ütles sünonüümi eesti keeles. Vaadeldaval on väga lai sõnavara, kui kokku arvestada kreeka ja eesti keelne sõnavara, mis tõenäoliselt ületab omavanuste (ainult ühe keele omandajate) sõnavara. Eesti keele Vaadeldaval oli tugev aktsent rääkides eesti keelt, mis hääldamine raskendas tema mõistmist mõnes olukorras. Eesti keelne sõnavara on aga üsna võrdne kreeka keelse sõnavaraga, ainult meeldetuletamine võtab aega (tuleb võrrelda sõnavara esimesel ja teisel Eestis oleku nädalal). Vaadeldaval on mõningai raskusi hääldamaks eesti keele omaseid tähti ö,ü,ä,õ
Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
Kõne areng on seotud kogu organismi talitlusega, eriti meeleorganite tööga. Pime laps hakkab rääkima mitu aastat hiljem kui tema eakaaslased, kurt laps ei hakka erialase abita üldse rääkima. Kolmeaastane laps peab oskama väljendada ennast häälikulises keeles niivõrd, et teine inimene sellest aru saaks, vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama. Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks:
HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:
Vaatlemise aeg: Peale lõunat Vaadeldav: Juku Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas s...
Doral on ka abielus poiss- sõber Kevin, kes on piimamees. Kogu tegevus toimub Dora elutoas, kus oli diivan, laud ning kast Billi jaoks. Sisustus oli suhteliselt lihtne, kuigi ruumis oli vähe mööblit, suutsid näitlejad ruumi elavaks muuta. Jaanus Rohumaa mängitud luik Bill, oli väga hästi, kui isegi mitte öelda fantastiliselt mängitud. See kuidas ta suutis võtta luige rolli, nii et see tõesti oleks usutav. Sõnade ettevaatlik hääldamine ning kraaksumine vahele "kraaksumine" ning asjade avastamine neid katsudes ja uurides, tekitaski tunde, et ta on kui väike laps, õppides maailma avastama. Terve lavastuse vältel areneb Bill, õpib rääkima, kõndima ning hakkab kandma riideid. Epp Eespäeva mängitud Dora on naine, kellel on väga halb õnn olnud meestega. Billist saab naise kinnisidee, näitleja edastab Dora hullumeelsust Billi kastis omaette rääkides, naerdes ja sulgi juustesse toppides
Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja? Võõrsõnade ja tsitaatsõnade mass on Eestis rohkesti kasvanud. Neid tuleb korraga nii palju, et kõike ei jõua eesti pärastada. Juurdetoojateks on peamiselt raadio ja televisioon ning ka paljud noored, kes kasutavad inglise keele slängi. Inglise sõnu tuleb mitmel kujul: sõna algupärasel kujul, mida kirjutatakse ja hääldakse samamoodi nagu inglise keeles, sõna kirjapildi hääldamine ja eesti keelne kirjapilt, kuid inglise keelne hääldus. Palju on tehtud ka tõlkelaene. See toimub rohkesti meedias ja ajakirjanduses. 4 Kokkuvõte Eesti keele ehitus ja reeglid muutuvad koguaeg, kõige rohkem keelekasutus. See toimub väga järsul nagu mood-mingi hetk kõik kiirustavad üht taga, samas juba mingit muud asja.
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõ...
Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult
i ü u Eesti keel on naaberkeeltest keerukama vokaalisüsteemiga + e ö o veel häälikupikkus ja välde (n läti ja soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia Rõhk (sõna tasand) Tähenduse eristus (traktorist seestütl; traktorist kes?) Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel kannab tähendust) toonikeel hiina keel Häälikupikkus ja välde (kannab tähendust nagu toonikeelgi) Häälikupikkus lühike pikk ühe tähega kahe tähega kana kanna
uusi sõnu aeglaselt ja kasutab neid ühesõnaluses, sõna kajastab seda, millele laps situatsioonis tähelepanu pöörab. Sõnade häälikoostison moonutatud: redutseeruvad ühesilbilisteks või sõna silbistruktuur küll säilub, kuid häälikkoostis võib olla oluliselt moonutatud. Perioodi algust( kuni 1,6 a) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks. Sel perioodil pole tähtsust üksikhäälikutel tähtsust, oluline on mingi häälikujärg sõna silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine on meelevaldne ja muutlik. Ülekaalus on nominatiivne sõnavara. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetakstide mudelid. Teise eluaasta keksel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile, mida iseloomustab ssõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Oluline on vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Eakohase arengu korral ennetab foneemikuulmise areng artikuleerimise arengut. Etapi
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega.
