Yuppiejumal Ma olin nii palju lugenud, kuulnud Kenderist, et ausalt öeldes, ei oodanud ma sellest raamatust midagi. Sest tavaliselt ju on nii, et kui väga palju ootad variseb kõik kokku ja nii ka selle raamatuga- arvasin et tegemist on tavalise üleshaibitud ja hästi promotud raamatuga, millel tegelikult mingit erilist sisu ning teemat pole. Aga ma eksisin rängalt. Võikalt ilus raamat. Ma ei oska midagi muud öelda. See on kokteil huumorist, tõsistest maailmavaadetest ning mõtetest, õpetustest(see pole mingi moraalitsev kudumisringlaste raamat) . Raamatus kasutatakse ära inimesi: nii tarbijaid kui ka naisi, näidatakse inimeste erinevaid tahke, tundeid ning seda, et igalühel meist on mõju avaldav lapsepõlv. Näiteks Eva, kes oli südamlik, armas, lausa nii armas ja hea, et meenutas mannavahtu ning ajas oma armsusega pisut südame pahaks. Aga teda oli raamatusse vaja, et seal valitseks tasakaal. Teda ...
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. ...
Arvustus Kirjaklambritest vöö Raamat räägib ühest 15 aastasest tüdrukust Katist. Katil on ema ja isa kes mõlemad töötavad advokaatidena. Katil on ka poisssõber Juhan, kellega tal olid head suhted kuni Kati kõvasti pidu hakkas panema. Ühel peol vägistasti Kati ning ta langes masendusse. Peale vägistamist hakkab Kati oma vägistajaga suhtlema kuna kellegi teisega pole oma muredest rääkida. Varsti hakkab tüdruku enda poiss midagi kahtlustama ning Kati räägib talle kõik ausalt ära. Teose lõpus tekkis Katil mõte enesetappu teha. Viimasel hetkel, kaubanduskeskuse katusel olles, mõtles ta aga ümber, kuid libastus ning kukkus ikkagi oma õe silme ees sealt alla. Minu arvates oli raamat lugemist väärt. Raamat näitas seda, mis juhtub, kui noored hakkavad järsku palju pidu panema ning jooma ja suitsetama. Raamat on ka sellepärast hea, kuna raamatu autor oli selle kirjutamise ajal alles ...
Kuidas kirjutada raamatu arvustust: 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raamat rgib (sisu)? 4. Milline mulje ji raamatu algusest? Kas see kutsus lugema? 5. Kuidas sujus raamatu lugemine? 6. Kirjelda raamatu peategelast. Kas peategelase kitumine on usutav? 7. Kuidas raamat lppes? 8. Milline on raamatu snakasutus? 9. Mis sulle kige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11. Kas soovitad seda raamatut teistelegi? Kellele? Miks? 12. Kas loetud raamat oli romaan vi jutustus? Mille phjal seda jreldad?
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib kasutada ka ,,asjalikumat" lähenemist: kõrvutada käsitletav teos mõne teisega või siis oma kogemuse/mälestusega, leida nende vahel seoseid või lahknevusi, kujundada selle põhjal oma arvamus · kokkuvõte peaks veel kord eriliselt esile tõstma autori hinnangu arvustatavale Siin on paar näidet arvustustest ...
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia ...
Helena Kastemäe 7.A Arvustus Ma käisin vaatamas kontserdit ''Bach goes to Iran'' bändilt Dagamba. Dagamba on läti bänd, kus mängivad 4 meest: Valters Puce, kes asutas bändi mängib tsellot, Antons Trocjuks on Valters Puce lapsepõlvesõber ja ta mängib samuti tsellot, Dainis Tenis kes mängib klaverit ja Hamidreza Rahbaralam kes mängib daf-i , setarit ja tamburit. Nad on kõik erinevast rahvusest, Valters on lätlane, Antons on ukrainlane ja Hamidreza oli vist iraanlane kuid Dainise kohta ma ei tea midagi, nad kõik elavad Lätis. Kontsert toimus Võru Kandles, reedel 22. aprill kell 19. Nende muusika on segu klassikalisest muusikast ja rock muusikast. Kui ma sain teada ,et ma sinna konterdile lähen, ei olnud mu ootused üldse suured. Kui kontsert algas olin ma väga üllatunud, see oli nii lahe. Ma ei teadnudki et mulle s...
