lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB. Protsessor hoiab sagedamini kasutatavaid vahendeid puhvermälus (cache memory), kust need on kiiremini kättesaadavad. Muud vahendid jäävad põhimälusse. Puhver (cache) aga ei piirdu üksnes sagedaminikasutatavate käskude käepärast hoidmisega. Analüüsides teostatavaid operatsioone, ennustab see, milliseid vahendeid tuleb siirdada järgnevalt põhimälust puhvermälusse
dev. ISO 17123-3): 1" (0,3 mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013.40. 9. Mis on järgmised parameetrid: salvestusmälu, operatiivmälu, ekraani pikslite tihedus ja GSM modemi tüüp Trimble TCU, TSC2, TSC3, Slate ja Leica Zeno 15 väliarvutil? Trimble TCU · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB
Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt
arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor
uuesti tühjendada ning uusi faile peale panna. Cd plaadil see eelis puudus. Kui sa cd peale midagi panid siis seda sa muuta ei saa. On olemas muidugi ka RW plaadid, kuhu saab mitu korda salvestada infot. Mälupulgal on ka veel eelis see, et ta on väike ja kompaktne.Mälupulgale mahub 12MB-4GB faile või dokumente. 4 Mälu tüübid. a) Muutmälu, ka lugemis või salvestusmälu ehk RAM. Või ka operatiivmälu, see võimaldab nii salvestada kui lugeda faile samaaegselt. Operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. b) Püsimälu ehk ROM, milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel
10010=11001002 100 0 50 0 25 1 12 0 Ül 6. 6 0 3 1 Operatsioonisüsteem on programmide kogum, mis juhib 1 1 arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 0 0 Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuuluvad lisaks: Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine.
...................................................................................................6 1.5 Ülesande juhtimise programmid ehk Multitegumtöötlus...........................................6 2.Operatsioonisüsteemi funktsioonid...................................................................................7 2.1 Ressursijaotus.............................................................................................................7 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM).......................................................8 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine......................................................................................8 2.4 Arvutivõrkude tugi.....................................................................................................8 2.5Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine...................................................................8 2.6 Failide haldus...................................
Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu omadused: Maht Täpsus Kiirus Püsivus Lühi ja püsimälu Ikoon ja operatiivmälu. Valmisolek e. käepärasus. Mälu on liitprotsess, mis koosneb: - Meeldejätmisest e. omandamisest - Meelespidamisest e. säilitamisest - Meeldetuletamisest e. reprodutseerimisest - Taastundmisest. Meelejätmine: mehaaniline Mõtestatud Meeldejätmine: tahtmatu Tahtlik Mälu liigid: piltlik, sõnalis-loogiline, semantiline, episoodiline, liigutusmälu, emotsionaalne mälu. Mälu tüübid: kuulmistüüp, nägemistüüp, liigutustüüp.
Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27. Loetle mõned protsessorite tootjad ! Intel, Cyrix, AMD. 28. Millest tuleneb lühend RAM? Random-access memory. Muutmälu. 29. Millest tuleneb lühend ROM? Read-only memory 30
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. reaalajasüsteemid ajajaotussüsteemid Pakktöötlussüsteemid hajustöötlussüsteemid üldotstarbeline süsteem Operatsioonisüsteemide ehitus Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid:
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. ...........................................................................................
skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara http://www.google.ee/imgres?q=printer&um=1&hl http://www.google
· sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. · Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit)
signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info ei kao; i.k. Read Only Memory, ROM, (lisamaterjal); · muutmälu ehk operatiivmälu - sinna salvestatakse mingi tegevuse vahetulemusi või käske/andmeid enne järgmise osa täitmist/töötlemist, arvuti välja lülitamisel see info kaob; i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal); · vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal) · toiteplokk - annab arvutile voolu (lisamaterjal);
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine
Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja
1. Arvutit (vaadake arvuti nõudeid SIIT) 2. VMware Workstation 9 (tasuline programm) 3. Ubuntu 12.04 LTS (tasuta, on võimalik alla laadida aadressilt http://www.ubuntu.com/download/desktop). 5 3. Nõuded arvutile 3.1. Protsessor (CPU): 64-bit x86 Intel Core Solo protsessor või samaväärne AMD Athlon 64 FX kahetuumaline protsessor või samaväärne 1,3GHz või kiirem tuuma kiirus. 3.2. Operatiivmälu (RAM): miinimum 2GB; soovitatav 4GB. 3.3. Graafikaprotsessor (GPU): NVIDIA GeForce 8800GT või uuem või ATI Radeon HD 2600 või uuem. 3.4. Workstationi instaleerimiseks vajalikud nõuded: 1,2GB vaba kettaruumi kohaldamiseks. Täiendavat kõvakettaruumi on vaja virtuaalmasina(te) jaoks (olenevalt operatsioonisüsteemist, mida soovite paigaldada). 3.5. Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 1. Windows 8 2. Windows 7
Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. Printerid Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist
Too näiteid, vähemalt 4.On seadmed mis anavad käsu arvutile. Sisendseadmed on näiteks klavia tuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. 11. Mis on andmete digitaliseerimine? Andmete arvutisse salvestamiseks peavad need olema digitaliseeritud, st esitatud arvude kujul. 12. Mis liiki rakendusprogramme sa tead? Microsoft Office, LibreOffice ja viirusetõrjeprogramm. 13. Mis erinevus on operatiivmälul(RAM ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Andmekandjal hoidakse kogu arvuti süsteeme. CD, DVD, mälupulk ja kõvaketas. 14. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? CD, DVD, mälupulk, mälukaart ja välinekõvaketas. 15. Milliste arvutite kohta kasutatakse väljendit ,,PC"? Kuidas selliseid arvuteid veel nimetatakse? PC (Personal Computer). IBM 16
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm. seina. tuleb puhastada ...
Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega. -Teised arvutiosad ,mis paiknevad korpuses ,paigaldatakse ka sotse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil .Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. Sisendseadmed -Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga -Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on: -klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks. Hiir kui elekroonile "nimetissõrm" Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks. -Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks.
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus
„Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine. Sagedased iseeneseslikud restardid. Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. Mis on arvutikaitse? Arvutikaitse all mõeldakse peamiselt tegevusi, mille eesmärgiks on arvuti omaniku tahtevastase tegevuse kõrvaldamine.
asendada. Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis vahemäluna on kasutusel kallim, kuid palju kiirem staatiline mälu SRAM. 9 1.4.1 Vahemälu areng Esimestel personaalarvutitel töötasid mikroprotsessorid madalal sagedusel (alla 20 MHz). Kuna dünaamilise muutmälu DRAM töötsükkel oli 60..80 ns, mis vastas sagedusele 17 MHz, siis puudus vajadus mikroprotsessori ja operatiivmälu vahelise vahemälu ehk puhvri järele. Selline vajadus tekkis koos mikroprotsessori Intel 80486 kasutuselevõtuga. Vahemäluna hakati kasutama staatilist muutmälu SRAM, mille töötsükkel on tunduvalt lühem (2..4 ns). Võrreldes DRAM'iga on SRAM mõõtmetelt palju suurem ja hinnalt palju kallim, mistõttu piirduti esialgu suhteliselt väikese mälumahuga (8 kilobaiti Level 1 vahemälu mikroprotsessori Intel 80486 sees). Kuna nii väike vahemälu ei ole efektiivne, otsustati
Seega võib serverihaldur määrata, et andmebaasisesrveriga seotud protsessid on olulisemad ning neile tuleb jagada kõige suurem hulk riistvaralisi ressursse. Kriitilistel hetkedel, kui serveril on suur koormus, antakse sellisel juhul valdav osa riistvara ressursist andmebaasiserveri käsutusse, see võib tähendada, et mingil hetkel ei ole veebiserver üldse kättesaadav, kuid samas on tõenäosus, et andmebaasiserver töötab, sellevõrra suurem. C2.1.2 Mäluhaldus Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu sisu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada , siis läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. et.wikipedia.org
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...
Tänapäeval on emakaardile integreeritud tavaliselt: Helikaart heli tekitamiseks koos kõlarite ühenduspesadega Võrgukaart arvuti arvutivõrku ühendamiseks Püsimälu arvuti algkäivitus tarkvaraga (BIOS) Tihti ka VGA (Videokaart) Emakaart Emakaardi valikul tuleb arvestada protsessori tüübiga (erinevad pesad) Tuleb arvestada mälu tüübiga (erinevad pesad DDR2 ja DDR3) Millised võimalused vidokaardi ühendamiseks Operatiivmälu (põhimälu) Emakaardil pesad operatiivmälu (RAM) paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse DDR2 ja DDR3 tüüpi mälu. Vanemad arvutid kasutavad DDR ja SDRAM mälu. Mälu iseloomustab: kiirus DDR2667, DDR2800 mälumooduli maht 1GB, 2BG RAM Erinevatel mäludel erinevad pesad Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole
Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu e. töömälu e. muutmälu e. operatiivmälu (Random Access Memory – RAM) on sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust. Mõeldud nii lugemiseks kui kirjutamiseks. RAMi kiibid jätavad meelde selle, mis sa neil käsid meelde jätta ja võivad isegi muutuda selliseks, et jätavad meelde kõik uue informatsiooni. Aga kui arvuti on välja lülitatud, siis unustab RAM kõik, mis sa talle ütlesid. Ja sellepärast ongi vaja oma töö arvutis
Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.14 Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis- kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.htm . Parandusõppe tunnis arendatakse operatiivmälu, lühiajalist ja pikaajalist mälu. Operatiivmälu saab arendada läbi teatud numbrite, hulga vms meeldejätmise ning ka järjest pikemate teabeüksuste kordamisega. Lühiajalist mälu arendatakse kuuldu, nähtu, loetu põhjal joonistamise või lause lõpetamisega. Et arendada pikaajalist mälu on hea tutvustada lapsele nägemis- või kuulmismälule tuginevaid meeldejätmise meetodeid. Meeldejätmise eri võtete
Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi. Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja kvaliteetne monitor). Vektorgraafika kujutis on kirjeldatud matemaatiliselt joonte ja pindade abil. Vektorjoonis sisaldab objekte elementidena nagu jooned, ringid, alad jne, ning pilt koosneb neist elementidest. Põhiomadused: - sobib joongraafikaks ja tehisobjektide modelleerimiseks (CAD rakendused) - intelligentsed objektid, paindlik töötlus - tüüpiliselt nõuab vähem arvutiresurssi Vektorkujutise plussid:
