aknalauale ja teeb nendest toreda näituse. Nüüd vaadatakse kõikide laste tööd üle. Mainin ka seda, et õpetaja aitas neid lapsi kes oma nime peale kirjutada ei oska. Lapsed olid oma joonistamisest nii vaimustuses. Mõni laps tahtis aga veel ja veel neid pisikuid teha ja jõudis kolm pilti selle ajaga valmis teha. Lapsed lõpetasid oma tööd ja õpetaja riputas need koridori ülesse vanematele vaatamiseks. Analüüs Minule väga meeldis see õppetegevus, mida õpetaja Pille läbi viis. Õppetegevusse olid kaasatud lapsed. Õpetaja lasi lastel hästi palju rääkida ja oma arvamust avaldada. Õpetaja oli oma õppetegevuse väga põhjalikult ette valmistanud. Ettelugemine oli väga ilmekas. Ka korra valitsemisega pole õpetajal probleeme. Lapsed alluvad õpetajale. Õpetaja nägi, et lapsed ei suuda palju kuulata, seepärast tegi ta sinna juurde ühe vahva ringmängu. Igaljuhul võin öelda, et lastele ja ka minule õppetegevus meeldis
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, ...
Eõppe korraldus Sisukord - Mis on e-õpe? - Mis on e-õppe eelduseks? - E-õppe korraldus - E-kursus - Miks valida e-õpet? - E-õppe eesmärgid - Võrdlus - Kasutatud allikad Mis on e-õpe? · Tehniliste vahendite kasutmine õppeprotsessis · Õpetamine osaliselt või täielikult arvuti ja internetivahendusel · IKT kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi · Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks
rikkuse võimaluste, potensiaali, tugevuse ja loovuse näol. (http://www.reggiokids.com/the_reggio_approach.html 08.10.2013) Reggio Emilia õppeprotsess baseerub neljal üldpõhimõttel. Andes lastele küll otsustusvõime, peab siiski olema teatav kontroll õppeprotsessi üle. Sellega ei tohi piirata laste võimalusi enese väljendamiseks ning neil on õigus suhelda omaealistega ja avastada maailma. Samuti selle meetodi järgi kasvatades toimub õppetegevus läbi katsumise/kompimise, liikumise, kuulamise, nägemise ja kuulmise. Lastel on õigus õppida ja seetõttu peab olema neile tagatud kõik võimalused iseenda arendamiseks. Last nähakse ilusa, kõikvõimsa, loova, uudishimulikuna, täis potentsiaali ja auahneid soove. Laps on aktiivne teadmiste konstrueerija ja igapäevategevustes osaleja. Reggio Emilia kontseptsiooni järgi on suhtlemisel eakaaslasete, pere, õpetajate ja kogukonnaga lapse arengu seisukohalt keskne roll
(loetelu) loominguline vaimsus allüksuse - Kultuur linna ja ja õppekava põhieesmärk on õppe maakonna laiapõhjalisus ja kvaliteedi prioriteet aitab hoomata KH tagamine, mille - Koostööpartnerid mitmekesisust. tulemusena on (ülikoolid, ülikooli lõpetaja loov asutused ja õppetegevus, konkurentsivõimeline praktika) professionaal.
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
riikidess, tegutses loovkunstniku ja pedagoogina, maalis, , Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest 3: A.Laikmaa asutas oma ateljeekooli 1903. aastal, mis oli Tallinnas esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ateljeekool alustas tegutsemist Pikal tänaval von Nottbecki majas. 1904. maasta sügisel üüriti suurem korter Niine tänava alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi 4: Ainsaks õpetajaks oli Ants Laikmaa ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi SWOT-uuringu aruanne Analüüsi teostaja: Lembit Õunapuu Viljandi 2006 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................................................... 2 1. ARUANNE 1: SWOT ANALÜÜSI TULEMUSTE FAKTORISEERING................................................................3 1.1. TUGEVUSED................................................................................................................................................................3 1.2. NÕRKUSED....................................................................................................................................................................
