Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin
eesmärk täitmata. · UURIMISKÜSIMUSED ..... probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid
Uurimistöö pealkiri Pealkiri võib töö käigus muutuda vastavalt sisu järgi tekkinud vajadusele. Uurimisküsimused Millistele küsimustele tahate vastust leida. Hüpotees. Väidetav tulemus. Andmekogumismeetodid. Allikate võrdlus, küsitlus, katse, jt. Uurimistöö kava. Kuupäev Ülesanne Peaks olema Teemavalik, varasemate uurimistulemustega tutvumine tehtud 10. oktoober Uurimisprobleemi, uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamine, uurimistöö kava koostamine ? Valmistumine andmekogumiseks (dokumendianalüüsid
Vt. küs leht 10 Vali üks: a. Uurija kogub teooriat, et saada ülevaade valdkonna tähtsamatest teoreetilistest käsitlustest, uuringu tulemused täiendavad olemasolevat teooriat. b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik, teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas. 35. Loetle diskursusanalüüsi sammud. Diskursusanalüüsi sammud: 1 Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?” 6 “Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel? 7 Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik;
piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid?
Kool, klass Ülevaade — Lühikokkuvõte kogu järgnevast artiklist. Milline oli uuringu või loovtöö eesmärk? Keda, mida ja kuidas uuriti või mida kuidas loodi? Millised olid peamised tulemused ja kordaminekud? SISSEJUHATUS Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! MEETOD Keda, mida uuriti või mida loodi. Metoodika
) · Hästisõnastatud eesmärk EI OLE otseselt suunatud mitte tegevuste, protsesside nt otsida, uurida vaid ON pigem orienteeritud tulemustele, nt leida, avastada välja selgitada. Käesoleval tööl põhiline eesmärk on analüüsida Eesti arhitektuuri mõju I. Kahnile.. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab magnet katlakivi settimist.. · Eesmärk ei saa olla millegi tõestamine Töö peab täitma eesmärgi. Uurimisküsimused.. · .. probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimustöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad
Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida?
TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID JA ARENDAMINE Uurimistöö Krete Allik 11.klass Juhendaja: õpetaja Mari Kahu MIKS SELLINE TEEMA? • Tasakaal on vajalik spordis. • Et teada saada tasakaalu mõjutavatest teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE • Tasakaal on üks sellistest kehalistest võimetest, mis aitab meil säilitada ja kontrollida kehaasendit. • Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund. TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID • Alkohol. • Narkootikumid (kanep, kokaiin, heroiin). • Tubakatooted (e-sigaret). • Vanus (lapseiga, vanadus). • Haigused (Meniere’i haigus). TASAKAALU ARENDAMINE • Sp...
Isiksus Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Isiksus · Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad?
Sissejuhatus: - Kas teema on oluline õenduse juhtimisele,praktilisele õendustegevusele(õenduspraktikale) või tervishoiu valdkonna koolitusele? Kas on öeldud, millisesse õenduse valdkonda artikkel/uurimus/töö kuulub? See teema on oluline õenduspraktikale.Teema kuulub õendus-hooldus valdkonda. - Kas on kirjeldatud teema aktuaalsust õenduse aspektist? Uuringus/artiklis on oluliseks teemaks õdede ja patsientide suhe. Patsientide kaasamine nende ravisse. Kas uurimisprobleem või uurimisküsimused on selgelt sõnastatud? Uurimisprobleem on selgelt sõnastatud. Kas uurimisprobleem on õendusele märkimisväärselt oluline? Kuna väga palju on hooldusravi patsiente, siis teema on oluline, et sellega tegeleda. Kasu saab nii õendus kui ka hoolealused. Kas töö eesmärk on selgelt sõnastatud? Uuringu eesmärk oli uurida õdede arvamusi õendusabi patsientide osaluse kohta. Selle uuringu eesmärgiks oli uurida õdede arusaamist patsiendi osalusest ning selle takistusi ja abistajaid.
