Tähed sillerdasid vastu nagu ikka, mõned üksikud pilved hõljusid udukoguna nende ümber ja isegi kuu oli oma vana asendi sisse võtnud. Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale. Ta nagu upuks seal sees. Priit raputas pead, pigistas silmad...
Raamatu retsensioon ,,Värin" Lugesin raamatut ,,Värin", mille autor on Maggie Stiefvater. See ilmus 2009. aastal AS Pakett trükikojas. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Stella Timmer. Kaanekujunduse on teinud Christopher Stengel ja sisukujundus on Siiri Timmermani poolt. Raamatul on 3osa: ,,Värin", ,,Palavik" ja ,,Igavesti". Raamatul ,,Värin" on 13 auhinda. Loetud raamatu peategelane Grace oli juba kuus aastat jälginud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks hunt oli aga Gracele alati vastu vaadanud oma kollaste silmadega. Ning varsti jõudis Grace jälile libahuntide saladusele. Kollaste silmadega Sam ja Grace leidsid omavahel suure armastuse ning hakkasid võitlema selle vastu, et Sam jääks inimeseks, mitte ei muutuks nüüd juba lõplikult hundiks. Noored elasid koos läbi suuri ja keerukaid olukordi, millest väljuti võidukatena. ,,Värin" oli kaasa haarav...
Kõige levinum on poliitilise ja ühiskondliku satiirina mõistmine aga on inimesi, kes arvavad, et raamat üks frankensteinilugudest. Bulgakovi on raske hinnata, sest raske saatusega ja tollastes tingimustes väga omanäolist loojat on raske mõista. See ei ole frankensteini lugu. Tehniliselt võib-olla aga autor ei vaeva end hetkekski mõttega, kas see üldse ükskõik mis timgimustes ka võimalik võiks olla. See on puhas ühiskonnakriitika, milles ulmeline taust on ainult vahend. Mõned arvavad, et koerast saab ühiskonnaheidik. Koerast ei saa ühiskonna heidik, vaid sellised «heidikud» juhtisidki siis ühiskonda. Raamat kaotab oma aktuaalsuse, kui keegi enam ei tea, mis haigus on proletariaadi diktatuur ja kui hävitavad on delle tagajärjed. Teose tegelaskond Preobrazenski professor, kirurg ja eksperimentaator, töötav selle üle, et si nooremaks teha neile näärmei transplanteerides...
Tööst võib järeldada seda, et teoreetiliselt paika pandud kloonimise põhiskeemi alusel reaalselt selle elluviimine on väga pikaajaline ning keeruline protsess just loomorganismide puhul. Aimede kloonimisel on kõige levinum viis vegetatiivne paljunemine, kus järglased säilitavad oma eellaste omadused. Loomade puhul ei suudeta veel mõista miks kloonloomad ei ole nii vastupidavad keskkonnale. Leian, et geenitehnoloogia on väga keeruline ning kohati ulmeline teadusharu, ent kloonimine võib tulevikus osutuda ainuõigeks sammuks inimkonna päästmisel arvestades ka suurenevate kliimaprobleemidega. Samas taimkultuuride kloonimisel kasutatakse ka mutageenseid taimi, 9 mis võivad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese organismile, mis on ütlasi heaks valdkonnaks edasiseks uurimiseks. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni...
See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses) Temaatiliselt kõige mitmekesisem periood, samas meeleolu on muutunud süngemaks. ,,Öised linnud" Eestist lahkumise teema ,,Päike küla kohal" tagasivaade rannatemaatikasse, meeleolu muutunud- orvust rannapoisi elu ummikusse jooksmine. ,,Kevadine maa" tolle aegse rootsi suurlinna elu probleemid ,,Projekt Victoria" üllatuslik, ulmeline teos, mis hoiatab tehnika võidukäigu eest. ,,Hommikune keskpäev" mälestustekogumik, olulisim mälestuskirjandusest. Ristikivi panus kirjandusse: meretemaatikaga seotud lood. Tema novelli ,,Stella Stellaaris" järgi on tehtud telelavastus. Mitme novelli põhjal kokku valminud telelavastus ,,Tuli sinu käes", mis räägib pidalitõbise noormehe ja neiu armastusest....
Läbini realistlik, valitseb psühholoogiline realism ja inimese hingeelu pool. Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega ,,Õhtumaade allakäik". ,,Teoste sünnilood" on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki. Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt ,,Jumala saar" ,,Inimese vari" ,,Popi ja Huhuu" ,,Merineitsi"...
hunnitu - suurepärane F huumor - nali fajanss - poolportselan hõlpus - kerge, lihtne hõrk - maitsev fakt - tõsiasi, tõik händ - saba fantaasia - kujutlusvõime, väljamõeldis hügieen tervishoid fantastiline - ulmeline , tavatu hüljes - rannalähedastes vetes elutsev imetaja fassong - tegumood hüpits - hüppenöör finis - lõpp-punkt flegmaatik - pikaldane rahulik inimtüüp I fond mingiks otstarbeks määratud iilima - hoogudena puhuma rahalised vahendid illustreerima - teksti piltidega varustama, fonogramm - helisalvestis näitlikustama...
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate...
kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseisu 1980-ndate alul. Maailma poliitiline kliima muutus 1970-ndate aastate alul märgatavalt leebemaks. Üliriikide kõige suurem hirm oli tuumasõda. Mitmetel riikidel olid teadmised ja võimalused toota tuumaseadmeid. Kui puhkeks tuumasõda, oleks suurem osa maailmast hävitatud. Kõik loodus ja inimesed. Sooviti vältida sellist katastroofi ja leiti lahendusi, et saavutada rahu maailmas. Rahu maailmas on aga ulmeline soov. Kuigi paljud riigid teevad koostööd, et tagada võimalikult stabiilne keskkond, on siiski tuumasõja oht ning Kolmanda Maailmasõja oht tugevalt olemas. Venemaa on niivõrd kaua elanud kommunismi järgides. Raske uskuda, et hetkega on vallutusplaanid ära unustatud ning uus missioon ette võetud....
" Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline . Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine. (lk 105, lk 106, lk 107) - lihtsalt nagu loeme klassile....
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu...
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna...
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna...
Filmi ja raamat on sobilik igale eale. Seda võivad lugeda nii 12 aastased, kui ka noored inimesed ning samuti ka vanemad, kuna sisaldab elementi mis on sobilik igaühele. Loomulikult on raamat populaarne rohkem naissoost inimeste seas, kuna räägib siiski suurest ja surematust armastusest. Kuid isegi kui film on rohkem romantiline kui ulmeline , meelitab süžee ka meessoost publikut, kuna see sisaldab ka võitlusi ja action’i mis meelitab igas vanusest ja soost vaatajaid. Mulle isiklikult pakkus rohkem huvi lugeda läbi raamat kui filmi vaadata. Raamatus saab rohkem aru peategelaste tunnete, olukordade ohtlikkusest ning dilemmast mille ees Edward, kui vampiir, kes võib iga hetk enesekontrolli kaotada ning tappa inimese, seisab. Aga kuna olen lugenud raamatu läbi meeldis mulle...
Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
Tänapäeva seisuga jääb aga unele passiivne roll: olemasolevate tehnoloogiatega pole võimalik une ajal organismi kahjustamata uusi teadmisi omandada. Mida aga toob tulevik, on raske ennustada. Võimalik, et kunagi leiutatakse arsti- ja IT-teaduse koostöö tulemusel ka ulmeline hüpnobioskoop. Et aga tulevik sõltub eelkõige noortest, võiks iga üliõpilane ka sellele küsimusele mõelda. 12 Hugo Gernsback, ,,Ralph 124C 41+: A Romance of the Year 2660", 1911 Kasutatud kirjandus 1. Allen Matt, ,,Uni ja unenäod", http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Uni, 22. oktoober 2010 3. http://www.medicalnewstoday.com/articles/35985.php, 10. jaanuar 2006 4. Russell A. Dewey, ,,Psychology: An Introduction", http://www.psywww...
kalale läinud. Tal on paadis isegi küünaldega jõulupuu, tal on kaks õnge ja ta on kala kätte ka saanud. Kõik tundub rahulik ja vaikne ja täiesti liikumatu. Kuu vaatab näärivana peale väga imeliku näoga... see on ainus asi, mis pilti kuidagi rikub. Pisut tulebki jõulutunne sisse. Pilt 3. ,,Kohtumine" Õli, 1966. Tegu on USA astronautide ja tulnukate kohtumisega Kuul. Kuuelanikud võtavad külalisi uhkelt vastu. See on üks väga ulmeline pilt, jaburad mõtted tekivad. Kokuvõtteks: naivist Paul Kondase kunst on täitsa omamoodi. Pildid on justkui hästi keerulistest asjadest, aga väga lihtsad. Maalitud väga püüdlikult ja ilmselt väga kaua. Tema maale võib võrrelda laste tehtud piltidega ja nagu ei või ka....
Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline , ei ole autor siiski asjaga liiale läinud. Endiselt on probleemiks pikad vahemaad, mis ei võimalda saada füüsilist kontakti kaugete tsivilisatsioonidega. Mõte valguskiirusel liikuvast masinast tundub ka raamatu tegelastele fantastilise unistusena. Üks füüsik teeb küll katse seadet luua, kuid katse lõppeb katastroofiga, milles ta ise vaevu ellu jääb. Peale katse ebaõnnestumist otsustab ta minna Unustuste saarele, kus elavad kurjategijad või ühiskonna heidikud...
Mobiiltelefonid, nutitelefonite kasutamine Kujutlege noort naist, kes läheb peole. Ta ei tunne sealt kedagi, aga see pole tema jaoks probleem, sest tal on kaasas oma telefon. Mõned klõpsud ning ta avab pidulistest tosina inimeste profiilid, samuti nende pildid ning õnn on temaga, sest kaks neist on tema sõprade sõbrad. Ta saadab neile sõnumid ning nad alustavad vestlust. Lihtne. Aga tegelikult võib see isegi õudsana tunduda - privaatsuse raske rikkumine! Tehniliselt see polegi nii ulmeline ega teostamatu. Telefon tuleks ühendada internetiga ning kasutada mingisugust lokaliseerimis tehnoloogiat - paljudel uutel telefonitel on sisse ehitatud GPS või teise variandina telefonimastide abil positsioneerimine, mille järgi võib vastav programm öelda, kas leitud inimese telefon on ligiduses. Väga täpseks asukohamääramiseks ruumis võib kasutada sinihamba (bluetooth) tehnoloogiat see kõik kokkuvõttes oleks Facebooki ,,reaalne search" analoog. [12] [13] 4...
Ta töötab Eesti 1970 - Päevalehes.Eesti menukaim kirjanik "Rehepapp" 2006 Nuki-parim lastekirjanik(Limpa ja mereröövlid) Lastele suunatud looming on fantaasiarikas ja ulmeline Erika Esop kirjanik,luuletaja,telelavastused Alates 1983 on ta vabakutseline kirjanik.Eesti kirjanike 1927-1999 Liidu liige alates 1988.Lastevärsse ning jutte avaldanud alates 1961. Telelavastused "Tipp ja Täpp" ja "Hunt Kriimsilm" Lehte Hainsalu kirjanik,luuletaja,lastekirjanik Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale...