Irving Jahir Saladino Aranda (sündinud 1983 23 jaanuar Colón, Panama) on Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 70 kg. 2. Tee tippu Noorena harrastas Saladino kergejõustiku kõrvalt ka pesapalli, kuid siiski jäi ta kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7.39, kuid pidi pettuma Jamaicas Kindstonis peetud noorte maailmameistrivõistlustel, mitte jõudmise pärast finaali. 2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi
1990. aastal Slit'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,30m) hõbemedal 200m (tulemus 22,19s) 1994. aastal Helsingis Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,14m) 1998. aastal Budapest'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,16m) Heike on saavutanud ka maailmarekordeid nii kaugushüppes kui 200m jooksus. 200m jooks Tulemuse 21,71s jooksis ta 29. juunil 1986. aastal Jenas. Tulemuse 21,71s jooksis ta 29.augustil 1986. aastal Stuttgart'is. Kaugushüpe Tulemuse 7,44m hüppas ta 22. septembril 1985. aastal Ida-Berliinis. Tulemuse 7,45m hüppas ta 21. juunil 1986. aastal Tallinnas. Tulemuse 7,45m hüppas ta 3. juulil 1986. aastal Dresden'is. Isiklikud rekordid Heike Dreschleril on palju isiklikke rekordeid mitmel erineval alal, aga olulisim on ära mainida hiliseim rekord. 100m jooksus on tema rekordiks 10,91s. Selle aja jooksis ta 6. juulil 1986. aastal Moskvas. 200m jooksus on tema rekordiks 21,71s. Selle aja jooksis ta 29
Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina parimate atleetide sekka
platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google.com/site/kergejoustik/kasutatud-kirjandus https://et
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit
maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 3 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90
Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentaloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai
maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30
Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad
hakkama saama. Tema elu suurim soov oli saada oma vanemad tagasi. Ühel kaunil päeval jalutas Leila jõe ääres otsimas hommikusööki. Jõe kaldalt paistis uhke kuningriik, kuhu Leila polnud kunagi sisse näinud. Jões märkas ta äkitselt helendavat ja läikivat kivikest. Suure uudishimu tõttu, mille ta päris oma emalt kappas Leila jõkke ja tõi selle läikiva kivi kaldale. " Huvitav, mis asi see selline on?", mõtiskles Leila. Järsku hüppas põõsa tagant välja väike siil, kes ainult torises pahaselt ükssarviku peale. "Anna see siia, see on minu oma", ütles siil pahaselt. "Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni. "See toob mulle õnne ja täidab kõik minu soovid, kuid täna hommikul ma kaotasin selle ära", ütles nukralt siilipoiss. "Kas see minu soove ka täidab?", küsis ükssarvik. "Milleks sul soove vaja, sa oled ükssarvik uhkest kuningriigist, sul on ju kõik olemas!", nähvas siil
silma ees. Aga viimasel hetkel jõudis Erki end koku aeg kokku võtta.Eki esimene treener oli Tiit Jurkatamm.Üheksandas klassis sorteeriti õpilasi ning siis sai Erki treenerik kuni kooli lõpetamiseni Rein Sokk.Rein Sokk tahtis oli tollel ajal teinud eesti teivas hüppe rekordi 5.32 ja nähtavasti tahtis ta teha ka Erkist teivashüppajat.Teivas hüpe oli tollel ajal natuke teistsugune kuna hüpati idasaksa teivastega.Keskooli minnes oli Erki tulemus 2.60 ning aasta hiljem hüppas Erki ikka veel 2.60. Esialgu Erki ei hüpanudgi,terve aasta tegi Erki ainult ripseid.ja siis mingis moomendist alates,hakkas Erki järsku kasvama.See algas 10. klassi talvel. Ja kajastus kohe ka tulemustes.Erki hüppas 6.50 kaugust.Kevadel hüppas erki 6.98 ja ja järgnenud koolinoorte spartakiaadil juba 7.25.Analoogiline arengu hüpe toimus teivas .1987 aasta talvel kui ta ületas 4.10. 1988.aastal mais sõitis Erki Nikolajevisse oma elu esimesel kümnevõitlusele
piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana. Peale seda katset tellis ta ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel
Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti, et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad
Limp Bizkit Kuuldused Limp Bizkiti surmast on ilmselgelt liialdatud kontsert ähvardas Saku suurhallilt katuse pealt viia. Mitme loo ajal hüppas terve põrandatäis rahvast. Minus valitses enne Limp Bizkiti kontserdile minekut hirm: tegemist on siiski bändiga, kelle tõus maailma popmuusikatippu jääb kümne aasta taha, nii et praegune esitus võib olla kunagise sära hale vari. Hetkel, mil lava eesriie alla vajus ja ansambel oma 2000. aasta hittloo ,,My Generation" kuuldavale tõi, sai selgeks, et tegemist oli asjatu kartusega. Kontserdikava oli koostatud peamiselt grupi kolme esimese albumi lugudest
