50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 66 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Diana.P
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks
Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) KIRJALIKU KÕNE UURIMINE JA HINDAMINE Sissejuhatus Lapse üks olulisematest ülesannetest koolis on kirjaliku kõne (inglise keeles literacy skills) omandamine ehk lugema ja kirjutama õppimine. Koolis (ja teatud määral juba enne kooli) toimub suur osa teadmiste omandamisest tekstide lugemise kaudu, lugemisoskus on vajalik igas ainetunnis (loodusõpetus, matemaatika, muusika jne). Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete/teabe edasiandmine kirjalikul kujul. Ka enese kirjalik väljendamisoskus (kirjutamine, sh õigesti kirjutamine) on igas ainetunnis vajalik. Seega lugemise ja kirjutamise oskusest
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning
(kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid. Küll aga arvestatakse eksperimendi korraldamisel ja tulemuste analüüsil psühholingvistika metodoloogiat (mida otsime?). Paljudel juhtudel pakuvad ühe ja sama eksperimendi tulemused huvi mitmele teadusele
uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika Keeleteaduse huviorbiidis oli MIS? Mis üksused? Psühholoogia huviorbiidis KUIDAS? Kuidas mõte jõuab kõneni?Kõneprotsess? Mida me teeme kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse
VAA-t. areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, Jean Piaget millega kaasneb kõikide ● Pakkus välja arenguetapid, mille ka intelligentsuse tasandite – intellekti arengu probleemidega isikud tunnetuse, kõne, motoorika ja läbivad samas jrk, aga aeglasemalt ning ei sotsiaalse suhtlemise madal tase. jõua formaalsete operatsioonide perioodi. IQ taseme ja kohanemisvõime hindamiseks tuleb ● Madalama intellektiga isikute oskused ei kasutada standardiseeritud teste, milles on ole pidevad – lapsed võivad kord osata ja
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid