Aga mida ma veel tahaks konkreetse autori kohta öelda, P.I. Filimonov on tegelikult tema pseudonüüm, ma nüüd muidugi ei tea, kas pseudonüümi kasutamine võib olla postmodernismile omane tunnus. Aga selline vahemärkus siis. Tema pärisnimi on Roman Fokin. Ja algupäraselt on tekst kirjutatud vene keeles. Olin seda varem lugenud, aga mitte postmodernismi valguses, siis oli hea seda uue ja värske pilguga lugeda. Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib ju tegelikult oletada, et mõned palad said kirja pandud just postmodernismi kõrgperioodil. See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll.
1. Sotsioloogia test 1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10
Kanalite valiku suurenemine, mis lubab valida oma lemmiku. Võrreldav modernse identiteediga. Ning lõpuks, hetkel rohkem tulevikumuusikana olev arengusuund, mis annab võimaluse tellida koju mitte valitud kanalite hulgast hetkel tuleva, vaid valikuvabadust suurusjärgu võrra suurendava "video on demand" elemendi. Sel viisil kaob keskendatus ühele temaatikale vaid ning avaneb võimalus proovida siit ja sealt. See viimane võimalus on väga kooskõlas postmodernse tähelepnu pööramisega hetkemeeleolule. Viimase süsteemiga lähedalt seotud on ka interneti trendid viimase 10 aasta jooksul. Kui algul oli internet info väljapanemise võimalus, siis dünaamiliste serverivõimaluste selgumisega muutus suuremate internetikeskkondade väljapanek igale vaatajale individuaalseks. Kasutaja sisenes portaali kasutades kasutajanime ja parooli, mis andis modernse identiteeditunde. Jäigad kasutajale
9) Defineeri gentrifikatsioon: Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 10) Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised, fotod, maalid ja videod
(Kraavi 2005: 122) 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR 3.1 Film ja televisioon Postmodernistlikku filmi iseloomustab kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise piiri ähmastumine, traditsioonilise väljenduslaadi ümbermängimine popkultuuri sõnavara ja strateegiate abil. Ehkki filmitoodang pani aluse postmodernsele popkultuurile, osutus televisioon postmodernse vaimsuse kõige mõjusamaks levitajaks. Samas puudub kaasajal arusaam filmist kui ühtsest ja samu tunnuseid sisaldavast valdkonnast. Arusaama ühtsusest on asendanud mitmesugused erinevad filmitüübid. (Kraavi 2005: 165-166; Grenz 2003: 45) Filmitootmine sobib postmodernse vaimsusega väga hästi kokku, sest film annab seda, mida ta tegelikult ei ole. Film võib tunduda ühendava jutustusena, mis esindab teatud konkreetse grupi huve, on aga tegelikult vaid kunstlik moodustis, mida hoiab
tarbimisühiskonda ja kõike sinna juurde kuuluvat. On olemas teatud kriteeriumid, mida järgivad tuhanded inimesed. Ei pöörata tähelepanu inimesele endale, vaid asjadele ja riietele mis tal on ning kohtadele, kus ta käib. Ehe näide sellest on Batemani-karakter, kelle pealispind on petlik, kuna näiliselt on ta täiesti normaalne inimene, sest ta järgib kõiki neid reegleid, mis kõik keerlevad staatussümbolite ümber. 3. Postmodernse ajastu indiviid ja reaalsus. Uues ühiskonnas luuakse indiviidile sotsiaalne tähendus asjade kaudu. Lisaks asjade kasutamisväärtusele on veel midagi, mis loob hoopis uusi tähendusi. Näiteks Gucci rõivaid kandes asetab inimene end kõrgemale sotsiaalsele tasandile, kus kõik kannavad kalleid firmariideid. See kõik on iseloomulik tarbimisühiskonnale, kus on väga palju tarbimisvõimalusi: telepoed, kataloogid, netipoed. Inimene ei pea isegi kodust
Kunstniku tunnustamine on ühtaegu nii ühiskonna võit kui lohutusauhind kunstnikule. Kunstniku tegelik võit kutsub esile ühiskonna meelepaha ja soovi ta kangelaste hulgast välja heita. Sotsialistlik kunst on seisuses, mille poole algselt avangard püüdles - olla väljaspool kunstiajalugu ja muuseume. Kuna sotsialistlik kunst on seega avangardi alternatiiv, säilitab ta oma virulentsuse (nakatavuse) ja seda tuleb historiseerida tänapäeva postmodernse loogika järgi, mis ei tunnista kunsti õigust olla virulentne. Teooria: 30.-40.ndate aastate kunst oli lihtsalt traditsionalistliku massimaitse peegeldus (vastuolu: loosungiks oli "õppida klassikutelt'), vastuolu tõttu räägitakse sotskunstist kui kitist ja nurjunud naasmisest. Tulemusena lähetatakse sotsialistliku realism mittekunsti alla. Tegelikult rahva tõeline maitse sel ajal ei avaldunud, sotsialistlik realism ei huvitanud kedagi (oma koolmeistritooni ja elukauguse tõttu).