Mis on arvustus? Arvustus on teost või sündmust analüüsiv ja hindav kindla ülesehitusega korrektselt sõnastatud tekst, milles kirjutaja tutvustab arvustatavat objekti, teenust või kohta ja põhjendab oma arvamust. Milline teema valida? Teema valik on arvustuse kirjutamisel üks olulisemaid aspekte. Arvustatavaks teemaks vali midagi, mille suhtes oled kirglik ja mis tekitab sinus entusiasmi ning püüa see ära siduda sellega, mida tahad saavutada. Kui sa tunned, et lihtsalt pisikesest tootekirjeldusest ja analüüsist ei piisa, alusta eksperimenteerimisega. Väga lihne on tootele arvustuse kirjutamine, sest seda saab teha läbi eksperimendi, mis peaks tõestama toote headust. Näiteks USAs
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult. Ita Ever oli vapustav, pole teda enne näinud laval. Olen ikka tõsiselt uhke, et teda laval...
on pihtimus ja enesepaljastus, seda peategelase seksuaalse orientatsiooni koha pealt. See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse autor, et mõtete kirjapanek on parim viis millegi südamelt ära saamiseks ja seega on Tode romaanis võtnud isiku, kellele ta ,,kirjutab". Seega on see igati hea võte romaani kirjutamiseks, seda eriti oma eripära poolest. Interneti foorumite ja jutukate andmetel on kiriromaanid ka väga paeluvad ja müüvad hästi. Hodanjonok kirjutab oma retsensioonis, et ,,Piiririik" oleks justkui poolik, nagu miski oleks puudu. Isiklikult arvan sama. Esiteks annab sellise tunde see, et kirju ei saadetagi
" Ta võrdles seda aknaga ning just sedasi oli reklaam esitatud. Täpsemalt reklaamiti National Geographicu fotode näitust Rotermanni kvartalis, kus oli välja pandud tuntumad ja enim poleemikat tekitanud fotod ajakirja kaante vahelt. Niisiis võib mitmetasandlikult järeldada, et tulbareklaam oli ,,vaateaken" maailma probleeme käsitlevatele piltidele. Pean ütlema, et kõik eeltoodud seletused ning punktid olid need, mille tõttu valisin just selle reklaami arvustuse teemaks. Nutikaid ja hea lahendusega reklaame on kahjuks tänapäeval vähe kuid antud töö suudab mõlemale kriteeriumile vastata. Veider äratundmisrõõm, mis mind seda vaadates valdab on arvatavasti ka üks süüdlane selle valikul.
Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside. Ettevõtte omanikud saavad kasutada tagasisidet selle parendamiseks. Kirjuta hästi- kirjuta korrektselt ja läbimõeldult. Ole grammatiliselt korrektne, kontrolli õigekirja ning väldi roppusi. Arvustuse põhitõed Peaks sisaldama: · Sissejuhatus: arvustatava teose autor, pealkiri, väljaandmise aeg ja koht. Alustada võib hinnanguga, kirjutada näiteks sellest, mis on teoses eriti hinnatavat. Alustada võib ka mõne huvitava tsitaadiga. · Teose autori elu ja loomingu lühike tutvustus. Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr. · Teoses käsitletud probleemidering; sõnum; keelekasutus
3. etapp Tuleb läbi viia algne uurimus, et leida teavet, mis toetab sinu ,,aimdust" ning ideaalis näitab, et antud uuring on vajalik. 4. etapp Kui uurimuse läbiviimiseks pole silmnähtavat väljastpoolt tulevat põhjendust, siis võib su idee uuringuprojekti jaoks olla liiga ,,pehme" ja isikupärane. 5. etapp Vastavalt siiani avastatud teabele võid oma algse ettepaneku ümber sõnastada või muule keskendada. Pole mõtet jalgratast leiutada. 6. etapp Kontekstuaalse vaatluse ja arvustuse tähtsus: a) vaadeldes konteksti, milles töötad, hakkad sa seda üldises plaanis rohkem mõistma. b) selle käigus valid sa välja, millised teabeosad on otseselt sinu uurimisalaga seotud ning saad nende asjakohasust ja tähtsust kriitiliselt hinnata. c) vaatluse ja kriitilise arvustuse käigus selguvad augud sinu teadmistes. Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, m...
Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle. Külastuse plussiks oli muidugi see, et nägin Estoniat ka seest poolt mida varem polnud näinud ja ka see, et kohustuslik arvustuse saab peale külastust ära teha. Etendus oli minu jaoks alguses huvitav, sest viimati käisin balletti vaatamas 8 või enam aastat tagasi ja sellest midagi eriti ei mäletanud. Teise vaatluse keskel hakkas minu jaoks igavaks kiskuma, kuna minu arvates muutus etendus üksluiseks, aga ema jaoks muutus aina huvitavamaks. Minu jaoks kõige huvitavamaks osaks olid massistseenid, sest tavaliselt nendes osades oli rohkem aktiivsust ja tegevust. Üllatav oli minu jaoks oskus emotsioone
kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili. Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud. Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval esindab Ridala üksildast endamisi vaatlejat ning kirjeldajat. Uudsena tõi ta luulesse impressionistliku stiili tunnustega saaremaastikud ja rannapildid. Ta virguas otsima ilmekat ja täpset sõna. Kirjaniku vormikatsetused näitasid eesti värsikunstile uusi võimalusi.
Nõuandeid kontserdi või muusikalavastuse arvustuse kirjutamiseks gümnaasiumis Arvustus võiks koosneda kolmest osast: sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Sissejuhatuses tuleks kirja panna üldine informatsioon: - mis kuupäeval ja kus kontsert toimus, - kes esinesid, - milliseid teoseid esitati; · lisada paar üldistavat lauset kontserdi üldmeeleolust või kontserdikava ülesehitusest. Teema arendus peab sisaldama arutlust kontserdist. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejate...
Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte:
need on tunduvalt huvitavamad. Kriitikuna on Rossi tööprotsess lihtne. Alustuseks peab ta lugema raamatu lihtsalt läbi kui tavaline inimene. See on temale kerge tegevus. Tuleb luua omale raamatust esmamulje. Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas. Johanna Ross suudab leida peaaegu igas raamatus mingi lähenemisnurga, kust saab arvustuse välja väänata. Kriitiku ameti kõrvalt on ta märganud mõnda puudust eesti kirjanduse kõrval. Näiteks Johanna Ross ütles: ,,Mu hing ihkab enamasti head tihedat kirjeldust. See kõlab ehk natuke nagu klassikaline nutt, hala ja suure eesti romaani ihalemine, aga hea tihe kirjeldus võiks vabalt esineda ka lühiromaanis või novellistikas". (Ross J. Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60). Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1
sadu jubedaid abilisi. Sellel pildil on välja toodud kõik põrgu jubedused, mis peaks igat inimest motiveerima põrgusse mitte sattuma! Mulle meeldibgi see pilt just sellepärast, kuna sellel pildil on kõik natuke õudust tekitav, kuid samas näeb see vasegravüür väga põnev ja huvitav välja. Ikka uuesti ja uuesti vaadates avastan alati jälle midagi uut ja põnevat selles maalis. Valisin just selle pildi, kuna ma soovisin teha arvustuse mõnest Eesti maalist, kohe kui hakkasin Eesti maalikunstnike peale mõtlema , tuli mulle meelde E. Wiiralt ja tema kõige kuulsam maal ,,Põrgu." Valisin just selle maali, kuna see maal on väga huvitav ja omapärane. Selle pildi pealt on alati põnev, midagi huvitav ja omapärast leida või avastada. ,, Põrgu" oli ka tema loomingu kõrgpunkt. See maal peaks huvi pakkuma kõigile teistele, kuna selles maalis on palju põnevust ja omapärast fantaasiat
ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid eesti heliloojate teoseid. Mõlemad pillimehed olid lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning edukalt osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest meistriklassidest, saavutades mitmeid eripreemiad. Ma arvan, et solistid väärivad tõepoolest aukohti, sest koostöö käigus suutsid nad suurepäraselt
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha. Esimese loona mängiti "Go down moses"-t
,,Thèodicèe" (1710). Tema filosoofikarjääri alguseks loetakse 1686 koostatud, kuid alles 1695 ilmunud teost "Arutlus metafüüsikast". Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705. aastani tegeles Leibniz Inglise valgustusfilosoofi John Locke´i teosele pika arvustuse loomisega. Kahjuks ilmus too teos inspiratsiooni andnud filosoofi surma tõttu ligi 60 a hiljem. 1714 ilmunus ,,Monadoloogia", mis on õpetus monaadidest ehk reaalsuse algelementidest. Seda võib pidada tema filosoofia lühikokkuvõteks. Teose teooriast järeldub teiste seas, et maailm koosneb nn monaadidest, kõik eksisteerib piisava põhjusega ning kõik ratsionaalsem ehk reaalsem on parem vähem reaalsest. 1676
puudutavad mõtetes sügavamaid kohti, arvaks, et autor on teadlikult need toonid kasutusele võtnud, et paneksid rohkem teosele mõtlema. Pildilt on kohe arusaada, et tegu ei ole "tänapäevase pildiga", kuna pilt on kuidagi tuhmima ilmega. Minu arvates on see teos põnev ja mõnus vaadata, sest see päikeseloojang lisab oma toonidega nii palju juurde. Päikeseloojang ongi ilmselt kõige silmapaistvam sümbol Shpinxi taga. Esmased muljed olid rahuldavad ja ma olin kohe kindel, et ma soovin arvustuse kirjutada selle maali põhjal. Teos ei ole otseselt mõtlema panev ning ei sooviks öelda ka teose kohta ilus. Ta oli kõige rohkem minulik, sest mulle istuvad päikeseloojangud ja erinevad tunnused vms. Shpinx keda on maalil kujutatud, on hävingu ja halva õnne deemon. Shpinx on inimese pea ja lõvi kehaga. Tema ülesanne oli kaitsta vaaraod, hoides kurje vaime eemale püramiidedest. Mehed, kes liiguvad kaamlite seljas on
millede põhjal otsustada teoste väärtuse või kaalu üle. Et see tõesti nõnda on, näitab seegi asjaolu, et Euroopas on arvustus üldiselt muutunud ainult reklaamivahendiks. Meie ei taha seda olukorda veel õieti maksvaks tunnistada ja süüdistame teineteist reklaamarvustustes. Me ei ole veel õiged eurooplased. Aga me püüame selleks saada kõigest hingest, mis on üpris loogiline, arvestades eelöeldut. Ei saa olla vähegi erapooletut arvustust, kui pole mingit ühist arusaamist arvustuse ülesandeist või teoste väärtustest. Pealegi, kui teadusel lõid kõikuma absoluutsed alused, siis hakati toonitama tema kasulikkust. Loomulik, et kunsti ja kirjandusega peab sündima seesama, kui ka nemad, kaota vad oma absoluutsed tunnused või mõõdud: ka neilt peab hakkama nõudma praktilist kasu, mille võib elu konjunktuuri vahelduvuse tõttu kas või igapäev uuesti ja muudetult kindlaks määrata.
uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Järgmisel 1913. aastal ilmusid "Noor Eesti" kirjastusel "Kevade" II, rida ühevaatuselisi olupilte ("Kapsapää, "Ärimehed", "Pärijad"), komöödia "Paunvere" ja stiililiste ebakõladega draama "Laul õnnest". Neile järgnesid 1914. aastal skits "Mahajäetud maja", terava arvustuse osaliseks saanud romantilis- sümbolistlik jutustus "Kirjutatud on..." ja Gogoli "Revidendi" tõlge. Algas I maailmasõda... Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi
mõjutatakse juhtub vähestel juhtudel, kui olen kursis asjadega, mille kohta arvamust avaldatakse või mida kritiseeritakse. 5. LEMMIKRUBRIIK Minu lemmikuteks artikliteks ja rubriigiks on kõik see, kus antakse nippe naistele. Seda sellepärast, et väga palju olen saanud nippe, kuidas meisterdada midagi põnevat või saanud nippe ilutoodete kasutamise ja ilu kohta. 6. ARVUSTUS Kuna minu lemmikfilmiks on olnud juba mõndaaega ,,The Last Song ", siis otsustasin koostada oma arvustuse just selle filmi kohta. Filmi rezissöör on Julie Anne Robinson. Filmi peategelasteks on Ronnie ( Miley Cyrus) ja Will (Liam Hemsworth) Film räägib sellest, kuidas 17.aastane Ronnie pidi kolima oma isa juurde, kes elas temast, emast ja vennast eemal. Ronnie oli suurepärane klaveri mängija, kuid lõpetas selle mängimise ajal mil ta isa nende juurest lahkus. Sellest ajas saati, kui Ronnie ja ta vend jõudsid isa juurde, on Ronnie olnud väga ülbe ja tujukas. Ronnie kohtub Williga juba
märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A. Hermanni "lauleldus" oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis. Nii teos ise kui ka ettekanne said piiterlaste terava arvustuse osaliseks. Peale nimetatud heliloojate üritas ooperi loomist Mihkel Lüdig. Libreto kandis pealkirja "Kalevipoeg ja Tuuslar" (1908). Helilooja suutis realiseerida aga ainult ühe numbri- "Linda laulu". Kalevipoja- teema haaras ka Rudolf Tobiast, ent temagi plaan jäi teostamata. EVALD AAV "VIKERLASED". E. Aaval oli ooperiloominguks mitmeid eeldusi. Olles konservatooriumis A. Kapi õpilaseks, tutvus ta põhjalikult klassikalise vokaal-sümfoonilise
Tartu oli tol ajal Eesti vaimuelu ja hariduse keskus. Sajandi alguseks õppis gümnaasiumites palju noori. Noor-Eesti tegelaskonnaks kujuneski Tartu gümnaasiumite õpilased. Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903. Esimesel osal oli oma moto ,,Vihukene Eesti paremaks kirjanduseks" (vms). Algupärase kirjanduse edendamine, väliskirjanduse propageerimine, arvustuse vaimu edendamine (need kolm punkti olid albumi tagakaanel). See rühmitus tõi ka Juhan Liivi avalikkuse ette. Tartus loodi uus ring ,,Eesti Ühisus". Sellega liitus ka Tuglas. Noor-Eesti album ilmus 1905. Tuumiku moodustasid: Gustav Suits, Fr. Tuglas, Villem Ridala, B. Linde, J. Aavik, A. Kitzberg. Selles on sõnastatud kaks kuulsat loosungit: ,,Enam kultuuri, enam Euroopa kultuuri." Ja ,,Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks."
Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Järgmisel 1913. aastal ilmusid ,,Noor Eesti" kirjastusel ,,Kevade" II, rida ühevaatuselisi olupilte (,,Kapsapää", ,,Ärimehed", ,,Pärijad"), komöödia ,,Paunvere" ja stiililiste ebakõladega draama ,,Laul õnnest". Neile järgnesid 1914. aastal skits ,,Mahajäetud maja", terava arvustuse osaliseks saanud romantilis- sümbolistlik jutustus ,,Kirjutatud on..." ja Gogoli ,,Revidendi" tõlge. Elu keerdkäigud Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning
tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism,
· kaks peamist osa: küsimus ja vastus · omane kriitiline laad, käsitletakse uusi · algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, raamatuid, teatrietendusi, filme, milles tuuakse esile põhiprobleem kunstinäitusi jne · küsimused ja vastused eristatakse · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka taandridade ja erineva trükiga tutvustada-reklaamida ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang
Ta on lähtunud 4 rahvaviiside iseloomust ning lisanud neile omapärast harmooniat ja karakteersust. Oja kirjutas koorilaulu ,,Suurt Marit ja Pisikest Peetrit" (1929) esialgu naiskoorile a cappellas, hiljem seadis ta teose ümber naiskoorile ja kahele solistile koos väikese orkestriga, millisel kujul kõlas see esmakordselt Tartu Naislaulu Seltsi naiskoori 5. aastapäeva kontserdil 1. novembril 1933. aastal ,,Vanemuise" kontserdisaalis. Teos olevat ajalehes ilmunud arvustuse järgi osutunud kontserdi kõige menukamaks palaks. Antud analüüsi aluseks olev ,,Kägu kukub" (1941?) on vähetuntud segakoorilaul, mille kohta ei ole kahjuks palju andmeid teada. Ka praegusel ajal ei kuulu see just lauldavamate teoste hulka. Tekst Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas. Miks see kägu meil' ei kuku, miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle.
suurema osa tema ajast. Tartu perioodist on pärit ka hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas Tobias koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses väga ägedalt ja teravalt oma seisukohti. Artiklites on tunda Tobiase kõrget eruditsiooni ja laiahaardelisust, toogem siinkohal ära tema "Vanemuises" 1907. aastal toimunud sümfooniaorkestrikontserdi arvustuse ning 1910. aastal Berliinis kirjutatud ja "Päevalehes" ilmunud artikkel "Ka Eestile kunsti!". Siiski on Tartus elatud aastate jooksul valminud ka hulk koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud kogus "Kodused helid", Tartus 1905). Tartus elades töötas R
Kaasaaegne koht nagu see on- oligi selline võimalus olemas. Esitasin oma tellimuse ning kohalejõudes oli kõik valmis ja õigesti tehtud. Vestlesin koha peal sama teenindajaga, kellega telefonis suhtlesin ning tänasin meeldiva teeninduse eest ning tänu sellele positiivsele suhtlusele naasen ma kindlasti sinna restorani ka edaspidi. 2.4. Üldine hinnag Vapiano uudne restoran saab minult parima võimaliku arvustuse. Kui kellegil on soovi minna teenindusettevõttesse, kus on suurepärane teeninduskeel- ja kultuur, siis Vapiano on õige koht kuhu minna. Teenindajad olid alati meeldivad ning äärmiselt vastutulelikud, millega käis käsikäes ka alati esinduslik välimus ning siiras naeratus. Lootes saada iga külastuse ajal sooja tervituse osaliseks ei pidanud mina ega mu kaaslased pettuma, välja arvatud ühe nö. halva õuna puhul. Kuid see üks negatiivne
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse
Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sagedased tegevuspaigad lähemad ja kaugemad linnad. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenesid romaanile. Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine kirjanik elu kujutab, kuidas oma teose maailma loob, varem õieti arutluse alla tõusnud. Kiitva arvustuse kirjutamiseks piisas, kui jutt leiti olevat mõnus ja ladus, arvati lugejale pakkuvat lõbusat ajaviidet või õpetlikku iva. Realismi esiletõusuga kaasnes põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteostes ümber puhkes elav poleemika. Eelkõige Vilde loomingu üle, sest tema erines kõige enam senisest kirjutamislaadist. Keskne kuju eesti realismis ongi Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga.