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30...
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodi...
Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel. Kirjutamisel tuleb kõnesegmentidelt üle minna keeleüksustele, lugemisel aga vastupidi. Milline kõnesegment ja miks on eriti oluline eesti keeles kõnearenduslikus töös? Kõnesegmentide eristamine on eriti vajalik lugema ja kirjutama õppimisel (loeme segmentide kaupa, kirjutame keeleüksuste kaupa). Laps omandab kõnesegmendid etapiti, alati väiksematest. Silpide ja silbirühmade hääldamine omandatakse lalinaperioodil. Hakates lauseid ja sõnu teadlikult analüüsima, eraldab laps esialgu keeleüksuste asemel kõnesegmente. Silbitasandi silbid ja silbiread on n-ö ehitusmaterjaliks, et hiljem sõnu moodustada. Hääldamist harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt (see on esmaseks sünteesiüksuseks). Eesti keeles on 6 peamist kõnetakti tüüpi, mille omandamine on aluseks eesti keele häälikute hääldamise omandamisele.
Kindlasti on huvitav jälgida sellise inimese arengut ja saavutusi. Lugedes Heleni kõne ja hääleomaduste kohta meenus mulle mu onu, kes oli lapsepõlves põetud keskkõrvapõletiku tagajärjel kurdiks jäänud. Olen kuulnud teda rääkimas. Olen näinud, kuidas ta suhtleb teiste kurtidega ja kuulnud, kuidas ta suhtleb nendega, kes kuulevad. Temale mõeldes tuleb tihti meelde, kuidas ta ajab segamini mõned sõnad, näiteks „palav“ ja „palavik“. Tema kõnest mina saan aru, aga kuna hääldamine ei ole selge ja mõned sõnad lähevad vahetusse, siis arvan, et inimesele, kes kurtidega kokku ei ole puutunud, võib olla nende kõnest raske aru saada. Minu jaoks on alati parajaks pähkliks olnud kirjandite ja esseede kirjutamine. Raamatut lugedes tundus uskumatuna, kuidas üks pimekurt inimene suudab kirjutada raamatut. Tema üksikasjalikud ja väga täpsed kirjeldused loodusest, reisidest, erinevatest situatsioonidest jm on märkimisväärsed
kokku tõmbudes neelamine, kallutab pead hääldamine taha, ühepoolselt pöörab pead vastassuunda, ja kallutab samale küljele, fikseeritud
kavatsustest ja motiividest, täiendava teabe küsimine, partneri rolli mõistmine, dialoogide mõistmine lugemistekstides, adekvaatne reageerimine partneri ütlustele (nõustumine, loobumine). g. Adekvaatne reageerimine suulistele ja kirjalikele instruktsioonidele. B. Kõneloomeoskuste kujundamine. Ka siin ilmnevad mõned erinevused sõltuvalt suulisest või kirjalikust kõneloomest, nagu õigekiri ja hääldamine, lauseehituse ja sõnavara iseärasused, parandusmehhanismide rakendamine. a. Kõneloome eelduste kujundamine: suhtlemissoov, hääldamine, hääl ja intonatsioon, kirjatehnilised oskused, õigekiri, kognitiivne baas keeleüksuste omandamiseks ja kasutamiseks (sh orienteerumine situatsioonis). b. Kommunikatiivsete ülesannete teadvustamine: orienteerumine
Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2.2 viibis Laura uuringutel Tallinna Lastehaiglas. Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud. Logopeed on märkinud, et ekspressiivses kõnes umbes 12 sõna ja üks fraas (ei taha) (autori märkus: Samas ei saa
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegu...