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises. Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: ...
Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele.
modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni · Esiteks, väidab Daniel Bell, et teadmised ja informatsioon on postmodernse ühiskonna strateegiliseks vahendiks nagu energia, loodusressursid ja masinatehnoloogia kombinatsioon oli abivahendiks industriaalsele ühiskonnakorraldusele üleminekuks. · Teine valdkond, mis on mõjutanud postmodernismi ideed kui epohhi puudutab organisatsiooni või tootmist ja tarbimist ühiskonnas. Näiteks on üleminek fordismilt post- fordismile, masstootmiselt paindlikumale tootmisele. Fordism on mõjutanud tugevalt
Huvigrupid mõjutavad poliitikat ja valitsust läbi mitmete kanalite, kaasaarvatud ka bürokraatliku kanali, assambleede, kohtute, massimeedia, parteide ja rahvusvaheliste isikute. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne liikumine, kus on kõrge pühendumuse tase ja poliitiline aktiivsus, mis ei ole ilmtingimata baseeruv organisatsioonil. Uuemad sotsiaalsed liikumised erinevad selles osas, et kaasatud on arvukalt noori kodanikke läbi parema hariduse ja postmodernse orientatsiooni ning läbi pühendumuse uuele poliitilise aktivismi vormile, mida kutsutakse kui ,,uus poliitika"
Mitmed inimesed ei tööta sest, ei tunne selleks vajadust. Nii hävib tööeetika, st need moraalsed väärtused ja tahtejõud, mida töötamine õpetab (distsipliin, oskus pingutada, koostöö ja vastastikune seotus).Tõepoolest, töötute soovimatus võtta vastu ka viletsamaid töökohti ning ise pingutada töö leidmise nimel on kujunenud arvestatavaks probleemiks. Lisaks individualistlikele töösuhetele kritiseerivad ühiskonnateadlased ka postmodernse ühiskonna linlikku eluruumi, mis põhjustab anonüümsust ja ükskõiksust teiste vastu. Anonüümsusest tekivad omakorda uued probleemid koostöö ja koostehtu hävitamine, lõhkumine, vägivallatsemine. Kas siis postmodernism on kõige parem ühiskond isiksuse arenemiseks? Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post)
Riigiteaduslik 4 Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ ) Tsitaadid: 1. „Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna väljakutsetele vastata ning seega ühiskonna ootusi tagada, mistõttu tuleb riigiinstitutsioonide reformida.“ 2. „Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on.“ 3. „Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas,
lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist.