teadvustatud keeleõpe . Eesmärgi põhine. arendav keeleõpe . Silmaringi arendav, midagi juurde saab. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. toetav keeleõpe , . julgustav. Õpetaja toetab ja aitab mänguline keeleõpe . Õpe toimub läbi mängude, erinevad meetodid. ,,Mänguline õpe" tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Õppimine ei pea tähendama, et lapsed täidavad laua taga töövihikuid. Laps õpib eeskätt kogemusest. Kogemusi aga omandab ta aktiivselt tegutsedes. Muidugi on tähtis, et kooliminev laps suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu lõpetada ja tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes
Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass. Igas klassis on 15-20 õpilast, koolis on kokku umbes 180 last. Koolis toimub õppetöö rootsi õppeplaani alusel, vanemates klassides kulgeb õpetus põhiliselt rootsi keeles, kuid kogu kooli õppetegevus on tihedalt seotud Eesti, selle keele ja kultuuriga. Koolis õpivad kõik eesti keelt, kuigi eri gruppides, vastavalt oma eelteadmistele (alles Eestist saabunutest algajateni välja). Eesti-teema on aktuaalne ka teistes ainetes, eriti muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse. Enamusel õpilastest on mingi side Eestimaaga, kuid kool on avatud kõigile, kes on valmis õppima tundma Eestit.
organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil Innovatsioon teaduspõhise majanduskasvu peamine allikas. Kõige üldisemalt mõistetav kui igasugune uute ideede edukas ellurakendamine. Majanduse sfääris on innovatsiooni eesmärk suurendada toote või teenuse paremaks uutmise ja täiustamise kaudu ettevõtte kasumit. Innovatsiooni tugisambad -> teadmised; loovus; motivatsioon -> innovaatiline lahendus Elukestev õpe kõikvõimalik õppetegevus sõltumata east või eelnevat haridustasemest. Õppimine ei lõpe kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. E-majandus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine majandustegevuse tõhustamiseks. Teenuste ja kaupade ostmine-müümine interneti vahendusel. Kaugtöö IKT-vahendite kasutamine võimaldab töötada väljaspool tavapäraseid tööruume.
mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abistamist. Selles eas lapsi suunatakse mängima pikaajalisi mänge ning julgustatakse ise mänge välja mõtlema ning oma probleemidele lahendusi otsima, mitte ei tulda kogu aeg appi ning ei tehta 1 lapse eest asju ära. Mänguline õpe tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Laps õpib eeskätt kogemusest ja neid õpib ta aktiivselt tegutsedes. 4- 5 aastane laps peab kindlasti omandama ka eakaaslastega koosmängu oskused. Koosmäng eeldab, et laps oleks oma kõigis kavatsustes partneritele mõistetav. Kujundamist selles vanuses vajavad uued oskused: kokkulepete sõlmimine, neist kinni pidamine, oma kavatsuste selgitamine jne. Koosmängu kujundatakse esialgu laste tuttavate mängude kaudu.
eri- ja ametialased teadmised ja oskused. Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat. Mitteformaalne haridus Eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus kindlate programmide alusel, mida on võimalik omandada täiskasvanukoolitusasutustes, töökohas, samuti ühiskondlike organisatsioonide, huvigruppide ja kutseliitude vahendusel; läbimise järgselt reeglina formaalset tunnistust või diplomit ei anta. Põhihariduse nõudeta kutseõpe Õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõpe
arstiabi jms;kõrged maksud; astmeline madalad/võrdsed maksud;toetust saavad maksusüsteem vaid vaesed/pensionärid 33. Vaesus ja vaesusevastased meetemed Vaesus on sots probleem, mis tähendab lihtsat ressursside puudust/nappust Toimetuleku toetused; peamine eesmärk on suunata reformid suurema tõhususe saavutamisele. 34. Elukestev õpe Kõikvõimalik õppetegevus sõltumata east/eelnevast haridustasemest. Õppimine ei lõpe ülikooli lõpetamisega. 35. Formaal- ja mitteformaalharidus - Formaal- õpingud ülshariduskooli, kutsekas, ülikoolis - Mitteform- täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted 36. Väliskaubandustegevus Jaguneb: kaupade ja teenuste ekspordiks/impordiks; Tulemus- riigil on võimalus
