Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007)
EESTI KUNST 1918 1940 · 1920. aastatel levis avangardism, 1930. aastaist realismilähedase kunsti õitseng · aastaid 2 MS vahel kuldajastu · kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises · kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud '...
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju
pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet. Ta käis iga aasta välismaal reisimas ja ostis alati palju ilusaid asju kaasa. Ta oskas ka saksa keelt. Oli südatalv kui Villu pani parimad riided selga, pesi näo puhtaks, võttis marjaviina kaenlasse ja asus teele. Tee viis Risti tallu kus elas noor neiu nimega Maria, tema vend Priidu ning nende ema Krõõt. Villu tuli Mai kätt paluma. Kosjapalumise rikkus ära Krõõt kuna ta oli nii vihane Villu peale, sest Villu peletas Mai aadlisoost kosjalise ära paar päeva tagasi. Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla. Seal olles õhutas Priidu külamehi komtuurile vastu hakkama sest see nõudis neilt liiga palju makse
Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis olemise ajal sakste peenema viisiga harjunud ja põlgas eestlasi kui talupoegi. Priidust sirgus kena noormees. Maist aga ilus neiu, tõsine ja mõistlik. Kui Villu nende talu ette seisma jäi ja nõudis värava avamist kohtus ta Priiduga kes talle selle avas. Priidu ema oli väga pahas tujus, sest talle ei meeldinud, et ta poeg Villuga läbi käis. Samuti oli Villu armunud Maisse.
JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894
aru mis toimub. See ei aidanud. Kõik oli täpselt nii nagu ta sekundite eest silmi kinni pannes selle jätnud oli. Kusagilt kaugusest kostub helehäälne lapsenutt. „Madli!“ mõtles Priit ja proovis end murult püsti ajada, kuid asjatult. Ta ei suutnud end liigutada, Priit tundis nagu iga tema jäse kaaluks tonn rohkem kui peaks ja liigutamine ei tulnud kõne allagi. Priitu haaras paanika. Higi voolas mööda laupa alla, silmad olid paisunud kahekordseks ja hirm teadmatuse ees tegi Priidu abituimaks poisiks planeedil. Soe õhk ja pimestav valgus. Massivne kogu taevas kiirgas välja valgust, mis Priidu silmad tahtlikult kinni pigistas. Hele nutuhalin kogus aina tuure ja mõningate sekundite jooksul oli see ainus heli, mida Priit kuulda võis. Keha taevas aina läheneb ja läheneb ja tema lamab seal – abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange. Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla
Lühilugu Elas kord tüdruk nimega Maria, kel oli oma poiss. Tema nimi oli Priit. Neile mõlemale meeldis väga surfata. Neil oli suvevaheaeg ja tüdruk elas oma vanaisa juures, kes tegi surfi laudasid. Ühel päeval tuli tüdrukule külla tema tädi Anne. Tüdruk oli lubanud oma emale, et kui too suureks saab läheb ta ülikooli. See oli see päev mil ta pidi asjad kokku pakkima ja ära sõitma, jättes kõige kallimad inimesed maha, vanaisa ja Priidu. Nad mõlemad olid väga kurvad. Järgmisel päeval olid mitme meetrised lained ja seda juhtub ainult iga kolmekümne aasta tagant ning Maria teadis, et ei saa lahkuda kui ta ei ole veel viimast korda surfanud. Kõik vaatasid pingeliselt kuidas teised meres surfasid. Varsti saadi aru, et tekkimas oli torm. Anti häire signaali, et kõik tuleksid veest välja aga Maria ei tahtnud veel lõpetada ja läks viimasele suurele lainele vastu kuid laine mattis ta maha
See oli lihtne, pidulik tund jõuluõhtu vanas põlises talus. Varsti süütas isa küünlad, Heino laulis heleda häälega ja kõikide südamed olid härdad. Peale seda viis veel ema loomadele leiba, et nemad ka jõule tunneksid. Kui kõik olid oma kambritesse läinud, jäi Kustas üksi jõulupuu juurde ja mõtles, et ta jääb nüüd koju. Järgmisel hommikul läks osa rahvast kirikusse, nooremad mehed/poisid aga käisid salkadena küla peal ringi teistel külas. Tuisul käis Kalamaja Priidu, Hüdjape Juhan, Võrke Villem. Nad kutsusid Kustast kaasa küla peale ja nii nad neljakesti läksidki. Õhtul oli Mäekülas tants, teisel pühal Hüdjapel. Siis mängis Kustas oma pilli ja inimesed tantsisid, Veere Hilde nende hulgas. Kustas aga tüdines pillimängust, jättis pooleli ja võttis õlut. Teised alustasid ringmängu. Hilde jooksis palavusest õue ja Kustas, veendudes, et teised on ringmänguga hõivatud, järgnes talle. Kustas suudles Hildet ja koos suunduti pimedas
sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. Maatükil asuv sellega püsivalt ühendatud ehitis on maatüki oluline osa, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on tavaliselt lisaks määrav ka tingimus, et sellist ehitist ei saa maatükist eraldada ilma, et ehitis häviks või tema olemuselt muutuks. 8 6 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 226 lk. 7 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 168-169 lk. 8 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234- 235 lk. 6 2. Kinnisomandi omandamine 2.1. Kinnisasja tehinguline omandamine Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaüiguslepingu alusel. Asjaõigusseaduse
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, para...