kann), asendamises (tutsu = kutsu) või valesti hääldamises (nt hammastevaheline S või vale R). Väikelastel võib esineda ka häälikute omavahelise ühendamise raskusi – üksikult oskab häälikuid öelda, kuid mõnes sõnas ei tule need veel õigesti või õiges järjekorras välja. Näiteks „taksurätt“ = „taskurätt“. Sellised probleemid kuuluvad rääkima õppimise juurde ja kaovad lapse kasvades enamasti iseenesest. Loetletutest on vaid vale hääldamine see, mis vajaks varajast logopeedilist sekkumist, sest muidu see kinnistub (vale R-i või S-i hääldus). Millal on vaja abi otsida? Kui sul on lapse kõne osas tekkinud kahtlusi või muresid, tasub alati nõu küsida spetsialistilt. Isegi, kui tal ei ole vaja muud teha, kui vaid öelda, et kõik on korras. Küll aga on mõned üldreeglid, mida saab ise kodus jälgida. 1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle
Need kõik on väga tähtsad suhtlusvahendid heas klienditeenindamises. Teenindajal tuleb luua kontakt kliendiga koheselt näiteks hästi sõbraliku ning veetleva tervitusega ning lahkumisel parimate soovide ja tänudega. Vestluse arendamine kliendiga saab alguse viisakuse (Palun! Tänan! jne) või tähelepanu ja sümpaatia väljendamisega (Tore on Teid jälle siin näha.. jne). Verbaalse suhtlemise all mõeldakse loomulikku keelt. Vägagi oluline on hääl, selle tugevus, tempo, selge hääldamine selle kõige jaoks on tähtis suu õige liigutamine ja õige hingamine. Klienditeeninduse juures on need kõik pisiasjad väga tähtsad. Teenindaja peab oskama ning suutma varieerida oma hääle tõuse, langusi, pause ja kõla. Kõne sisust arusaamine ja selle tõlgendamine sõltub suures osas sellest, kuidas kõnest aru saadakse kliendi poolt. Teenindaja kõne peab olema mõtestatud, arusaadav ja asjakohane, kuid tuleb jälgida, et teenindamisel ei tekiks täielikku vaikust või hoopis
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Hea teenindamine tähendab oluliselt rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega ning oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Suuremal või väiksemal määral on kõikide klientide soovideks olla teretulnud, saada toodet/teenust õigeaegselt, tunda ennast mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevah...
4-5 aastane - oskab öelda oma ees- ja - ootab järjekorras oma aega - keskendub huvipakkuvale perekonnanime - mängib ja tegutseb koos tegevusele 15-20 minuti - oskab kirjutada üksikuid sõnu eakaaslastega - kavandab oma tegevusi joonistähtedega - teeb eesmärgi saavutamiseks mõttes enne tegutsemist - hääldamine on korras koostööd - omandab teadmisi - kasutab kõnes mõistet paar - jagab ja vahetab asju kogemuste ja kõne kaudu - jutustab sündmustest oma - mõistab andekspalumise - osaleb erinevat liiki kogemuste põhjal 3-5 lausega vajadust ja võtab vabanduse mängudes ja loovtegevuses vastu
on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad, mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem. Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika. Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama. Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus
( ) ( ) 4 - Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: , .Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ja järel redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb silmas pidada,et ,, ja järel vene redutseeesub,taandub õ suunas:, , . õ - Vene on kõrge keskvokaal,hääldamiselt lähedane i-le. ä, ö, ü ja nende vastsed vene keeles. Vene keeles puuduvad ä,ö,ü. Eesti ä vstena kasutatakse vene keeles sõna algul -d,
......# · loetlemine/loetelu &.......& Hingamine .hhh - häälekas sissehingamine .jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle `kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead need vanad `Põhjala pehmed kummikud= H: =jah V: et `neid enam ei `ole, (.) H: ah[ah] V: < [a]ga: temal on: > tähendab on need `päris pika säärega, (.) H: ahah=
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et ...