· hõbemedal 4x400 m teatejooksus 3.04,06 4.3. Mike Powell Mike Powell (sündis 10. novembril 1963 Philadelphias) on USA endine kaugushüppaja, kehtiva maailmarekordi 8.95 omanik. Esimest korda osales Powell USA koondises 1988. aasta suveolümpiamängudel Söulis. Kaugushüppevõistlus toimus 25. septembril. Juba avakatse järel hõivasid ameeriklased Carl Lewis, Powell ja Larry Myricks kolm esimest kohta vastavalt 8.41, 8.23 ja 8.14-ga. Teisel katsel hüppas Lewis 8.56, Myricks 8.27 ja Powell 8.11. Kolmandal katsel sai Powell teise koha tagasi, hüpates 8.49 (Lewis 8.52, Myricks 8.17). Powelli ülejäänud katsed ei õnnestunud ja ka Myricks ei parandanud oma tulemust, aga Lewis hüppas neljandal katsel 8.72 ja tuli olümpiavõitjaks. 1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tokios toimus 30. augustil kõigi aegade kõrgeima tasemega kaugushüppevõistlus. Kaks võistlejat ületasid sellel peaaegu 23 aastat püsinud Robert Beamoni maailmarekordi 8
13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a.) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Mis on kaugushüpe? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüppe jooksurada on 1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja
tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab. Selle peale hakkas tark aga kõva häälega naerma, ,,Minge parem koju tagasi," ütles tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark
väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat. Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga. Pildid psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Henry saadeti tagasi rindele. Paar päeva hiljem asusid nad teele järgmisesse linna. Teel linna jäid nad autoga kinni ning edasi läksid nad koos kahe mehega jala. Peagi sattusid nad ühe silla juurde, kus vastus olid ohvitserid, kes kontrolliseid neid, kes ületasid silla. Henry saadeti eraldi teiste juurde, kus ta ootas enda hukkamist. Ta põgenes ning kukkus jõkke. Tal õnnestus jõest end kaldale tõmmata, kuivatas enda riided ära ja liikus edasi kuni raudteeni. Seal ta hüppas ühe rongi peale, peitis end kahurite vagunis presendi alla ning natuke enne Milanot hüppas ta maha. Ta läks ühte haiglasse, kus oli Catherin töödanud. Seal teda aga enam ei olnud. Ta läks ühe sõbra juurde, kes andis talle erariided ning Henry läks Stresasse. Seal sai ta kokku Catheriniga. Öösel nad põgenesid paadiga Sveitsi. Seal kontrolliti neid ning saadeti edasi teise linna kus neile anti politseiviisa. Õhtul läksid nad Montreux´isse kus nad asusid elama linna
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Kaugushüppe ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega
võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid,
Siim-Tanel Sammelselg Siim-Tanel Sammelselg on sündinud 18. mail 1993. Ta on Eesti suusahüppaja. 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel hüppas ta normaalmäelt (HS- 106) 87 meetrit, saavutades 81,9 punktiga 41. koha. Sapporos toimunud suusahüpete MK-etapil saavutas ta 2014. aastal 50 mehe konkurentsis 45. koha. Ta on üks Eesti suusahüppajatest 2014. aasta taliolümpiamängudel.
Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud. Napilt oleks isase kala terav saba liini läbi lõiganud, kuid seda ei juhtunud ja emane tõmmati paati. Isane hüppas veel, et emakala näha, kuid kadus siis tagasi vette. 8. Mees oli väsinud ja kala oli väsinud. Mehe keha valutas istumisest ning kala valutas ridva otsast põgenemisest. Mõlemad võitlesid, kuid kumbki alla anda ei tahtnud. Mees otsustas, et ta jääb kalaga kuni ta sureb. 9. 10. Esimene kohtumine Kalaga oli vägev. Kala hüppas, et vanamehele oma pikkust ja rammu näidata ning hetkeks tundis mees, et kala on tõesti vägevam kui ta ise. 11
8. Redelil on 19 pulka. Mitmendal pulgal peab seisma, et olla redeli keskel? 9. Talunikult küsiti, kui palju tal loomi on ja millised loomad tal on. Talunik vastas: ,,Mul on kõik sead, välja arvatud 2, nad on kõik lambad, välja arvatud 2, nad on kõik jänesed, välja arvatud 2." Milliseid loomi ja kui palju oli talunikul? 10. Jätka rida kahe sobiva arvuga. 1; 3; 2; 5; 7; .....; ......; 11. Kui Kallelt küsiti, kui palju ta kõrgust hüppas, siis ta vastas: ,,Kui liidad poolele minu tulemusest veel veerandi minu tulemusest ja veel 30 cm, siis saad minu tulemuse." Kui palju hüppas Kalle kõrgust? 12. Kujutle, et oled masinist Tartust Tallinnasse sõitvas reisirongis. Rongi koosseisus on 13 vagunit. Rongi teenindab brigaad, milles on 7 inimest. Rongi ülem on 46-aastane. Kütja on masinistist 8 aastat vanem. Kui vana on rongi masinist? 13. On 9 väliskujult ühesugust münti
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse
hakkasid kõik naerma selle tembu üle. Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma. Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas.
