Sihitis Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata.
määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha.
Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise kasutamise reegel Konverentside tulemusel valmis brosüür "Eesti kirjakeele reeglid", mille koostas J. V. Veski 1912. aastal Esimene õigekeelsussõnaraamat Koostati 1910.-1918. aastatel rühmatööna Sisaldas kirjakeele kokkuleppeid Valmis 1918. aastal Täname kuulamast!
väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal?miks?kuidas? PRÜGIKAST ÖELDISTÄIDE tegevuse kellega?millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe viisi, põhjust, kuud milline.
Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand: Liina Lai, noor tuntud tantsijatar, käis Hispaanias. 2. Omastavas käändes lisand eestpoolt Liina Laia, Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" lugeja arvamust arvestatakse. Kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Lugesin läbi ,,Protsessi", Kafka teose, ja leidsin palju sümbolistlikke tunnuseid.
- ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli. Hulk inimesi läks üle tee. SIHITIS * Sihitas on objekt, mis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. * Sihitise kääne näitab, kas tegevus on tulemuslik või ei ole. * Võib vastata küsimustele - kelle? mille ?, juhul kui tegevus on lõpetatud. - keda? mida ?, juhul kui tegevus on lõpetamata. * Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. NÄITED Õpetaja kirjutas hinde. Hinded on välja pandud. Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse. MÄÄRUS * Määrus kuulub tegusõna juurde. * Märgib tegevusega seotud asjaolusid. * Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju?.
suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju
Siiski ei ole see täielikult unustuste hõlma vajunud, kuna keelt kasutatakse palju õpetlaste seas ja kirikukeelena. Eestkätt on heebrea keel juutide püha keel ning seega tihedalt seotud selle usundiga. Esimestel sajanditel hääbus heebrea keel kõnekeelena. See taaselustati 19. sajandil ning seda rikastati aramea keele usuelementide ja rahvusvaheliste sõnadega. Seda arenemiskuju nimetatakse irviidiks. KEELE ERIPÄRA Keeles puuduvad käänded. Aluse ja sihitise eristamiseks kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu. Omastav kääne on asendatud semiidi keeltele omane status constructus (heebrea keeles `juurdelisamine'). Sellele vastandub status absolutus. Need kaks nüanssi asendavadki käändeid. Heebrea keeles on kaks sugu: meessugu ja naissugu. Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost. Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed).
Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus. 14. Mis tingimustel esineb täissihitis? Täissihitis esineb osasihitise paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust -- tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist. Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist. Näiteks lauseis Virve õmbles endale uue seeliku ja Õmble endale uus seelik! on täidetud mõlemad täissihitise valiku tingimused: esimeses lauses on
rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960)
Seega lauses a tähendad sõna avaldab publitseerimist, lauses b aga hoopis millegi ilmnemist. Refleksiibide ülekasutamine tõrjub kõrvale eesti keelele omaseid mitmesõnalisi väljendeid: Edaspidi on võimalik prognoosida, kes jääb haigeks Edaspidi võimaldub prognoosida, kes jääb haigeks Eesti keeles ei väljenda verbi grammatilised vormid otseselt resultatiivsust või irresultatiivsust. Tegevuse resultatiivsust või irresultatiivsust väljendatatakse enamasti sihitise vormiga: lõpetatud tegevuse puhul on sihitis täissihitise käändevormis, lõpetamata tegevuse puhul osasihitise käändevormis. 2.2 Aspektaalsete määrsõnade kasutamine Vene keele tugeva surve all on aspekti väljendamine määrsõnade abil taas oluliselt elavnenud. Aspektaalseid määrsõnu kasutatakse tihti ka seal, kus selleks puudub igasugune semantiline vajadus. Aspektimäärsõnu kasutades püütakse teiste vahenditega matkida vene verbivormide sisestruktuuri.
oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3. Leiame aluse ja muudame ta eessõna by abil sihitiseks. Example: Jane baked a cake.-active sentence A cake was baked by Jane.-passive sentence Exampple: My bike was stolen. Tence Subject Verb Object Simple Present Active: Rita writes a letter
Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116) Reduplikatsioon pole sidamo keeles haruldane nähtus, kuigi see pole kuigi produktiivne. Mõned verbid kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada intensiivset või korduvat tegevust. Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp. Tervet sõnajuurt siiski ei
aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi. 1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused. 1918. aastal ilmus rühmatööna koostatud konverentsidel sõlmitud kokkuleppeid sisaldav ’’Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat’’, mis oli esimene omataoline väljaanne. 20
Nimelt 14 käänet, millest üheteistkümnel on kindel lõpp kindla tähendusega. Näiteks: kaasaütlev (koera/-ga), ilmaütlev (koera/-ta). Kolmel käändel, millel kindel lõpp puudub, nendega antakse edasi lauses sõnadevahelisi seoseid ning mõneti ka kirjendusi. Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv, siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/) Tulevikuvaates on raske midagi kindlalt määratleda. Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas postimehele
Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva 1 keeles siiski täisväärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest. Abstraktsed ehk grammatilised käänded nimetav, omastav ja osastav - näitavad peamiselt nimisõna(fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms tähendust). Nende tähenduste esinemine ei olene kuigivõrd sõna leksikaalsest tähendusest ja tavaliselt pole nad väljendatavad leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega). Konkreetsed ehk semantilised käänded kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega). Kuid konkreetsetel käänetel on ka
Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki.
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru;
Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud
• kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924
4. . ,, , , . , , , , () 5. . , , , 6. . , , . Eesõnad,mida kasutatakse koos nimisõnaga sihitise väljendamiseks. . . . . Eessõna. Küsimused. Näited. . . ? kellel? . ? kellelt? . . . ilma kelleta? . ilma milleta? . . . ? kelle jaoks? . .
- Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel
We were being followed. Past continuous active: Somebody was cleaning the room when I arrived. passive: The room was being cleaned when I arrived. Küsimuste moodustamisel passiivis kasutame samu reegleid nagu jutustavate lausete puhulgi, pidades silmas, et tegusõna oleks küsivas vormis: Aktiiv: Have they opened the new shopping centre yet? Passiiv: Has the new shopping centre been opened yet? Ainult transitiivseid tegusõnu (=tegusõnu, mis võtavad sihitise) saab panna passiivi. Aktiiv: Jackie lives on the third floor. (live ei võta sihitist, passivi moodustada ei saa.) NB! Mõningaid transitiivseid tegusõnu (have, exist, seem, fit, suit, resemble, lack jne) ei saa passiivseks muuta: Rick has a red jumper. (NOT: A red jumper is had by Rick) Mõnel tegusõnal on kaks sihitist. Nt sõnal give: Somebody gave the police the information. (= Somebody gave the information to the police.) sihitis 1 sihitis 2
14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees. kui on vähe käändeid on nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv - need mida kasutatakse aluse ja sihitise märkimiseks. (esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti - kaks nom.liiget (koer & kont). Mõlemad koerad on sama lauseliige. Kont - akusatiiv (sihitise kääne). Määratus e difiniitsus – Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“
(nim käändes lisand) Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k) Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k) Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud. o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse
Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbilõppudena ning vahel ka substantiividel. Klusiivil on inklusiivsed (meie = mina + sina); eksklusiivsed (meie=mina+tema) nt põhja-mandariini k. ; let's go, let us go (vt. tok pisini k. personaalnoomemid.
