1) Fikseeritakse tähestik ja antakse valemi definitsioon. 2) Osa valemeid loetakse aksioomideks. Neid pole teoorias vaja tõestada. 3) Fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid kujul 1 ,2 ,..., , mis lubavad valemitest 1 , 2 , ... , vahetult tuletada valemi G. Def 2. Aksiomaatilist teooriat T nim semantika S suhtes · korrektseks, kui iga teoorias T tuletatav valem on semantikas S tõene. · täielikuks, kui iga semantikas S tõene valem on teoorias T tuletatav. (Def 1. Tuletuseks ehk formaalseks tõestuseks nim valemite jada 1 , 2 , ... , , milles iga valem on kas aksioom või saadud mingi tuletusreegliga mõnedest temale eelnevatest valemitest. Valemist F nim tuletatavaks, kui leidub tuletus, mille viimane liige on valem F) Sekventsiaalne lausearvutus. Tuletamine lausearvutuses.
Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID
Kokkuvõte Asta Õimu ja Larissa Degeli artiklid võrdlesid mõlemad värvinimetusi eesti ja vene keeles ning näitasid, et kahel keelel on ühist rohkem värvinimetuste semantilisest kui moodustuslikust küljest. Moodustuslikud erinevused on põhjendatud keelte struktuuriga ning värvinimetuste moodustamise hõlpsusega. Näiteks on eesti keeles lihtsam moodustada värvinimetusi liitmise, vene keeles hoopis tuletamise kaudu. Siiski omavad need keeled palju ühisjooni värvinimetuste semantikas. See tuleneb kahe riigi lähestikkusest paiknemisest ning nende kultuuride ohtrast kokkupuutest ajaloos. 9 Kasutatud materjalid Degel, L. 2005. Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis. Keel ja kirjandus nr 2, lk 99–114.http://www.digar.ee/id/nlib-digar:129495 Õim, A. 1983. Värvinimetuste moodustamisest ja kasutamisest eesti ja vene keeles. Keel ja
& mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika
" Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi. o STRUKTURALISMI aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
osasihitis. Pealtvaatajad said näha kena kündi Pealtvaatajad said ära käha kena künni 2.3 Mitmuse ülekasutamine Soome-ugri keeltes on ainsuse kasutamine tunduvalt üldisem kui mitmuse kasutamine. Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena. Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda: 1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses, kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis. 2) mitmusliku tähendusega vormilt ainsuslik alus tingib üha sagedamini mitmuse vormis oleva öeldise. 3) omadussõnalise öeldistäitemääruse mitmuslik ühildumine on taas pealetungil. Vene keeles on mitmuslikuks igapäevasõnaks raha (dengi), nüüd ka eesti keeles väga tavaliseks muutunud mitmuslik rahad. Sagenev abstraktnoomenite ja teonimisõnade (nomen actionis) mitmuslik kasutamine, mis on eesti keele traditsioonile võõras.
Tegelik tähendus konstrueeritakse vastavalt kontekstile. (Evens jt 2007: 8-9) · Tähendus tuleneb kontekstist Evensi jt neljas juhtmõte väidab, et keel ise ei kanna endas tähendusi. Sõnad on ainult ,,viited" tähenduse loomiseks. Tähenduse loome on protsess, mitte mingi kindel ,,asi", mis on keele poolt loodud ja alati sama. (Evens jt 2007: 9) 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised Siin osas arutletakse tähtsamte teooriate üle kognitiivses semantikas ja kuidas eelnevalt kirjeldatud juhtmõtted nendega sobivad. 4.1 Kujundskeemi teooria Kujundskeemi mõiste on loodud Mark Johnsoni poolt. Ta leidis, et kehastunud kogemused avalduvad kognitiivsel tasandil kujundskeemide kaudu. Keele jaoks on olulised sellised mõistete- eelsed üksused nagu KONTAKT, MAHUTI ja TASAKAAL. Nad on tekkinud kehalisest ja meelelistest kogemusest maailmaga suhtlemisel. Olulised on nad sellepärast, et need kogemused
20s algus keel kui kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht). Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi
esile: ussike põrmus, elevant portselanipoes, vana rebane. Teine võimalus on, et prototüüpse looma iseloomulike tunnuste asemel aktualiseerub üksnes põhitunnus 'zoomaailma kuuluv', kusjuures konkreetne loom oma iseloomulike omadustega ei ole väljendi kujundisemantika seisukohalt kõige olulisem: pime kana, valge vares, eksinud lammas, koer heinakuhja otsas. (Õim 2001a: 560) 2. Inimene > teine inimene Selle kujundi kaudu esineb teine inimene nimetuse semantikas ameti-, sugulus- vm suhte kaudu: vaimne isa, vedel vend, siidivend, kurva kuju rüütel, Kristuse pruut (Õim 2001a: 560). 3. Inimene > pärisnimi Fraseoloogiliste isikunimetuste ühe üsna suure alarühma moodustavad eesnimelised isikunimetused, mis esinevad üldjuhul liitsõnadena. Isikunimi lisandub järelosana väga loomulikult. Enamalt jaolt on tegu meesterahva nimedega. Vanemal ajal oli populaarne nimi Jüri, uuemal ajal kasutatakse isikunimetuste moodustamisel palju Kusti nime
semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kokkukuuluvad sõnavormid viiakse ühe lemma (algvormi) alla. Paralekseem Tekstis realiseerub lekseem alati mingi konkreetse sõnavormina. Viimaseid nimetatakse leksikaalses semantikas ka paralekseemideks (< kr. para ' kõrval, juures'). Leksikoloogia alldistsipliinid Leksikoloogia jaguneb üksteisega seotud alldistsipliinideks. • Sõnavarateadus = leksikoloogia e. sõnavaraõpetus. • Kitsamas mõttes tegeleb sõnavarateadus sõnavara semiootiliste, grammatiliste, kognitiivsete, sotsiolingvistiliste ja strukturaalsete aspektidega. • Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega (= sõnasüntaks)
Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab.
muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. o Pragmaatika –Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga
Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus) Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks? Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus Tähenduse analüüsimine semantikas: Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur.
Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Mitu tähendust on sõnal? Nt sõnal SEISMA on mitu tähendus, moos seisab sahvris, koer seisab puu all, buss seisab peatuses et kas nendel kõigil sama tähendus? Pigem ei Polüseemia-homonüümia Tähenduse uurimine semantikas: · Komponentanalüüs kategooriad(komponendid) on selgete piiridega, neid saab analüüsida duaalselt (on/ei ole) · Prototüüpanalüüs: Labovi kruusid, Roshi linnud ja puuviljad kategooriate piirid võivad olla hägused Semantika põhimõisted: · (Tähendus)väli sarnaste tähenduste hulk · Polüseemia ühe sõna mitmetähenduslikkus · Sünonüümia samatähenduslikkus
kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud. •Seega, häälikud ei peaks grammatikut huvitama, sest nad on juhuslikud. Tähendus ja referents Semantikas: significātiō (tähendus) ja suppositiō (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents (mulle meeldivad NEED toolid, mitte üldmõiste toolid) –intensioon (tähendus, abstraktne mõiste)–ekstensioon (milliste asjade kohta öeldakse tool - seljatugi, jalad jne peavad olema) jm. Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest lause aktsepteeritavus
grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel
Disjunktsioon v, mis saab olla nii kaasav (tähendus: ja/või) kui ka välistav (kas üks või teine, aga mitte mõlemad). Tähenduselt lähedane inimkeele sõnale või. Implikatsioon , sarnane inimkeele tingimuslausega kui... siis. PREDIKAATARVUTUS: Predikaat seos, tunnus vms, mis kehtib argumentide kohta. Argument - subjekt Lihtpredikaatide representeerimine 1 predikaat (verb; ilma ajata) + mõned argumendid (konstantsed). Predikaadid viitavad omadustele: formaalses semantikas tähendab ,,predikaat" hulka. Tavanoomenid on semantiliselt predikaadid, sest neid võib muuta konkreetsele objektile viitavaks (nt minu koer), sest paljudes keeltes pole vaja koopulat (nt vene k) ja sest nimisõna kasutus on predikatiivne (Lotte on koer). Kui predikaat on hulk, siis selle kasutus on võrdne mingi indiviidi asetamisega sellesse hulka. Nt: see poiss on geenius = see poiss on selles hulgas, kuhu geeniused kuuluvad. Hulgateooria predikatsioon ehk suhe ,,kuulub x hulka"
Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. Pragmaatika Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents
Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: - markerid (Neid on vähe, kuid nad moodustavad süsteemi ja on keele olulisimad. Sisuliselt on tegemist klassifikaatoritega, neid kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause)
Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: - markerid (Neid on vähe, kuid nad moodustavad süsteemi ja on keele olulisimad. Sisuliselt on tegemist klassifikaatoritega, neid kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause)
Sarnasused Aavikuga: põllupidaja rahva aeglaselt arenev maakeel ei suuda enam edeneva elu nõudeid rahuldada, mistõttu tuleb seda arendada. Vastupidiselt Aavikule leidis Veski, et eesti keele edasiarendamiseks vajalikud seadused peituvad meie keeles eneses. Veski omapärasuspõhimõte: võtta kõik meie keelest enesest – ei tähenda siiski absoluutset laenamise eitust. Võõrsilt võetud puhul toonitas ta aga kooskõlastatust ja ühtesobivust meie keele põhialustega. Semantikas sõnade ühetähenduslikkus, Aavikule heidab ette, et see ei tee vahet rõivas ja riie, mõju ja toime (mitmetähenduslikkus on keele sõnavara norm nähtus). Keeleuuendajad Aavikuga eesotsas ja keele normeerijad-arendajad Veski eestvedamisel, kes mõlemad taotlesid keele reformi, ja olid keele loomuliku arengu ja selle teadliku muutmise vastaste vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada
interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94) Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele. On olemas nii suuline kõne kui kirjalik osa keelest, kus tuleb õigesti ja korrektselt kirjutada. Suulise kõne uurimine on praegu üsna kiiresti arenev valdkond. Samuti ka kirjakeel ei seisa paigal, keelelised muutumisprotsessid toimuvad kogu aeg. Vene laenud eesti kirjakeeles