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
nii Euroopale kui ka maailmale laiemalt. Euroopa lävepakule ilmus terve hulk väiksemaid ohte. Peagi selgus, et sõjaväest loobumise ja rahudividendidel olesklemise asemel tuleb meil oma sõjaväed ümber kujundada ning valmistada ette meie julgeoleku "uute" ohtude käsitlemiseks. Robert Cooper on märkinud oma meisterlikus uurimuses tänapäeva maailma olukorra kohta, et "kokkupuudetes vanamoelisemat liiki riikidega väljaspool postmodernse piire peavad eurooplased tagasi pöörduma varasema ajastu karmimate meetodite juurde jõud, ennetav rünnak, pettus, mida iganes läheb vaja nende jaoks, kes ikka veel elavad üheksateistkümnenda sajandi maailmas, kus iga riik peab ise toime tulema. 12 11 http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/10/viljar_veebel.htm 12 http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rahu-teenistuses-kaitsekusimused-euroopa-liidus/ LISAD http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal
pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi Beauvoiri fakti juurde, et naiseks mitte ei sünnita, vaid saadakse. Minu arusaam feminismist
.................................................. 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte............................................................................................................. 26 Kasutatud kirjandus.........................................................................................
tänavate süsteemi pärinevad sellest ajastust veel Kambodza rahvusmuuseum, Prantsuse villad, kirikud ja juugendlik turuhoone Phsar Thom Thmei. Pärast riigi iseseisvumist 1950ndatel hakkas linn kiiresti kasvama. Kuningas Sihanouk soovis linna esinduslikumaks muuta, mistõttu hakati ehitama uusi hooneid. Noored, tihti Prantsusmaal koolituse saanud khmeeri arhitektid said võimaluse konstrueerida hooneid "uue khmeeri arhitektuuri" vaimus. Nende loomingus oli Bauhausi, Euroopa postmodernse arhitektuuri ja Ângkôri traditsiooniliste elementide mõju. Kuni 1970. aastateni ehitati Preah Suramariti rahvusteater (1966), Kuninglik Khmeeri Ülikool (1960), võõrkeelte instituut ja rahvuslik spordikeskus. 1950.1960. aastatel tegeldi aktiivselt ka elamuehitusega. Praegu on paljud selle aja pargid hävitatud, et teha ruumi suurematele hoonetele. Punaste khmeeride reziimi meenutab Phnom Penhis ja selle ümbruses mitu monumenti ning
neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75. Mis on suured narratiivid Lyotard´i teoorias? Tooge näiteid. 76. (Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?) 77. Avage Derrida mõiste erinewus tähendus. 78. Kuidas dekonstrueerida binaarseid opositsioone
Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19.Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Ta viis edasi 1960. - 70. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus
populaarsust, kuna säritamine ja pildi tegemise protsess oli aeganõudvam ning paberi omaduste tõttu polnud tulemus sama kvaliteetne, pealegi kippus kujutis paberil aja möödudes nõrgenema. Kuigi veidi enam kui kümnendi jooksul talbotüüpi täiustati, muutus see pärast uuemate tehnikate leiutamist kiiresti iganenuks. Tekkisid esimesed originaalfotodega pildiraamatud. Hill ja Adamson oli esimesed kes kalotüüpijat loominguliselt kasutama hakasid. 2. Postmodernse fotograafia seoseid 20.sajandi lõpu kinoga Postmodernses fotograafias on oluline, kuidas fotode abil suunatakse inimese ettekujutust maailmast, kuidas foto konstrueerib reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja.
Lugedes neid ilma alloleva teooriata tunduvad nad igavad ja tühjad, tekitades raskesti sõnastatava postmodernistliku pilgu efekti... Unt ise liikus järjest enam ära... Esiteks ikka edasi juba varem alustatud suunas, mis viis hingemaailmast kirjanduse sisse, kirjutama pastisse, nautima omaenese verbaalset osavust, tegema romaani kirjutamise vaevadest (Öös on asju) ja ümber kirjutama Kollast kassi... Ja teiseks: Eestist ära, postmodernse Euroopa/maailma psühhograafiasse ja sotsiograafiasse. See maailma aga erines/erineb oluliselt siinsest. Selles maailmas ei lase lugeja ennast enam piinata, sest miski pakutav pole nii tähtis, et sellest saaks elu ja surma küsimus. Elu ja surm on meediasündmused, Oswiecimi asemele on tulnud sõda kui seebiooper. Maailma valitseb kliendi/müüja suhe. Kultuur on niivõrd kaubaks muutunud, et isegi kooliõpilased on koolile vaid kliendid." Mati Undi teostes "ei
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) s...
sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5
Huvitavaks sõlmpunktiks võiks pidada ka Raekoja platsi, kus kohtuvad mitmed rajad. Samuti ühendab see omavahel Ülejõed, vanalinna ning kesklinna (ill 30). 28. Riia ristmik 28 29. Anne ring 30. Raekoja plats 29 6. Piirkonnad Erinevus, mitmekesisus ja idenditeet on need mõisted, mis käivad ühe postmodernse linnaga käsikäes. Sellised erinevused saavad olla etnilised, klassilised, elustiililised jne. (Pacione 2005, Westwood, Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa. Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli
kohta teada/informatsiooni. Kui vaatame telekat või oleme facebookis, siis saame kommunikatsiooni ekstaasi. Obscene roppu tüüpi suhe meediaga. Pole distantsi. Debord kirjeldas nähtust `vaatemängu ühiskond'.Baudrillard ei nõustunud temaga vms. Eco Neo televisoon räägib meediast endast, ei vaheda ammu juba reaalset maailma. Paleo televisioon kirjeldab välismaailma Televisioon räägib iseendast, mitte ei vahenda reaalset maailma. Jameson Umbusklik postmodernse liikumise suhtes Pastiss Võlts ja kummaline kõne(nt seebikates). See kõne peaks viitama millelegi reaalsele, kuid tegelikult on see tühi paroodia. Selles ei saa reaalset/normaalset kõnet ära tundagi. Markeeritakse reaalsust, mida pole olemas. Waning of affect tundejõu kahanemine, mis kultuuril näha on. (Munch ``Karje'') Feeling tunne, isklik, isegi biograafiline. Tunde ajalugu isiklikus kogemuses. Ei esita teistele, meie isiklik kogemus
Poststrukturalism Väge raske on öelda kellegi kohta, et ta on ainult poststrukturalist ja mitte keegi muu, sest poststrukturalistil on tõesti väga palju mitmeid versioone. Mitmeversioonilisus on poststrukturalismile väga olemuslik. Strukturalism vastab mõnes mõttes modernsele lähenemisele. Jagavad modernsuse veendumus, et on olemas üks õige, tõene lugemine teksist. Postmodernse on samasuguses korrelatsioonis postmodernse lähenemisega maailmale, mis räägib narratiivide paljususest ja et ükski neist ei ole eelistatud. Suur hulk olulisi poststrukturaliste on kasvanud nendeks strukturalistliku lähenemise seest. Samuti julia kristeva, barthes. On teisi kes ei ole strukturaliste veendumi kunagi väljendanud. Üks selline on Jacques Derrida (1857 1913). Mõtleja kellel keerulisi mitmesse valdkonda puutuvad vaated. ,,ei ole tekstivälisust"
kultuuriline reproduktsioon on teostatud läbi vaba isikliku valiku tegemise igapäevaelu erasfääris 55. Tarbimiskultuuri ajalooline taust? Kuigi tarbimiskultuur on hakanud arenema juba varasematel sajanditel, on see tõelise hoo sisse saanud alates 18. sajandist kuni tänaseni ning seostub eelkõige lääneliku ühiskonnamudeliga ratsionaalsus, vabadus valida, indviiduaalsus, heaolu. Tarbimiskultuur on eeskätt seostatud postmodernse perioodiga, kuigi oluline on meeles pidada, et see ei tekkinud ainult industrialiseerimise ja moderniseerimise tõttu. Pigem kujunes tarbimine KOOS moderniseerumisega. Teiseks on tarbimiskultuur seotud tugevalt ideega uudsusest. Uued institutsioonid, sotsiaalsed isikud ja suhted kõik on seotud teatavate tarbimiskäitumistega, mis on omased lääne ühiskonnale. 56. Tarbimiskultuurist Eestis? Rääkides tarbijakultuurist Eestis tuleb meeles pidada, et tänane tarbijakultuur on ainult
Hüpoteeside kontrollimine enam ei ole suuri teooriaid, uuritakse detailemalt. Refleksiivne analüüs uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse. Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses. Aga pole selge piir, kus läheb vajalike mõjutajate piir. Sellest võib tekkida edulugu. Tüüpiline postmodernse antropoloogia juhtmõte: anything goes. Etnograafilised välitööd Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakivi. Uuritavate seas olles kogutakse kõikvõimalikke andmeid. Video, helisalvestus, üleskirjutused, kogutakse andmeid, tekste jne. Tuleb osaleda ühiskonnas, käituda nagu nemad. Uurima võib minna: Lihtsalt midagi teadmata. Positiivseks küljeks on, et esimese mulje värskus rabab. Minnakse nagu valge leht.