tõestatavus kriitilisus tulemuste kontrollitavus selektiivsus täpsus õpilastöö maht 11. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Kas uurimisküsimused ja hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte? Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega? Milles seisneb saadud tulemuste uudsus? Millised on töö peamised järeldused? 12. Kasutatud allikate osas kirjeldatakse ja põhjendatakse uurimuses kasutatud materjali kogumise ja analüüsimise meetodeid. 13. Hea uurimistöö eesmärk on suunatud tulemusele (nt leida, avastada, välja selgitada,
1. Mis näitajatega iseloomustatakse riigi metsaressurssidega varustatust? 2. Kui palju võib metsa raiuda, et puidutagavara ei väheneks? 3. Mida tähendab puidu väärindamine? 4. Mis tegevused moodustavad metsatööstuse e puiduklastri? 5. Võrrelge juuresoleva diagrammi põhjal puidu kasutust Soomes ja Kenyas. Püstitage hüpotees: Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia, Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Uurimisküsimused: Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga? Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Koostage võrdlev diagramm. Andke hinnang, mis riigis neljast on metsa vähe, mis riigis palju. (Mis näitajat hinnangu andmisel kasutate? Põhjendage.) Kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul metsa pindala neis riikides muutunud? Mida see näitab? Mis tüüpi metsad nendes riikides kasvavad
toimuvate ürituste korraldamisest ja noorte osavõtust Tartus toimuvatest noortele suunatud üritustest. Töö eesmärk: Uurimustöö eesmärk oli uurida noorte osalust oma kooli ÕE töös, osavõtlikkust noortele suunatud üritustest ja nende korraldamisele kaasa aitamises, noorte arvamust TÕEL’i loomise kohta. Soovisin ka etada saade paljud noored teavad mis on EÕEL. Uurimustöö käigus soovisin teada saada millistest üritustest noored hea meelega osa võtaksid. Uurimisküsimused: * Kui suur protsent noortest on oma kooli õpilasesinduse liikmed? * Kui palju teavad noored Eesti Õpilasesinduste Liidust? * Kas noored on rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega? * Kas pooldad Tartu Õpilasesinduste Liidu loomist? * Millistest noortele suunatud üritustest võtaksid noored hea meelega osa? * Kas õpilas aktiivsus on rohkem levinud noormeeste või neidude seas? Metoodika Valim: uurimisküsimustele vastasid 15- 17 aastased õpilased Tartu Miina
kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus Meetod Teadustöö tegemise 1.etapp:
Tulemuste esitlemisel võib kasutada esitlusprogramme. Intervjuu plaani koostamise põhimõtted: Kvalitatiivse intervjuu-uurimuse kavandamisel on kasulik lähtuda järgmistest olulisematest tööülesannetest. 1. Probleemipüstitus Uurimus algab probleemist, milles vaja selgust saada, või küsimusest, millele on vaja vastust. Enne probleemi täpsemat sõnastamist (probleemipüstitus) on sellele loodud taust töö teoreetilises peatükis. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kui probleem/küsimus on püstitatud, sõnastatakse selle alusel töö eesmärk ja uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest. Probleemi, eesmärki ja uurimisküsimusi omavahel kooskõlastades täpsustatakse uurimuse fookust. 3. Intervjuu kava Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisküsimustele. Üliõpilastöös
konkreetne tulemus, mis on raportiks vormistatud UURIMISTÖÖ JAGUNEMINE Uurimistöö jaguneb kaheks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvantitatiivne uurimistöö peab koosnema vähemalt 3 peatükist Kvantitatiivses uurimistöös on palju arvandmeid KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Hüpotees võib olla, aga ei pea olema Selle asemel sõnastatakse uurimisküsimused Uurib isikut, asulat, asustust vms Peatükid jaotatakse vastavalt teemale UURIMISTÖÖ Uurmisitöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu tuleb sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks põhjalikult nõu pidada juhendava õpetajaga KUI TEEMA VALITUD... Tuleb valida juhendaja Juhendaja on soovitatav valida uurimistööteema järgi, et õpetaja oleks spetsialiseerunud sellele alale
Uurimistöö etapid: uurimisdisain 1) Uurimisidee 2) Uurimisprobleem 3) Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid 4) Töö kirjandusega 5) Teema kitsendamine 6) Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine 7) Uurimis-strateegiavalik (kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev-/ juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek 9) Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine 10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine
...................................................................................... 12 Kasutatud allikad.............................................................................................................13 Lisad................................................................................................................................14 1. Lisa 1. Eelmiste aastate õpilastööde kokkuvõte.......................................................14 2. Lisa 2. Edasised uurimisküsimused......................................................................... 15 3 SISSEJUHATUS Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse. Tekstiformaat on üldkasutatuim ilmselt ühel põhjusel: arvutikasutajate hulgas on tekstiedastus kõige lihtsam ja ka kõige vajalikum elektroonilise info edastamise
moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, seda Eesti meedia lipulaeva, online- meediaväljaande Postimees.ee, vahendusel. Uurimisküsimused: 1. Millised on põhisõnumid ja läbivaimad jooned eelpool mainitud kahel teemal Eesti peavoolumeedia enimkülastatavamas online-meediaväljaandes Postimees.ee? 2. Millisena kajastatakse kriisi mõjusid, läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? 3. Millistel seisukohtadel on Postimees.ee vahendusel Vene president, välisminister ning peaminister kahe riigi
võima- lusi elukvaliteedi parandamiseks, näiteks ärevuse ja stressi maandamiseks, valu ja 5 düskomfordi vähendamiseks mittefarmakoloogilisel teel, emotsionaalseks suhtlemiseks ja vabaks eneseväljenduseks, positiivseteks muutusteks emotsionaalses seisundis. 6 Kokkuvõte Sissejuhatuses püstistatud uurimisküsimused ja hüpoteesid leidsid vastuse. Muusikateraapia aitab inimesi väga palju. See ei ole melded ainult psühholoogiliste probleemidega inimestele vaid see attar väga edukalt ka füsioloogiliste probleemidega inimesi. Uurimistöö alguses esitatud üks hüpotees osutus pooleldi valeks. Selgus, et muusikateraapia aitab ka inimesi kellel on füsioloogiline probleem. Teine hüpotees osutus täiesti valeks. Tuli välja et muusikateraapiat on võimalik õppita ka Eesti Muusika- ja
Viies etapp Selles etapis teen selgeks, millised küsimused jätan töö sisse ja millised on ehk liiga töömahukad, mistõttu tuleb nad kõrvale jätta. Hetkel leian, et töö kompaktsuse eesmärgil ei saa ma ühtegi küsimust välja jätta. Eelmises etapis juba oleks tahtnud mõne välja jätta, samas aga osutus see ühtäkki vajalikuks, et laiapõhjaliselt aru saada nende organisatsioonide mainest. Kuues etapp Selles etapis eristan uurimisküsimused ja abiküsimused. Põhimõtteliselt on abiküsimused need, mille kaudu jõutakse uurimistöö tuumani. Tuum koorub lahti aga põhiküsimuste kaudu. Põhiküsimused: Kas nende organisatsioonide mainet kujundavad seal kasutuses olevad värbamismeetodid? Kuidas mõjutavad nende organisatsioonide mainet seal kasutuses olevad värbamismeetodid? Milliseid värbamistehnikaid Milline on nende organisatsioonide maine?
– Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Töö kirjandusega Sobiva uurimisdisaini paikapanemine Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine Andmete analüüs Andmete kogumine Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine Teema kitsendamine Uurimis-strateegia valik (kvantitatiivne/ kvalitatiivne; longituud/läbilõike; võrdlev-/juhtumiuuring) Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik)
põhjalikult uurida, et seda paremini mõista. Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes. Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis? Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad
vihjeid, kuidas sotsiaalset korda austada (Rauhut, 2013: 1). Meie saame seda mõõta, võrreldes gruppide tulemusi (eksperimendi skeem Lisa 2). Kas ühtse ettevõtte ja seega eeldatavalt ühiseid väärtusi jagavate inimeste gruppide vahel on statistiliselt olulisi erinevusi eksperimendi tulemustes. Oluline erinevus grupi tulemustes annaks alust eeldada kas tugevat positiivset või ka negatiivset mõju ühe või teise grupi sees. Kontrollitavad hüpoteesid/ uurimisküsimused Uurimisküsimused 1) Kas inimesed joovad rohkem kohvi siis, kui nad peavad tingimata selle eest tasuma või siis, kui tasumist palutakse, aga tasumine sõltub inimese aususest? 2) Kas kohvi pakkumine aususe peale toob endaga kaasa ka pettused ehk maksmata jätmise või ainult osalise maksmise? Hüpoteesid 1) Inimesed joovad rohkem kohvi siis, kui tasumine on küll nõutav, aga tasumine sõltub inimese aususest.