Tekkis konnektsionism, tuntum autor Seidenberg. Konnektsionistide rõhk oli reeglipärasustel ja esilekerkivusel. Nad isegi väitsid, et morfeem pole psühholoogiline reaalsus, vaid esilekerkiv häälikuühend, mille osadel on statistika järgi teistest sarnastest osadest suurem tõenäosus koos esineda. Connerman defineeris morfeemi nii: morfeem on skalaarne omadus, mis kerkib esile korrelatsioonidest ortograafias, fonoloogias ja semantikas. 10a kestnud tõestamine lõpetati. Leiti, et kuna uurimused näitasid, et keeleteaduslike kategooriate psühholoogilise reaalsuse leidmine ei õnnestu, siis sellest vastuolust sündis iseseisva teadusharuna psühholingvistika oma uurimiseesmärkide, eraldi mõistetega. Ei eeldatud enam, et kõigil keeleteaduslikel mõistetel (nt morfeem) peab olema mentaalne representatsioon – selle uurimine/tõestamine polnud uurimiseesmärk.
kolme erineva analüüsi abil: 1) komponentanalüüs (1960ndad, sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) komponendid on põhimõtteliselt jagamatud, nende abil esitatakse terviklikke ja piisavate tingimuste loeteluna iga tähendus. 2) prototüüpanalüüs (alates 1970ndad) võetakse mingi konkreetne näide, et näidata selle parimat sobivust selle jaoks, milleks on ta loodud. Vrd auto ja rong. 3) kognitiivne semantika (1990ndad) mõisteid semantikas: denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele e referentidele. Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid. (tähendus)väli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Nt
tõstab selle esile, siis omadussõna keeles on tegelikult omadusmärk. Sinine on omadussõna, viidates referendi värvile, ja seega ka omadusmärk. 5)Kommunikatsioon -- märgid ja signaalid: Lähtub pragmaatikast -uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi- saatja" ilma semiootilise funktsioonita
kokkuvõtet, kasutatud materjale ja lisasid. Ülesande püstituses kirjeldan konkreetset ülesannet, millest see koosneb ja kuidas ning millega see loodud on. Analüüsis kirjeldan lahti ülesande püstitust nii, et kui keegi selle tüki lahti lööb ja läbi loeb saab ta kohe aru, milline see infosüsteem on. Projektis on ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel, olemite semantika ja olemite omadused. ERD mudel näitab andmebaasi visuaalsel kujul. Olemite semantikas on iga tabeli kohta informatsioon, mida selles talletatakse. Olemite omadusete all lähevad tabelide veergude kirjeldused, milleks on andmetüüp, semantika jne. Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks
mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Mis on nimi? Nimi on üksikindiviidi juurde kuuluv oluline mina tunnet formeeriv tunnus. 7. Mis on grammatika? Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda
suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda
suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda
suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda
grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet; Materiaalne asendus sõna ise (metakeeles) Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: materiaalne (causa materialis - mateeria) õiged sõnad
muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. o Pragmaatika Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o o tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce
ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Lausesemantikas selgitatakse välja põhimõtteid, mille järgi süntagma tähendus on selles esinevate vabade ja grammatiliste morfeemide funktsioon. Filosoofiline semantika analüüsib tähenduse mõistet ning maailma, mõtlemise ja keele suhet. Loogilises semantikas arendatakse tähendusnähtuste kirjeldamiseks täpseid ja formaliseerimismeetodeid. Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26
Jerrold J. Katz ja Jerry Fodor. Semantilise teooria struktuur. 1963 Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: markerid (süsteemsed). Kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta. distinktorid (spetsiifilised). Näitavad, et ka semantikas on oma grammatikalised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid. Näiteks, kirjeldamaks merihundi ja tuulehaugi erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid kala kirjeldamiseks ei pea (markerid). Väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt kuulus Chomsky lause 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt')
semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks; semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega; inimtunnetusest sõltumatuid kategooriad keeles ei ole; kategoriseerimise aluseks on prototüüp ja skeem; erinevalt konstrueeritud (nt eri perspektiiv, eri täpsuse aste jne) keeleväljendid, mis viitavad samale tegeliku maailma entiteedile, ei ole sünonüümsed. Polüseemia seletus kognitiivses semantikas Polüseemilise sõna tähendused moodustavad võrgustiku. Erinevad seosed ja neid seoseid võrgustikus vaadtatakse sarnasuste ja seoste kaudu) Polüseemiat seletatakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Tähendusvõrku võib käsitleda hierarhilisena ning selle kõrgeim sõlm on tervet kategooriat hõlmav skeem (nn superskeem). Polüseemi kirjeldamisel on kognitiivses lingvistikas kesksel kohal skeemid ja
Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil määral kirjeldab teos maailma? Mis on referent? Barthes küsib, mil määral võib kirj. -teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks. Teosel on kirjeldav jõud, mis sunnib teksti tõena võtma. Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale
Siis saab selles keeles kirja panna väite, mille sisu on järgmine: ``see lause on vale''. Jõudsime antiikajast tuttava valetaja paradoksini; nimetatud lause ei saa olla ei tõene ega väär. Mistahes formaalse keele lausete tõesuse väljendamiseks tuleb appi võtta nimetatud keelest väljendusrikkam formaalne keel. Aastal 1926 tõestasid Löwenheim ja Skolem nn. Löwenheim-Skolemi teoreemi, millele ülalpool sai juba kaudselt viidatud: semantikas kasutatava maailma osana piisab alati lihtsalt täisarvude vaatlemisest. Teiste sõnadega: ükskõik kui keerulise ainevaldkonna kirjeldamiseks me mingit formaalset keelt kasutame, objektide nummerdamise teel saab selle valdkonna alati esitada täisavudena. Teatavasti kasutatakse matemaatikas ja hulgateoorias täisarvude hulgast veel ``suuremaid'' lõpmatuid hulki; selliste lõpmatute hulkade kõiki omadusi ei saagi ühegi lõpliku keele vahenditega
esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes keelevaldkonnas, sealhulgas morfoloogias, süntaksis, semantikas ja pragmaatikas (Stothard jt, 1998). SKAP puhul tõusevad esile morfosüntaktilised probleemid, millele lisanduvad ka fonoloogilised ja semantilis-leksikaalsed vead. Kõige suuremad probleemid on alaalikutel grammatiliste oskuste omandamises ning tõsised raskused motoorse vormi puhul avalduvad süntaktilis-morfoloogilisel tasandil (Padrik, 2006). Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma-
Omal ajal oli see hüpotees väga levinud ja selle alusel loodi müüt, mille kohaselt eskimodel olevat väga palju sõnu lume tähistamiseks, samas kui inglise keeles on lume tähistamiseks üks sõna. On olnud uurimusi keeleliste universaalide kohta seoses keelelise sõltuvuse hüpoteesiga. Keelelised universaalid on eri keelte vahel eri kultuurides ilmnevad sarnasused. Keeleteaduses on tuvastatud universaale fonoloogias (foneemid), morfoloogias (morfeemid), semantikas ja süntaksis. Seda valdkonda iseloomustavad hästi värvide nimetuste uurimused. Eeldavasti puutuvad eri kultuuride esindajad vähemalt potentsiaalselt kokku kõigi värvide nimedega ühtmoodi. Ka näib eri keelte vahel värvi nimetuste osas ühtlikkus avalduvat. Berling & Kay (1969) ja Kay (1975) leidsid, et kõigis uuritud keeltes põhinesid värvide nimetused maksimaalselt 11-st värvinimetusest koosneval kogumil
eriala näitel. Vähem mehaaniliste tegevusvaldkondade hulgas leidub aga selliseid, mis põhimõtteliselt ei allu mõistekesksele analüüsile: ühiskonnateadused, poliitika, religioon, turundus jne. Nende mõiste- süsteem ei ole mingilgi määral kokku lepitud, vaid sõnavara täidab erialainimeste suhtlusvajadusi mingil muul viisil. Eleanor Roschi 1970ndate kategoriseerimise-alastest töödest pärit ja tänapäeval üldkeele semantikas hästi tuntud prototüübiteooria (nt Cruse 2000: 132 jj) on väga edukas ka mõistete kirjeldamisel. Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas
annaabi.ee 