vendada, ei tohi kõlbelisi, eetilisi dogmasid, mis lapsele tihti täiesti arusaamatu ja isegi tema hingeeluga vastuolus, ette ütelda, vaid luua niisugune seltskondlik keskkond, kaasõpilaste ring, kus lapsed oma mängudes, ettevõtetes, töös, nende läbiarutamisel, oma huvide kokku- põrkamises õpivad elama omasarnaste keskel ja ise leiavad üles ühiskondliku elu seadused ja nõuded.[] Käisi meelest on selge, et lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma vaid ühtlane tervikuline õppetegevus, mille keskus on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Sealt valitud aine on lapsepärane ja eluligidane, mida võime mitmekülgselt, süvendatult läbi töötada, tõrjudes kõrvale kahjuliku killustuse, nagu see esineb tavalises ainesüsteemis. Käisi üldõpetus lasteaias ning selle rakendamine. Kasvataja osa on kõiges selles, et sünnist õhkkonda ja meelsust laste ühiselu jaoks luua,
Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27 Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus, sõltumata east või eelnevast haridustasemest. FORMAALHARIDUS MITTEFORMAALHARIDUS Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, ülikoolis ehk tasemeõpe. kodanikuühendused, koolitusettevõtted. Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29) Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele)
Ka õppimise puhul on märgata mõlemal perioodil tendentsi, et sellele kulutatakse aega rohkem esmaspäevast reedeni, samas kui laupäeval ja pühapäeval õpitakse võrreldes argipäevadega oluliselt vähem. Seega võib järeldada, et keskmine Eesti leibkond on võrdlemisi traditsioonilise ajakasutuse rütmiga nädala sees on olulisel kohal tasustatud tööga seotud tegevus, samas kui nädalavahetustel tegeletakse sellega oluliselt vähemal määral. Lisaks toimub põhiline õppetegevus esmaspäevast reedeni ning nädalavahetusel on õppimise osa pigem marginaalne. Kokkuvõttes võib öelda, et ajakasutuse statistika on äärmiselt huvitav ja tegelikult ka ühiskondlikke muutusi laiemas plaanis kajastav andmestik. Käesoleva töö puhul analüüsiti vaid väga väikest osa olemasolevatest näitajatest ning kahtlemata on valdkondi, millele tasuks veel tähelepanu pöörata (näiteks ajakasutus regionaalses kontekstis). Taoline statistika
füsioloogial ja teistel teadmisvaldkondadel. Rühmatöö kontseptsiooni välja töötamine, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased). Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja iga gümnaasiumi korraldatud täiendavate teadmiste kontrolli alusel. Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrg- või kutsekoolis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid riigi- ja koolieksamid. Õppimine on riigi ja
neid. Passiivsus on õpitud käitumisvorm ja arvamus, et matemaatika on lihtsalt võimatu õppeaine, on vale. Noored on leidlikud ja õpihimulised; nad vajavad vaid võimalust selle väljendamiseks. Üks viis selle probleemiga tegelemiseks esineb termini all tagurpidi klassiruum. Selle omapära seineb selles, et õppe eesmärk pole ainesisu omandamine, kuid selle kasutamine. Õpetaja on õppekeskkonna konstrueerija ning õpilaste juhendaja, kuid põhiline õppetegevus toimub õpilaste omavahelises koostöös.11 Tagurpidi klassiruum ja selle sarnased õppesuunad on moodsad ja paljulubavad, kuid eeldavad juurdunud mõttemustrite ja harjumuste murdmist, mis võib võtta aega aastakümneid Kokkuvõte Matemaatika on tähtis ja asendamatu õppeaine koolis. Hetkel on selle õpetamine aga ebaefektiivne ja vajab hädasti uuendusi. Õnneks on maailmas olemas suured mõtlejad ja 8 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04