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta ka personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite eest ja takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Arvutiviiruste avastamine Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: · Mõningate programmide töö aeglustumine · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. · Ootamatult ära kustunud failid ja pildid. Arvutiviiruste eemaldamine Arvutiviiruse eemaldamiseks pea nõu spetsalisti ,või otsi abi internetist. Arvutiviiruste eemaldamine võib olla väga tülikas ja aeganõudev .Sellepärast oleks parem neist hoiduda, ja panna oma arvutile peale viirusetõrjeprogrammi. Viirusetõrjeprogrammi peab aga ka aegajalt
tindiga ja on jälle töövalmis. hiir. Arvuti südameks on protsessor, mis töötleb välkkiirelt arvutiprogrammi käske ja Kuidas kõvaketas andmeid säilitab? teeb arvutusi. Arvud ja muud andmed hoitakse kolme liiki mäludes. Püsimälu, Kõvaketastele salvestatud andmed säilivad Operatiivmälu ja püsisalvestit - kõvaketast. seal püsivalt. Need kettad paiknevad Arvutil on spetsiaalne seade ka diskettide tolmukindlas kestas ja kujutavad endast lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk magneeditava materjaliga. Arvuti laserkettalt. kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis
saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. Virtuaalmälu- See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Püsimälu - ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Andmekandja - ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks.
või komponentide omavahelise ühendamise. 16. Helikaart- Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. 17. Videokaart - Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 18. RAM - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. 20
verbaalne(verbaal-loogiline ja arutlev), kus üksutsena rakendatatkse valdavalt üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Pedagoog peab laste arendamisel arvestama nende juhtuiva tunnetusprotsessiga. Taju perioodil on vaja õpetada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne.
Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. Windows 95 kasutamiseks on vajalik 8 MB RAM-i, soovitav on siiski 16 MB. Uuemad pilditöötluspaketid ja võimsamad andmebaasisüsteemid nõuavad aga juba 32 MB ja enam töömälu. Operatiivmälu töö
ilmtingimata täiesti identseid originaalile) ja rakendama neid erinevatesse arvutisüsteemi, võrgu jne. objektidesse/ressurssidesse. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. 5 Mille järgi saad aru, et sul on arvutiviirus? Peamised tunnused: 1. Mõningate programmide töö aeglustumine. 2. Failimahtude suurenemine (eriti täidetavatel). 3. Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. 4. Kasutava operatiivmälu vähenemine ( võrreldes tavalise tööreziimiga). 5. Ootamatute video ja heliefektide ilmumine. 6 Kust võite saada arvutiviiruse? Tähelepanu tuvaaukudele Viiruste levikule aitab kaasa ka asjaolu, et süsteemides leitakse vahetevahel vigu, nn turvaauke, mis avalikuks tulles võivad kasutajale kahju teha. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Nii mõnegi
Konkurentsianalüüs Mobiiltelefon on meie igapäeva elu lahutamatuks kaaslaseks. Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti. Valisin just need telefonid, kuna nad on erinevast hinnaklassist ja firmad on tuntud Võrdluskriteerium Apple iPhone 5 32GB Samsung...
reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale.
Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides. Ühe mooduli suurus kuni 2 GB. Videokaart : videopildi näitamine, sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks, mõne videokaardiga on võimalik ühendada mitut monitori või pilti televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa.
suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft.com) Põhimälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu, mis on operatiivmälu laiendus välismällu. Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. (htg.tartu.ee) Põhimälu suurus määrab ära, mitu programmi korraga töötada saab ning kui palju andmeid korraga töödelda on võimalik. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba kuni 1 GB suurune põhimälu
veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt, ega lase igapäevast tööd jätkata. MILLISED ON PEAMISED TUNNUSED, ARVUTI NAKKUMISEST VIIRUSTEGA ? Mõnede programmide töö aeglustub ja tulevad ilmale enneolematud ja kahtlased failid. Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine ja ootamatute videode-ja heliefektide ilmnemine. KUIDAS VÄLTIDA VIIRUSTE TULEKUT ARVUTISSE? Peab olema ettevaatlik meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust saatvaid meile. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" .
Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiblokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse amaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub. Inteli poolt toodetud protsessorite areng: 8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: * Mõningate programmide töö aeglustumine. * Failimahtude suurenemine (eriti täidetavate failide puhul). * Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. * Kasutatava operatiivmälu vähenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. * Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneslikud uuesti üleslaadimised jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes. 8 4.Arvutiviiruste sattumise vältimine sinu arvutisse
püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
