi samaväärsega, kuid ma ei lase
mahu(lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi(värssromaan, kiriromaan). Sonett-jaguneb stroofidesse, koosneb 14 värsireast ja lõpeb viimases salmis puändiga Sümbol-võrdkuju(nt. koit nooruse vabaduse sümbol) Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad, aga erineva kõla ja kirjapildiga Süzee-sündmuste järjestus: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus Tragöödia-kurbmäng, õilsatel eesmärkidel tegutsev inimene hukkub ebavõrdses võitluses Ulmekirjandus-fantastilise ainestikuga, käsitleb teaduse mõeldavaid saavutusi ja nende mõju ühiskonnale Uudis-lühike, jutustav tekst, eesmärk on teate edastamine. Ei sisalda kirjutaja seisukohti ja hinnanguid
Raamatut lugesin üpris aeglaselt, kuna alati kui lugesin, siis tegin seda õhtul ja kui raamat on alguses päris igav, siis ei kutsunud mitte miski seda lugema. Raamatu keskpaigas hakkasin ma juba pikemalt ja rohkem lugema. Lugesin ikka päris kaua, et järgmine hommik oli raske ärgata. Raamatu pealkirjast ja välimusest eeldasin midagi igavat, aga raamat oli isegi minu maitsele päris hea, kuna minu maitse on tavaliselt ulmekirjandus. Pole just kõige parem kohustuslik kirjandus, aga minule meeldis. Tahaksin lugeda ka teisi August Mälgu raamatuid ning kindlasti ka teen seda, kui aega leian. Mind muidugi häirib see, et raamat lõppes nagu poole peal ära. Mis sai Luisist? Kas ta sai Orge talu perenaiseks või mitte? Paljud asjad jäid veel minu jaoks poolikuks. Lõpetuseks võin öelda, et raamat on väärt lugemist ja kellel vähemalt natukegi aega ja soovi lugeda, siis kindlasti võiks seda teha
Test 12 1 Write the words 1 A person who works in the library librarian 2 To bring something back to somebody return 3 To continue to live after a dangerous event survive 4 To tell somebody that something is good recommend 5 Between 13 and 19 years old teenager 6 The name of a book title 2 Translate. 1 ulmekirjandus science fiction 2 lugemist katkestama put the book down 3 raamatuid raamatukogust laenutama borrow books from the library 4 ühe hooga läbi lugema in one go 5 samaaegselt at a time 6 humoristlik lugu humorous story 3 Translate. 1 Ema tahab, et ma kastaksin lilli. Mother wants me to water the flowers.
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad
Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal
Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad) Tegevuskohti, olukordi ja tegelasi psühholoogiat kirjeldatkse üksikasjalikult ja sügavuti. Õuduskirjanikuna saavutas kuulsuse ameeriklane Edgar Allan Poe. Vene kirjanikest on õudusjutte kirjutanud Nikolai Gogol, eesti autoritest Veiko Belials ja Urmas Alas. Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus Eesmärk on käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis Aluse pani Jules Verne Johann Wolfgang Goethe, Mery Shelley Utoopia Selline teos, mis räägib sellisest kohast ja korrast, mida pole olemas. Thomas More, Platon Eestis: Karl Ristikivi Eepika Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt
3. Mu sõbral on palju raamatuid astronoomia kohta My friend has lots of books on astronomy 4. Pehmekaanelised raamatud on odavamad, kui kõvakaanelised paperbacks are cheeper than hardbacks 5. Mu vanaise huvitub ajaloolisest romaanist, aga mu vanaema huvitab armastusromaanid My grandfather is interested in historycal novels and my granny loves romantic novels 6. Kuulus auhind kaasaaegse ilukirjanduse eest Famous price for modern fiction 7. Kas sulle meeldib ulmekirjandus Do you like science fiction 8. Uus psühholoogiline põnevik new psychological thriller 9. Novelli või lühijuttude kogumik A collection of short stories 10. Kas sa oled kunagi lugenud elulugusid või autobiograafiat Have you ever read any biographies or autobiography 11. Selleks, et lõpetada oma uurimustöö ma pean konsulteerima teadmeteoseid ja sõnaraamatuid to finish my research paper i need to consult some reference books ot encyclopedias or dictionaries 12
6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine salmideks. Vaatus- draamateose suurim koostisosa Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutava inimesi. Vanasõna- lõhike, tervilik, piltklik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta ( töö,
C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt hakati neid kirjutama romantismiajastul 19.sajandil. Populaarne zanr, sest iga inimene otsib alateadlikult oma ellu põnevust. Eesmärgiks on tekitada lugejas põnevust hirmutunde kaudu. ,"Tegevusest olulisem on detailne kirjeldus, mis loob vajaliku meeleolu (E.A.Poe "Must kass (.................................................. Ulmekirjandus vanim näide on 14.sajandi teos "Jumalik komöödia", kus üritatakse kujutada ette elu põrgus. Kõrgajaks võib pidada 19.saj teist poolt, kui maailmakirjanduses tegutsesid Jules Verne ja Herbert George Wells. Selle ja eelmise sajandi ulmekirjanduse eesmärk on eelkõige hoiatada tänapäeva inimest katastroofide eest, mis võivad inimkonda .("tabada (J.Verne "20000 ljööd vee all", U.Alas "Plahvatus Utoopia teosed, mis püüavad kujutada ideaalset ühiskonda. Tuli kasutusele inglise
surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein).
memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus. Ulmekirjandus ehk teaduslik fantastiline Ulmekirjanduse elemente on esinenud kirjanduses läbi aegade. Läbimurdeks sai Mary Shelley roman `'Frankenstein'' 19.saj. Esimese ulmekirjanduse kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende lailadane tutvustus. Ulme romaanile pani aluse Jules Verne(19.Saj). `'80 päevaga ümber maakera'', `'20 000 ljöödi vee all'',''Saladuslik saar''. Hebert George Wellsi (Ajamasin, Maailmade soda, Nähtamatu) need on ühteaegu hoiatus teosed.
tõusnud ning pea 40 keelde jõudnud kirjanikuga. Ta alustas kirjanduslikku karjääri luuletajana, kellelt on praeguseks ilmunud 9 luulekogu, (eesti k. "Moondatute laulud" 2003). Kuulsaks on ta aga saanud eelkõige oma romaanidega, mis on võitnud mitmeid kirjanduspreemiaid ja esitatud ka briti prestiizikamale, Bookeri auhinnale. Enamik tema teoste sisu on feministliku sisuga ja räägivad naiste ning meeste ebavõrdsusest või naiste rasketest kastumustest ja elust. Taoline feministlik ulmekirjandus on oma populaarsuse saavutanud just erinevate naisteorganisatsioonide poolt, kuid lugejate hulgas on ka tavalisi naisi ning mehi. Tuntumad teosed: · ,,Tantsutüdrukud" (jutustused, 1987), · ,,Teenijanna lugu" (romaan, 1993), · ,,Orüks ja Ruik" (romaan, 2004), · ,,Penelopeia" (romaan, 2006), · ,,Ebakõlad" (romaan, 2008) (http://www.arileht.ee/artikkel/273270) (http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=650)
isiku. Reetmise ja kangelase motiiv..tume keskpunkt on peategelase Johnny isa surm. Läheb Austraaliasse tema tuhka laiali vedama ja mingi spiooni teema jne. 2014 Novellikogu „Kuidas me kõik reas niimodi läheme“, kõik ta novellid seotud mingil määral surma ja selle kartusega. Selles kogumikus põhinevad Rudolf Allaberti (Nõukaaegne Noorsoo Teatri nätileja) isiksusele, tema isiksust proovitakse portrerteerida.. *Ulmekirjandus [konspekt paberkandjal olemas] Kogu ulmekirjandus kujutab spekulatiivset maailma..Jaguneb 3ks kategooriaks :sience-fiction (uus asi..midagi, mida maailmas pole veel olemas nt inimese sarnane robot vms), fantasy (ime, maagia, võlujõud, keskaja kujutluslaad), horror (hirmuelamuse tekitamine). Need jagunevad omakorda mitmesse alarühma, nt sci-fict’il biopunk (keha muutmise praktikad, bioloogilistesse süsteemidesse sekkumine, uue inimese aretus jms). 90ndate alguses Eesti ulmekirjandus üsna tagasihoidlik, siis 00ndate lõpus
väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms. Uudis - Üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine
Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks, akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kujutamislaadile. Sellest tuleneb, et postmodernismi ajal võib tõsine muusika esineda koos performance'iga, traditsiooniline maalinäitus videoinstallatsiooniga, klassikaline ballett moderntantsuga. Kõrvuti käivad globaalne ja subkultuur, punk- ja rahvakultuur; konkreetselt kirjanduses saavad kokku ilukirjandus ja ,,kolekirjandus". Moes on ka ulmekirjandus kui nüüdisaegne müüt, mis kannab tänapäeva inimkonna kartusi ja lootusi. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on
piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga
raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Kaur Kender, Sass Henno, Mehis Heinsaar, Indrek Hargla, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste.
