Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200 debüteeris ta luulekoguga "Maaraamat". Töötanud ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aastail 2001-2007. On ka olnud kirjastuses Tänapäev 2007 aastal. 2008 aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastail 2002- 2005 kirjutas stsenaariumi ETV lastesarjale "Buratiino tegutseb jälle" ning on aasta parim stsenarist 2004
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud...
Millest kõneleb Wimbergi luule? Äsjalõppenud lugemisaasta eesmärk oli ärgitada inimesi kätte haarama ka muid kirjutisi peale restoranimenüüde ning televiisorikavade. Siinsamas Eestiski on viimasel kümnendil ilmunud palju luulet ja proosat uute ning väga huvitavate kirjanikuhakatiste sulest. Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk
Tallinna noored tegijad Algus : Tallinna noored tegijad alustasid ametlikult oma tegevusega 1998 aastal. Aluse panijad olid Ivar Sild, Jürgen Rooste ja Jaak Urmet (Wimberg). Tegevus Oma kolme tegevusaasta jooksul andis TNT hulga luuleõhtuid Tallinnas Tartus, Pärnus jm. Esinemised olid menukad, meelitades kohale rohkelt publikut ja teenides kiitvat tagasisidet nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000. aasta kevadel kirjastuses Kupar, lisaväärtuseks teeneka toimetaja
Elu siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu) Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum. Kõik inimesed Eestis ei ole kurjad ja kindlasti leidub ka normaalseid mehi. Pigem oli see Grete enda nägemus Eesti elust ja tema rahulolematus oma töö, ilma ja mehega panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias t...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.Eluloost.................................................................................................................................... 3 2.Millest nimi Wimberg tuli?......................................................................................................3 3.Wimbergi loomingust.............................................................................................................. 4 4.Wimbergi keeleuuendustest..................................................................................................... 5 5.Anu ja Mihkel..............................................................................................................
Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:"Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale
Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:“Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5
Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp,
Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest,
väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Enamasti kirjutab Contra kirjavahemärkideta. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001
algus raamatuid, kirjandusse tullakse palju nooremana, Andrus Kivirähk, kirjandus on vabanenud pühalikkusest, reklaam ja Indrek Hargla, kõmu. Kerttu Rakke, Jürgen Rooste, Wimberg aka Jaak Urmet, Contra jne ANTIIKAEG Antiikkirjanduse moodustavad Vana-Kreeka ja Rooma kirjandused, mis jäävad ajavahemikku 8. saj. eKr 5. saj. pKr. Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed Luulekogud
tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte.
Toomas Liiv. Neid kolme nimetab oma teadvustatud ja teadvustamata eeskujudena autor ise kõhklematult. Õige visnapuulikult ju "Sonetid" algavadki, heiastades õrnerootilist maailma läbi rahvaliku tekstilaadi ja huumori esimeses luuletuses. "Hell hellakene..." on arvatavasti enim eteldud vabavärss laulukujul. Siinpuhul ei suuda suud pidada, et lauldakse sama viletsalt kui Contra (TNTs teine lõõritaja veel Wimberg) ning minul võimatu lugeda ilma autori häiriva hääleta kõrvus. Hoolimata esimesest värsireast pole tegu rahvalauluga, aga nõnda ta mõjub (vist peabki) veidi erandlikuna järgnevate tunduvalt lüürilisemate või iroonilisemate tekstide taustal. Omamoodi kogu kreedo võib see avameelne salm ollagi. Edasi läheb Rooste põhilisega: jumalikkus, rist ning naine (naiselikkus). Ajaloo mõjukamaid naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi
Erinevusi tuli loetelus silmnähtavalt rohkem kui sarnasusi. Ka küsitlus tõestas seda, et Eesti, Vene ja Saksa rahvusköögid on piisavalt eristatavad, et kümme inimest kümnest teeks neil vahet ilma eksimata. 11 KASUTATUD ALLIKAD Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2007 Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 Wimberg, "Eesti köök", 2010 Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki", 2011 "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik, 2006 "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011 Margit Mikk-Sokk, "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti.", 2014 Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath, "101 Eesti toitu ja
seaduslikult ei adopteerinud teda. Ta läks Virginia ülikooli, aga lahkus rahapuuduse tõttu. Ta läks sõjaväkke aga feilis ja hakkas kirjutama. 24-selt abiellus ta oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. 12 aasta pärast suri naine tuberkuloosi. Edgar Allan Poe suri tundmatutel põhjustel. Enamasti kirjutas õudusjutte. Luuletus Jõuluhanede laul Wimberg Ära seda imeks pane, Ära pane pahaks, Et siin mitu jõuluhane, Nalja teha tahaks! Jõuluhani vees ei uju, Laine turjal sõudes. Tema jõuluseks teeb tuju, Tuppalaskmist nõudes.
Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg. Kui eestlane tunneb, et ta ei tea kes ta on, peaks ta võtma lahti mõne eesti kirjaniku luuleraamatu ja sealt mõned read vaikuses lugema. Sealt leiab ta oma vastuse sellepärast, et iga stereotüüpiliselt vaikse ja tagasihoidliku eestlase põues peitub luuletaja, kunstnik, patrioot. 9 SISUKORD Marie Under....................................................................................
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001
16. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? ● kihilisem kui varasematel aastatel (avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid) ● piir amatöörluule ja proffesionaalse luule vahel hägustunud ● lüüriline lasteluule ● jutustav lasteluule (keskendub laste elule) ● värssjuttude avaldamine iseseisvate teostena ○ Aidi Vallik “Mannikese lugu”, Leelo Tungal “Vanaema on meil nõid”, Wimberg “Härra Padakonn” 17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. ● Ilmar Trull “Rähni ravi”- luuletusi igast eluvaldkonnast- aastaajad, tähtpäevad, igapäevaelu, autor on ka teose ise illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid.
Autorite Noored Koondis) Tegijad) Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D. Morti, Juku- Valeria Ränik, Heinsaar, Mika Kalle Raid Karl Martin Kalju Kruusa Keränen, Sinijärv, Jüri jt auliige: Kalju Ehlvest. Kruusa jt
ümberkirjutamisel õigekirjavigu. 6 punkti 1.1. Loe tekst läbi ja lahenda selle põhjal ülesanded. 18 punkti Talumees ja kratt Wimberg 1. Paljud (abituriendid) _____________________________________ on noorematele eeskujuks. 0,5 p 55 Mul toredat on rääkida nüüd sellest muinasjuttu, Kõik see, mis muidu oleks tulnud aasta raske tööga, et ihkas keegi talumees kord rikkaks saada ruttu. käes talumehel oli kõigest ühe päeva-ööga
Kareva c) Kassetipõlvkonna tulek 1962. a. 5. Taasiseseisvumine a) Noorterahutused punk. b) 1989. a. Balti kett c) 1991 Eesti Vabariik d) Tegutsesid: H. Runnel, O. Arder, A. Ehin, J. Kaplinski, P.-E. Rummo, M. Unt, D. Kareva. 6. 1991 tänapäev a) Uued kirjandusrühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad jt. b) Kodueesti ja väliseesti kirjanduse taasühinemine. c) Tegutsevad: A. Kivirähk, I. Hirv, L. Kunnas, A. Vallik, J. Rooste, Wimberg, T. Õnnepalu, K. Kender, M. Heinsaar, A. Ilves, J. Pehk, Contra jpt.
Heliplaadid, kus teinud alternatiiv folki Kago nime all: 2012 Ibipaio laul ,,Vari" üks tuntumaid. Kristiina Ehin on kirjutatud laulutekste erinevatele esinejatele. Sihipäraselt kirjutab Naised Köögis ansamblile ja mängib ise kaasa. Seal on olemas päevakajaline osa, mis haakub ka tegevusega, mida ta linnakirjaniku positsioonis (2017. Aastal) arendama hakkas. Aktiivselt seda positsiooni kasutanud esinemiseks ja võitluste pidamiseks. Lisaks veel: Wimberg (Jaak Urmet), Jaan Pehk, Chalice (Jarek Kasar), Beebilõust (Andrus Elbing), Vladislav Korzets (2016 Laulud või nii), Ilmar Trull ja Indrek Rüütle. Suuline kultuur: Kauksi Üllel on üks osa laulmisega taustaga. Merca raamatus on laulutekstide covereid või alguspäraseid tekste, mis on lauluks kirjutatud. Nii ka Aapo Ilvese laululuule. Aapo Ilvese näiteid on palju, just võru keelseid tekste eestikeelsete hulgas. Ka Contral ja Jan Rahmanil on laululuulet
Vaher jt. 1997 Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) (Tartus) o Vahur Afanasjev, Contra, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Jan Rahman, Francois Serpent (fs), Irja Vaher, Urmas Vadi jt. 1998 Õigem Valem (Tallinn) o Jan Kaus, Kalju Kruusa, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid 1998 Tallinna Noored Tegijad (TNT) (Tallinn) o Jana Lepik, Jürgen Rooste, Wimberg jt 2008 Purpurmust org (Tallinn) 2009 eksp (Tartus) www.nihe.ee/eksp Ajakirjad: 2002 Vihik 2005 Värske Rõhk www.va.ee – muudab mingis mõttes kirjandusväljaannete konstellatsiooni. 2005 Epifanio www.epifanio.eu 2008 Müürileht www.muurileht.ee Üldisi tendentse: Internet: blogikirjanfus ja muu (hüpertekstuaalsus, kirjutamiskultuuri laienemine jne)
Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti, Jan Kaus, Kalju Kruusa). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena. Niimoodi on neil kergem läbi lüüa kirjandusprotsessis. Need on kirjanikud nagu Mehis Heinsaar, Urmas Vadi, Berk Vaher, Aare Pilv, Contra, Olavi Ruitlane, kelle sünniaasta üldjuhul on 70ndates. Need on need isikud, kes on Eesti kirjanduse uued nimed.
omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAKi luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Mäkra). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 14
marksismi klassikutele tuginedes tõestas, et ka modernism võib olla realism. Need ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstivoolu lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Põhja-Koreas ning teatud zanride puhul ka Hiina Rahvavabariigis. Postmodernistliku ilminguna viljeletakse sotsialistliku realismi elementidega kunsti kui campi ka mujal maailmas. (Eestis näiteks Wimberg jt.) Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik,
annaabi.ee 
