funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale 12. Kuulmispuudega lapsele, kes kasutab kuulmisabivahendeid sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: arendusrühm tasandusrühm tavarühm sobitusrühm 13. Õige või väär? Foneetilise häälduspuude korral on tegemist kõneliigutuste realiseerimise raskustega. Õige Vale 14. Afaasia puhul on tegu kõne funktsionaalsüsteemi kujunemisega lagunemisega arenematusega hääbumisega 15. Alaalia jaotub totaalne alaalia sensoorne alaalia motoorne alaalia monosensoorne alaalia 16. Kuulmispuudega lapse auditiiv-verbaalse õpetuse kõige esimene ülesanne on õpetada laps: helisid eristama sõnu mõistma kuulama 17. Düslaalia/müofunktsionaalse puude tunnuseks on raskesti hääldatava hääliku ärajätmine sõnas hääliku moonutatud hääldus hääliku kestuse ja kõrgus muutused sõnade hääldamisel häälduslikult keerulise hääliku asendamine lihtsamaga 18
vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama. Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks: Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel. Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada.
düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE
I. Kirjanduse ülevaade ja probleemi sõnastamine 1.1. Spetsiifiline kõnearengupuue Inglis keelses logopeedialases teaduskirjanduses laialdaselt kasutatava termini SLI (inglise k. specific language impairment) vasteks eesti keeles on spetsiifiline kõnearengu puue (edaspidi SKAP) (Padrik, 2006). Eestis kasutatakse enam kliinilis-pedagoogilist kõnepuuete klassifikatsiooni, milles kasutatakse SKAP asemel terminit alaalia, mis tähistab esmast alakõnet. Alaalia puhul eristatakse motoorset ja sensoorset vormi (jaguneb omakorda eferentseks ja aferentseks vormiks) (Karlep, 1998). SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne
N. Bernšteini järgi on neljandal tasandil otstarbekas eristada toimingu mõttelist struktuuri ja liigutuste ahelat. Esimesel juhul on oluline operatsioonide valik ja järjestamine, teisel juhul valitud liigutuste sujuv realiseerimine. Patoloogia korral kutsuvad oimu- ja kiirusagara kahjustused esile toimingu mõttelise struktuuri puuded (sh. aferentne motoorne afaasia ja alaalia, sensoorne afaasia ja alaalia), premotoorsed kahjustused aga liigutusahela lagunemise (sh. motoorne eferentne afaasia ja alaalia). Seega tagapoolsem kahjustus põhjustab kinesteetilist apraksiat ja sensoorset agnoosiat, eespoolsem kineetilist apraksiat. Esimesel juhul kannatab õigete liigutuste valik, teisel juhul nende ühendamine ahelaks. 5. Tasand E ehk sümboolsete koordinatsioonide tasand. Viienda tasandi funktsiooniks on korraldada keerulisi intellektuaalseid toiminguid
heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine. laps õpib moodustama väiksemaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalinat iseloomustab muutuv intonatsioon: laps muudab tämbrit, tooni kõrgust. lalin on geneetiliselt programmeeitud, ka kurdid lapsed hakkavad lalisema, kuid nende lain hiljem hääbub. Lalin puudub või on vaene motoorse alaalia diagnoosiga lastel. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb. Paralleelselt lalisemisega areneb kiiresti lapse kõne tajumine, ta hakkab ära tundma esimesi sõnu. Grammatika-eelne periood: 0,11 kuni teise eluaasta lõpuni. Kujuneb seos sõna-objet sõltumata taustast. Esialgu reageerib laps paremini üksiksõnale kui sama sõna sisaldavale fraasile.Perioodi lõpul arvestab laps fraasi kuuluva mitme sõna leksikaalset tähendust, kuid mitte veel grammatilist tähendust
spetsialistide nõustamine. **Pedagoogika- ja eripedagoogikaalased teadmised ja oskused, sealhulgas erivajaduste määratlemine (identifitseerimine) **Logopeediaalased teadmised ja oskused, sealhulgas kõnepatoloogia tunnused kõnepuuete klassifikatsioonid kõne uurimine: meetodid, võtted, vahendid, strateegia ja taktika, hinnangu andmine kõne arengu puuded, nende diagnostika ja korrektsioon: düslaalia, spetsiifiline kõne arengu puue (alaalia), vaimse ja/või sensoorse arengu puuetest tingitud alakõne VARSTI TULEB UUS INFO SELLE KOHTA; SIIS KUSTUTA SEE VANA ÄRA: *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaselgitamine (logopeediline diagnostika); kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine *hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); *kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine;
tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded: o düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) Keelepuuded - Primaarne alakõne alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline teostus võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja on mõtteid aga kodeerimine keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna: o intellekti arengu mahajäämusest o kuulmislangusest o autismist o dementsusest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia tasandil - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused - kuulmisaparaadi kahjustused
annaabi.ee 