osal) ja raamatul ei ole sisukirjeldust. Adams kohati kurdab, et millegi kohta on liiga väge infot (Tallinna Mererajoon, Rahvarinde ajalugu jne) ja teisalt kiidab, et Kornel on kirjutanud mõningaid asju põhjalikult ja selgelt (Eesti Kongressi materjalid, üliõpilaste ehitusmalevas toimunu). Kornel on oma raamatus Käbinist hästi kirjutanud (v.a see, et oli vene tähestiku poolt), aga Adams kirjeldab Käbinit kui kommunisti. (Adams, 2012) Minu arust on arvustuse üldine toon kritiseeriv. Välja on toodud ka positiivseid ja hästi tehtud asju, aga ka kriitikat on palju. Loetust sain nii mõnelegi asjale selgitust juurde ja arvustuses oli ka raamatust üldiselt kirjas, seega sain ka aimu, mis muudel lehekülgedel võib olla. 6. Praegust välisministeeriumi hoonet Tallinnas, kus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee asus, kutsuti Valgeks Majaks (Mälestus..., 2015). EKP polnud
kellegagi. · omane kriitiline laad, käsitletakse uusi · kaks peamist osa: küsimus ja vastus raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi · algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles jne tuuakse esile põhiprobleem · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka · küsimused ja vastused eristatakse tutvustada-reklaamida taandridade ja erineva trükiga ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang
Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja riimiskeem, vabavärsilise luule tunnused. romaan, sonett, Komöödia, tragöödia ja draama tunnused. stroof, tragöödia, Arvustuse olemus. vabavärss Esitamine Esitamine koostab ja esitab teost tutvustava Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja ettekande; mida?). Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid,
väärtused kaaluvad üle sotsiopoliitilised (sarnane lähenemine sümbolismil). 31 Dorian Gray portree. Oscar Wilde (1890), tõlkinud A. H. Tammsaare (1929) EESSÕNA ● Kunstnik on ilusate asjade looja. ● Ilmutada kunsti ja varjata kunstnikku on kunsti eesmärk. ● Arvustaja on see, kes võib ilusaist asjust saadud mulje avaldada teisel viisil või teises aines. ● Arvustuse kõrgeim ja madalaim vorm on omataoline autobiograafia. ● Kes leiavad ilusaist asjust inetud mõtted, need on rikutud ilma võluvuseta. See on pahe. ● Kes leiavad ilusaist asjust ilusad mõtted, neil on kultuuri. Need annavad lootust. ● Kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, need on valitud. ● Pole olemas moraalseid ega ebamoraalseid raamatuid. Raamatud on hästi kirjutatud või halvasti kirjutatud. See on kõik.
need on sõnad, mis kolmandas osakonnas räägitakse ja mis otsaga minu juurde tagasi on jõudnud! SEVÕRJOV: Te ei taha, et ma loen? POLEVOI: Tahan küll. SEVÕRJOV: "ma jään kindlaks " POLEVOI: Aga panna kinni (lööb sõrmedega nipsu) vaat nii ühte näitemängu mahategeva arvustuse pärast! SEVÕRJOV: "Ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde, et vaatamata meie kirjandusringkondades üldlevinud arvamusele... vaatamata sellele, et meie Heraskov sai võrdseks Homerose ja Vergiliusega (Ketser, kes on mõõdukalt purjus, ilmub Polevoi vaatevälja.) 57 POLEVOI: Ketser! Kuulsite
vast olla omajagu Gogoli mõju. Isegi kui nende patriarhaalsete maakehvikute kujusid oletada järglasteks, on meiemaa soosaarele asetatud taati eite omandanud täitsa eestilise tegumoe. Oma visandlikus kompositsioonis moodustab see teos juba tähelepandava kunstilise terviku. Humoristlikud ja karakterjooned sulavad hästi loomulikult ühte liigutavatega. Nii äratasidki algava kirjaniku külajuttudest just ,,Kuresaare vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka peamiselt jäänud. Oli nagu oleks ta juba 1901 leidnud oma tee: tema ,,Kuresaare vanade" visand võistles juba Juhan Liivi ja A. Kitzbergi vääriliste külarealistlikkude lookestega (nagu ,,Punasoo Mari" või ,,Sauna Antsu oma hobune"). Kaasaegne arvustus hindaski seda väikest