Uurimistöö Uurimistöö on õpilase põhjalik iseseisvalt tehtud töö, mille tulemusel selguvad uurija seisukohad ja järeldused, s.o uudne teadustulemus ehk uurimus. Uurimistöö ei piirdu refereerimisega. Uurimistöö ülesandeks on probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldamine. Uurimisküsimused ja hüpoteesid peavad töös olema korrektsed ning uurimistulemused objektiivsed. Õpilase uurimistöö eesmärk on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Lisaks toetab uurimistöö tegemine õpilase arengus oskust arvutit kasutada, oma aega pikema protsessi käigus reguleerida, olla järjepidev. Uurimistöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja . Juhendaja aitab teema valikul, suunab
: Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusküsitlusi ning näost-näkku intervjuusid. Valim oli neil väga laiamahuline. Nad küsisid kümme küsimust, et kui palju sa antud olukorda kardad. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- väga kartustäratav ja 1- üldse mitte hirmutav. Uurimisküsimused: Kui palju sa kardad seda: Petta saamist, tüssamist, sinult raha välja nõudmist; et keegi sinu koju sisse murrab, kui sind kodus pole; et keegi su koju sisse murrab samal ajal kui sa oled kodus; et keegi sind vägistab/ seksuaalset väärkohtlemist; et sind tapetakse; et sind rünnatakse relvaga; et su auto varastatakse; et sind röövitakse tänaval; et su vara kahjustavad vandaalid; et sind röövitakse (inimrööv).
· Microsoft Office ja OpenOffice erinevuste ja võimaluste uurimine Mõisted Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda Ülesanded vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvalitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja uurimisküsimused kogutakse sõnalised ja pildilised andmed järeldused tehakse mitte statistika põhjal, vaid leitakse tõlgendusi ja tähendusi näiteks ajalooline uurimus, juhtumiuurimus, tegevusuurimus Näide Teema: Kasuvanemate peretunde loomine Eesmärk: välja selgitada, kas ja kuidas suudavad kasuvanemad peretunnet tekitada Uurimisküsimus(ed): millised kasuvanemate tegevused aitavad tekitada peretunnet ja millised neist on kõige mõjusamad
Sissejuhatus Käesolev seminaritöö on koostatud Tartu Ülikooli aines inimgeograafia uurimismeetodid. Töö eesmärgiks on individuaalandmete uurimismeetodi tundmaõppimine, arvestades seda tüüpi andmete kasutamise piirangutega. Selle töö raames uuriti Tallinna läheduses elavate uus asumite elanike haridustase ning kuidas see mõjutab igapäevast elu. 3 Uurimisküsimused Eesmärgiks oli teada saada, kuidas haridustase on elanike igapäevase elu mõjutavaks teguriks. · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete
Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Kuna tahan leida, kes on näidendis liitlased ka kes oponendid, siis on see ilmselt kõige asjalikum meetod. Oleks võimalik teha siinkohal ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid leian, et selle kaudu saaks statistikat teha, mitte aga sügavuti minna ja lahata, miks on mõned karakterid üksteisega samas grupis, miks on mõned aga selges opositsioonis. Niisiis on minu peamised uurimisküsimused järgnevad: Kes on Isabella ja Flavio? Kes on selles lavastuses liitlased? Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016 Kes on selles lavastuses oponendid?
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Uurimisprobleem, kust probleem tuleb, teooria, praktiline probleem, varasemad uurimused Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus
peaaegu õhulise kergusega. Kalad eelistavad pigem odavalt läbi ajada, otsides enamiku oma garderoobist secondhand. Ja komisjonipoodidest. Valiku korral oleks nende lemmikuks kindlasti trikoo või rannariiete komplekt. Kalad võivad auga välja kanda ka ranget pintsakut või kostüümi nad lihtsalt peavad end tundma ka sellega justkui ,,kala vees"(http://www.moebutiik.eu/index.php/moehoroskoop 28.08.2012). 2. UURIMISKÜSIMUSED JA MEETOD 2.1. Uurimisküsimused Uurimisküsimuste tähtsamad küsimused olid: Kas käitute põhimõtte järgi ,,targem annab järele"?, Kas olete pikakasvuline või pigem lühike?, Kas eelistate elada veerikkas, õrnas maailmas, kus kõik on ilus ja kõik tegevused-toimetused meeldivad või pigem reaalsuses koos inimkonna pahupooltega?, Tundes, et elu vintsutab tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu poete illusioonide varju või püüate hädaohust väljapääsu leida?, Kas unistate tihti
mõeldud. Tihti andis kõige õigemat infot just Microsofti koduleht. Põhilise informatsiooni sai inglise keelsetest tekstidest internetis. See muutis arusaamise raskemaks, kuid kui erinevaid definitsioone lugeda, annab ta kõige üksikasjalikuma ülevaate teemast. Informatsiooni leidmiseks kasutasin Google otsingumootorit. Samuti proovisin üksikasjalikku infot leida Microsofti ametlikult koduleheküljelt, kuid abiks olid ka teised leheküljed. Lisa 2. Edasisied uurimisküsimused Proovisin infot leida selle kohta, milliseid muutusi on WMV eri versioonid läbi teinud, kuid vastused tulid pigem interneti foorumitest, mida ei saa usaldusväärseks nimetada. Küll aga annab mingit aimu nende olemusest, sest tihti räägitakse just kogemustest. Lisaks sellele ei leidnud infot WMV arengusuundade kohta. Küllap pole seda ka Microsofti poolt avaldatud ning areng toimub järjepidava protsessina, kus parandatakse tekkivaid probleeme.