tüdruk. Ilus pikk poiss tantsis 4) Järellisand: Jaan, minu parim sõber, kaerajaani. tuleb külla. 3) Eeslisand: Minu vana sõber Jaan 5) Omastavas käändes lisand vaid tuleb külla. eestpoolt: See on Jaani, minu parima 4) Vähendava või hellitava varjundiga sõbra raamat. NB kui omastavas järellisand: Jaan vaeseke pole veel käändes lisand kuulub sihitise juurde, midagi kuulnud. tuleb ta komaga eraldada mõlemalt 5) kui-lisand: Jaani kui minu parimat poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõpra võib alati usaldada sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha. 6) Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud 6) Isikulist asesõna laiendav lisand, kui tütarlaps alla vaadata. seda nõuab mõtteselgus: Mina olen 7) tuna- ja maks-lauselühendid on tema, Jaani sõber
They are always late for school. I arrived late to school. Hardly ei ole aga tähenduslikult tuletatud sõnast hard. Hardly= väga vähe, peaaegu üldse mitte · They were talking all the time. They were hardly listening. Can you imagine that Sam and Susy are getting married. They hardly know each other. Määrsõnade asend Viisimäärsõnad Viisimäärsõnad seisavad verbi järel. Sihitise korral asetseb sihitise järel. She sings perfectly. She sings the song perfectly. Kohamäärsõnad Kohamäärsõnad seisavad lause lõpus, rõhutamise korral lause alguses. Kui esineb ka ajamäärus, siis kohamäärus jääb enne ajamäärust. Here we like to get together. We will eat and talk here every Friday. Kindla aja määrsõnad Kindlat aega väljendavad määrsõnad seisavad kas lause lõpus või alguses. Tomorrow I will go to Latvia. I will sail by boat tomorrow.
Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida? Näiteks:Isa loeb raamatut, mina võtsin raamatu Abl=Ablatiiv (casus ablativus)- määruse kääne , kellega?millega?kus`millal`mil viisil?Mille pärast? Kasutatakse koos eessõnadega ehk prepositsioonidega Voc=Vokatiiv(casus vocativus)-ütte kääne, kes?mis? Nt: Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Grammatiline arv(numerus): Singularis ja pluralis
read järjendina (reavahetuse sümbolid tuleks eemaldada meetodiga strip). Kirjuta programm, mis: o loeb mainitud kolme faili sisud järjenditesse ( alused, oeldised, sihitised), kasutades selleks eelmises punktis defineeritud funktsiooni; o genereerib 3 juhuslikku täisarvu vahemikust 0..9; o võtab järjendite vastavatelt positsioonidelt aluse, öeldise ja sihitise ning koostab neist lause kasutades eelnevalt defineeritud funktsiooni lause; o kuvab moodustatud lause ekraanile. 2. Muuda programmi selliselt, et see genereeriks ja väljastaks (lõpmatus tsüklis) iga ENTER-i vajutuse peale uue lause. import random def lause(alus, oeldis, sihitis): return alus + " " + oeldis + " " + sihitis + "." def failiSisu(failiNimi): file = open(failiNimi, "r") sisu = [] for line in file: line = line
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega
· III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks
tänu sinule telefoni teel tänavat mööda 9 esmaspäeviti kella viieks direktori juurde w Akusatiiv Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Akusatiivi kasutatakse: 1) sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otseselt sihitud: . Firma sai tellimuse. . Lülita arvuti sisse. . Klient maksis arve ära. 2) koos liikumist väljendavate tegusõnadega tähistamaks suunda: tööl käima kinno minema
Akusatiivi m-tunnus muutus läänemeresoome algkeeles n-ks (sõna lõpul *m > n), langedes kokku genitiiviga. Genitiivi tunnus -n kadus II aastatuhandel (sõnalõpulise n-i kadu) Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv Tänapäeval tunnuseta (säilinud on üksikuid rudimente kohanimedes, liitsõnades, nt Soontagana, maantee) Läänemeresoome algkeeles oli lõpuks –n. XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus
Ühel verbil võib olla erinevaid tektsioone (nt mõtleb millest? Mida?) eraldi morfeem nt possessiivsufiks, pole oluline *Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnajärje puhul võib otsustada lauseliikmete üle. teema vana info (esitatakse üldjuhul lause alguses); reema uus info (esitatakse lause lõpus) Sõnajärje tüpoloogia: võetakse transitiivne lause ja vaadatakse aluse, öeldise, sihitise järjekorda. Eesti keel on SVO-keel. SVO, kus S alus; V tegevus; O sihitis SVO Ema silitab jänest SOV Ema jänest silitab VSO vaatab tüdruk televiisorit VOS OVS OSV Universaalsed tendentsid: VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN Nimisõna on tavaliselt enne tegusõna. Eesti keel ei järgi universaalset tendentsi, ta võita ühe ühest, teise teisest grupist. Soome-Ugri keeled on kunagi olnud OV-keeled. Sõnaliigid fraasid
на, о (об) по 5. Т. над, перед за, между, с под 6. П. при в, на, о по Объектные предлоги. Eesõnad,mida kasutatakse koos nimisõnaga sihitise väljendamiseks. Падеж. Предлог. Вопросы. Примеры. Eessõna. Küsimused. Näited. Р. п. У у кого? kellel? Отец спросил у сына книгу. ОТ от кого? kellelt? Он слышал это от брата. Р. п
N der Herr der Junge der Este die Herren/Jungen/Esten A den Herren den Jungen den Esten die Herren/Jungen/Esten D dem Herren dem Jungen dem Esten den Herren/Jungen/Esten G des Herren des Jungen des Esten der Herren/Jungen/Esten 6 Veidi akusatiivist: sellele vastab sihitise kääne, mis aga eesti keeles puudub.Selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada esmalt kolme erineva käände abil: Nimm den Bleistift! Võta pliiats! (Nim.) 7 Ich habe einen Vater. Mul on isa. (Nim.) Er kaufte einen Apfel. Ta ostis õuna. (Om.) Er sah einen Vogel. Ta nägi lindu. (Os.) Lisaks tulevad veel eesõnad akusatiiviga ja sellega kasvab eesti keele käänete vastavuse arv.
esinevad erinevas omandivormis, - piiratud vastutusega äriühinguna, aktsiaseltsi või juriidiliste isikute kooperatiivina (mitte füüsilistest isikutest, viimased võivad moodustada elamukooperatiivi). Teistes käsitlevates KIE riikides Poolaga sarnane mittetulunduslike sotsiaalelamupinna arendajate süsteem puudub. Tsehhis kehtib küll uute üüripindande ehituseks riigitoetuste süsteem, mis vähe reguleeritud sihitise tõttu annab võimaluse lõigata kasu jõukatel leibkondadel ja erafirmadel, süsteem ei toimi efektiivselt. Vaadeldavate KIE riikide eluasemete tüpologiseerimine on keerukas rakendavate lähenemisviiside erinevuse tõttu, lisaks mõjutavad erinevusi nii majandusliku, ajaloolised kui geograafilised tegurid. 12. Omandisuhted eluasemefondis Omandisuhete jaotus vaadeldakse tihti teisejärgulisena, kuid selle tähtsus muutub koos turu kvaliteedi ja pakkumise suurenemisega
· III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks
täielik ta saab. · Veski: eesti keel vajab kiiresti rangelt normitud ühtset kirjakeelt · Tulemus: 1920. -30. aastate vahetusel tugev KK-kesksus. · eestlastel tuleb õppida KK kodumurde kõrvale > KK tuleb õppida kodumurde asemele Murdevastane võitlus · KK kogu eesti keele (õige eesti keele, ilusa eesti keele, hea eesti keele) sünonüüm · Normingute keskmes ortograafia ja morfoloogia. Süntaks normitakse vaid üksikutes punktides (sihitise käänded jms), normimata jääb hääldus. · Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. · Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937 · Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda viis normingulise keele rahvani!
· Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Vältus (kvantiteet) Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus
Et teadvustada lapsele erinevust tervikliku lause ja lausemalli vahel, kus puudub obligatoorne lauseliige (terviklik ja elliptiline lause), esitati lapsele terviklike lausetega tekst ja elliptiliste lausetega tekst. Täiskasvanu küsimuste toel analüüsiti ning võrreldi lauseid tekstis. Lisaks analüüsiti lauseid lapse koostatud tekstis ning mille poolest osadest lausetest oli raske aru saada. Töös lausemallidega harjutati sihitise või aluse lisamist lausesse ning eesmärgi- ja põhjuspõimlausete moodustamist siduva sõna abil lause lõpetamise või osalausete ühendamise teel. Töövõttena kasutati obligatoorsete lauseliikmete puudumise märkamist ja korrigeerimist, kasutades lapse enda jutustuse salvestust ning lause lõpetamist ja lause reprodutseerimist. Peale abiga korrektse lause moodustamist pidi laps terviklauset kordama. Enne, kui laps jutustama pidi, analüüsiti teksti täiskasvanu suunavate küsimuste toel
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59
Tavaliste verbi muutmiskategooriate hulka kuulub ka moodus ehk kõneviis. Kõneviiside abil väljendab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatava tegevuse iseloomu. Üldiselt on kõikides keeltes võimalik väljendada indikatiivi ehk kindla või tegeliku tegevuse ja imeratiivi ehk kästud tegevuse vastandust. Kõneviiside abil võib väljendada ka ebakindlat, võimalikku või soovitavat tegevust. mitmes soome-ugri keeles on verbi pööramise kaudu võimalik väljendada tegevusobjekti (sihitise) määramatust või määratust, vahel ka objekti arvu ja isikut. Isikut ehk persooni saab väljendada nii noomenite kui ka verbiga seonduvate morfoloogiliste allkategooriatega, lisaks sellele, et kõigis keelis on selle tarvis olemas isikuid tähistav asesõna- ehk pronoomenisüteem. Käänamise poolel mrgivad isikut omastusliited ehk possessiivsufiksid, pööramise poolel pöördelõpud. Verbide muutumiskategooriate hulka loetakse üldiselt ka nende infiniitsed või
Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest. Öeldisverbi (V), aluse e subjekti (S), sihitise e objekti (O) järjestus on sõnajärg. ende kolme lauseliikme erinevaid järjestusi on kuus: SOV, SVO, VSO, VOS, OSV, OVS. Nendest kaks esimest on maailma keeltes kõige sagedasemad. Hiljem jõuti järeldusele, et oluliseimad on verbi ja objekti järjestus VO-keeled ja OV-keeled. Ajalooline keeletüpoloogia - keele tüüp pole muutumatu, vaid keeled arenevad ühelt tüübilt teisele
Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku lõpp om) siis, kui sihitis on definiitne Kui lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse sihitise korral. Aspekt · Aspekt on grammatline kategooria, mis seostub tavaliselt verbiga ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. · Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid · Näiteks: He is talking. Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti. Imperfektiiven aspekt on aspekt, mis välejdab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda lihtsa tervikuna.
käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam ühte kui teist omadust ning selget piiri sihiliste ja sihitute verbide vahel pole, nende kasutamine sõltub valitud lausemallist. Nt. jooksma üldiselt sihitu verb, mida vaid teatud kindlas tähenduses võib kasutada sihilisena, nt jookseb sadat meetrit. Või magama üldiselt sihitu, kuid magas rasket und muutub sihiliseks. Sihilised verbid jagatakse sihitise käände järgi: 1) Kolmekäändelise sihitisega verbid, st et objekti kääne on määratav nii täis- kui ka osasihitise reeglitega. [Täissihituse reegel: täissihitist võib kasutada, kui lause on jaatav, tegevus on lõpule viidav ning objekt väljendab tervikut, kindlat hulka], nt. ehitama (ehita saun (nim), ehitab sauna (om) käskiv kv nimetavaga, ehitab sauna (os, osasihitis). Need on resultatiivsed verbid, nagu ka istutama, alistama.
Miks oli Sille nägu hämmeldunud? Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega 2. tegevus. Teema: Laps ja kassa. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega. Eesmärk: Laps märkab obligatoorse lauseliikme puudumist lauses (laiendatud lihtlauses puudub alus või sihitis). Laps korrigeerib laiendatud lihtlauset, lisades puuduva lauseliikme (aluse või sihitise). Laps jutustab eelnevalt analüüsitud loo, tuues esile jutu allteksti. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Eelmisel korral jutustasid sina ”Tüdruku ja koera” lugu. Täna tahab väike tibu sulle selle loo jutustada. Sina kuula
annaabi.ee 
