Pirita Majandusgümnaasium Rabindranath Tagore Referaat Koostaja: Marleen Rooveer Klass: 8a Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Elulugu..............................................................................................................................4 2. Looming............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Rabindranath Tagore o...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart...........................................................
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel ...
Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla -2 punkti, kui 4-5 õigekirjaviga siis läheb alla -3 punkti, kui 6-7 õigekirjaviga, siis läheb alla -4 punkti, kui on 8 või enam viga, saab õpilane -5 p. Alla ...
põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi. Kindlasti võib öelda, et nii visuaalne kui ka kirjas olev tekst jätsid loo tõlgendamise vaataja hooleks, tuues kõrvale veidike rohkem piire. Ütleksin, et nii film kui ka etendus olid tõsiselt hästi tehtud ning vaatajana suutsin visuaalset vormistust nautida sama palju ja kohati isegi rohkem, kui kirjutatud teksti. Soovitan kõigil selle narratiiviga tutvuda, et avardada mõttemaailma ja endale võimu olemust rohkem lahti mõtestada.
Teose analüüs Seda osa kirjutad nagu kirjandit. Konkreetne nõue on olla analüüsiv nii head kui negatiivsed küljed tuleb välja tuua ning seisukohad tuleb iga kord põhjendada. Sobiv on tuua näiteid. Kui kasutad väljakirjutusi teosest, pane kirja täpne lehekülg lause lõppu sulgudesse. Analüüsida saab · Tegelasi · Sündmustikku · Tegevuskohtade valikut · Autori kirjutamislaadi · Teose terviklikkust, liigendust (peatükid või muudmoodi), vormistust · Teose seoseid teiste raamatutega · Teose realistlikkust ja köitvust Värssteose puhul võib analüüsida · Luulekeelt üldiselt · Sõnade valikut ja paigutust võrreldes tavaliste lausetega · Tuua välja autori eripärad keelekasutuses · Vormianalüüs kas on riim või vabavärss, · kuidas on lood kirjavahemärkidega, tähestikuga · Välja saab tuua erinevad luulevormid (nt ood, ballaad, haiku jms) · Võrdlused teiste autoritega
Kasuta julgelt teksti liigendamist (taandridasid), see teeb lugemise lihtsamaks. 5. Kui sa lisad oma tööle pilte, siis pead ka tekstis neile piltidele viitama. Näide: Lalique`i pudel Cotyle 1920.aastast (Parfüüm teekond lõhnamaailma), vaata ka foto 1. · Vajalik kirjandus Vajaliku kirjanduse kohta annab viiteid õpetaja, kui jääd väga hätta, siis saab õpetajalt ka lisa küsida. · Töö hindamine Töö hindamisel arvestatakse nii töö vormistust ja ka sisu ning seda, kuidas antud referaat on ette kantud (selgitatud/seletatud teistele õpilastele antud teemat, vastatud tekkinud küsimustele). KÕIK MATERJALID, MIS ÕPETAJALT OLED SAANUD TÖÖ KIRJUTAMISEKS, TULEB TAGASI TUUA. Pea kinni töö esitamise tähtajast! Kirjutamisel küsi julgesti abi õpetajalt, ka vanemad võivad sind selle juures aidata.
Kuidas inspireerid ja toetad õpilaste loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne. Too kolm näidet. Esita kolm loovust arendavat harjutust. Võid: a) välja mõelda, b) esitada need, mida edukalt kasutad, c) otsida kirjandusest, internetist (siis lisa allikas). Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, lei...
