Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus.
Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause
Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot. Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga. 14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr, debiteeritava ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine
Eraldi sümmeetria- ja parallelismiliigi moodustab implikatiivseis eeldus-järeldusstruktuurides kohatav põimlause-parallelism (Hooletus ees, õnnetus taga; Kuidas kuts külale, nii küla kutsile; Kes liha otsib, see kondi leiab jts. -- vt. ka järgnevas). Kuna põhjus ja tagajärg kuuluvad põhimõtteliselt ühte ja samasse mõisteregiooni, siis seisab see parallelismiliik metafoori konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi. Eesti vanasõnade süntaktilis-modaalseid põhitüüpe A. Lihtlaused, milles pole rinnastuvaid elemente ega võrdusvormi Toome siin pelgalt näiteid eesti lihtlausevormiliste vanasõnade kohta ilma neid seesmiselt grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti;
Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!
ära ja tegi ilusa soengu. (7,5-aastane) Näide kõneloomest 1. kl Elas kord üks lõvi ja hiir, (...) hu (.) jahumehed (.) püüdsid hundi (...) ee (...) lõvi kinni (.) ja seosid nad puu külge, (.) ja hiir tuli aitama lõvi, (.) näris nööri (...) ee (.) katki (.) lõvi sai vabaks. (Selgitus: (...) = pikem paus; (.) = lühem paus) Tekstide kohandamine Õpetaja kõne Õppetekst Tekstide vormiline kohandamine Lihtlaused Keeruliste grammatiliste konstruktsioonide vältimine Läbimõeldud sõnavalik Emotsionaalne esitus – intonatsiooni optimaalne kasutus Tekstide sisuline kohandamine Raske/võõra info ärajätmine/vähendamine Mõttelünkade minimaalne kasutus Taustinfo lisamine Teksti mõtte selge esitus Teksti selge liigendamine (osamõtted) Näide Aladini imelamp (Vanad head muinasjutud: 2.rmt)
või omadust. Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197)
programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses
Mis tegeleb keele struktuuriga? Keele struktuuri erinevad tasandid on foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist. Foneetika uurib häälikuid ja nende esinemist kõnevoolus. Märkimiseks kasutatakse nurksulgi. [a:] koolon tähistab pikka häälikut.
• Tingimuslikud küsimused • Maatriksküsimused KÜSIMUSTE SÕNASTAMINE • Sihtrühma arvestav sõnakasutus: võõrsõnad, släng, lühendid • Ühetähenduslikud terminid! • Emotsioonid välja! • Hinnangulised/suunavad küsimused välja! • Prestiiziviited välja ! • Eitused välja! • Liiga isiklikud küsimused välja! • Tingimuslikud küsimused välja! • Arvesta vastaja kompetentsipiire! • Üks küsimus korraga! Lihtlaused! SKAALADE VALIK • Igaüks peab leidma (ühe) koha vastamiseks - näide mitmetähenduslikust skaalast • Vastamatajätmise võimalus! • Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis • Vabade vastuste kodeerimine • Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus! PROOVIKÜSITLUS • Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside
Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed.
jutustuses Vanatädi-lugu 6 Tuvi-lugu 4 Rindlausete arv Lumememme-lugu 1 Palli-lugu - jutustuses Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1 Koondlausete arv Lumememme-lugu - Palli-lugu 1 jutustustes Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu - Vähelaiendatud lihtlaused Lumememme-lugu - Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 2 Tuvi-lugu 2 Tekstiloomeoskuse õpetamine 24 Ahellausungid Lumememme-lugu 1 Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1
siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38. Sõnajärg on üks süntaktiliste ( lause liikmete) funktsioonide väljendamise vahendeid. 39. Süntaks ja morfosüntaks Süntaks on sõnade liitmine suuremateks üksusteks ( osalaused, lihtlaused, liitlaused). Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina
mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub; - teine, vähem oluline piirisignaal on üleminekusegment piiril, milleks on tüüpiliselt mitmesuguste mõttepiiri ja mõtte takerdumist osutavate vahendite komplekt (pausid, kordused, üneemid (ee, õõ ), partiklid jms); - süntaktiliselt võib selline üksus olla mitmesugune. Püsivat vastavust ideeüksuste ja grammatiliste üksuste vahel pole olemas. Tavaliselt on nad lihtlaused või fraasid. Neljas mõjur on suulise suhtluse sünkroonsus. Lugeja on tempo valimises kirjutajast sõltumatu ja võib lugeda teksti ka mitu korda, kui kohe aru ei saa. Kuulaja peab tegema oma tööd kõnelejaga samas tempos. Samuti ei saa ta partneri juttu nö tagasi kerida ja mitu korda kuulata, kui miski jäi arusaamatuks. See nõuab, et kuulaja saaks jutust ühe korraga ja sama kiiresti aru, kui jutt temani jõuab. See eeldab omakorda kahte asja.