4.HÜPPEALAD Hüppealad jaotuvad neljaks:kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe ja teivashüpe.Viimane neist on üks kõige tehnikatnõudvamaid alasid kergejõustikus.Teivashüppes on mitu etappi:hoojooks, teiba langetamine,rippe hoiak, üle lati saamine, mis nõuab väga head painduvust ja oskust.Võistlejatel on terve võistluse ajal võimalik eksida ehk latti maha ajada kolm korda, peale seda on võistlus läbi. Kõrgushüppes on Eesti rekordi omanik Marko Turban tulemusega 2.30m, mille ta hüppas 1996. Aastal Rakveres.Marko on sündinud 14.05.1967 Rakveres."Kõrgushüpe on olnud kaaslaseks mulle kogu elu. Mäletan, et olin 7 aastane, kui hüppasin, peale mitmeid proovimisi, üle 80 cm."Hiljem läks ta õppima Eesti Spordigümnaasiumisse.Peale seda lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli."Järgnes sportlase unistuste täitumine - osalesin olümpiamängudel Atlantas(1996). Oli võimas tunne olla suurimal spordivõistlusel, võistelda ühes sektoris maailma parimatega
Kalevipoeg pani linnale nimeks Lindanis, oma ema mälestuseks. Alevitepoeg lasi ka linna ehitada Harjumaale keset sood, Sulevipoeg tegi kolmanda varjupaiga. Käsu kandjad tulid Kalevipojale teatama, et sõda on tulemas. Kalevipoeg võttis oma hobuse, kannupoisid, sõjalisi 50 Virust, 60 Kuressaarest, 70 Soome maalt, 100 teisi saarlasi. Hakkas suur võitlus, Kalevipoeg tappis ohtralt vaenlasi, ratsutas oma kalli hobuga mööda lahinguvälja, hobune hüppas ja kukkus mäe keskele sala-rabasoosse, hobune uppus rabasse. Kalevipoeg kutsus oma sõbrad ja sõdalase kokku, et, siis nad jagasid tapetud sõdalaste varandust omavahel. Siis mindi koju. Kangelaste pojad läksid teist kaudu, läksid mööda radasid, mida polnud keegi ennem käinud. Nad jõudsid ühe koopa juurde, kus oli vanaeit, kes lõkkel suppi tegi, meestel olid kõhud tühjad, nad lubasid ise suppi edasi segada, et vanamutt saaks minna puhkama, vanake luges neile sõnad
,, Hundikoer Roi '' Autor: Jorma Kurvinen Kunstnik: Väino Tõnisson Tegelased: Tomi, Roi, Marke, Satu, Saarise vanaema, tornmajade poisid, Tomi ema ja isa, politseinikud. Tomi oli üks poiss ta leidis Roi jõe äärest põõsastest. Tornmajade poisid loopisid koera kividega. Tomi päästsid koera. Koos koeraga tegid nad läbi palju seikluseid. Tomi ja Roi kõndisid tänaval ja äkki tuli Roi selja tagant üks auto ja Tomi hõiskas Roile, et auto tuleb ja Roi hüppas üle heki. Saaritse Paavo varastas Satu. Roi jaTomi päästsid Satu. Roi oli apteekri poja koer. Kuna apteekri poeg oli autoalla jäänud siis võis Tomi koera endale jätta. Tomist sai koera omanik.
Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mitte ühtegi parvepoissi. Ühel öösel aga tuli mööda jõge üksik parv. Selles parves oli Toomas Nipernaadi. Nipernaadi laskis oma parvel minna kuhu see tahab .Järsku sõitis see karile ja Toomas hüppas parve pealt maha. Tal oli kaasas kannel ,millega ta mängis lugusi kuni talle uni peale tuli. Kui Toomas öömaja otsima hakkas koputas ta Loki talu uksele ja tutvustas end viisakalt. Loki isa otsustas talle öömaja anda. Hommikul tuli Habahannes kohe asja ,uurima olles kuulnud ,et vases talus olla külaline. Loki isal ja Habahannesel tuli suur kähmlus ,mille käigus lubas Nipernaadi teha Loki isa talu paremaks. Ta kauples Habahanneselt endale puugi mille abil muutis ta vaese talu
Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
Charles Strite 1909.a, sest ta oli tüdinud söestunud saiadest Esimene automaatne elektriröster valmis 1919. a. See röstis ühe poole korraga ja vajas pidevat valvelolekut. ESIMESED RÖSTRID Röstrid 1909.a Kasutati ainult hotellides ja restoranides Need ei olnud veel automaatsed ja neil puudus termokaitse RÖSTRI ARENG Selline nägi välja röster 1930. a See oli juba elektriline ja röstsai hüppas ise masinast välja Sellel masinal oli ka termostaat- st. seda, et temp. ei tõusnud vahepeal ja järgmine sai oli ka kuldpruun TÄNAPÄEVA RÖSTRID Sellised on röstrid tänapäeval Röstsai kuulub iga inglase hommikusööki Röstsai on kuulus ka Eestis KASUTATUD MATERJAL Raamat Larry Verstraeta ,,Kuidas sündisid leiutised?" http://www.toastercentral.com/waffes3.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Toaster
rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
Nende ainuke lootus oli tüünvee ajaks siina jõuda, kuid seegi kadus, kui nad kella vaadates aru said, et olid hiljaks jäänud. Vesi kandis neid aina edasi keerise poole. See polnudki järsk lõpp nagu nad arvanud olid. Üks vendadest oli hirmunult paadi külge klammerdunud ja keeldus lahti laskmast, teine aga vaatas keerist suure imetlusega ning vaatlemise ajal tegi ta kolm avastust, mis andsid maad uuele lootusele. Viimasel hetkel kinnitas ta ennast tünni külge ja hüppas paadist välja. Ise vaikselt tünniga üles poole tõustes nägi ta, kuidas paat veevoogudesse kadus. Tasapisi hakkasid keerise seinad vajuma käes oli tüünvee aeg. Õigepea oli keeris kadunud ja mees ulpis tünniga meres, kui üks kaluripaat ta peale korjas. Räägiti, et tal oli peale merest välja tõmbamist hoopis võõras nägu olnud, aga muidugi ei uskunud keegi mehe juttu, et ta oli Strömi keerisest pääsenud.
Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe
hakkasid kõik naerma selle tembu üle. Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma. Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas. 1. Mis ametit pidas Kiire isa? rätsepp 2. Mitu õuna andis Kiir Tootsile nime ütlemise eest? 6 3. Mida tähendab "lati pats" Tootsi arvates? õige magus 4. Mida nägi Toots unes, kui ta veini jõi?
linnale nime ja kes rajatud linna võimuga valitseb. Romulus Palatium, Remus Aventium võtavad ennustamise kohaks. Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega kokku ja vihane võitlus pööras verevalamisse. Seal rahvahulgas tabatud Remus hukkus. Populaarne lugu on, et venna pilkamiseks Remus hüppas üle müüride. Vihane Romulus lõi venna maha ning sõnadega kurjustades lisas: "Kes tuleb üle minu müürida, hukkub!" Nõnda sai üksi võimule Romulus, rajastud linn rajaja nimega nimetati.
Kahjuks oli, aga vanamehe kotkasilm alati suletud ja kui silm oli suletud ei suutnud ta teda tappa, sest ta oli kuri ju ainult selle peale. Igal hommikul ta rääkis vanamehega viisakalt ja küsisis kuidas too maganud oli, jättes niiviisi endast väga süütukese mulje. Kaheksandal ööl, kui ta taas niiviisi vanamehe tuppa oma pead suruma hakkas, pööras järsult vanamees närviliselt külge, kuid jäi taas magama. Kui hull taas oma pead sisse suruma hakkas, siis järsult hüppas vanamees püsti ja kisas: "kes seal on?". Kuna terve tuba oli nii pime ei saanud ta näha, kes asus ukse peal. Vanamees istus hirmununa voodi peal tunde ja samas ka hull ei lahkunud uksepealt. Kuulatas ata aga ühe rohkem, kuidas vanamehe süda peksles, sest too oli surmahirmus. Lõpuks hull tõstis oma lambilt veidike katet , et see valgustaks seda jubedat kotkasilma, mis oli nii hirmul ja pärani avatud. Hull ei suutnud enam ja hüppas välja (samal ajal karjatas vanamees)
Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii! Kõik loomad tormasid vaaese Jänku kallale ,kiskusid ta lõhki ja pistsid kinni.Kuid neil ühest Jänkust kõht täis sai.Polnud veel päris valge ,kui neil kõht jälle tühi oli.Rebane tegi uue ettepaneku: Rebane:Hakkame laulma
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas.
Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega
Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Tipp hüppajatel on olemas mitmekülgsed treeningud et paremat resultaati saada. Trenni ajal suurendatakse koormuseid selleks et võistluste ajal võistlejal oleks piisavalt vastupidavust 3-6 katseks. Tehake ka jõutreeningut 2 põhjusel, esiteks et tuleks parem hoog ja kaugem hüpe ja teiseks et vältida kehakaalu suurenemist
ihust, mille tagajärjel pol- nud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, seepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Kasutatud kirjandus : · http://www.paideyg
Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta
majas valvab: Nimelt oli Sophie isa ükskord tulnud kutsunud tema onu nende pere juurde elama, kuid ta onu kuna oli olnud teistest nii erinev ja ühiskonna poolt põlatud ei tahtnud tulla ja otsustas kaduda ning selleks et ,,jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leitaks" pidi tal olema tunnistaja. Ta palus oma vennalt veel enne et nad läheksid ujuma nagu nad seda vanastigi tegid. Ta tahtis niimoodi kaduda. Ta ujus paadist eemale ja mängis nagu upuks, kuid kui ta vend seda nägi hüppas ta talle järgi ja proovis teda päästa, seepeale aga hakkas ta veel kiiremini ja kaugemale ujuma ja ei tulnud tagasi kui ta vend teda appi hõikas. Ta oli veendunud et ta kustub teda tagasi..ega aimanudki, et tema vend, ujumistsempion võib uppuda. Hiljem aga sai ta teada et ta vend uppus ja oli enda peale väga vihane. Ta otsustas jääda sinna häärberisse üksi elama ja neid koomikseid kirjutada, mida Boyd siis nii tõsiselt võtma hakkas.
Matemaatika on lõbus Kert Adams AUTORI EESSÕNA See raamat on mõeldud 2 klassile matemaatika treenimiseks.Seda võiks teha koos ema või isaga.Kõik ülesanded on järjestatud teemade kaupa,mis tähendab et kõik teemad tuleb läbi võtta.Juhul kui laps oskab juba nt 2 klassi liitmist ja käib 2 klassis,oleks tarvilik ikkagi algusest alustada,et laps materjali kinnistaks.Lisaks on veel ka iga natukese aja tagant kontrolltöö sarnased leheküljed kus all on hinde lahter kuhu vanem võib lapsele hinde panna ja iga teemal on ka osa punast teksti ,mis tähendab et see tuleb meelde jätta. HEAD LAHENDAMIST 2 KLASS KELL 1H = 60min 30min = pool tundi 15min = veerand tundi 45 min= kolmveerand tundi 1min = 60s TÄIDA TABEL KELL KELL KELL PRAEGU 30 MIN 1H PÄRAST PÄRAST 6.00 8.00 10.40 4.00 8.45 KIRJUTA LÜNKA SÕNAD ABI SAAD KELLAL...
Kiriku kõrval oli suur kivikuju, püha Jani bareljeef. Veidi hiljem Teodor taipas, kuhu nad kaduda võisid. Võis oletada, et suure kuju all on katakombid. Nad avastasid sissepääsu ja asusid teele. Igal pool katakombides olid sarkofaagid, aga peamiselt olid nad tühjad. Teodor arvas, et need olid Ariaanlaste sarkofaagid. Hiljem tuli ühel poisil mõte ehmatada teisi ning ta peitis ennast koos ühe teise poisiga sarkofaagi. Mõni hetk hiljem hüppas üks poiss välja, aga teine ei. Tuli välja, et ta oli sealt kadunud. Nii tulid poisid hiljem mõttele, et sarkofaagi põhi töötab nagu lift. Niisiis viis sealt tunnel edasi, kuhu nad ka läksid. Edasi minnes kuulsid nad hääli. Need olid kaks bandiiti Bosmann ja Kiitsakas, kes rääkisid oma salaplaanidest. Teodor mõtles välja salaplaani ja nad püüdsid vargad kinni, vabastasid Hippollit Kwassi ning hiljem ka Marek Pieguse. Ka väljapääs osutus keeruliseks. Õnneks leidis Teodor
annaabi.ee 