REKLAAMI TAJUMINE Kontrast Et olla märgatav, peab objekt olema: Teistest esile tõusev Värvuskontrast ja kontrastisuhted (nt kollased ja oranzid toonid- suuremad pilgupüüdjad) Hallikad/Pastelsed toonid – elegantsus(soliidsus Vastand värvid – optilise taskaalu saamiseks Kahemõttelisus (ehk pilt, või lause mida saab võtta kahemõtteliselt nii metafoorina kui ka otse) nt Put your tiger in the tank – bensiinijaamareklaam Intensiivsus – Eredad objektid, valjud helid, tugevama valguse all olevad objektid. Kõne kompositsioon (pausid,täishäälikute pikem hääldamine) Liikuvad elemendid liikumatute taustal (nt vaateaknad) Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju) FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/nä...
muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria. 6 Variaabel kui keskne mõiste Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette teada, et neil on erinevad realiseerumisvariandid, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nt eesti keeles -nd / -nud; h hääldamine või mittehääldamine sõna algul jms). Iga variaabli jaoks on olemas variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Saame eristada variaableid vastavalt keeltasandile, kus nad esinevad: foneetilised variaablid, fonoloogilised variaablid, morfoloogilised variaablid, leksikaalsed variaablid, süntaktilised variaablid. Põhiosa uuritud variaablitest on olnud häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata.
erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad edasi anda samapalju informatsiooni kui vanemate laste ja täiskasvanute laused, me ei saa lapsest aru ilma, et me teda samal ajal näeksime. Umbes pooleteist
fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid); kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone.
Klotsidest trepi ehitamine 4 aastaselt Oskab Iseseisvalt mängimine 3 aastaselt Oskab Koos kaaslastega mängimine 3 aastaselt Oskab Värvide tundmine 3 aastaselt Oskab Täislausetega rääkimine 3 aastaselt Oskab Kes/mis küsimustele vastamine 3 aastaselt Oskab Soravalt rääkimine 4 aastaselt Oskab Kõigi häälikute hääldamine 4 aastaselt Nii ja naa Ühel jalal hüppamine 4 aastaselt Oskab Päkkadel kõndimine 3 aastaselt Oskab Päkkadel jooksmine 3 aastaselt Oskab Koosjalu hüppamine 3 aastaselt Oskab Hoota kauguse hüppamine (vähemalt 3 aastaselt Oskab 60cm) Mahahüpete tegemine 3 aastaselt Oskab Trepist üles minemine (ilma 3 aastaselt Oskab juurdesammuta)
Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent. Mida tähendab amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Ulatuse järgi eristatakse: täielik amneesia – inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. osaline amneesia – inimene mäletab teatud sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeeled (tekivad mingisuguse üldiselt kõneleva keele baasil, aga väga lihtsustatud grammatika ja sõnvaraga) mõlemas kontaktisoleva keele elemente, puudub aga kinnistunud grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks. Kreoolkeel ema hakkab seda keelt rääkima oma lapsega, seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika: a) Artikulatoorne - hääldamine b) Akustiline tegeleb häälelainega, pigem füüsikaline teadus c) Auditiivne ehk tajufoneetika kuidas inimene vastu võtab. Mõisteid..... Dentaalne hammaste juures moodustatud häälikud Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k Larüngaalne kurgus moodudtunud häälikud, nt sulghäälikud mingited teatud sõnades Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures
ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu. 2 Düsleksia definitsioon 1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida düsleksia põhjust. Nad väitsid et, ,, Düsleksia on ilmne kui täpne ja ladus sõna lugemine ja/või hääldamine ei arene täielikult või millega on suuri raskusi. See keskendub kirjaoskuse õppimisele ,, maailma tasemel" ja tähendab, et probleem on raske ja püsiv hoolimatta sobivatest õppimise võimalustest". ( Reason, 2002: 188-9). See definitsioon tõestab vastuolulisust ametlikes düsleksia ringides aga selle eest on kasulik klassiõpetajatele. (Dyslexia and Inclusion: supporting classroom reading with 7-11 year old, 2003, 3-4) Düsleksia