1970-1980ndatel kirjutab mitmes laadis. Järgmised kolm teost ennustavad muutust ette: ,,Õhtu toob tagasi kõik" (1985) murrang. Osutab kirjutamise protsessile; ,,Tükk elatud elu" (1990) ja ,,Hinge tagasitulek" (1990) religioosne poeem. Avalik keskendumine religioossetele otsingutele. ,,Jää ja Titanic" (1995) seotud 1994.a Estonia hukuga. ,,Silm. Hektor" (2000) Erinevad lahendused. ,,Silm" laiema filosoofilise kallakuga fantaasiakirjandus, ,,Hektor" kitsamas mõttes ulmekirjandus. Alates 00ndate algusest tõuseb ulme ja Kaplinski sulandub sinna konteksti hästi, olles teenäitaja. ,,Isale" (2003) autobiograafiline dokumentaal proosa. Kahekõne isaga, keda ta ei mäleta. ,,Seesama jõgi" (2007) autobiograafilne, kuid ka klassikaline romaan. Mängib rolli õpetajakuju (Uku Masing). Peategelase keskne romaan ja ajaromaan. ,,Taivahe heidet tsirk" (2012) tekste 1960ndatest uuema ajani. Lõuna-eesti keeles.
· Arvskaala · Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena Küsimuste tüübid Lahtised küsimused. (Millist raamatut viimati lugesid? Milline on sinu kõige meeldejäävam reisisihtpunkt?) Kinnised küsimused. (Kas sulle meeldib reisida: Kodumaal, Välismaal) Lahtine + kinnine. (Millisesse valdkonda kuulub teie lemmikraamat? Väärtkirjandus, ajaviitekirjandus, ulmekirjandus, elustiili raamatud, ... (midagi muud, täpsustage)) 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. · Nominaaltunnus Enamasti sõnaline, kuigi harvadel juhtudel võib olla ka arvuline, mõni sümbol vms Iseloomustab vastavat tunnust, kuid ei anna infot tunnuse omaduse intensiivsuse või suuruse kohta Näiteks: inimese nimi, lemmikvärv, perekonnaseis, rahvus, jalgpallimängija särginumber
Francis Scott Fitzgerald (1886-1940) Ameerika kirjanik, alustas kirjutamist noorelt Psühhoanalüüs, džäss, kino, kadunud põlvkond Tegelased noored pidutsejad (noor mees) Looming „Suur Gatsby“- vaene noormees ei saa rikka tüdrukuga abielluda Karl Ristikivi (1912-1977) Pagulaskirjanik Lasteraamatud, romaanid Looming „Hingede öö“ 1953 Kurt Vonnegut (1922-2007) Ulmekirjandus (üsmbolism) „Tšempionide eine“ 1973 „Tapamaja, korpus viis“ 1969 Imažism Levis Ameerikas ja Inglismaal 1909-1917 Täielik vormivabadus E.A. Poe Sergei Jessenin 1895-1925 1916 aastast moeluuletaja Idüll, kodumaa, sentimentaalsus 1919 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan
90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14.kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu 12 jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike
Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus. Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha. 6. Jaan Unduski ,,Sina, Tuglas" ja ,,Kuum". H. Krull: ,,"Kuum" on keeruka ülesehitusega armastusromaan, täis tsitaate, vihjeid, pastisse, põnevaid arutlusi; autori ajalootunne on võimas ja hämmastavalt originaalne. Noorte peategelaste nimed on laenatud sajandialguse eesti luulest ja nendega seostuvad haritud
siis taipad, miks teda nii vajan ...3 (U. Laht) 1.2. Tekstide liigid 1.2.1. Ilukirjandustekstid Ilukirjanduse loob keelekasutus - kuid mitte tavaline, vaid kujundlik keelekasutus. Ilukirjanduslikud tekstid on romaanid, jutustused, novellid, luuletused, eeposed, ulmekirjandus, noorsoojutustus, draamakirjandus, kriminaalteosed.4 Antud uurimistöö autor viis läbi ankeetküsitluse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13.
