Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid on keskendunud sellele, kuidas sarnaste huvidega inimesed ühendada. Parim lahendus on lasta inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi. Leonie Sandercock on öelnud: ,,Tänapäeva planeerimine on mittedemokraatlik, ei arvesta rassi ega sugu ning on kultuuriliselt homogeenne."
Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus
.......................................................................... 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus...................................
Amnesty international inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon(1961). Iga- aastastes raportites kritiseeritakse riike, kus inimesi poliitilistel või usulistel põhjustel taga kiusatakse. Apatriid e kodakonsuseta inimesed kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka mitmete elementaarsele inimõiguste korraldamist. POSTMODERNNE ÜHISKOND Modernne ühiskond: Postmodernne ühiskond: jaotatud tootmissuhte alusel disorganiseeritud ja killustunud hüvede jaotamine teadmismahukas tootmine rahvusriik väärtuste suhtelisus ja kaheldavus positiivne ellusuhtumine, usk tulevikku skeptilisus kõige suhtes vaieldamatud põhitõed
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism jä...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus)
ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus
Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40%
..................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid
teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning võib uskuda et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõigi oma hüvedega, kuid hetkel ei ole meil majanduslikult võimalik täita kõiki heaoluühiskonna tingimusi. Heaoluühiskonna algne eesmärk pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne heaoluühiskonna poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Eesti on riik, millel on heaoluühiskonnale omaseid tunnuseid, kuid Eesti ei ole heaoluriik.
areneva, uuendusliku maailma kultuuri esindaja. Ta on superstaar. Muudetud küborgiks. Temasse on süstitud üks superstaari pisik, kätte on antud ettekujutus sellest, milline peab olema superstaar ning tema on seda järginud. See muudab ta küborgiks. Masinaks, mis teistest väga palju ei erine. Tehnikaga tehtud muusika, millele ta on lisanud ainsa inimliku omaduse, ehk hääle on nagu iga teine muusikapala kuna postmodernne maailm on ette kirjutanud, milline peab olema üks popstaari laul. Tema põhiliseks tööks on laulude tootmine ja see kõik toimub masinlikult. Ta ei erine eriti autost Toyota Celica, kuna ta on muudetud samasuguseks funktsioone täitvaks masinaks. Birgit Õigemeele funktsioon on jagada meelelahutust inimestele, kes tema häält naudivad ja Toyota Celica funktsiooniks on olla inimesele heaks sõiduvahendiks ja omamoodi meelelahutuseks
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fan...
Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad kolmandad riigid, keda me abistame, kulutada raha Ameerika kultuuritoodangule. Olukorda on vaja muuta. Globaliseeruv maailm sunnib peale globaalse kultuuri. Siiski võib seda terminit tõlgendada mitmel viisil. Terves Euroopa Liidus võib globaalne kultuur olla kokkuvõte parimast, mida erinevad Euroopa kultuurid esindavad. See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti. Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme 19. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22. Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased - vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks; ka rõhutud rahvaste
Kõik sõltub ajavoolust ja kohalikest ajalistest sõltuvustest. Tüüpiline postmodernistlik kirjandusžanr on spiooniromaan, kus vastanduvad mitu maailma. Siin võibki juhtuda, et tõeline maailm osutub irreaalseks (pealispinna all on teine tõelisus, mis on veidi halvaendeline, ent algupärasem ja huvitavam kui tegelik maailm). Selline vastandamine hoiab lugeja põnevil ka põnevil (kas igaüks on ikka see, kellena tundub). Tavaline postmodernne teos ei taotle saladuse või tõe paljastamist, vaid üksnes fikseerib need, jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib
15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305. 21. Sofism - vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole
(2) Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageerivat teost käsitatakse pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tähenduses. 9) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam (1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud. (2) Prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam on keelatud. 6. POSTMODERNNE TURUNDUS Põhimõisted 1) Postmodernne turundus Brändiarhitektuur Küünilised tarbijad Vajaduste alusel segmentimine Ümberstruktureeritud reklaam (integreeritud turunduskommunikatsioon) Elektrooniline infokogumine 2) Postmodernne tarbija On kosmopoliitilise maailmavaatega, Sellisel heaolutasemel, kus ei pea mõtlema ellujäämisele,
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka see on ,,võõras" sõna, mida kasutatakse, üks variant intertekstuaalsusest. Postmodernsete võtete hulka kuulub ka loetelu. Antud tekstis on teatav klaustrofoobia. Öös on asju on tegelikult rida Heiti Talviku luuletusest. Ehk jälle võõras sõna. (,,Öös on asju, mida tark ei puutu
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
enam miski väljaspool inimest, vaid symbooliseerib inimese loomulikke omadusi ja seetöttu on üks inimese enda aspekt. LaVey satanism on ultimatiivne, teadlik alternatiiv karjainimesele ja institutsionaalsele mõtlemisele. Non-konformism. Satanism on inspireeriv, arendab inimeses välja tema tugevad iseloomujooned ja on produktiivne. LaVey satanism on elu jaatav, humoorikas ja seisab väljaspool head-halba. Tema satanism on ülemineku aja, postmodernne satanism, mis ei täitnud tekkinud vaakumi, kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel. LaVey satanism on esimesel pilgul vb triviaalne, samas tegelikult väga sügav. Kui Saatan representeerib loodust (profaanne), siis on Saatan ka üks inimesele omane aspekt. Ja kui Jumal (sakraalne) kui externne
POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või te...
enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa struktuuriga ja kanged veinid, mis on võitjad maailma degustatsioonisaalides ja mida on hea ameeriklastele maha müüa, aga mis ei esinda enam Rioja ajaloolist ideaali. Kokkuvõtvalt võib öelda, et postmodernne Rioja on ühendanud endas vana stiili tammisuse ja piprasuse , uue stiili mahlakuse ning uuele maailmale tüüpilise kõrge alkohooliprotsendi. Postmodernismi näidetena võib esile tuua Bodegas Roda, Marques de Vargase ja mitmed toledolase Marques de Griñoniga seotud Rioja veinid. Rioja veinid sobivad ka keldris säilitamiseks, eriti hästi muidugi postmodernismi tippnäited. Väidetavasti on keskmise Gran Reserva jaoks parim vanus 12 aastat. Tippveinid peavad kaks korda niipalju vastu.
harrastused, kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse tugevnemine. Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. · 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Seda etappi iseloomustab sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljastpoolt" tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan nende eest ning mul on õigus ja võimalus neid muuta
2. Modernne Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest. Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele. Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. 2 Positivism: ainult positivistlik teaduslik tunnetamine lubab ühtainust tõde tunnetada. 3. Postmodernne ‘Objektiivset’ reaalsust, mis oleks vaba inimeste poolt sellele omistatud tähendustest, pole olemas. On vaid teatud versioonid, keeles väljendatud ‘subjektiivsed’ tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid) 27. Postpositivistlik uurimus. 28. Postmodernne psühholoogia. e PP On tekkimisjärgus Puudub üks-ühene määratlus, erinevad tõlgendused PP püüab olla vastavuses uue maailmaga: Baumani liquid society (nt voolav armastus, võtan naise mõneks ajaks), kindlate taladeta ühiskond Absoluutse tõe üuudumine Tähtis eristuda teistest (kaasaegse inimese tunnus) Logotsentrismi vastasus, puuduvad keskused Binaarsuste ületamine, vastandite vältimine: must-valge, eelista kodumaist mitte võõrast jne
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus
- Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest. - Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid).
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17
jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps) Õigus vanaduspensionie on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aasta eestis töötanud pensionistaaži. Vanavanemate mõju lapse arengule: *vanaema tegeleb lapselapsega → kõne areneb
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis
võrdlemine). Milgrami eksperiment - väita, et kõik täiskasvanud inimesed on valmis autoriteedi käsku täites peaaegu ükskõik kui kaugele minema (elektrisoki andmine). 25. Postpositivistlik uurimus. Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. Teadmise mudeli loomulik selektsioon Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest 26. Postmodernne psühholoogia. On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
kohta, samuti ei tohi ametiasutused selliseid andmeid koguda isiku tahte vastaselt. Usu- ja veendumusvabadus on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades;
2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg) Impeerium – ebamäärane, → Riik – anti-impeerium, → Globaliseerumine – riigid ennekõike rahvusülene, mitmete impeeriumile iseloomulik lahustuvadja tekivad uued etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“, projekt
B jaoks on aga see lugeja hästi tuttav, nagu “vend” (“Kurja lilled”). Lugeja kogemuse struktuur on muutunud. Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H. Bergson (harilik meeldetuletus vs vanat tüüpi mäletamise kogemus). Baudelaire`i luules ja modernismis üldse on kesksel kohal šokikogemus. Avangardlik kunst on teadlikult konstrueeritud sokeerivaks. Kunst teadvustab enda kogemise kogemuse. 16 22). Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72–85 (KÜSIMUS: Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Matthew Arnold.) Modernism on omamoodi romantismi järellainetus. Modernismis IGATSETAKSE tähendusliku maailma järele. Modernism püüab aina end uuesti manifesteerida, eitades vana ja otsides vormiliselt uut, tekitada segadust ja sokeerida, püüda tähelepanu. Kunst on elust sammuke ees. Otsitakse vapustavaid kogemusi
seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus (sürrealism), kummaline kunst, matemaatiline keerukus- etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid. Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis. Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
järgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis Teksti uurimiseks teksti tunnusest lähtudes Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu- mist Arhailine ühiskond Maaaharijate-karjakasvatajate Modernne/ postmodernne ühiskond ühiskond Suuline kultuur Suuline kultuur, olemas ka Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus (aktiivse Tänapäeva pärimus kasutamise faas) Mida teha materjaliga, mis rahvaluule hulka ei kuulu,
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad. 25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest. Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
