Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001
ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: transsavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989. aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust. Teoseid
Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:)
ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Tema luulet iseloomustab transavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989 aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist. Sinijärv ühendab kartmatult madalat ülevaga ning saavutab mõju oma jõulisuse ja espriiga. Sinijärve luuletusi Nyyd!! Loo, loo! Me laule Eesti vajab- neis tõde on, ei pelgalt rõõm või lust,
Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. "
Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on tema töö. Üksinda või mitmekesi ilma tuleb, veel ei tea. Meie ehitame pesi, laps saab igavesti hea. Ükskord ütled talle tere.
Luulekogu analüüs 1) Karl Martin Sinijärv ,,Krümitor 0671", Näo Kirik 2011. 2) Karl Martin Sinijärv on 45-aastane eesti ajakirjanik ja luuletaja. Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht ning alates 2010.aastast juhib ta ka saadet ,,Jüri Üdi klubi". Tema esimene teos oli luulekogu ,,Kolmring". 2007.aasta aprillikuust kuni 2016.aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin on saanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 3) Luuletused on enamasti üpris tõsised, kuid mitte masendavad. Tihti räägivad need ühiskonda ja poliitikat puudutavatest teemadest. Teemad on enamasti reaalsed ja praktilised, armastusest kirjutatakse vähe. Tema luuletused vahendavad pealtnäha rahulikke, kuid sisemuses mäslevaid emotsioone.
Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja
kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991
aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991
Luule Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga "Kolmring"(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid "Vari ja viisnurk" (1991) ning "SürWay"(1992). Veel on lisandunud "Neli sada keelt"(1997) ning "Towntown&28"(1999). "Neli sada keelt" teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, (hilis)ekspressionismiga. Karl
,,ideaalset lugejat". Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39". Mõjutatud vene omaaegsest futuristlikust kirjandusest, eesotsas Majakovskiga (tahtsid keele vabastada mingist kindlast tähendusest). Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline
Sinijärve perekonnas on täiesti eesti kirjanduse traditsioon olemas, tema vanaisaks on Erni Hiir, kes 20 sajandi alguses debüteerib futuristi ja väga moodsa luule kirjutajana, aga 50ndatel on väga tihedalt seotud ka stalinistliku ideoloogiaga. Sinijärv alustab oma kirjanduslikku teekonda intensiivselt Tartus, kuuludes rühmitusse Hirohall. Sinna kuulus ka Kivisildnik. Tema esimene raamat ilmub väljaandes ,,Kassett 88", kandes pealkirja ,,Kolmring". Teine raamat, mis ilmub Sinijärve 20 juubeli tähistamiseks, on ,,Vari ja viisnurk" (1991). Teda iseloomustab keskseima terminina sõna ,mäng'. Mäng autoripositsioonidega, autori minaga, keelemäng, kujunditemäng. See autoripositsiooni teisenemine tähendab seda, et noorepõlve loomingust eraldub kaks keskset maski: anarhisti positsioon ja romantilise armastaja positsioon. See anarhiline hoiak, mis tema avakogudes leidub, on suunatud nii ühiskonaa, aga
annaabi.ee 