mõningad. Selline valik on saanud tänapäeval üsna populaarseks. Paljud tahavad leida kõige erilisemat nime oma lapsele, sellepärast moonutatakse eesnimesid võimatute kombinatsioonidega. Näiteks on pandud lapse nimeks Säsiliy Sofi või Oa Ois [3]. Veel lisatakse mitu eesnime või pannakse tähed ritta nii, et isegi laps ei suuda seda hääldada. Tihti unustatakse tulevikule mõelda. Inimene peab enda nime kandma igal pool kaasas ning keerulisemate nimede hääldamine ja kirjutamine, võib tuua kaasa väga palju ebamugavaid olukordi. Et vältida väga keerulisi nimesid, on kehtestatud eesnimede õigekeelsuse reeglid. Nimeseadus [6] jõustus Eestis 31.03.2005. Seega gümnaasiumi õpilaste nimedes võib olla keeleseadusega võrreldes erinevusi. Eesnimi võib olla vaid kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime, heade kommetega ning vastama isiku soole. Ei tohi sisaldada võõrtähti, numbreid ja mittesõnalisi tähiseid
kirjutas peamiselt vokaalsümfoonilisi teoseid nagu “Magnificat”, “Te Deum”, “Johannese passioon”, “Litaania” jne. Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. Mõisted : Skandeerimine- silphaaval hääldamine või rütmis hüüdmine, värsimõõdus rõhke arvestades lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku Refräänisõnad- sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis väljendasid laululiiki või vastavat toimingut Cimze seminar- läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze juhitud Liivimaa
moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside, mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai
-Õppetöö kestis kaks aastat -Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, veidi saksa keelt, raamatute köitmist -Kirjutamist kõigile ei õpetatud, see oli andekamatele Kirjaoskus kuni 19. sajand oli eeskätt vaid lugemine Forselius koostas 1686 uue aabitsa -Forseliuse aabits -Foneetiline kirjaviis: lugeda nii, nagu on kirjas, ei ole saksapärasust -Mitte tähenimed, vaid häälikute hääldamine -Palju tõhusam õpetamine Mõisnikud pidid talupoegi seminari saatma, neile ei meeldinud -Kirikuõpetajatele oluline -Et saada kuninga toetust, käis Forselius kahe õpilasega Rootsis Karl XI juures -Õpilased olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak -Olevat demonstreerinud lugemisoskust, aga kuningale jättis hea mulje -Kinkis mõlemale kuldmündi Seminar lõpetas 1688, kui Forseliuse laev läks sügistormis põhja ja ta uppus
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, ...
Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda
Kakskeelse lapsega suheldes on koolitatud õpetajal tavaliselt välja kujunenud teatud põhimõtted: · aeglasem kõne; · lihtsamate sõnade kasutamine; · küsimuste ja selgituste kordamine; · näitlemine, kehakeele kasutamine; · täiendavate selgituste andmine. Õpetajad peavad oskama oma tööd analüüsida ning kõikide tegevuste juures peavad olema keelelised eesmärgid. Laste kõne arendades on õpetaja eesmärk: · puhas hääldamine, · väljenduse selgus, Kuna väikesel lapsel puudub veel teadlik motivatsioon õppida teist keelt, on oluline, et õpetaja keskenduks sellele, kuidas lapsi motiveerida. Väga tähtis on, et lastele meeldiks kõik, mida nad õpivad, sealhulgas ka teine keel. Rutiintegevustega omandatakse tähtis sõnavara. Päeval on oluline teha rohkem rutiintegevusi ja nendega rohkem keelt seostada, see tagab lastele kindlustunde. Nad teavad täpselt, mis
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Kodeerimin (rtähevalik) Kirjutamine( või ladumine) Enesekontroll: võrdlemine originaaliga, kontrollioperatsioonide sooritamine. KAS laps teab, mida, kuna, mis järjekorras teha? See on oluline Eeldused Toimingu õppimise eeldused: -eeletadmised -uue toimingu sooritamseks vajalikud osatoimingud ja operatsioonid Nt häälikuanalüüs häälikute äratundmine, artikuleerimine häälikute rea säilitamine mälus. Osatoimingute võimalik konfliktsus (nt häälimine ja võrdlev hääldamine ) eeldab: -sooritamine ahelana ja iga osatoimigu tulemuse fikseerimine -eelneva osatoimingu (häälimine) automatiseerimine üleminekul pertseptiivsele ja verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem Kõnetegevus: verbaalne suhtlemine ja verbaalne tunnetustegevus. Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
