20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002)
kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn. Wolf- Rüdiger Walburg. 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Kokkuvõtted kahe allika kohta: Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe.
Analysis showed, that both, macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on
konstruktsioonide mõismine;(PAT-kõnes agammatism,grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused). ¤ Perifeerse kõne FS-i osad (energia-, generaator-, resonaatorsüsteem), nende funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Kõnehingamise süsteem(energiasüsteem)-helide/mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine,õhuvoolu kestuse+kiiruse+rõhu reguleerimine /PAT-kuulmispuue, hingamislihaste kahjustus(düsartia),alakõne. helide tekitamise süsteem(generaatorsüsteem) helid tekitakse häälekurdudega kõris, mürad kõnatrahti ahtuste ja sulgudega resonaatorsüsteemis.Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe
õige kasutamisega. Probleemiks on veel sõnade järjekord lauses, ase-ja tegusõnade segi ajamine ning valed sõnalõpud. Düsgraafikud räägivad soravamalt, kui kirjutavad.( Dylexia – SPELD Foundation) Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks. 1.4.1 Agraafia Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on selle põhjuseks foneemikuulmise puue või alakõne ehk võimetus eristada ja ära tunda emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks, kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille kirjapilt on neile meelde jäänud. Sageli lapsed ei tunne kõiki tähti või ei tunne neid üldse. Kirjutamistoiming on tugevalt aeglustunud, tähekuju meenutaminegi võtab lapsel kaua aega. (Irv) 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine
Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine) Kiindumissuhe mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui kõnearengut. Kui tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda. Kuidas kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi. Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus. 2. Maimikuiga 2-3 aastaselt baassõnavara Kõigile kooliedukousele annakse alus varajases eas. 5
rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3. loeng- Kõne funktsionaalsüsteem Kõne funktsionaalsüsteem mehhanism, mis aitab rääkida, organid, mis aitavad rääkida. Aju ja kõneorganite korrasolek pakub eelduse kõne arenguks. Eeldused kõnevõime kujunemiseks- aju+bioloogiline+meeleorganid; lisaks sotsiaalsus Alakõne- üldine kõne areng ei suju nii, nagu peaks, sest närviseosed ajus ei kujune nii nagu peaks. Tihti pärilik, isegi osaliselt. Kõne funktsionaalsüsteem : 1. On organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtet keele abil väljendada või kuuldud-loetud keelendit mõista. 2. Koosneb tsentraalsest(ajukoor, sellest madalamad), perifeerne (hingamis-, häälemoodustus
Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus on tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine) on olemas ja kui on, siis mis tasemel? 2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine); 4) keeleoskuse 3 seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused: Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad?
Just suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund. Kuid ohtlik on lapsele olukord, kus intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi, sest siis pidurdub vasrti ka intellektuaalsetre protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid. Teema: Laste kõne areng Kuidas selgitavad kõne arengut kolm psühholingvistika koolkonda? Biheivioristide põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on
tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla. A. Luria. Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma, mõtestama, meelde jätma. Ajupiirkondade küsimus 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust. Uuriti kõneloomet ja künetaju eraldi, kkuigi tavaelus on need väga palju koos. Ainutl + vähesed psühholoogid uurisid koos tundevalda ja motiive. Kust see psüholingvistika ikkagi tuli? Lähtuti tekstidest, kas siis suuvliselt või kirjalikutl.
spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogilist põhja, PL on iseseisev teadus. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. k eelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4. k eeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Representatsioon Representatsioon = uuesti - esitus Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista.Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on
häälikuid) - ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni selleni välja, et kõneliigutuste tekitamine on võimatu, liiga pingul või lõtv lihas, kõne kahjustus tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded: o düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) Keelepuuded - Primaarne alakõne alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline teostus võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja on mõtteid aga kodeerimine keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna: o intellekti arengu mahajäämusest o kuulmislangusest o autismist
naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni. Hingamissüsteem on osaliselt autonoomne, kuid kõneprotsessis allub hingamine hierarhiliselt kõrgemale juhtimisele — kogu ütluse motoorsele plaanile. Kõnepatoloogia korral on kõnehingamise puue sageli üheks sümptomiks. Hälbeid võivad seejuures esile kutsuda erinevad põhjused: • kõne puudulik planeerimine alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga. Kõnehingamist saab korrigeerida ainult kõneldes. 2. Generaatorsüsteemi ülesandeks on hääle (helide) ja mürade tekitamine. Seejuures helide ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust. Nagu teada, on kõige sonoorsemad (helilisemad) täishäälikud, ainult mürade abil
Näiteks häälikanalüüsi puhul paigutatakse sünkroonselt häälimisega (häälikhaaval sujuvalt hääldamisega p-u) skeemile mingid sümbolid (noobid). Materialiseeritud tegevus vajab verbaliseerimist. Abiõppelaste puhul tuleb aga kommenteerimisel tihti osaleda õpetajal. Näiteks: Mille moodustasid'? Nimeta tüvi või koguni Õige. Sa moodustasid tüve. Tüvevorm on kuuse. Toimingu kinnitust õige-vale- põhimõttel tuleb alakõne korral pidada oluliseks. Oskuse arenedes materialiseerimise osatähtsus väheneb. Näiteks häälimisel ei ole enam lapsel ees skeemi ja ta laob sõnaskeemi nööpidega ise või vastupidi — skeem kui orientiir on ees, kuid tulemus fikseeritakse pilguga (esialgu võib osutada näpuga, klassi ees kaardikepiga jne.). Toimingu sooritamine materialiseeritult võib olla vajalik erisuguse aja jooksul. Kuid niipea, kui õpilane suudab täita
9 aasta jooksul omandavad 4-5-6 klassi programmi, sõltuvalt ainetes. Kui asi läheb tavakoolis abstraktseks, need teemad jäävad lihtsustatud õppekavast välja. Kokkuvõte – mõtlemine on konkreetne, jääb seotuks isikliku eluga, enda kogemustega ja kõik see, mida teised targad inimesed on leiutanud, selle mõistmine võib neile raske olla, kui see isikliku kogemusega ei haaku. Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb - Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid - Esimesed sõnad 2-3 aastaselt - Lause 4-5 aastaselt - Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Kõne sõltub õpetamisest rohkem kui eakohase arenguga lastel! Kõne iseärasused. Abiõppe lapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes, kõik aspektid on mingil määral
Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA laste jutu mõistmiseks tuleb sageli ise sündmust teada, et temast aru saada. Mälust ammutamine pole VAA lastel aktiivne, ei oska otsida iseseisvalt mälust infot. (Vt juurde “Õpiraskuste psühholoogia Annaabi” konspektist! ↓) Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline
mõtlemise jaoks. Tänapäeval ühendatakse need vaated tihti „emergentsionistlikuks“ lähenemiseks. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. keelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4. keeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Representatsioon Representatsioon = uuesti - esitus Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele on ajus esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval lõpuni veel ei mõista.
**Pedagoogika- ja eripedagoogikaalased teadmised ja oskused, sealhulgas erivajaduste määratlemine (identifitseerimine) **Logopeediaalased teadmised ja oskused, sealhulgas kõnepatoloogia tunnused kõnepuuete klassifikatsioonid kõne uurimine: meetodid, võtted, vahendid, strateegia ja taktika, hinnangu andmine kõne arengu puuded, nende diagnostika ja korrektsioon: düslaalia, spetsiifiline kõne arengu puue (alaalia), vaimse ja/või sensoorse arengu puuetest tingitud alakõne VARSTI TULEB UUS INFO SELLE KOHTA; SIIS KUSTUTA SEE VANA ÄRA: *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaselgitamine (logopeediline diagnostika); kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine *hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); *kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine;
ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub
annaabi.ee 
