Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Probleemi püstitamine Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Taustinformatsioon Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad...
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada...
Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peet...
Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin
a. vali teemaring b. piiritle teemat – loe kirjandust c. vestle juhendajaga d. koosta ajakava 4. Hea uurimistöö teema kriteeriumid a. teema huvitab sind b. sobib teadusalaga c. ühiskondlik tähtsus d. teema õpetab midagi e. sobiv juhendaja on olemas f. kas on teostatav (aeg ja ressursid) g. teema toob välja sinu võimed ja kogemused 5. Uurimisprobleem, uurimise eesmärk, uurimisküsimus, hüpotees a. hüpotees – väide mida tahetakse tõestada b. uurimisprobleem- (lk 23) lahendust nõudev küsimus c. uurimise eesmärk- uurimistöö eesmärgiks on uurimisprobleem lahendada d. uurimisküsimus- uurimisküsimus on küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida ja see aitab ühtlasi ka teemat piiritleda, nähtuste kohta leida erinevaid tähendusi. 6
1111/jan12740 (2015) Sissejuhatus: - Kas teema on oluline õenduse juhtimisele,praktilisele õendustegevusele(õenduspraktikale) või tervishoiu valdkonna koolitusele? Kas on öeldud, millisesse õenduse valdkonda artikkel/uurimus/töö kuulub? See teema on oluline õenduspraktikale.Teema kuulub õendus-hooldus valdkonda. - Kas on kirjeldatud teema aktuaalsust õenduse aspektist? Uuringus/artiklis on oluliseks teemaks õdede ja patsientide suhe. Patsientide kaasamine nende ravisse. Kas uurimisprobleem või uurimisküsimused on selgelt sõnastatud? Uurimisprobleem on selgelt sõnastatud. Kas uurimisprobleem on õendusele märkimisväärselt oluline? Kuna väga palju on hooldusravi patsiente, siis teema on oluline, et sellega tegeleda. Kasu saab nii õendus kui ka hoolealused. Kas töö eesmärk on selgelt sõnastatud? Uuringu eesmärk oli uurida õdede arvamusi õendusabi patsientide osaluse kohta. Selle
mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Nee...
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus.
Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised, mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki.
Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?) Põhiväide: 1. ,,Peab olema küllaldane (alg)põhjus"; 2. ,,Algpõjus on Jumal" Argument: ... Kõrvalväited: · Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma
KLIENDIRAHULOLU HINDAMINE ETTEVÕTTES X Maret Uibopuu Eriala: Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Uurimisprobleem Milline on klientide rahulolu ettevõttes X pakutavate toodete ja teenindusprotsessiga? Kliendirahulolu on vaja mõõta selleks, et saada teada mida oleks vaja muuta ning milliseid valdkondi veel arendada. Rahulolevad kliendid jagavad oma kogemust vähemate inimestega, kui seda teevad rahulolematud kliendid. Samuti on praegusel ajal väga levinud oma kogemuste jagamine sotsiaalmeedias, mis tähendab, et halb kogemus võib jõuda ka tuhandete inimesteni ning see mõjutab omakorda uusi
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5
protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel - 1)et päike neile peale ei paistaks 2) toatemperatuuril hoida. A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi korral ning vältida liiga väikeseid doose ja lühiajalist kasutamist. Miks võib antibiootikumide liiga lühiajaline või liiga väikeses koguses
Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ..
osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Töö kirjandusega Sobiva uurimisdisaini paikapanemine Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine Andmete analüüs Andmete kogumine Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine Teema kitsendamine Uurimis-strateegia valik (kvantitatiivne/ kvalitatiivne; longituud/läbilõike; võrdlev-/juhtumiuuring) Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine
Kokkuvõte Kõige enam sobisid mulle järgmised meetodid: allajoonimine, mõttekäikude ümbersõnastamine ning hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3
spetsialiseerunud sellele alale UURIMISTÖÖ ALUSED Uurimistöö algab probleemi/küsimuse püstitamisest Näiteks: Kui lapsel on trennis raske Uurijal tekivad küsimused Miks on trennis raske? Palju teed trenni nädalas? Kuidas saab laps läbi oma trennikaaslastega? UURIMISTÖÖGA SAAB VASTATA SELLISTELE KÜSIMUSTELE: Miks...? Millal...? Kuidas...? Kui palju on... Kuidas on seotud...? Millega on seotud...? KUI ON LEITUD UURIMISPROBLEEM Siis tuleb püstitada eesmärk Eesmärk näitab kuhu tahab uurija uurimisega välja jõuda Uurija peab läbi mõtlema: Töö vajalikkuse Põhjendatuse Vastavuse pealkirjaga Kas inimesed lähevad sellega kaasa? JÄRGMINE ETAPP UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha UURIMISTÖÖL ON HÜPOTEES Hüpotees on uurija vastus uurimisküsimusele Hüpotees on ainult kvantitatiivsel uurimistööl Hüpoteese on 2
.. on teine muutuja. Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Uurimistöö etapid: uurimisdisain 1) Uurimisidee 2) Uurimisprobleem 3) Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid 4) Töö kirjandusega 5) Teema kitsendamine 6) Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine 7) Uurimis-strateegiavalik (kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev-/ juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek
Seega meetod, mida varem kasutati peamiselt käsitsi tehtava analüüsi kujul, on kasutatav ka sisulise statistilise töötlusena, mis annab olulist võitu nii kiiruses, kvaliteedis kui tulemuse selguses. Meetodit võib kasutada nii iseseisvalt kui paketis mõne teise uuringutüübiga – näiteks lahtiste küsimuste vastuste töötlus kvantitatiivuuringust või vestluse salvestuse analüüs kvalitatiivuuringutes. 40. Mida tähendab uurimisprobleem uurimistöös? Vt. küs 26.lehelt 41. Kuidas mõjutab uurimisprobleem uuringu edasist käiku? Vt küs 27. lehelt Kas uurija peab arvestama uurimistöö tegemisel eelnevalt läbiviidud uuringutega? Vali üks: a. Jah, ainult samateemaliste uuringutega b. Jah, erinevate läbiviidavat uurimistööd täiendavate uuringutega c. Eelnevad uuringud ei ole olulised 41. Palun hinda, millisesse filosoofilisse koolkonda allpoolkirjeldatud uuring kuulub? Põhjenda enda vastust. A
"Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste
Vabadusest John Stuart Mill 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale 2) Väited Põhiväide: niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. 1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste
bqkterikultuurid oli seen hciyitanud, kaugemad aga olid puutumata... Ainet, mida hallitusseen Penicillum eritas, nimetas tct mdned kuud hallitusseenemahlaks ning ristis selle 7. mcirtsil 1929 penitsilliiniks. &ttp:ttet.witcipeaia () Mis uurimisprobleemi piistitas A. Fleming? 4 punkti Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale? Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hiipoteesi teadlane piistitaks? Et penitsiliin on aine, mida hallitusseen eraldab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel. 1) Et poleks otsest päikesevalgust 2) toatemperatuuril hoida A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi korral ning viiltida liiga viiikeseid doose ja liihiajalist kasutamist.
b) erista artikli puhul teadusteksti kohustuslikud struktuuriosad ning too välja, mis on nende peamine funktsioon tekstis: sissejuhatus, liigendatud sisuosa (kus tuleks omakorda eristada nii teooriast kui empiiriast kõnelevad alapeatükid), kokkuvõte ja kasutatud allikad; Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises väljaandes avaldatud lühike teadustekst, milles on püstitatud keskne uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud. Sissejuhatus: peaks sisaldama: selgelt sõnastatud uurimisprobleem/-i lugejale mõeldud lühike ülevaade kirjandusest ja eelnevatest uurimustest mainitakse kasutatud uuriismeetodit oodatavad uurimistulemused oodatavad järeldused Näitena tekstist: "...Sel puhul tuleb vaatluse alla Eesti riigiõiguse jaoks keskse tähtsusega teema põhiseaduse aluspõhimõtted, milles siiani ei ole selgust ja üksmeelt leitud
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7
1.OSA Enim olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtete kirjutamist. Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi"
tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?