keelt. Just esimese raamatu puhul torkab silma äärmiselt mänguline sõnakasutus ja stiliseeritud keelekasutus, mille üks väljundeid on näiteks tavapärasest erinev lause kirjutamise viis. Selline epiteetide rohke ja metafooridest küllastunud väljendusviis teeb nende tekstide lugemise keeruliseks. Mõned kriitikud suhtusidki sellesse kirjutamislaadi toona mõnevõrra irooniliselt. Nt Veiko Märka pani oma arvustuse pealkirjaks ,,Ega raamat ole lugemiseks". Teine tekstikogu on juba mõnevõrra erinev esimesest kogust. Siin püütakse läbi mitmesuguste lugude elustada noorukiea mälestusi või üldse noorukiea eripära. Tegelased on ennekõike just lapseea ja täiskasvanuea vahel olevad tüübid, kes mitmesugusel moel selles maailmas hakkama üritavad saada. Siin on aga ka üks erijoon, mis puudutab paljusid 90ndate
kogemusi. Vt ka kõne. retooriline küsimus stilistiline kujund, küsilause vormis väide, mis ei vaja vastust.Näide: Vaene laps Oh mina mannetu, oh mina õnnetu: kuhu ma lä'en? Võõras ei võta mind, tuttav ei taha mind: kuhu ma jään? Oh mina majatu, rahu ja rajatu: kuhu ma jään? Kohus ei kaitse mind, talud ei toida mind: kuhu ma lä'en? Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus. retseptsioon teose vastuvõtt lugejate poolt. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu / vähenes põllumajandusmaks. / Oma vagu / künname sügavamaks! Uno Laht)
Kurt, E. Kandvere, Fr. Kaasik; saksofonid O. Vichmann, R. Gross, R. Kriit, A. Eller; trompetid R. Tavas, E. Kitsemets, A. Saarm; tromboonid R. Kivi, A. Flink, klaveril K. Paalse, V. Roots, kontrabassil H. Vellesaar, A. Piht, kitarril U. Elts, löökpillidel E. Kruus. 197 “Homme Estonias Jazz-kontsert”. Uudisleht 1939, 02.11. 198 Nii leiame 1937. aasta ajalehe Revalsche Zeitung 21. oktoobri numbrist eelmisel õhtul toimunud džässi- kontserdi arvustuse, mis on üsnagi kriitilises toonis, väites, et kava on kulunud ja orkestri kõla ärritavalt lärmakas. Artikkel ei anna teada ei kontserdi toimumise kohta ega esinejate nimesid. Mainitakse vaid, et esinesid “teisejärgulised solistid”, kuid hoolimata kesisest tasemest võtnud arvukas publik kontserdi hästi vastu. Huvitava faktina on seal kirjas, et bändi koosseisus oli elektriline orel, mille olemasolust Tallinnas 1930
NSC, MJ-12 Special Studies Project MJ-12 arvatakse olevat ülisalajane uurimistöö, väljaarendamise ja luureoperatsioon, mis loodi president Trumani poolt 24. sept. 1947 a. MJ-12 oli "komitee", mis seati sisse Riikliku Julgeolekunõukogu siseringis. 1954 a. kirjutas president Eisenhower salajasele täidesaatvale määrusele alla (Secret Executive Order), "Order Number 54-12". Ajaleht Newsweek avaldas 22. juunil, 1964 a. arvustuse "Nähtamatu valitsuse" kohta... ,,Üks nende suurim ilmutus on Special Group "54-12" olemasolu, mis on tänapäevani salas- tatud Riikliku Julgeolekunõukogu täiend, ning mis on presidendi poolt muudetud just eri- operatsioonide juhtimise osas." Riiklik Julgeolekunõukogu kutsus seda gruppi "54-12" komiteeks, mis andis presidendile kohustuse heaks kiita kõik salajased projektid. Aastate jooksul on see komitee läbi teinud mitmeid muutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