.......... 12 2 Sissejuhatus Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ teema valiti seepärast, et autor on kasutanud ehituses Fibo plokke ning hoiustanud neid õues kile all. Autorit huvitab, kuidas Fibo plokke oleks kõige mõistlikum kasutada ning kas neid on võimalik peale mitut kuud välistingimustes hoiustatuna veel kasutada. Referaadi uurimisküsimused on järgmised: 1. Mis on Fibo plokk? 2. Kuidas välitingimused mõjutavad Fibo plokke? 3. Kuidas on Fibo plokke võimalik kasutada? 3 Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit
(Teppan, s.a.) Järgnevalt erinevatest meetoditest. Uurimuslik õpe Uurimuslikku õpet rakendatakse tänapäeval koolides päris palju ning Eestis on enamuses gümnaasiumi astmetega koolides kohustuslik viia õpilasel läbi uurimustöö. Uurimusliku õpet võiks defineerida Kollomi (2013) järgi. „Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.“ (Kollom, 2013, p8) Uurimusliku õppe puhul on väga hästi nähtuv see, et õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) suunajana, mitte valmisteadmiste andjana (Teppan, s.a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem
kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt
Teema valik ja sõnastamine Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine Bibliograafia koostamine Uurimisprobleemi täpsustamine Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu 10 Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse?) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi/sihtgrupi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava Teise faasi tegevused Andmete kogumine/tekitamine Andmete korrastamine (intervjuude transkribeerimine, vaatluspäeviku kirjutamine ja
sain palju kasulikku informatsiooni. Sealne info oli mõledud küll rohkem seletamiseks ja õpetuste jagamieks, end sain enda referaadi jaoks päris palju kasulikku. Eelnevaid referaate mul eriti leida ei õnnestunud. Leidsin lõpuks vaid ühe, kuid sealne informatsioon ei andnud mulle eriti midagi juurde, sest olin ise suhteliselt samasuguseid allikaid leidnud. 10 Lisa 2. Edasised uurimisküsimused. Kuna ma ei olnud varem väga oma referaadi teemaga kokku puutunud, siis oli kogu info mulle tegelikult väga uus. Kui nüüd referaadi koostaja seisukohalt vaadata, siis puudusid eestikeelsed allikad ajaloo kohta, polnud ka arusaadavat informatsiooni tavainimesele teisendusreeglite kohta. Mina sooviksin rohkem teada: 1. Kui turvaline on sellisel viisil dokumentide allkirjastamine? Leidsin infot küll selle
....................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Minu uurimisvaldkond on pargid Tallinnas. Minu uurimistöö eesmärk on teada saada missugune see park on. Minu uurmistöö objekt on Rannamäe park. Uurimustöö kitsamateks eesmärkideks on, et teada saada kui paljusid parke 12 inimest teavad? Minu uurimisküsimused on: 1. Kus asub Rannamäe park? 2. Missugune on Rannamäe park? 3. Kui paljud Rannamäe parki teavad? Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks kasutan järgmisi meetodeid:Küsitlus, vaatlus, materjali otsimine ja materjali töötlemine. Uurimise käigus läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et inimesed ei tea eriti Tallinna parke ainult neid, mis on nende kodu ümbruses. Uurimise käigus läbi viidud vaatlusega märkasin, et inimesed tunnevad parke halvasti. Uurimustööga
eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3
Uurisime, kuidas ja kas haridus mõjutab midagi inimeste elus. Haridus on väga aktuaalne teema ja puudutab kõiki inimesi. üritasime teada saada, milline on inimeste haridustase ning, mis seda mõjutab ja kas üldse mõjutab. Haridus on väga oluline ning puudutab väga suurt hulka inimesi. 2. Uurimis küsimused Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on haridustase inimeste argielu mõjutajaks. Vastuse saamiseks oma probleemile püstitasime järgnevad uurimisküsimused : · Kas inimeste haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006