Miia oli oma vanemate peale väga solvunud. Ta sai teada, et Meelis lihtsalt jättis nad maha. Miia tahtis väga Meelist üles otsida, sest Meelis on ikkagi ta pärisisa. Miia otsis netist tema kohta päris palju infot ning sai teada, et Meelis elab samas linnas. Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle tee bussipeatuses istudes kohtus ta ühe asotsiaaliga,Helmutiga, kellega nad seal rääkisid. Koolist leidis ta ka endale Priidu, kellega oli neil lühikest aega ka suhe. Miia sai, aga aru, et ta armastab endiselt Martinit ning jättis Priidu maha. Priit leidis endale peagi uue tüdruku ning Miia ise kohtus Martiniga, kellega nad alustasid ka suhet. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut. Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning
sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et
luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral." (1, 13) 3 ELUKÄIK "Marie Under (27. märts 1883 Tallinn - 25. september 1980 Stockholm) oli Eesti luuletaja." (5) "Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934)." Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas. (5) Kuigi Marie Under sündis Tallinnas, olid ta vanemad hiidlased. Hiiumaale sattus ta aga alles 9-aastaselt. (1, 38, 48) "Marie Under õppis lugema juba kolme ja poole aastaselt. Priidu Under järgis laste lugema õpetamisel põhimõtet: "Niipea kui laps kõnelema hakkab, peab teda ka kannul varsti ja vähehaaval lugema õpetama
Retsensioon Külastasin ajamaja galeriis olnud Lasse Juhana Alanderi esimest maalinäitust. Maalid olid üles pandud hoone fuajee seintele. Näitusele sattusin sõbra soovitusel ja seda sai nautida täiesti tasuta. Maale oli seal üsna mitmeid, need olid õlimaalid ja neid kõiki oli võimalik ka ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud. Ta ei ole käinud kunstikursustel vaid on iseõppija. Maalid jaoks on ta inspiratsiooni ammutanud oma endisest elukohast Bulgaariast, just sealsest arhitektuurist ja inimestest. Praegu, aga elab ta koos eestlasest abikaasaga Soomes ja on Kuressaares tihe küaline. Maalinud on kunstnik üsna värvikirevalt, kohati isegi sürrealistlikult. Näiteks ühel pildil oli taevas punast värvi roosade triipudega jne. Enamus m...
sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928)
Kontserdi retsensioon Käisin neljapäeval, 6. detsembril algusega kell 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus toimunud Kuressaare Muusikakooli jõulukontserdil ,,Jõulude ootel". Kontsert toimus kirikus, kuna seal tulid esitamisele ka orelipalad. Selle kontserdile sattusin põhjusel, et õpetaja meil seda samal päeval tunnis tutvustas ja seda muusikat sai nautida täiesti tasuta. Kohale jõudsin napilt enne kontserdi algust ja seetõttu olin sunnitud kirikus üsna taha istuma. Rahvast oli sinna kogunenud meeldivat palju, kes iga loo lõppedes esinejatele palavalt aplodeeris. Nimelt olem kuulnud, et kirikus pole see kombeks. Kontsert ise oli pikk natuke rohkem kui üks tund ja sisaldas nii tuntud kui ka mitte nii tuntud jõululaule. Sellel jõulukontserdil sai esmakordselt kuulata nelja noore oreliõpilase esinemist. Kontserdil esines kooli sümfoniettorkester, kus mängisid koos õpilased, õpetajad ja vilistlased. Ühes e...