loogikatehted) ja 1 tehe on rakendatav üksikule lausele (unaarne loogikatehe) VÕI-tehte märgina kasutatakse ka sümbolit + (+ ≡ ∨) LOOGIKATEHTED lausearvutuses ülesanded: Olgu antud järgnevad lihtlaused (väited): S — on suvi tehtemärk tehte nimi ja selgitus O — väljas on soe ¯¯ loogiline eitus e. inversioon V — vihma sajab P — väljas on pime
Tõeväärtustabelid on kahesugused. Ühtede puhul lähtutakse lausemuutujatest (mille tõeväärtused sõltuvad interpretatsioonist), teiste puhul metamuutujatest, mille väärtusteks olevatel lausetel võivad olla erinevad tõeväärtused. Tõeväärtustabelid räägivad alati mingist tehtest või tehetest. Tõeväärtustabelites on neli piirkonda. Esimest liiki tõesustabelite korral kirjutatakse ülemisse vasakusse nurka algsed lihtlaused ehk komponentlaused (neid võib olla ka vaid üks), millest tehete abil moodustatakse uus lause (erijuhul võib see olla ka esialgne lause). Komponentlausetest tehete abil moodustatud tulemlause ehk tulem – lihtlausetest koostatud avaldis (üldjuhul liitlause) – kirjutatakse tõeväärtustabeli ülemisse paremasse nurka. Tulemuseks saadud lause tõeväärtus on määratud komponentlausete tõeväärtustega konkreetse interpretatsiooni korral.
Tõeväärtustabelid on kahesugused. Ühtede puhul lähtutakse lausemuutujatest (mille tõeväärtused sõltuvad interpretatsioonist), teiste puhul metamuutujatest, mille väärtusteks olevatel lausetel võivad olla erinevad tõeväärtused. Tõeväärtustabelid räägivad alati mingist tehtest või tehetest. Tõeväärtustabelites on neli piirkonda. Esimest liiki tõesustabelite korral kirjutatakse ülemisse vasakusse nurka algsed lihtlaused ehk komponentlaused (neid võib olla ka vaid üks), millest tehete abil moodustatakse uus lause (erijuhul võib see olla ka esialgne lause). Komponentlausetest tehete abil moodustatud tulemlause ehk tulem lihtlausetest koostatud avaldis (üldjuhul liitlause) kirjutatakse tõeväärtustabeli ülemisse paremasse nurka. Tulemuseks saadud lause tõeväärtus on määratud komponentlausete tõeväärtustega konkreetse interpretatsiooni korral.