loomamuinasjutust. Kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatüki “Metsloomad” põhjal koostatakse andmebaas Eestis elavatest loomaliikidest, kes on antud peatükis tegelasteks, märkides ära neile muinasjuttudes omistatud iseloomujooned ja omadused. Loomade muinasjuttudes kirjeldatud tunnuseid püütakse omakorda siduda nende liikide ökoloogiliste iseärasustega. Uurimistöö jaoks koostati järgmised uurimisküsimused: 1) Millised loomad on Eesti loomamuinasjuttude tegelased? 2) Kui palju leidub muinasjutte, mis on ühe või teise tegelasega seotud? 3) Millised omadused, võimed ja iseloomujooned on tegelaste kohta kirja pandud? 3 4) Kas kirjeldatud omadusi, võimeid, iseloomujooni saab siduda konkreetse looma ökoloogiaga? 4 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade 1.1. Rahvaluule žanrid
nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides. Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Kitsas suunitlus Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka (mikrotasand): Kuidas panna sõnumi ja sisu vastuvõtt+mõju); konkreetset isikut käituma Hovland(+) sõnumi omadused teatud viisil? (hiljem ka vastuvõtja + sõnumi allikas) Mida on vaja teha selleks, et Kommunikatsiooni protsessi moonutused sidekanalites tehnilised ja füüsilised aspektid - oleks võimalikult väikesed ja info, sõnum (Shannon; Weaver);
Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad kuulata pjg 6-7.kl õpilased? 2. Kuidas hindavad pjg 6-7.kl noored muusika mõju enda elule ja tunnetele? Püstitati hüpotees: PJG 6-7.kl eelistatuim muusikastiil on rock. 3 3. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 3.1 Muusika tähtsus inimeste elus Muusika on inimesele tähtis mitmes mõttes. Ta on meelelahutaja, tervendaja, hobi, professionaalne tegevus ning vahel ka segaja[2].
– Baseerub analüüsimeetoditele, mis suudavad komplekssuse, detailsuse ja konteksti arvestamisega toime tulla. Kvalitatiivsed uuringustrateegiad • Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study)
fraasid, laused, lõigud, ka suuremad tekstiüksused. Analüüsi tehes pole eesmärgiks niivõrd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid kõnes või kirjas. Erinevalt kontentanalüüsist ei toimu diskursusanalüüsis ranget (üksteist välistavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna analüüsitaval üksusel võib olla mitu funktsiooni või tähendust. Diskursusanalüüsi uurimisküsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) analüüsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) väljendavad eeldatavasti kõige selgemini erinevusi või muutusi sotsiaalsetes struktuurides. Võib ka öelda, et analüüsitavad diskursuse struktuurid peavad aitama kõige otsesemalt vastata uurimisküsimustele. Operatsionaliseerimisel ehk analüüsikategooriate paikapanekul tasub
arendamine, uue infoga arvestamine jne. .. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse.
Liitpuudega laste rühm Kaks või enam puuet Uurimuse eesmärk ja hüpoteesid Järgneva empiirilise uurimuse eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on Tallinna linna lasteaia õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad uurimisküsimused: Milline on erivajadustega laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda? Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega? Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda?
teenusekvaliteedi uurimisel edukalt kasutada võrdlusanalüüsi ning mida selle põhjal järeldada annab. Käesolev töö koosneb kolmest osast, milles esimeses käsitletakse teadusartikli teoreetilisi aluseid ning vaadeldakse lennundussektori hetkeseisu. Teises osas püstitatakse uurimisküsimused ja keskendutakse artiklis läbiviidud uuringutele, mis püüavad kõigepealt välja selgitada teenusekvaliteeti mõjutavad tegurid ning seejärel tuvastada mõjuteguritel põhineval võrdlusanalüüsil juhtivad lennufirmad. Kolmandas peatükis võetakse töö kokku ning üliõpilane
tulemusi (mõju) iseloomustavaid tunnuseid. - Nähtuste sügavamaks mõistmiseks on enamasti vajalik nii üldtendentside väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu seda tuleks hästi läbi mõelda ja ette valmistada, samuti täiendada kvalitatiivsete uuringutega. UURINGU PROGRAMM 1. Eesmärgid ja ülesanded, uurimisküsimused Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid Olenevalt domineerivatest eesmärkidest eristatavad uurimuste üldised liigid. 2. Põhimõisted ja nendevahelised seosed Põhimõistete seoste skeem (plokkskeem) üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe
annaabi.ee 