“ Mari ja Jüri ei ole abielus. Nende laps Liisi sündis 1.01.2017. Lapse sünni registreerimisel esitasid Mari ja Jüri kõik vajalikud dokumendid, et rahvastikuregistri kanne Liisi vanemate kohta oleks õige. Mari 2.01.2008 sõlmitud abielu Antsuga lahutati kaks kuud pärast Liisi sündi. Mari poeg Priit sündis 1.01.2010. Rahvastikuregistri andmetel on Priidul ema ja isa. Elulised asjaolud: 02.01.2008 - Mari ja Antsu abielu sõlmimine 01.01.2010 - Priidu sünd 01.01.2017 - Liisi sünd 01.03.2017 - Mari ja Antsu abielu lahutamine 1. Kes on Liisi ja Priidu ema? PKS § 83 sätestab, et lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Liisi: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Liisi sünnitanud ehk on ta ema. Priit: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Priidu sünnitanud ehk on ta ema. 2. Kes on Priidu isa? ● Nimeta kõik õiguslikud võimalused ja otsusta, milline neist on hetkel asjakohane
...................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last –
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license
Marie Under Anna-Maria Kiss 9.B Marie Under Marie Under oli eesti luuletaja (27.03.188325.09.1980) Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (18541934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur
Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (18871934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama.Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval
realismi ja terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad. Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse ja koondati 1942. aastal koos rahvuskultuuri teiste valdkondade esindajatega tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Evald Okas jäädvustas 1944. aastal grupiportrees "Eesti kunstnikud Jaroslavlis" (Adamson-Eric, Ferdinand Sannamees, Richard Sagrits, Priidu Aavik, Evald Okas) 1943. aastal toimunud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu moodustamises osalejad. Uus organisatsioon tegutsesedaspidi topeltrollis, milles kunstnike kutseühinguga liitusid poliitilised kohustused. Jaroslavli kunstnike kirjeldused lahingustseenidest järgisid nõukogude tava kohaselt 19. sajandi sõjamaali eeskujusid ning näitasid sõjategevust sihipärase ja patriootilise tegevusena. Samal ajal käsitles Eestis Johannes Greenberg sõjateemat
ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on lisaks määrav ka tingimus, et ehitist ei saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida
Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides) Tabel 1 Anna Atsi Priidu Henri Liitri hind nõudlus nõudlus nõudlus nõudlus kokku 4,00 60 40 70 120 290 5,00 50 30 60 80 220 6,00 40 20 40 70 170 7,00 30 20 40 70 160
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. · Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni. Vastutus · Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. · Koostanud : Priidu Adrjan Ps III Täname kuulamast !!!!
Lantimiskunstnikud Etendus ,,Lantimiskunstnikud" on etendus mis kestab kokku 1h ja 50 min. Selle etenduse valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius. Etenduse peategelasteks on kolm meest keda kutsutakse nohkariks, priimuseks ja kampsuniks. Nende probleem seisnes selles, et neil polnud oskusi kuidas omale sebida naisi ja nad
muutunud labaseks, kuid kirjeldas ideaalselt alkoholiga liialdavaid tänapäeva mehi. Kehakeelega väljendas oma tegelaskuju kõige paremini Andrus Vaarik „Diplomaadis“. Ta pidi edastama lesele naise surmateate, kuid suutis selle väga korralikult sassi ajada. Ideaalselt edastas ta oma emotsioone kehakeele kaudu. Muusikal oli etenduses väike roll, kuid seda kasutati ühes lühijutus. Sama muusikat kasutati ka enne iga uue lühijutu algust. Valguskujundusega tegelenud Priidu Adlas sai oma tööga ideaalselt hakkama, kuna valgustus tõi esile laval toimunud olulised hetked. Publik reageeris väga hästi ning vanemad kodanikud said naerda nii, et hing ähvardas kinni jääda, kuid mina nii rahule ei jäänud. Minu arvates olid naljad kõvasti üle pingutatud ja Linnateatri suurepäraste näitlejate potentsiaal jäi täielikult kasutamata. Siiski tänas lõpus publik näiteljaid püsti seistes ning sellest järeldan, et nad jäid rahule. Etenduse sõnum oli, et
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval
«Ae, ristirahvas, tehke värav lahati!» Õue poolt ei olnud häält ega liikumist kuulda. Sepp kordas hüüdmist nii südikalt, et varesed hoopis teise metsa lendasid. «Tohoo, mis sa möirgad?» kõlas korraga noor ja värske mehehääl otse sepa pealae kohal. Villu tõstis silmad sügava imestusega taeva poole ja nägi noort meest, kes kaksiti värava kõrgema 135 posti otsas istus ja temale naerdes oma valgeid hambaid näitas. «Priidu!» hüüdis sepp. «Vaata poissi, kuhu ta sõge ei roni!» «Sinu sõna ei ole selge, sest ma ei tea, kes see poiss siin peaks olema,» ütles Priidu, kes seda ei sallinud, et temale ta habemepuudust otse või kõveriti meelde tuletati, «Et mul selge ja küps mehe mõistus on, näed sa sellest, et ma rasket väravat lahti ei hakka kängutama, vaid kergema vaevaga üle ronin.» «Päris poisi tembud,» naeris sepp sõbralikult. «Kuhu sa siis nüüd selle puhuga tahtsid rännata? »
Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte Koolmeister Tammis Juta kaasa Lühike kokkuvõte: Tegevus toimub kahe aasta jooksul, Sõrve poolsaare idarannikul, algab Kustase Ameerikast (6a) tagasi tulekuga ning lõpeb kui Tuisu Jüri on taevariiki läinud, Kustas võtab Tooni endaga ühes Võrkele. Vahepeal: Isa on jäetud
Mikrokerneleid on lihtsam hooldada kui monoliitseid kerneleid, kuid suur hulk süsteemi kõnesid ja konteksti lülitid võivad aeglustada süsteemi, sest nad tavaliselt tekitavad rohkem üldkulusid kui tavaline funktsioon nõuab. 3. Kasutatud kirjandus Kernel (computing). (2012). Allikas: Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_(computing) Muldre, H. (2012). Konspekt. Mäluhalduse slaidid. (kuupäev puudub). Allikas: http://www.pld.ttu.ee/~priidu/courses/os/OS2003/OS2003%20-%20Memory%20Slides.pdf Op süsteemi ehitus. (2012). Allikas: http://puhang.tpt.edu.ee/materjalid/Op- systeem/tunnimaterjalid/OP-SYSTEEMI_EHITUS_ja_protssid.pdf Operatsioonisüsteemid. (2012). Allikas: http://www.e-uni.ee/e- kursused/eucip/haldus/2_operatsioonissteemid.html Protsessihaldus. (kuupäev puudub). Allikas: http://www.cs.ut.ee/~mroos/os/loeng9-2x2.pdf Protsessihalduse slaidid. (kuupäev puudub). Allikas: http://www.pld.ttu
eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda vaid välisõhu saasteloa alusel. Keskkonnaministri määrusega on nimetatud saasteainete heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav lenduvate orgaaniliste ainete puhul on selleks määraks 1 tonn aastas. AS Sillamäe SEJ paiskab välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid 4 tonni aastas. Koostanud : Priidu Adrijan Ps III Täname tähelepanu eest!
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste
AUGUST MÄLK ,,Taeva palge all" TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9
Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv.
Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi
MARIA UNDER Eesti keele referaat Juhendaja: Maria Under Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich (Priidu) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk, alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama.
Asusime siis asju otsima. Kõigepealt läksime Toomase isa firma töökotta lootusega leida sealt üks laetud auto aku. See ka õnnestus. Lahkusime sealt aku võrra rikkamalt. Kuna oli veel vaja ka köit ja juhti otsustasn helistada Priidule. Uurisin siis, et kas tal köit on ja kas ta vend on nõus rooli istuma. Ta soovitas meil kohale ilmuda, et asja koha peal arutada. Kuna nad elavad firma töökojale küllaltki lähedal, siis olime me hetke pärast seal. Kohale jõudes leidsime eest Priidu kellel oli kollane pukseerimisköis käes ning tema kõrval seisis ta vend. Kutsusime nad autosse ja asusime teele. Sihtpunktiks pidi olema Turu tänaval asuva endise Säästumarketi kõrval olev garaaziboks. Ma olin enne kohale jõudmist ette kujutanud, et tegu on punast värvi kupeega. Kohale jõudes sai mu ettekujutus kinnitust. Auto juures seisi palju noori. Toomas teadis ühte neist ning see andiski meile võimaluse selle auto ära osta. Peale väikest uurimist sai kaup kokku lepitud
muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill. Eelmise sajandi lõpuaastail valmistati Eestis mitmeid erineva konstruktsiooniga ja eri materjalidest lõõtspille. Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas
Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6. VANASÕNAD
20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne. Aastatel 19061908 viibis ta aga fotograafina KaugIdas, millest samuti on fotosid säilinud. Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 19001908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910. aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted. Mitmesugused eritehnikad Sajandivahetusel värvifotot ei tuntud, fotosid koloreeriti akvarell või õlivärvidega. Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad. Samuti on ohtralt säilinud sajandivahetuse fotoäride kuulutusi selleks ajaks oli fotografeerimine tõeliselt
Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas Iseseisvuse väljakuulutatuks kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis.[3]
annaabi.ee 