Kuidas kirjutada pikemat kodust esseed? Pikema koduse essee puhul on sisuliselt tegemist lühiuurimusega ning selle koostamisel võid lähtuda teadusartikli koostamise nõuetest ja praktikatest (vt. ka Hirsjärvi 2005). Eeltööde käigus pead lugema kirjandust (lühiesseede puhul esitab õppejõud nõuetes allikate miinimum-määra) - vajadusel seda ka ise otsima (www.utlib.ee, library.nu, http://scholar.google.com). Kui Sul on juba teemast aimu, tuleb püstitada uurimisprobleem. Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema. Teema ei tohi olla liiga üldine, nt. ei ole hea teema "Determinsmi probleem". Hea kui juba teemas sisaldub Sinu tees, nt. "Determinismi kaitseks" või "Determinismi kummutamine". Uurimisprobleemi ümber hakkad kujundama essee põhistruktuur (vt Silvi Salupere head juhendit).
1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide
(hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. · Uurimus seisneb probleemi avastamises, sõnastamises ja lahendamises. Probleem määrab ära, millist andmebaasi vajatakse ja millist meetodit selle saamiseks ja analüüsimiseks kasutada. Uurimisprobleemi valik 1) uued ja üsna ebamäärased probleemid teadusalal, 2) ühiskonnas esilekerkinud aktuaalsed probleemid,
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Uurimisprobleem, kust probleem tuleb, teooria, praktiline probleem, varasemad uurimused Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda.
Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul
Kaitsekõne pikkus 7 minutit, seda toestab slaidiesitlus: - teema valiku põhjendus - uurimusküsimus/uurimistöö hüpotees ja eesmärk - meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine - lühike sisuülevaade - töö kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärk sai täidetud. 6. LISAD Resümee: sisaldab lühidalt seda, mida on eelnevalt töös käsitletud, resümee annab tervikliku lühiülevaate kogu tööst: mis oli uurimisprobleem, mida uurimistöö autor tegi selle lahendamiseks; eesmärkidest lähtuvalt kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse välja järeldused; kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud, selles osas midagi uut juurde tuua ei tohi mitte üle 1800 tähemärgi. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Tiitellehe vormistamise näide: Tallinna Tehnikagümnaasium
Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest
Pikaajalises uuringus: katsealuste väljalangemise probleem (128-129) - kuidas seda vältida?? Mudel 3: Sõltuvad grupid (repeated measures or within-subject design) Põhiprobleem: kas on võimalik ülekandeefekt? st kas on õigustatud selle plaani kasutamine? Mudel 4: Tasakaalustatud sõltuvad grupid (repeated measures sequence counterbalanced) Probleem: õige tasakaalustatus, vältimaks süstemaatilist ülekandeefekti (järjekorra efekt võib vahle olla ka iseseisev uurimisprobleem!) Mudel 5: Faktoriseeritud eksperiment (factorial experiment) Põhiprobleem: optimaalne faktorite arv ja valik
kainest mõistusest? · Mis eristab kirjalikku uurimistööd muudest kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat
Uuring Alkohol ja kondoomid AÜ Psühholoogia 1)Uurimisprobleem: alkoholijoobe mõju otsusele astuda juhuslikku seksuaalvahekorda ilma kondoomita. 2)Tavaliselt suhtuvad inimesed negatiivselt ilma kondoomita juhuslikesse seksuaalvahekordadesse. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks selle ohtlikkusest on tehtud suuri jõupingutusi. Sellest hoolimata on ilma kondoomita juhuvahekordade arv väga suur (Wallace, 1991). Paljud Ameerika ja Kanda uurimused on näidanud, et hoolimata kaitsmata vahekorraga
