operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid on keskendunud sellele, kuidas sarnaste huvidega inimesed ühendada. Parim lahendus on lasta inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle
...........................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte.............................................................................................
Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus..................................
ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes. Amnesty international inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon(1961). Iga- aastastes raportites kritiseeritakse riike, kus inimesi poliitilistel või usulistel põhjustel taga kiusatakse. Apatriid e kodakonsuseta inimesed kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka mitmete elementaarsele inimõiguste korraldamist. POSTMODERNNE ÜHISKOND Modernne ühiskond: Postmodernne ühiskond: jaotatud tootmissuhte alusel disorganiseeritud ja killustunud hüvede jaotamine teadmismahukas tootmine rahvusriik väärtuste suhtelisus ja kaheldavus positiivne ellusuhtumine, usk tulevikku skeptilisus kõige suhtes
(kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis mittekujutatavat („tegelikku Elu“) on võimalik kirjanduslikus vormis siiski väljendada; POSTMODERNISM ei keskendu enam („tegelikule“) Elule, mille kirjanduses kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus)
ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus
Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40%
..................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid
teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning võib uskuda et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõigi oma hüvedega, kuid hetkel ei ole meil majanduslikult võimalik täita kõiki heaoluühiskonna tingimusi. Heaoluühiskonna algne eesmärk pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne heaoluühiskonna poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Eesti on riik, millel on heaoluühiskonnale omaseid tunnuseid, kuid Eesti ei ole heaoluriik.
areneva, uuendusliku maailma kultuuri esindaja. Ta on superstaar. Muudetud küborgiks. Temasse on süstitud üks superstaari pisik, kätte on antud ettekujutus sellest, milline peab olema superstaar ning tema on seda järginud. See muudab ta küborgiks. Masinaks, mis teistest väga palju ei erine. Tehnikaga tehtud muusika, millele ta on lisanud ainsa inimliku omaduse, ehk hääle on nagu iga teine muusikapala kuna postmodernne maailm on ette kirjutanud, milline peab olema üks popstaari laul. Tema põhiliseks tööks on laulude tootmine ja see kõik toimub masinlikult. Ta ei erine eriti autost Toyota Celica, kuna ta on muudetud samasuguseks funktsioone täitvaks masinaks. Birgit Õigemeele funktsioon on jagada meelelahutust inimestele, kes tema häält naudivad ja Toyota Celica funktsiooniks on olla inimesele heaks sõiduvahendiks ja omamoodi meelelahutuseks
Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia: Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised figuurid. Jumala olemasolu ja olemuse üle loogika vahenditega arutleda ei saa. 4. Mis on teodiike?
Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad kolmandad riigid, keda me abistame, kulutada raha Ameerika kultuuritoodangule. Olukorda on vaja muuta. Globaliseeruv maailm sunnib peale globaalse kultuuri. Siiski võib seda terminit tõlgendada mitmel viisil. Terves Euroopa Liidus võib globaalne kultuur olla kokkuvõte parimast, mida erinevad Euroopa kultuurid esindavad. See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti. Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas
töötamine riigi julgeolekuga seotud ametites jne.Kodakondsusest saab loobuda ja seda vahetada.Annab inimesele õigused ja kohustused teatud riigi suhtes. Apatriidid-Kodakondsuseta inimesed.Väga suur hulk ühiskonnas on ohuks stabiilsusele. Modernne ühiskond-mõistlikkus,arvepidamine,ühiskonna progressi ja elujärje paranemist mõõdeti rahas, kaupades ja asjades.Ühiskond arenes kiiresti:kasvas jõukus,tõusis turvalisus, tõusis heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele. Postmodernne ühiskond-Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine.Nähtused ja suhted on ebakorrapärased.Inimestel on suurem vabadus kuid samas ka suurem vastutus.Kujunes 20.saj viimasel veerandil.Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijaks; suur tarbimisvalik;tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest; nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse
edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme 19. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22. Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased - vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks; ka rõhutud rahvaste
Kõik sõltub ajavoolust ja kohalikest ajalistest sõltuvustest. Tüüpiline postmodernistlik kirjandusžanr on spiooniromaan, kus vastanduvad mitu maailma. Siin võibki juhtuda, et tõeline maailm osutub irreaalseks (pealispinna all on teine tõelisus, mis on veidi halvaendeline, ent algupärasem ja huvitavam kui tegelik maailm). Selline vastandamine hoiab lugeja põnevil ka põnevil (kas igaüks on ikka see, kellena tundub). Tavaline postmodernne teos ei taotle saladuse või tõe paljastamist, vaid üksnes fikseerib need, jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib
15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305. 21. Sofism - vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole
(2) Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageerivat teost käsitatakse pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tähenduses. 9) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam (1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud. (2) Prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam on keelatud. 6. POSTMODERNNE TURUNDUS Põhimõisted 1) Postmodernne turundus Brändiarhitektuur Küünilised tarbijad Vajaduste alusel segmentimine Ümberstruktureeritud reklaam (integreeritud turunduskommunikatsioon) Elektrooniline infokogumine 2) Postmodernne tarbija On kosmopoliitilise maailmavaatega, Sellisel heaolutasemel, kus ei pea mõtlema ellujäämisele,
- Positsioon reproduktiivsussüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) - Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv) Vanaduskäsitlusi MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem Meditsiiniline vananemine Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu) Algab pensionile jäämisega Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Vanad inimesed kui hoolduskoorem Isekad ja nõudlikud kodanikud POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud Vanad inimesed kui ressurss Ühiskonna mõjutajad Vanadus seadusandluses Põhiseadus ja perekonnasedus: Pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esismese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel, st ka vanavanematel ja lapselastel.
Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka see on ,,võõras" sõna, mida kasutatakse, üks variant intertekstuaalsusest. Postmodernsete võtete hulka kuulub ka loetelu. Antud tekstis on teatav klaustrofoobia. Öös on asju on tegelikult rida Heiti Talviku luuletusest. Ehk jälle võõras sõna. (,,Öös on asju, mida tark ei puutu
Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid: Linnriigid Feodaalsüsteemid Patrimoniaalsed impeeriumid Rändrahva- või vallutusimpeeriumid Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid Ühiskondade areng Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina
enam miski väljaspool inimest, vaid symbooliseerib inimese loomulikke omadusi ja seetöttu on üks inimese enda aspekt. LaVey satanism on ultimatiivne, teadlik alternatiiv karjainimesele ja institutsionaalsele mõtlemisele. Non-konformism. Satanism on inspireeriv, arendab inimeses välja tema tugevad iseloomujooned ja on produktiivne. LaVey satanism on elu jaatav, humoorikas ja seisab väljaspool head-halba. Tema satanism on ülemineku aja, postmodernne satanism, mis ei täitnud tekkinud vaakumi, kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel. LaVey satanism on esimesel pilgul vb triviaalne, samas tegelikult väga sügav. Kui Saatan representeerib loodust (profaanne), siis on Saatan ka üks inimesele omane aspekt. Ja kui Jumal (sakraalne) kui externne
Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke kirjanikke aga liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus, et kirjutamine on midagi
enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa struktuuriga ja kanged veinid, mis on võitjad maailma degustatsioonisaalides ja mida on hea ameeriklastele maha müüa, aga mis ei esinda enam Rioja ajaloolist ideaali. Kokkuvõtvalt võib öelda, et postmodernne Rioja on ühendanud endas vana stiili tammisuse ja piprasuse , uue stiili mahlakuse ning uuele maailmale tüüpilise kõrge alkohooliprotsendi. Postmodernismi näidetena võib esile tuua Bodegas Roda, Marques de Vargase ja mitmed toledolase Marques de Griñoniga seotud Rioja veinid. Rioja veinid sobivad ka keldris säilitamiseks, eriti hästi muidugi postmodernismi tippnäited. Väidetavasti on keskmise Gran Reserva jaoks parim vanus 12 aastat. Tippveinid peavad kaks korda niipalju vastu.
harrastused, kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse tugevnemine. Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. · 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Seda etappi iseloomustab sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljastpoolt" tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan nende eest ning mul on õigus ja võimalus neid muuta
2. Modernne Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest. Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele. Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. 2 Positivism: ainult positivistlik teaduslik tunnetamine lubab ühtainust tõde tunnetada. 3. Postmodernne ‘Objektiivset’ reaalsust, mis oleks vaba inimeste poolt sellele omistatud tähendustest, pole olemas. On vaid teatud versioonid, keeles väljendatud ‘subjektiivsed’ tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on
sellele modernballett. 3) Kaasaegne tants koreograafia on originaallooming; koreograaf otsustab lavastuse sisu ning muusika üle. 20.21.saj arenesid välja vaba- ja moderntants, mis vastanduvad balleti rangusele. Vabatantsu tantsitakse paljajalu, keha on keskpunktis ja kogu tants lähtubki kehast. Modernballett on vabam kui ballett, luuakse kindlate tehnikate järgi, on kindlad heliloojad. Ausdrucktanz väljendustants, mis loodi levis I MS järel Saksamaal. Postmodernne ehk kaasaegne tants tihe seos muude kunsti- ja etenduspraktikatega. Selles on süvenenud protest täiusliku keha ideaali vastu tants on avatud kõigile ega pea vastama mingitele normidele või reeglitele. Tants lähtub tantsija kehast. Modernistliku kultuuri jooned: tantsu ja materjali esiletõus, tantsu liikumise analüüs, vormielementide lahutamine, vormi abstraheerimine. Postmodernistliku kultuuri jooned: iroonia, mängulisus, argielulisus
Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid) 27. Postpositivistlik uurimus. 28. Postmodernne psühholoogia. e PP On tekkimisjärgus Puudub üks-ühene määratlus, erinevad tõlgendused PP püüab olla vastavuses uue maailmaga: Baumani liquid society (nt voolav armastus, võtan naise mõneks ajaks), kindlate taladeta ühiskond Absoluutse tõe üuudumine Tähtis eristuda teistest (kaasaegse inimese tunnus) Logotsentrismi vastasus, puuduvad keskused Binaarsuste ületamine, vastandite vältimine: must-valge, eelista kodumaist mitte võõrast jne
sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"? kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur
Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus
- Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest. - Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid).
