Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid
Egeuse keraamika oli väga värviküllane ja dekoratiivne. Mükeene arhitektuuri pikergust saali ehk meestesaali nimetatakse megaroniks. Kaksikkirves, amfora ja sõnnisarved! Antiik-Kreeka 8.saj. 30 a. eKr Arhailine 8-6 saj eKr Dooria Üldiselt iseloomustas dooria stiili rangus, karmus, jõulisus, vormide lihtsus ja
stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei
Kreeta-Mükeene kultuur referaat Koostas: Gloria Sharon Alice Heinmets 04.11. 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 Mükeen ajalugu............................................................................................3 Religioon......................................................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajand...
Kamares - koht keset Kreeta saart. Sealt on leitud koopast palju keraamikat. Kamarese stiili vaasid varajased tumedal põhjal isikupärase geomeetrilise mustriga keraamilised anumad. Kõige kuulsam on pesuvee kann, ca 1800 eKr. Palee stiili vaasid - (1700 - 1450 eKr) väljakujunenud motiividega, fantaasiavaesemad "tardunud mustrid". Hagia Triada (püha kolmainsus) palee. Sealt on pärit "viljakoristajate" vaas, 1500 eKr (steatiidist). Kullatud sarvedega härjapea rhyton (jooginõu). Kaksikkirves. Santorin ehk Thera saar ja vulkaan 1621 eKr. Tuulekoobaste tempel - sealt on välja kaevatud nii tempel kui inimese ohverdamise stseen (4 luukere ja müütilise looma peaga pronksist pistoda). Mükeene Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 1200 eKr. Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB
Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal(1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne. pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid
Hattusili III vahel. See lahing on viik. Kultuuris võtsid hetiidid palju üle oma naabritelt Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabrusesse nad elama asusid. Võeti kasutusele enda keelele kohandatud kiilkiri ja kirjutati üles seadusi. On leitud hulk kiilkirjatahvleid, mille sisu on aga väheoriginaalne. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamia kultuur juutide, kreeklaste ning foiniiklasteni. Jumalatest austasid nad eelkõige Taevaisa (Tesub), kes saadab vihma ja piksenooli. Tema atribuudid olid kaksikkirves ja kahe peaga kotkas, mis hiljem kandus läbi Bütsantsi Venemaale. Mõjukas oli Suure Ema, viljakusjumalanna Kybele ehk Rhea austamine. Tema partneriks oli poeg Attis. Nende kultus oli orgialik, sisaldades enesekastreerimist ning templiprostitutsiooni. Attis oli end kastreerinud, et mitte oma emaga vahekorda astuda. Ta suri, kuid teda armastav jumalanna äratas ta ellu. See on igaaastane sümboolne taimede ärkamine märtsis.
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12
veel Mükeene kultuur ning Homerose kangelaste ajastu. Kreetal on väga palju säilinud erinevad kultuuripärandeid: Knossose palee, Samaria Kuristik ja Lassithi platoo. 3 1. Minoise kultuur 1.1. Tähtsamad sümbolid Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon. Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid.
Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus
Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse.
· Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia,
teine tegelane Demeeter ehk viljakusjumalanna. Kokkuvõttes taandub teos loomisnarratiivi küsimustele, kõrvalnarratiivina tekib tõdemus , et maailm ei kukkunud täiuslik välja. Krull ise nim seda multi-kulti eeposeks (eeposed vilksatavad paljude erinevate pärimuste mõjud/elemendid). Tänapäeva peegeldus, nt kaubanduskeskuses elustub iidne labürendi kujund. Võib vaadelda ka kui ökoloogilist katastroofi.. Teose ülesehitus on kreeta kaksikkirves, st algul pikemad luuletused, siis järjest väiksemad kuni hävinguni, ning siis hakkab uuesti üles kasvama. „Kui kivid olid veel pehmed“ – selles pikemas eepilises teoses keskendub Krull Eesti rahva pärimusele. Ka see koosneb kahest osast, esimene jällegi loomislugu ning teine on tagasivaade sellele loomisloole. See on Kalevipojast varasem aeg. Maailma üks loomisprintsiip on vanaisa (võib mõista kui jumala kuju), teine tegelane on keegi „mina“
Memphise poole. Tut/Tutanhamon (lk 560) - oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 13361327 eKr. Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon suri umbes 17- aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Ta suri tõenäoliselt malaariasse. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust. Kaksikkirves (lk 560) Kreeta mütoloogias kohtab kaht kultussümbolit: härga (tähendus seitsmendas raamatus) ja kaksikkirvest. Kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest
Emajumalatari kultus* Üks hetiidi peajumalatest oli kõuejumal, tema naine päikesejumalanna oli hetiitide panteoni pea, tema nimi oli Arianna/Arinna. Telepinu äikesejumal, esindab sureva ja ülestõusva jumala tüüpi. Võimust võtsid nälg ja viletsus, kõuejumal ei leidnud telepinut, kotkas saadeti otsima- ei leidnud; mesilane leidis jumala üles ja kutsus tagasi, loodus ärkas uuele elule. Telepinu tähtsaim viljakusjumal. Tesub ja ta naine Chepa kõuejumal. Tesubi sümbol kaksikkirves ja kahe peaga kotkas Inar meheliku jõu ja sõjajumal Apuluna väravate kaitsja (Kreeka Apollon!) Ruta jahiloomade kaitsejumalanna (Kreeka Artemis) Agni tulejumal Istar sõja- ja armastusjumalanna Jumalusi kujutati inimkujutistena, mõnikord tiivulistena, rüüdes olenditena.. Früügia müts vabaduse sümbol Prantsuse revolutsiooni ajast Illujanka - lohe Konstantinoopoli keisri sümbol kahe peaga kotkas (see võeti hetiitidelt) Inimpeadega lõvid
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa. See raamat algab osakestega, mis on suhteliselt pikad, aga mida I osa lõpu poole, seda lõhemaks need osad muutuvad, nii, et 49 osa on ainult ühevärsiline. Vahepeal on pildiosa ja II osa algab väga lühikeste, ühelauseliste osakestega ja mida edasi, seda pikemaks need peatükid taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule. See kaksikkirves on aluseks sellise ruumi nagu labürint loomisel olnud. Selle struktuuriga ja Kreeta teemaga osutatakse Euroopa kultuuri legendaarsele sünnikeskkonnale. Meeter on I osa jutustaja, see tähendab selles eepose kontekstis mõõtu. Meeter kui väljamõõdetud üksus, ratsionaalne alus, millelt kõik otsused tehakse. II osa jutustaja Demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile. I pool räägib nö vanast ja hukkuvast maailmast ning see osa lõpebki fataalselt maailma hävitab veeuputus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
