Third level Fourth level Fifth level Teemad On kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas Kirjutanud isamaalüürikat ja armastusluulet Luule Esimene luuletus ilmus 1962. aastal Esimene luulekogu ilmus 1965. a. "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966) " Rängast rõõmust" (1982), "Elujoon" (2005) Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik.
..............................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.............................................................................................14 2 Sissejuhatus
,,Pildi sisse minek" 1973 ,,Kõne koolimaja haual" (artikli ja ,,Põliskevad" 1975 esseekogu) 2006 ,,Maapäälsed asjad" 1978 ,,Varjuteater" 2011 ,,Luulet 19621974" 1977 ,,Leopold" 1974 ,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab.
(1987.a) Juhan Liivi luuleauhinna. Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal. (1988.a) Soome Vabariigi aumärk (1992.a) Eesti Vabariigi aumärk. (1995.a) Teosed Romaanid Lasteraamatud Luulekogud Romaanid ,,Seitsmes rahukevad" (1985.a) ,,Ajaloo ilu" (1991.a) ,,Varjuteater" (2010.a) Lasteraamatud ,,Leopold aitab linnameest" (1976.a) ,,Kõik lood Leopoldist" (1984.a) ,,Kolmed tähed" (1987.a) Luulekogud ,,Pilvede püha" (1965.a) ,,Elujoon" (2005.a) ,,Tublid lapsed" (2006.a) Luuletused ,,Valgus" ,,Ilmavalgus" ,,Magamaminek" Täheke nr. 5, 1985 ,,Kuu" ,,Valgus" Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks ,,Ilmavalgus" Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab.
Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979
Elulugu III ·1975 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. ·1976 Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia . ·1982 Ajakirja "Looming" aastapreemia. ·1987 Eesti NSV riikliku preemia. ·1988 Sai Juhan Liivi luuleauhinna . ·1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden). ·2000 Shveitsi Kirjanike Liidu stipendium. Teosed Elujoon Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. Kogutud luuletused 1962-1997
Riik sekkub erasektori tegemistesse kui erasektor rikub riigi poolt määratud seadusi. Kodanikuühiskond- inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Siin pole nii palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Mittetulundusühingud: 1. MTÜ-d (nende asutamine kõige lihtsam, seetõttu ka neid kõige rohkem) nt MTÜ Elujoon 2. Sihtasutused(SA) nt SA Rakvere Haigla 3. Seltsingud (neid ei registreerita) Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökothti. Vabatahtlik, inimene osaleb neil selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. EI TOHI KASUMIT TEENIDA!
· "Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976) · "Luulet 19621974" (valikkogu, 1977) · "Maapäälsed asjad" (luulekogu, 1978) · "Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979) · "Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982) · "Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984) · "Seitsmes rahukevad" (romaan, 1985) · "Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987) · "Ajaloo ilu" (romaan, 1991) · "Inimese kapike" (esseed, 1998) · "Maa taevas, luulet 1962-1990" (1998) · "Elujoon: valitud luuletused 19621997" (2005) · "Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat, 2006) · "Tubased lapsed" (luulekogu, 2006) · "Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 19982006" (2006) · "Kogutud luuletused 19621997" (järelsõna: Arne Merilai; 2006) TUNNUSTUSED · 1988: Juhan Liivi luuleauhind · 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ATRIKLID · Viivi Luik: kirjanik ja surnupesija. Postimees
aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAADStipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 SpenderTrustStipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin StiftungStipendium 2003, Shveits. TEOSED ELUJOON · Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997
8 Looming Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 5 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974
Mõni kogeb üksielamist esimakordselt elus ning võib avastada sõltumatuse nauditavana. Märgusõnadeks on siin sõltumatus, eneseusaldus, tõelised huvid, endale meeldimine, vastutus enda elu eest. Sel astmel loobutakse enda kadunud poole otsimisest ja teistele enda heade omaduste projitseerimisest. 18. Elu mõte. Lahutusprotsessi läbitöötanud inimene on võimeline õnnelikult edasi elama kas üksi või uue kaaslasega. Hea oleks joonistada paberile oma elujoon sünnist-surmani, märkida sellele enda elu tähtsamad sündmused minevikus ja mõelda, mida oma ülejäänud eluga tahetakse peale hakata. On aeg keskenduda olevikule ja tulevikule, unistada ja seada uued eesmärgid. Milline tahad olla, millist elu tahad elada mõne aasta, kümne aasta, kahekümne aasta pärast? 6 Info lahutusseminaride kohta
Teisest lauast nõudis aga proua Randall supi kõrvale ka veini Bobbylt. Mehel tekkis nüüd huvi kõrvallaua vastu. Teises lauas istusid proua ja härra Randall. Nad tulid mehe lauda ja härra Randall ehk Rolf ja proua Randalli nimi oli tegelikult Erna aga ta palus sõpradel kutsuda ennast Totoks. Toto võttis nüüd mehe käe tugevalt enda kätte ja vaatas mehe käejooni, ta tahtis mehele ennustada, sest ta käe jooned olid nii huvitavad ja elujoon samuti, aga mees ei lasknud midagi oma käepealt ennustada. Nüüd tõusid kõik püsti ja mehe kõrval olnud vaikne lauanaaber puudutas meest õlast ja ütles et siin kõrval on üks väike tuba kus nad saaksid segamatult rääkida. Mees läkski naisega tuppa ja see tuba oli tõepoolest väike, seal oli vaevalt ruumigi kahele inimesele. Mees istus nüüd, kui naine oli talle käega märku andnud. Naine tõmbas oma tooli mehele lähemale, nii et mehega põlved kokku puutusid
eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees. Selle kõrval leiame ka sõnamänge ning osutusi võõrastele tekstidele, teistsugustele autoritele. 90ndate keskpaigas ilmub Raudami jutukogu ,,Miks Kafka nuttis?" raamatu tegelaste elujoon järgib Kafka elulugu. Paljuski asetab Raudam oma tegelased kuskile Eesti väikelinna tuntavad on nt Paide, Pärnu jm elemendid. Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi. Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele Eesti nüüdiskirjandus
Üks meetod, mida ma sündmuste järjekorra mõistmiseks sageli kasutan, on nn elujoone harjutus. Elujoon näeb välja umbes nagu aktsiaturuindeks (tõusud ja langused registreeritakse teatud ajavahemike järel). Elujoone näide on esitatud joonisel 5. Selle meetodi abil oma loo kirjeldamine aitab määratleda olulisi sündmusi. Sageli saab elujoont
Mõtlemiseks ja tegemiseks ülesanded: Joonista paberilehe keskele horisontaaljoon paberi ühest servast teise. Jaga see joon vanusejoontega kuni tänapäevani. Märgi joonele elu sündmuste kohad nagu lasteaeda ja kooliminek, ristimine, leer, haigused, kaotused, muutused, sõprused, õppimine jne. Joonista elujoon vasemalt paremale. Joon läheb horisontaaljoonest allapoole kui kogemused on negatiivsed ja ülespoole kui need on positiivsed. Positiivse ja negatiivse tugevust saad kujutada sügavuse ja kõrgusega. Analüüsi tehtud tööd psühhosotsiaalse arenguteooria valguses. Milliseid väljakutseid leiad eri etappidest, kuidas
annaabi.ee 