vaimne alaareng). Liitpuude korral suunatakse õpilane tema arengut enim soodustavasse erikooli või moodustatakse eraldi klass. (http://www.hiiekool.ee/?id=179&lang=est) SA Haraka Kodu ( http://www.harakakodu.ee/et/home) SA Haraka Kodu peaeesmärgiks on luua Harjumaale intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Süsteem on üles ehitatud nö peremudelile põhinevalt, elatakse kuuekesi koos, olenevalt puude raskusest on noortel iga päev abiks 1-3 ema. Jätkub ka Salu koolis alustatud õppetegevus ja samas harjutatakse elanikke iseseisvalt igapäeva eluga toime tulema. Kohad, asutused, kust abivahendeid saab. http://www.tallinnakoda.ee/site/data/abiks_puudega_inimesele_2011.PDF - AS Gadox: ortopeedilised jalanõud, liikumisabivahendid, proteesid, ortoosid. - Eesti Ortoosikeskuse OÜ: ortoosid, proteesid, tallatoed, liikumisabivahendid - Ortopeediakeskus OÜ: ortoosid, proteesid, ortopeedilised jalatsid, tugikorsetid
ja toetab kujunevat eneseteadvust. Algklasside õpilane kogeb maailma veel väga elamuslikult ja õpib valdavalt jäljendamise abil. Teoreetilise materjali osakaal hakkab kasvama alles 4.klassist alates. Waldorf-koolile on iseloomulik kunstiainete suur osakaal, seda ka vanemates klassides. Õppekavas on maalimine, joonistamine, plastika, näitekunst, muusika, arhitektuur, käsitöö, häälekujundus ja liikumiskunstid. Ka teoreetilisi aineid läbib kunstiline element. Kogu õppetegevus waldorf-meetodiga on kunstipärane ja loov. Eesmärgiks ei peeta võimalikult suure hulga teadmiste omandamist, vaid vaba ja loovat protsessi. Loovas kunstipärases tegevuses leiab peale intellekti rakendust ka tahe ja tundeelu - seega inimene tervikuna. Niisugune õppetöö mõjub tänapäeva ühiskonnas närvilisusest ja pingetest kahjustatud lastele tasakaalustavalt. 1.-8. Klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja. Ühte ainet (emakeel, matemaatika, ajalugu, loodusteaduses jne
No ja ajapikku tulevad ka kõik teised, sest nii on huvitav ja hariv. Töökasvatus on see, millest meie ühiskonna lastel puudus on. Vanasti, kui elati mitu põlvkonda koos, oli iseenesest mõistetav, et lapsed said näha, kuidas vanemad ja vanavanemad tööd tegid. Nüüd tegeleb sama õpetuse ja kasvatusega waldorfkool. Lisaks eelpoolkirjeldatud tegevusele, toimub nendes koolides ja lasteaedades ka loomulikult tavamõistes õppetegevus. Tsiteerin Gustavsoni raamatus väljatoodud õppekorraldust: Õppimine toimub tsüklite kaupa, mis tähendab seda, et kuni neli nädalat on hommikuti kaks esimest tundi samale teemale pühendatud. Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn
Akrediteeritud kõrgkoolide diplomeid tunnustatakse riigi poolt. Ülikooli juhib valitav rektor koos ülikooli valitsuse ja ülikooli nõukoguga. Teaduskonda juhib valitav dekaan koos teaduskonna nõukoguga. Põhiline teaduskonnasisene jaotusüksus on õppetool, mille eesotsas on korraline professor, kelleks valitakse väljapaistev doktorikraadiga teadlane-õppejõud. Täiskasvanute koolitus Täiskasvanute koolitus on täiskasvanud elanikkonna organiseeritud õppetegevus, toetamaks isiksuse arengut ja inimeste toimetulekut ühiskonnas teadmiste, arusaamade, hoiakute ning mitmesuguste erioskuste avardamise kaudu. Täiskasvanute koolitusel on mitmeid vorme. Täiskasvanu võib omandada põhi, kesk, kutse ja kõrghariduse ning taotleda ka akadeemilist kraadi ka; õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina. Lisaks sellele korraldatakse töötaja tele, tööotsijatele ja töötutele tööalast koolitust või ümberõpet. Seda