10/12/18 elukuud Toimub ala laiendamine esialgu, ühte sõna kasutatakse liiga kitsalt (nt koer on ainult oma koer); siis toimub laienemine ja laps kasutab sõna liiga laialt (nt kõik inimesed on tädid) peale seda leiab laps õige kasutusala Alguses on enim teada üldnimed (emme, issi, venna jms), tegevussõnad (anna, lähme jne) ja piiritlevad sõnad (siia, taha, ette jne) 3. Lihtsate lausete periood: 2 eluaasta II pool Vigane grammatika, lihtlaused 3/4 aastane laps on grammatika suhtes uudishimulik ning tahab õppida keelt korrektselt kasutama. 4/5 aastane laps valib sobivaid sõnu sõltuvalt vestluskaaslasest. Õppimisteooriad ja õppimine Vt biheivorims tugevas seoses hea mudel õppimiseks, kuid peak olemas olema õppimissüsteem Õppimisteooriad seletavad keskkonnategurite mõju õppimisprotsessile. Üldjuhul tähtsustatakse assosatsioone ja struktureerimist. Õppimine on
S o P+ III figuur: Väiksem eeldus peab olema jaatav ning tuletis osaline väide. Mitte ükski putukas ei ole neljajalgne. M+ e P+ Kõik putukad on loomad. M+ a S Mõned loomad ei ole neljajalgsed. S o P+ KUI ÜLESANDEKS ON ANALÜÜSIDA SÜLLOGISMI, siis Tingiv-kategoorilise süllogismi korral: (nõuandeid järgmise loengu ülesannete jaoks) · Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. Eksimisi tuleb palju vähem ette, kui Te tähistate positiivse lause. Nt tingiv väide on kujul: Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda. Soovitatav on tähistada: M - Metsa raiutakse; L Laastud lendavad. Ja tingiv väide ise on siis valemis kujul ¬M ¬L. Antud juhul on ¬M suuremas eelduses aluseks ning ¬L tagajärjeks. · Tehke kindlaks, kas kategooriline väide (teine ehk väiksem eeldus) võimaldab süllogismi koostamist
Lihtsustamine haarab nii teksti, lause kui ka sõnavara. Teksti tasandil püütakse leida selle optimaalne liigendatus lauserühmadeks (iga osamõtte väljendamine eraldi lõiguna), kasutada lauseid siduvaid üheselt mõistetavaid vahendeid (nt sõnakordus), hoiduda mõttelünkadest, formuleerida selgelt teksti mõte. Sobivaks peetakse keskmise hargnevusega teksti. Lausete tasandil on eelistatud tajuja operatiivmälu mahule vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh. abstraktsed tuletised) ja üldistatust,
5 0.2. Kasutatav s¨ umboolika ~ Oppevahendis esitatavad v¨aited koosnevad lausetest, millest iga kohta v~oib ¨oelda, kas ta on t~ oene (~ oige) v~ oi v¨ a¨ar. Liigitame need laused liht- ja liitlauseteks. N¨aiteks laused "x X" (x on hulga X element) ja "y Y " on lihtlaused ning lause " (x X) (y Y ) " (x on hulga X element ja y on hulga Y element) ehk l¨ uhidalt "x X y Y " umbolit kasutame selles kontekstis s~ona "ja" ning s¨ on liitlause. S¨ umbolit s~ona "v~oi" asemel. Olgu A ja B kaks lauset. T¨ ahistus AB (0.2.1) on l¨uhikirjapilt v¨
sisulist seost. 4. Liitlause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest, mitte sisust. Nendest neljast kirjeldatud tingimusest järeldub, et lausearvutuse tehete defineerimiseks on piisav kindlaks määrata, missuguste komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus tõeseks. Lausearvutuse eesmärk ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute lausete moodustamist. Lihtlausete sisu ning see, millised lihtlaused on tegelikult tõesed ja millised väärad, loogika uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete) tõeväärtustest.
programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi. Sellistel juhtudel võib
oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. 17 / 115 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi
Peab olema ainekavas ka lahter märkuste jaoks, kuhu te märgite mida te ei jõudnud teha ja miks ei jõudnud. Ainekavasse tuleb ka kirja panna uus sõnavara, mida te kasutate. Peaks olema ka kirjas, milliste lause mallide järgi toimub õpetamine. Töökorraldused: vaata (tähelepanu endale) kuula (siis hakkad rääkima). Õpetaja peab rääkima väga korrektselt : selge, aeglane, lihtlaused! Korraldused hästi täpsed ja üks korraga! Võta vihik (kõik võtavad)- kirjuta pealkiri (kuni kõik on kirjutanud) tõmba joon alla (kõik tõmbavad) jne. Kui lapsed on sinuga juba harjunud, siis võib võtta veidi keerulisemaid lauseid aga ette öelda, et kui sa ei saa aru, siis palun küsi! Õpetaja peab lapse valesid lauseid parandama. Kui sa hakkad ainekava tegema, siis vaata ka eelneva klassi ja järgneva klassi ainekava. 11
annaabi.ee 