Kirjanurk joonistel pole vajalik, aga kindlasti peab olema igal joonisel üliõpilase nimi, rühm ja kood; Joonised võib vormistada arvutigraafika abil või käsitsi, kuid vormistus peab olema korrektne. Töös hinnatakse: Hoone konstruktiivset lahendust ja tarindite valikut ja lahendusi (vundament, põrand, sein, lagi, katus jne.); Hoone plaanilahendust, väliskuju, vastavust lähteülesandele; Seletuskirja; Korrektset vormistust, jooniste kokkulangevust, Tähtaegadeks esitamist. Töö on eelduseks eksamile pääsuks ja mõjutab eksami tulemust 10 protsendipunkti võrra. Töö esitamise tähtaeg on: 28. märts 2009: hoone plaanilahendus ja vaated; hiljemalt 20.aprilliks 2009 tuua kogu projekt ruumi III 321 Targo Kalamehe või III 231 Tiina Hallangu kätte; Järgnevalt on toodud joonised näiteks. Joonise käsitlevad väikelinna truismiinfopunkti, mis oli iseseisvaks tööks eelmisel aastal.
Kirjalik eneseanalüüs Tugevused: Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks. Teiseks tugevuseks pean õigekirja. Õigekeelsusega pole mul viimasel ajal probleeme olnud. Ma ei saa väita, et kirjutan täiesti puhtalt, sest vahepeal võivad tulla hooletusvead. Näiteks kirjutade kiirustades ning paratamatult arvutis trükkides võivad mõned vead jääda kahe silma vahele. Õigekirja vigade vältimisel kasutan tihti järgmist taktikat: pärast teksti kirjutamist proovin tegeleda millegi muuga, et värske peaga uuesti kontrollida või siis
Juhendaja : Orissaare 2014 Sissejuhatus Valisin uurimistöö teemaks taipoksi, sest teema tundus huvitav ja inspireeriv. Olen taipoksiga tegelenud üle aasta. Loodan, et rohkem inimesi hakkab tegelema selle alaga, kuna Eestis pole see hetkel väga populaarne. Paljud inimesed ei teagi, mis taipoks endast päriselt kujutab. Uurimustöö eesmärk on teada saada rohkem taipoksi kohta. Otsisin infot internetist ja mind aitasid paljud inimesed. Abi oli vaja vormistust tehes. Info oli inglise keeles, mis tuli tõlkida eesti keelde. Minu uurimustöö uurimisküsimus: miks tehakse enne võistlust traditsioonilist tantsu? Olen näinud traditsioonilist tantsu võistlustel, seepärast küsisin teiste inimeste käest nende arvamust. Küsitlesin paari inimest, et teada saada. mida nemad arvavad traditsioonilise tantsu rituaalist. Kokkuvõttes selgus, et inimesed on erinevaid arvamusi: · See tähendab ennem võistlusi paremat õnne ja jumalate kaitset.
Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990). Nii suhtluspädevus kui ka pragmaatiline pädevus on seega üldisemad terminid, mis hõlmavad kõneleja keelekasutuslikke ja
välja veel selle, et „me armastame teda (alkoholi), mis sellest, et ta meid igast otsast purenud on.“ Vormistuse kohta võib öelda, et artikli pealkiri on paksemas kirjas, mis vastab reeglitele, on nähtav ja väga hästi väljendab teksti üldist teemat. Tekst ise on ilusti jagatud lõikudeks, mille eraldamiseks kasutatakse tühja rida, see aitab teksti vastuvõtmisele. Artiklil on olemas ka alapeatükkid, mille pealkirjad on ilusti eraldatud paksema kirjaga. Teksti vormistust häirib vaid see, et see pole joondatud paremalt poolt. Artikli alguses paikneb Kadri Kasaku naeratav foto, mis paneb lugejat positiivselt mõtlema. Foto kontekst võiks olla: „probleem on päris tõsine, kuid lootust ikka on.“ Kokkuvõte Kokkuvõttes võib öelda, et Kadri Kasaki arvamuslugu oli keeleliselt hästi üles ehitatud, soravas, ilusas ja arusaadavas keeles kirjutatud. Seal oli häid mõtteid, kuid samas vähe uusi ja
-vorme; põhireegli rakendamine liitega sõnades, rakendab omandatud keeleteadmisi kaashäälikuühendi õigekirja erandid. tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike kasutab tekstide koostamisel tavakohast võõrsõnade õigekiri. ülesehitust ja vormistust. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus
tihtilugu kaasas pole. Leiame, et arstisüsteem tuleks ka keskkooliõpilastele kättesaadavaks teha. 6 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE Inimkonna suurim küsimus pole see, millal sa õpid, vaid millal sa käitud õpitule vastavalt?- Neale Donald Walsch (,,Kõnelused Jumalaga") 3.1 Tööde esitamine Küsimusele, kuidas õpilased hindavad oma tööde sisu, vormistust ja õigeaegset esitamist, saime tulemuseks järgneva: Korrektse vormistuse ja sisuka töö esitab õigeaegselt õpetajale 90% vastajatest. 10% vastajatest leidis, et ta töö pole sisult väga hea, vaid pigem keskpärane. Ükski vastajatest ei esita oma tööd pärast tähtaega ebakorrektse vormistusega. Sellest võib järeldada, et oma tööd teevad Tartu KHK keskhariduse baasil õppijad korrektselt ning õigeaegselt. Võimalik, et see
See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all vastavalt keelele ,,Zusammenfassung" või ,,Summary" või ... Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge. Kokkuvõtte ülesandeks on anda lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on koostatud, lühidalt
originaaltekstiga; · kogu töö ulatuses ühtse, juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamist. Märkus: Töö hinnet ei mõjuta kasutatud kirjanduse nimekirja pikkus. 24 Vormistus Vormistuse eest saadav maksimaalne punktide arv on 20. Hindamise aluseks on käesolev vormistusjuhend, arvestatakse järgmiste elementide õiget vormistust: · töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine); · tiitellehe korrektsust; · jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu; · tabelite loetavust ning pealkirjade olemasolu; · sisukorda ja selle vastavust tööle; · töö liigendust ning selle põhjendatust; · lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni. Kaitsmine
4. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) ja kompetentsus küsimustele vastamisel. 5. Kaitsmine lõppeb kaitsja lõppsõnavõtu ja tänusõnadega. 6. Kaitsmisele järgneb uurimistöö hindamine. 25 7. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE Töö hindamisel arvestatakse: 1) protsessi (20% hinde mahust), 2) töö sisulist külge (40% hinde mahust), 3) töö vormistust (20% hinde mahust), 4) kaitsmist (20% hinde mahust). Uurimistöö ja praktilise töö eest on võimalik saada kokku 100 punkti (20+40+20+20). Punktid teisendatakse numbriliseks hindeks vastavalt Tartu Emajõe Kooli hindamisjuhendile. 7.1.Töö protsess Tööprotsessi hindab juhendaja. Maksimaalne tulemus on 20 punkti (iga aspekt annab kuni 5 punkti). Aspekt Maksimaalne sooritus
On ju seatud hulk tingimusi, mis peavad olema täidetud kajastatav info on objektiivne, õige ja õiglane, arusaadav. On lausa kümme põhimõttelist printsiipi, mida peab arvestama aruande koostamisel. Aruandes kajastub hulk tähtsat ja erilist infot, sealt on näha ettevõtte andmeid finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta, omakapitali muutustest rääkimata. Majandusaasta aruannet kokku pannes mõtle dokumendile kui oma parimale visiitkaardile. Jälgi vormistust, korrektsust, laiapõhjalisust ja informatiivsust. Oma headest külgedest anna lahkesti teada, tutvusta ennast ja oma plaane. Majandusaasta aruande koostamise põhiprintsiibid Seaduses on kirjeldatud nõudeid aruande koostamisele ja raamatupidamistavale. Need printsiibid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja neist möödavaatamine pole lubatud. Kinnitatud on kümme põhiprintsiipi, mis on vaja omale selgeks teha ja neid peaks arvestama juba raamatupidamislausendeid koostades ja
3) teema aktuaalsust ja uudsust; 4) ülesehituse loogilisust; 5) autoripoolseid seisukohti; 6) algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust; 7) töö teoreetilist ja praktilist väärtust; 8) teemakohase kirjanduse kasutamist. Töö vormistuses hinnatakse: 1) korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti); 2) kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust; 3) viidete ja tsitaatide kasutamise õigsust (järjestust, vormistust, viiteid kasutatud kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele); 4) köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud, metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites). Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil. Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on: 1) töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint); 2) teema valiku põhjendus (vajadusel);
Tähelepanu tähendab psühholoogiliste teabetöötlusprotsesside valikulist suunamist teatavale osale potentsiaalselt kättesaadavast teabest. Selektsiooni sõltuvus teguriterühmadest: 1. välised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid, mis töötavad tahtmatu tähelepanu mehhanismide ja orienteerumisrefleksi alusel. 2. sisemised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid. Hea reklaamteade on selline, mille loomisel on kasutatud nii tahtmatut tähelepanu köitvat vormistust kui ka inimese tahtliku tähelepanu suunda kontrollivaid tegureid nagu huvitavus, intrigeerivus, vastavus vajadustele ja soovidele. Tähelepanu maht on piiratud ning seetõttu on mõistetav, miks reklaamipraktikas on jõutud arusaamiseni üheainsa kandva idee vajadusest ja maksimaalselt mõne pildi piisavusest reklaamteates. Eristatakse peamisi eesmärke, mida reklaamipraktikud peavad seoses tähelepanumehhanismidega arvestama: 1. Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine. 2
arutelud, rühmatööd, esitlused ja harjutusülesannete täitmine. Hindamine: Moodle keskkonnas hinnatakse õpilase iseseisvat tööd õppematerjalide omandamisel, harjutusülesannete täitmist ja arendusülesande sooritamist. Auditoorselt antakse õppijale individuaalne hinnag sooritatud tööde kohta, hinnatakse rühmatöid. Lõpphindes arvestatakse arvestuslike õppeülesannete täitmist (20%) ja kirjalike ning arendusülesande sooritamist, selle vastavust eesmärgile, vormistust ning esitlust (80% lõpphindest). Tagasiside õppijatele: - üldine ja individuaalne tagasiside auditoorses tunnis, - individuaalne tagasiside Moodle keskkonnas. Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta. Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle TÖÖKORRALDUS JA Sissejuhatav auditoorne Enesetutvustus JUHTIMINE vestlus
Mind See onhäiris, on tulevikusmugav, et elusee sest loeng seotud, oli nii vaja kõik läheb varaõigeid õppematerjalid hommikul on ja üldisne kogu arvutitaga aeg käeulatuses dokumentide vormistust istumine ningjne.on kurnab võimalus niigi oma mu silmi, siis päris tihti tööd parandada pärasr oli keskendumisega sooritamist ka Arvan kül. Sain teada palju uusi, näiteks probleeme On On,meeldiv, kuidas agaõigesti ei tea selles mõttes,erinevad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
Jutustustele järgnes lapse jutustuse sisuline ja keeleline analüüs juhendaja suunavatele küsimustele toetudes Eesmärgid: 1. Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile allteksti. 2. Laps moodustab täiskasvanu küsimuste toel (miks, milleks) põhjuspõimlauseid ja eesmärkpõimlauseid. 3. Laps jutustab sidusa ja tervikliku jutustuse kuuldud jutu ja pildiseeria põhjal. Tegevustes võrreldi puuduliku ja tervikliku struktuuriga jutustuste sisu, struktuuri ja keelelist vormistust mälukujutlustele ja juhendaja suunavatele küsimustele toetudes. Tekstiloomeoskuse õpetamine 40 Jutustades kasutas laps eesmärki- ja põhjust väljendavaid lausemalle, mida ta eelnevalt ei kasutanud või kasutas vähe ning tõi esile ka tegelaste käitumismotiivid. Siit võib järeldada, et tegevused olid lapsele jõukohased ning arendavad. Tundide kinnistavates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