UMBERTO ECO (1932 - 2016) on itaalia filosoof, semiootik, kriitik, kirjanik ja keskaja uurija- medievist. On uurinud eelkõige AQUINO THOMAST. Tuntud teosed “Roosi nimi”, “Ilu ajalugu”, “Inetuse ajalugu”, “Foucault pendel”, “Reisid hüperreaalsusesse” jt. 22 Umberto Eco nimetab 20. sajandil toimunud uusekskaja laineks (aga mitte esmakordne) - ajalooline romaan (varasem juba), ulmekirjandus, filmid, seriaalid, koomiksid, feodaalne kapitalism, ka teaduslikus filoloogilistes uurimustes. Umberto Eco arvates me mitte lihtsalt ei unista keskajast, vaid keskaeg on läänemaailma kaasaegsete põhiprobleemide sünnikoht - kapitalism, ühiskondlikud suhted, sotsiaalsed probleemid, rahvusriigid, föderatsioonid, arusaamad armastusest kui õnnetusest, tehnoloogilised uuendused, põllumajandus, suhtumine inimesse kui ressurssi
ilutsemisega. Näiteks: Tema suured ja säravad teod kaunistavad ajalugu veel kaua. (Õpilaskirjandist.) tüüp kunstiline üldistus, mis sisaldab inimese, nähtuse olemuslikke jooni. Ihnuri tüübid on näiteks Nikolai Gogoli (18091852) Pljuskini kuju ning August Kitzbergi (18551927) Mogri Märdi kuju. Rahvaluule tüübi moodustab ühe ja sama laulu, jutu, rahavaluule lühivormi, viisi, mängu, tantsu vm kõik variandid. U ulmekirjandus teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. Ulmekirjanduse rajajad ning arendajad on Mary Shelly (17971851), Jules Verne (18281905) ja Herbert George Wells (18661946). Ulmekirjanduse kaks põhilist suunda on teaduslikud fantaasiad, näiteks Verne'i "20 000 ljööd vee all"), ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohuallikaid tulevikus (tähesõjad, robotite sõda),
· Futuroloogiline keskne mõiste. · Tulevikusokk o tuleviku saabumine on see mis on sokeeriv, sest see saabub väga äkki. Tuleb inimesi ettevalimstada kohtumiseks tulevikuga · Atemporality ? · Tuleviku nimel pole mõtet pingutata, see saabub nagunii. Populaarkultuuri teooriad loeng 13 Baudrillard o Crash o Vatab, kuidas tuleb uus nim. küberrealistlik ulmekirjandus. o Tal on kolmik jaotus: 1. Loomutruud masinad. Põhinevad matkimisel, mimesis. Utoopia idee. Masinad nö jäljendavad reaalsust. Nt masinad, mis näevad välja nagu inimesed, robotid 2. Energial ja jõul põhinevad produtktiivsed simulaatorid. Teaduslik fantastika
o Nn keelekeskne luule o Muu (uus estetiseeriv luule, laulutekstid jne) Draama saab kriisist üle. – 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda, kes on kõige parem draamaautor. Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse. o Eksperimentaalne proosa o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud, on ainult üksikuid teoseid olnud. o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel on sedasorti proosast väga vähe. o Muu (ajalooline proosa, „kuritegevusproosa“, „seebikirjandus“ jne) Kaur Kender 1998 Iseseisvuspäev Karmi stiili esiletõus läheb lahti 1998.aastast romaanist „Iseseisvuspäev“.
sellega, et kirjeldatakse suhteliselt palju erinevaid füüsilisi vigastusi. Teravalt pööratakse tähelepanu erinevatele haigusnähtudele. Inimese keha kujutamine on ka midagi sellist, mida üldiselt eesti kirjanduses väga palju ei ole. Barker hõlmatakse ka sellesse konteksti, mida saam nimetada eesti ulmekirjanduseks. Selles mõttes ongi tema looming teatud probleem kas ta on kergemakaaluline ulmekirjandus või kõrgemalt hinnatud päriskirjandus. 90ndate proosat ilmestab mitmete erinevate kirjutamislaadide tekkimin, seal hulgas ka zanrikirjanudse tekkimine. Selle all peetakse silmas ennekõike meelelahutuskirjandust krimijutud, romanssid, ulmekirjanduse teosed jne. Nõukaajal on see eesti kirjanduses küll olemas, kuid väga marginaalne, vähesed autorid kirjutavad seda. Kirjandus ise lükkab selle kui madala, mitte nii tähendusrikka filosoofiaga kirjandusharu kõrvale
areneb välja, tekste tuleb juurde, tuleb erinevaid laade juurde. (Taandreaga on proosa) Võiks öelda, et neli varianti, kuidas kaardistada. Nende variantide puhul tuleb eeldada, et nad põimuvad kergesti. Päris puhast varianti pole. 1. variant, et kirjutab autobiograafilist proosat. Tema isikut võiks välja lugeda. Rohkem dokumentaalkirjanduslik. Või teine variant, et sellele antakse ilukirjanduslik rüü. 2. võiks rääkida esseistlikust proosast. 3. reisikirjandus. 4. ulmekirjandus. Autobiograafilise proosa väljaarendatum näide on raamat "Isale". Raamat, mis on Kaplinski isale pühendatud. Ei ole tavalises mõttes mälestuste raamat, sest isa ta ei mäleta. PEab isaga teistmoodi rääkima. Ilukirjanduslik variant võiks olla "Seesama jõgi" Kaplisnki ise öelnud, et see on tema tõeline pärisromaan. Autobiograafiline romaan. Mõlemat asjaolu peab arvestama. Autobiograafiat eesti kriitika leiab kergesti, oleneb kui sügavalt v mitmekülgselt
annaabi.ee 