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma madalal tasemel kõneoskust, õppetegevus ei paku jõukohast väljakutset (arengupuude või andekuse korral). Emotsioonid ja käitumine. Emotsioonid on otseselt seotud käitumisega. Ükski lapse tegu pole juhuslik. Mõnikord on seos selge, mõnikord ei mõista me lapse käitumist. Otsige käitumise põhjuseid emotsioonidest. Samamoodi, nagu käitumist mõjutavad emotsioonid, võib ka juhtuda, et lapse 3 muutunud käitumine viitab tema muutunud emotsioonidele. Käitumisalased muutused
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Metsanurga juures, kelle kaudu tutvus tulevase viiulikunstniku ja revolutsionääri Ed. Sõrmusega. Vabal ajal külastas Koort Saksa Käsitöölise Seltsi joonistuskursusi, mis asutati kaheksakümnendate algul kohalikele käsitöölistele vajaliku joonistusoskuse andmiseks. Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist. Pärast seda, kui 1883. aastal kutsutakse õpetajateks skulptor F. Villebois ja maalikunstnik R. Mühlen, laienes õppetegevus tunduvalt. Just tänu Mühleni entusiasmile, kes oskas noori ergutada tõsistele kunstiõpingutele, on koolist võrsunud tulevasi tuntud eesti kunstnikke, nagu K. Raud ja J. Koort. 1902. aastal oli Koorti nimi Peterburi ,,Parun Stieglitzi tehnilise joonistuse keskõppeasutuse" nimekirjas, algul küll vabakuulajana, sest tal puudus täielik eelharidus, kuid 1903. aastal oli ta juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise
kirja panna. Süstematiseeritud lisaõpetus, aga seda ei saa tunnistusele kirja panna. Kooli arengukava struktuur: kooli roll oma piirkonnnas, sellest tulenevad eesmärgid ja tegevused lähiaastateks kooli omandivorm eelarve, kooli rahaallikad koostöö omavalitsusega – omavalitsus nimetab ametisse direktori koostöö lapsevanematega õppekorraldus (tavaõpe, perioodõpe, kohustuslik õppetegevus, huvitegevus) õpetajate kvalifikatsioon täiendkoolituse vajadused, ümberõpe, kaadriotsingud kooli materjal – tehniline baas (raamatukoge, võimla, staadion, arvutiklass, kooliaed jm) õppekirjandus, tehnilised vahendid Kooli arengukava (tehakse 3-5a või 10-12a peale) struktuur (soovitatavalt): Kooli roll oma piirkonnas, sellest tulenevalt eesmärgid ja tegevused lähiaastateks; Kooli omandivorm; Eelarve, kooli rahaallikad;
V: Aristoteles pööras suurt tähelepanu välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Aristotelese näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olid ülespuhutud. 3.Kuidas nimetatakse kooli, mille Aristoteles asutas 335 eKr? Miks nimetati Aristotelese õpilasi peripateetikuteks? V: Lykeioniks; kuna õppetegevus toimus pargis jalutades (kr peripatetikos 'jalutav') 4.Kelle õpetaja oli Aristoteles? V: Makedoonia kuninga Aleksander Suure 5.Miks läks Aristoteles Makedoonia kuninga Aleksander Suurega tülli? V: Aleksander Suurt hakati austatama jumalikult - silmili maha, aga Aristotelesele see ei meeldinud 6.Miks lahkus Aristoteles 322 eKr Ateenast Chalkisesse? V: poliitiliste vastaste laimu eest, keda häiris Aristotelese liigne Makedoonia-sõbralikkus Aristotelese filosoofia tuum 7
Puhkusega seotud õigused -Töötaja peab saama puhkust ja puhkusetasu. -Puhkust on töötajal õigus nõuda ühes osas ehk vähemalt 28 päeva järjest. -Töötaja nõusolekuta ei tohi puhkust poolitada. -Puhkusetasu peab saama eelviimasel päeval enne puhkuse algust. -Töötajal on õigus oma puhkus katkestada, edasi lükata või varem lõpetada. -Kui tööandja pole koostanud puhkuste ajakava I kvartali jooksul, on töötajal õigus minna puhkusele talle sobival ajal. Koolitused ja õppetegevus -Töötajal on õigus saada õppepuhkust. (30 kalendripäeva) -Õppimiseks antud puhkus tasustatakse. (keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, 10 kalendripäeva jääb tasustamata) -Töötajal on õigus nõuda tööalast koolitust. -Tööandja peab katma tööalase koolituse kulud. -Töötajale peab maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Töölt puudumine, tööst keeldumine -Töötajal on õigus lahkuda töökohalt mõjuval isiklikul põhjusel.