jutustamissituatsioone) - Jutustamise seos ametiga (nt jutustamine jahimeeste seas: 20. sajandi I poolel Mordvas jutustamisega mõjutati jahisaaki; Eestis siiski ajaviide) või keskkonnaga - Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009 - Modernse ühiskonna lood on nn linnalood või tänapäeva muistendid - Postmodernse ühiskonna lood võiksid olla elulood Vastavalt on jaotunud ka uurijate huvi. Probleem: nii nn linnalugusid kui ka elulugusid on jutustatud alati ei seostu pelgalt modernismi või postmodernismiga? Pärimuslik ajalugu kui uurimisviis: Aja ,,kohalolek" pärimuses: - Klassikalises pärimuses: ajalooline teema või motiiv ajalooline muistend - Pärimusliku ajaloo vaatepunkt: mineviku pärimusrühmakeskne tülgendus kui üks võimalikke ajaloopilte
*Loomutäiuste(vooruste) eetika *Religioosne eetika: usk ja armastus *Romantism: geenius Aristoteles: loomutäiuste ,,kuldne kesktee". Mis on hüve? Kõige lihtsustatumalt öeldes : hüve on rahulolu eluga. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? *Populaarne hedonism : Õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus . Pole filosoofiline teooria, vaid arusaam õnnest. Polnud kuigi erinev Antiik Kreekas võrreldes tänapäevase postmodernse maailmaga. Õnn on see olukord, kus ma saan just seda mida mina tahan. * "Mikrokosmiline" tasakaal . Minu pisike maailm on mind ümbritseva suure maailmaga ideaalses kooskõlas. * Filosoofiline/intellektuaalne hedonism: õnn peitub targalt valitud naudingus. Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga. Ülima hüve saavutamine on õndsus
muutmine eluks. See läheb kogu aeg segi. ,,Sügisball" (1979) radikaalse proosa kõige tuntum teos 1970ndatel ja 1980ndate alguses. Avalduvad postmodernsed tunnused. Mängulisus. Üks keskne lugu laguneb, erinevad tegelased. Neil on midagi, mis ühendab linnakeskkond Mustamägi. Moodsa urbaniseerunud maailma, uut tüüpi linna romaan. 1970ndatel paistis see just silma Mustamäel. 1. Ruumile tuleb tähelepanu pöörata. 2. postmodernse jutustamise kergus (tekib küsimus, kes jutustab?) erinevad tekstid saavad kokku, pole enam kindel, kes räägib, mida ja kui tõsiselt. Maailma relativiseerub. Sügisballis võõraste tekstide sissetung sööb tähendust. 1980-1990ndatel jõuab postmodernistlikus äärmuslikkuseni. Uued tekstid ei saa enam piisavalt vastukaja. ,,Räägivad" (1984) uute lahenduste otsimine, raske öelda, kas see on proosa või draama. Erihäälsus on viidud äärmuseni. Näitekirjandus:
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
Puudub ühtne õige sõnum, mille sihtrühm saab – on vaid võimalik tähendus, mille määrab sihtrühm. Iga inimene loob oma sõnumi või tähenduse ise, lähtudes sellest, kuidas ta tõlgendab reklaamis sisalduvaid märke. Kõik sõnumi tõlgendused on paikapidavad. Tagasisidena mõõdetakse tõlgenduste sisu. 32 Põhimudelid 1) Postmodernse tarbija tunnused Vt mõistete alt 2) Reklaami areng turunduse evolutsiooni käigus Teised mudelid 1) Turunduse evolutsioon Tarbivuse taseme käsitlus eeldab, et turud on dünaamilised ning vabalt arenevad Turundus koos selle tegevustega on juhitud evolutsiooni põhimõtetest pidevalt ja ettearvatal viisil Turunduse evolutsioon ei ole eesmärki taotlev, ainsaks eesmärgiks on konkurentsis ellujäämine