tähistamise traditsioon · Töö tegemist soovitav alustada teema kohta leiduva kirjanduse lugemisest Publitseeritud materjalid (raamat, ajakiri) Elektroonilised väljaanded (internet) Uurimisülesande täpsustamine uurimusprobleem · Miks ma seda tööd teen? · Miks vajalik? · PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lah ül · Vastuolu tegelikkuse ja soovitava vahe · Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või intregreerida mitut võimalikku küsimust Põhi- Alaprobleemid · Võib esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul Esitatakse kirjeldus miks antud uurimust on vaja läbi viia · Probleem peab olemas esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana. Eesmärk · Eesmärk selgub teemast ja probleemist
Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla
Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. (Selles konspektis on ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud 1,0 reavahet.) Tööde mahtu arvestatakse täheruumides ja ilma lisadeta (s
Pikaajalises uuringus: katsealuste väljalangemise probleem (128-129) - kuidas seda vältida?? Mudel 3: Sõltuvad grupid (repeated measures or within-subject design) Põhiprobleem: kas on võimalik ülekandeefekt? st kas on õigustatud selle plaani kasutamine? Mudel 4: Tasakaalustatud sõltuvad grupid (repeated measures sequence counterbalanced) Probleem: õige tasakaalustatus, vältimaks süstemaatilist ülekandeefekti (järjekorra efekt võib vahle olla ka iseseisev uurimisprobleem!) Mudel 5: Faktoriseeritud eksperiment (factorial experiment) Põhiprobleem: optimaalne faktorite arv ja valik
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi
Vabaühenduste roll kodanike 1, 2, 3 kaasamisel avalikku ellu Kodanikuühiskonna aktivisti 1, 2 portree Lõpetuseks Teadust võib teha väga erineval tasemel. On niisugust tipptaset, kuhu Eestis ei küündi keegi, ja on ka säärast taset, mis on jõukohane õpilastele. Õpetaja ülesanne ongi leida see tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist
Teist korda kirjutist kätte võttes oli eelarvamusega lugemise jätkamine juba paratamatu ning peab tunnistama, et esimestel lehekülgedel omaks võetud segadus jätkus raamatu lõpuni, kasvades kohati üle vihaks, ahastuseks, naerupahvakateks, aga mis salata, ka imestusteks. Miks? 1 Esmalt torkab M. Remmeli raamatus segadust tekitavana silma, et tegelikku uurimisprobleem ja küsimuseasetus puudub. Eessõna ainsaks suunavaks lauseks jääb juba eelnevalt tsiteeritud seisukoht, et eesmärk on senise Muinas-Eesti tõlgendamise moe kummutamine (Remmel 2007, 7). Kitsamat uurimisprobleemi justkui polegi ning edaspidi esitatakse ideid küsimuste- ja küsitavustevaba etteantusena. Olgu siis teemaks kiviaedade sidumine rõivalõigete või matemaatika ja aritmeetikaga, kiviaja või megaliitidega, munakoorte või hobuseraudadega.
struktuur, originaalsus, sõnastatud täpselt ja selgelt. Kõik töö kohustuslikud praktilisus osad on olemas, terviklikud ja proportsionaalsed. Töö on originaalne ja rakendatav. Teema teoreetiline käsitlus Teema teoreetiline käsitlus on piisav. Allikate valik on põhjendatud, ülevaade selge ja täpne. Uurimisprobleem, Teema valik ja uurimisprobleem on formuleeritud selgelt metoodika, ja täpselt. Töö meetod on põhjendatud ja hästi rakendatud. teema valiku põhjendus Tööprotsessi kirjeldus Kõiki töö etappe on kirjeldatud üksikasjalikult, selgelt ja ühtset metoodikat järgides. Tööprotsess on korrektselt ning vastavalt nõuetele dokumenteeritud. Tööprotsessi kirjeldus moodustab terviku.
Probleemi all mõistetakse erinevust lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. Situatsiooni all peetakse silmas nähtusi ja sündmusi, mis iseloomustavad mingi objekti seisundit. Uurimuse sihiks võib olla püüd arendada teooriat või täiustada praktikat. Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus
annaabi.ee 