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
rahvaväe ülemale kapten Heinrich Oidermannile. Kapten andis 2.jaanuaril 1925 välja käskkirja, milles jagati Järva maakond viieks allüksuseks ja millest said hilisemad malevkonnad: Paide, Türi, Tapa, Järva-Jaani, ja Koeru. Malevkondade juurde asutati kompaniid. 30.mail 1926 õnnistati Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi valmistatud maleva lipp. Kaitseliidu peamine tegevusala oli õppetegevus. Suvel korraldati laagreid, spordi ja laskevõistlusi, sügisel tegeldi taktikaliste õppuste, laskeharjutuste ja laskevõistlustega. 1929 aastast anti välja ajalehte "Järva Maleva Teataja". Taasasustamine Kaitseliidu Järva Malev taasasutati 14. aprillil 1990 Roosna-Allikul. Kaheteistkümne aastaga on malev kasvanud kogu maakonda hõlmavaks organisatÂsiooniks, mille kolmes malevÂkonnas ja nende rühmades on kokku üle 400 liikme. Taastamisjärgsed malevapealikud:
Audio- ja videomaterjalide kasutamine kasutatakse ka e-õppe raames. Konverentsid (ingl. k. conferences, videoconferences, telephone conferences) TLS §15 osaleb TA nõutud koolitustel, §28 TA tagab vajaliku koolituse, kompenseerib selle ja tagab keskm töötasu Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt TK koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks ning täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Poliitiline raamistik Eesti elukestva õppe strateegia 2020 paneb paika järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid, mille saavutamiseks on vaja pikemaajalist süstemaatilist tööd. Üldeesmärgiks on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Selleks pidi Hankija tasuma lisatasu õppejõududele, et kaotatud aja tõttu ei saanud Instituudis õppetöö käia, st lisatasude summa 3000 eurot. Lisaks pidi Hankija üürima 1. septembri 2014 aktuse jaoks teise ruumi, kuna Instituudis ei saanud aktust pidada. Üürimise tulemusena oli kahjuks 1900 eurot. Seega oli Hankija otseseks varaliseks kahjuks kokku 4900 eurot. Saaks veel argumenteerida, et samahästi oleks õppetegevus võinud alata juba 4. septembril 2014, mitte 8. septembril, seega oli Täitjale kahju tekkimine ettenähtav kuni 3. 1 Riigikohtu 20.03.2012 lahend asjas nr 3-2-1-5-12, p 27 kahju hüvitamise eeldused. septembrini 2014 VÕS § 127 lg 3 mõttes, mille saaks siis piirduda Täitja kohustus kahjuga, mis arvestab õppetööle lisanduvat täiendavat kulu kuni 3. septembrini 2014. Faktiliselt said õpilased ja õppejõud Instituudi ruume eelduslikult kasutada alates 4.
10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledzis või ülikoolis. Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad hiljem teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks ja väärtusteks. Elukestev õppimine- lähtutakse vanasõnast ,,inimene õpib kogu elu", alustatakse õppimisega juba emaüsast ning lõpetatakse siis kui ise lahkume.
maag, siis püha kirja keeruliste saladuste tundja ja seletaja, jumalate tahte teadja ja edasiandja, kosmose seaduste lahtimõtestaja. Õpetaja tundis paremini seadust, oskas seletada maailmakorda, suunas oma õpilast mõtlema, et see paremaks, puhtamaks ja täiuslikumaks saaks. Õpetaja-filosoof harjutas ka ana- lüüsima ja üldistama, õpetas oma mõtteid selgelt ja veenvalt väljendama. Kõik see kujundas õpetajast väärika Õpetaja. Koolide spetsiaalne õppetegevus haaras pika ajaloo vältel kaduvväikese osa inimestest. Alates iidsete sumerite ja egiptlaste templikoolide loomisest pääsesid püha kirjatarkuse juurde vaid vähesed õnnelikud. Kasvatuse said aga eranditult kõik, teisiti polnud mõeldav sotsiaalselt suhelda. Iga laps sai vanematelt kaa- sa teadmise, kuidas tuleb käituda, mis on hea, mis halb. Iseasi, kuidas seda teadmist kasutati, kõigil aegadel on ju eristatud mõisteid "hästikasvatatud" ja "kasvatamatu".