stiili ennast. Subkultuuridel võivad olla vormi probleemid, mitte sisuprobleemid. UUS TEEMA Postmodernism · Päevakorda tuli mõiste siis, kui hakati arutama selle üle mida teha nõndanimetatud modernismi saavutustega kunstivallas. · Mida etteheideti? Postmodernsim ei tahtnud olla keerukas. · Probleem oli selles, et modernistliku kunsti saavutused hakkasid esindama ametliku kunsti. o Modernistlik kunst ei muuda midagi. o See oli 1 mis tingis postmodernse teema ning mis andis sellele sotsiaalse tähenduse teema. o Postmodernistlikust kunstist loodeti, et see muudab maailams midagi. o Üks mida modernismiga kohe seotakse on kõrge ja madala piiride maha jätmine, ehk tuleb taandada neid piire, mis kunsti kõrgeks ja madalaks jaotavad. Selline projekt pole õnnestunud. · Ajaliseks murranguks oli mai 1968 peamiselt Pariisis toimunud rahutused ning
Paralleelselt esimese aramastustundega kogu aeg üritatakse sellest aru saada. Ja mingil hetkel see arutelu domineeribki selle tunde üle. Intensiivne stiil, tugevad võimsad kujundid kirjutamisprotsessi tähistamiseks. Sõnastamine taandatakse tagasi Piiblile ja esmasele sõnale või esimesele armastusele, mis on alati originaalsed ja algupärased. See positsioon on opositsioonis selle armastuse ja selle sõnastamise postmodernse kontekstiga. Kõik sõnad on kuidagi ära kulunud ja kliseelised, nad Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ei mõju enam nii nagu aegu tagasi.See on Umberto Eco näide on üks mees ja üks naine, kes armastavad üksteist. Naine töötab mingis meedias teab kõiki kaasaja meedias toimivaid kliseesid
Urbaniseerumine muutub olemuslikuks. Postmodernne Unt jätkub. Näidendid "Vaimude tund Jannseni tänaval" 1984, "Phaethon, Päikese poeg" 1968, Good-bye, baby" 1975, 1999 Huntlus, 2006 Vend Antigone, ema Oidipus". Vaimude tunnis kohutvad erinevad tendentsid. Kultuurilooga käiakse teistmoodi ümber, kultuurimälu jätkatakse. Ei ole kõigi suurte narratiivide lõpetamine. 80ndatel loomingulin kriis? EI ole päris põhimõttelised. Tuleb uutel ja veenvatel kujudel välja. Postmodernse kirjutamise äärmusvõimalused 80-90ndatel. Üks võimalus tekst "Räägivad" 1984, Unt tühistab draama ja proosa piire. Raske öelda kumb on. Undile iseloomulik, et häälte paljunemine. Lisandub ka absurditunnetust. Unt kuulub alternatiivsesse ossa. Tekib haakumispunkte. Seda on ka uue lainega 80ndate teisel poolel 90ndate alguses. "Öös on asju" 1990 teistpidi kirjeldatud, murrang mitmes suunas, enamvähem samal ajal. Undi 2 romaani iluvad ühe aasta jooksul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