sajandi lõppu. (taustaks) Modernismist: Modernismile heideti ette seda, mis „tundus“ olevat modernismi probleem ...................... Modernistlik kultuur/kunst mängis liiga palju tolle aja poliitilise eliidiga. Kunstiteos, mis vormilt uuenduslik, sellel võimalus luua pikas perspektiivis uusi arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu. _ Popkunst ja WARHOL. Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „Postmodernne olukord“ Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas. metanarratiiv – räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja inimloomuse kohta. (nt. marksism? – apokalüptiline, nt. teadus) Lyotard Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil. Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne. Hakkavad tööle mikronarratiivid, heterogeensuse asemel homogeensus. Asjade pealkihis tuleb kahelda, see võib olla näiline.
3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17
ea- ja põlvkonnaklassid positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed).
ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv
Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis
võrdlemine). Milgrami eksperiment - väita, et kõik täiskasvanud inimesed on valmis autoriteedi käsku täites peaaegu ükskõik kui kaugele minema (elektrisoki andmine). 25. Postpositivistlik uurimus. Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. Teadmise mudeli loomulik selektsioon Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest 26. Postmodernne psühholoogia. On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
kohta, samuti ei tohi ametiasutused selliseid andmeid koguda isiku tahte vastaselt. Usu- ja veendumusvabadus on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades;
4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg) Impeerium – ebamäärane, → Riik – anti-impeerium, → Globaliseerumine – riigid
B jaoks on aga see lugeja hästi tuttav, nagu “vend” (“Kurja lilled”). Lugeja kogemuse struktuur on muutunud. Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H. Bergson (harilik meeldetuletus vs vanat tüüpi mäletamise kogemus). Baudelaire`i luules ja modernismis üldse on kesksel kohal šokikogemus. Avangardlik kunst on teadlikult konstrueeritud sokeerivaks. Kunst teadvustab enda kogemise kogemuse. 16 22). Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72–85 (KÜSIMUS: Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Matthew Arnold.) Modernism on omamoodi romantismi järellainetus. Modernismis IGATSETAKSE tähendusliku maailma järele. Modernism püüab aina end uuesti manifesteerida, eitades vana ja otsides vormiliselt uut, tekitada segadust ja sokeerida, püüda tähelepanu. Kunst on elust sammuke ees. Otsitakse vapustavaid kogemusi
seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus (sürrealism), kummaline kunst, matemaatiline keerukus- etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid. Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis. Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust
8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest 9)peab opereerima või vähemalt näima opereerivat avalikes huvides 10)peab pidevalt püüdlema suurema avalikkuse toetuse poole Poliitilise süsteemi sisu Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna jaoks (üldistes huvides) Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid Postmodernne arusaam poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne Poliitika kui valitsemine oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked
peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Postmodernism (postmodernne)- Selle sõnaga tähistatakse pärast II maailmasõda paljudes eluvaldkondades toimuinud muutisi, mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest
järgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis Teksti uurimiseks teksti tunnusest lähtudes Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu- mist Arhailine ühiskond Maaaharijate-karjakasvatajate Modernne/ postmodernne ühiskond ühiskond Suuline kultuur Suuline kultuur, olemas ka Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus (aktiivse Tänapäeva pärimus kasutamise faas) Mida teha materjaliga, mis rahvaluule hulka ei kuulu,
Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED
25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest. Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist
vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Riigi tekke teooriad ® Teokraatlik ® Patriarhaalne ® Lepinguteooria ® Orgaaniline teooria ® Vallutuste teooria ® Marksistlik teooria Ühiskondade areng n Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud n Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus
Vaataja elab kaasa Vaatajale näidatakse Huvi lõpplahenduse vastu Huvi tegevuse käigu vastu 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. Postdramaatiline teater · Hans-Thies Lehmann, "Postdramatisches Theater" (1999; inglise keeles "Postdramatic Theatre") · Postdramaatiline teater ja postmodernistlik teater ei ole sünonüümid. Esimene väljendab pigem esteetikat, teine elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatiline teater ja teatritekst · Tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, selle generatiivne maatriks, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne). Postdramaatilist teatriteksti iseloomustab: · Tihe seos teatripraktikaga
annaabi.ee 