inimeste panust kõrghariduses. Keskharidust võib pidada moodsas ühiskonnas ka miinimumtasemeks, et omandada praegustel töökohtadel nõutuid oskusi, seega on selle näitaja mõõtmine samuti oluline tulemustabelis, eriti veel arvestades seda, et mõõdetakse ka kutsekoolides praktilise eriala lõpetanud õppuritega. Võib siiski öelda, et kuigi kutsekoolis lõpetajaid on vaja moodsale tööstusele palgatöölisteks, ei loo sealne õppetegevus aluseid edasiseks innovatsiooniks ja teadustööks. 2) Teadustegevuse taset a. Rahvusvaheliste teaduspublikatsioonide arvu b. Juhtivates teadusajakirjades avaldatud publikatsioonide arvu. c. EL väljapoolt pärit doktorantide arv Teaduspublikatsioonide puhul hinnatakse osakaalu maailma juhtivates teadusajakirjades suhtena kogu riigi teaduspublikatsioonidest. See mõõdik võib olla mitte kõige parem, kuna
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
lapsepuhkust. 10. Õppepuhkus tasemeõppes ja täienduskoolituses osalemiseks: tasemeõppe ja täienduskoolituste sisu, puhkuse kestus, andmise kord ja hüvitamine Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Tasemeõppes omandatakse põhi-, kesk- või kõrgharidust. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Töötajale antakse tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Puhkuse taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks. Tööandja võib keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks.
Võib olla suuda asja selgitada järgmine näide. Oletame, et kogu rahvas on sajandeid kummardanud valejumalaid ja lõpuks saab talle tema eksitus selgeks. Enne vajaliku ranguse sissetoomist oli matemaatiline analüüs nagu terve Pantheon täis valejumalaid . Nende vääramises sai Cauchy, Gaussi ja Abeli kõrval üheks suurtest pioneeridest. Gauss oleks võinud siin juhtiv olla ammu enne Cauchyd. Ta ei taotlenud aga seda ja nii aitasid just cauchy artiklid ja õppetegevus rangusel matemaatilises analüüsis võimule pääseda. Teine põhjapanev teene, millega cauchy matemaatikat rikastas, on kompleksmuutuja funktsioonide teooria rajamine, elastsusteooria ja valguse dispersiooniteooria matemaatilise käsitluse loomine. Lähtudes langrange'i töödest võrranditeooria alal, hakkas ta süstemaatiliselt arendama rühmateooriat. Vastupidiselt paljudele eelkäijatele, kes said innustust matemaatika praktilistest rakendustest,
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased ...
hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi verbaalne suhtlemine, seega tuleb oluliselt tähelepanu pöörata ka klassis kasutatavale suhtlemiskeelele.
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsio...
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast...
Nii, nagu muu maailm, ei ole ka väikene Eesti jäänud interneti massilisest vallutusest või võiks öelda, üliheast turundustööst, puutumata. Kes meist oskaks enam ilma interneti ühenduseta elada. Võib-olla tõesti vanem generatsioon Eestimaa põlismetsades, kuid linnade noored ja urbaniseerunud maalapsed, on vahel lausa sunnitud võrgumaailma sisenema ning end sellealaselt koolitama. Vähe sellest, et Internet alguses kui imeline võimaluste keskkond paistis, on kogu õppetegevus näiteks ülikoolides käega katsumatutesse avarustesse kolinud. Esimene internetiühendus Eestis Kuidas ja millal Eestisse täpselt internet jõudis, on veidi ebaselge, kuid teada on, et 1992. aastal käivitati Tallinnast Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Tartust Eesti Biokeskusest esimesed kaks interneti püsiühendus punkti. Alguses võimatuna, veidi ulmelisenagi tundunud idee, hakkas tasapisi levima, vallutades kogu Eesti. Perioodil 3-18 mai 2006
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
