5 lauset 5 lisandiga lauset: ,,Gabriel, Brita poeg sai vist kakskümmend." ,,Isa, kunagi väärikas advokaat, hakkas jooma." ,,Politseiuurija Kalle Värten oli kerekas mees." ,,Miks onu Harri selline on, isa?" tahtsin kord teada, kui jaamas rongi ootasime, minul reisikott jalge ees." ,,Ta mainis oma tütart Marianni." 5 rindlauset: ,,Puukuuri katusel ronis metsviinapuu, laiutas seal mõõdutundetult ja rippus üle servade alla." ,,Läksin talle appi, aitasin tal ümbrikele aadresse kirjutada." ,,Raadio hakkis ja nime me teada ei saanudki." ,,Kõmpisin esikusse, keerasin trepikoja ukse lukust lahti, ronisin üles." ,,Ta tõstis pea, vaatas mulle kurva koerapilguga otsa." 5 põimlauset: ,,Need on kõrged sirged puud, mis seda tunnet tekitavad." ,,Pärast raadiouudiseid tunnistasin Tarmole, et haiglas on tegelikult minu õde." ,,Kui Diana taipas, et ilmselt on tal tegemist psüühiliselt ebasta...
5 LISANDIGA LAUSED, RIND- JA PÕIMLAUSET Lisandiga laused: 1. Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2. Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 3. Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 4. Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 5. Tartu linn valis uue volikogu. Rindlaused: 1. Päike paistab, aga õues on külm. 2. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. 3. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4. Ilm on päikeseline ning suusamägi kubiseb sportlikest noortest. 5. Ilm on küll päikeseline, kuid pakase tõttu püsivad lapsed toas. Põimlaused: 1. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. 2. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. 3
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil
Järgnevasse tabelisse on märgitud õppetükid, kus põhjalikumalt tegeldakse antud teemadega. Kuna tabelis on esitatud soovitatavad keele struktuuride teemad 4.-6. klassi ainekavast, siis ei saa olla 4. klassile mõeldud õppematerjali eesmärgiks läbida neid kõiki. Keele struktuurid 4.-6. klassi inglise keele ainekavas I Love English 2 Lauseõpetus Õigekiri õpitud sõnavara piires; Unit 1-20 sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses; rindlaused; Unit 1, 3, 4, 6, 7, 12, 13, 17, kaudne kõne (saatelause olevikus); - suur ja väike algustäht (keeled, riigid); kirjavahemärgid Unit 1, 2, 5, 19 (koma,ülakoma); rinnastavad sidesõnad(too, or); alistavad sidesõnad (when, Unit 8, 9 and, but, because). Tegusõnad Põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can, must, may); Unit 2, isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple Unit 1-4, 13-17
l(ui
Who wTale this boak? oodatakse a5tu1 k[isimuqele: langer. l
otsa ei näe; Loll, kes linnast lehma ostab, narr, kes Narvast naise võtab; Ära usu hundi juttu ega pea poisi pettu. Parallelism võib esineda ka pikema reana; 3-lülises parallelimis näiteks on 2 esimest lüli harilikult omavahel sünonüümias, 3. vastandub neile: Näe palju, kuule palju, ära palju pajata. Rindlauseparallelismis on alatasa märgata mitmesuguseid kordusi. Need kordused saab tihti ära jätta, koondades rindlaused koondlauseteks. Mitte küll väga palju, kuid siiski esineb eesti vanasõnades ka koondlause-parallelismi: Tuli on hea sulane, aga paha peremees; Hunt sööb ja salgab; Armastust ja vaesust on raske varjata; Noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks; Kana laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamuse hääl kostab põrgu. "Hargneva predikaadiga" ja "hargneva subjektiga" koondlausete vahel on tegelikult põhimõtteline erinevus
Tekstiloomeoskuse õpetamine 34 kasutamist. Swanson jt (2005) toovad esile, et lapse jaoks probleemseid lausemalle peaks koostatavates tekstides esinema võimalikult palju. Sarnaselt NBLI metoodikale, kus teks- tid olid koostatud lähtuvalt lapse jaoks probleemsetest lausemallidest, on jutustuste koostamisel arvesse võetud lapse jaoks probleemseid lausemalle (põimlaused, rindlaused, mitme vabalaiendiga lihtlaused). Käesolevas töös on tekstide keelelise vormistamise juures arvestatud lapse võimete ja oskuste tasemega. Tegevustes kasutatavate tekstide jär- jestamisel võetakse aluseks, et õppematerjal oleks järjestatud põhimõttel lihtsamalt keeru- lisemale. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas töölõigus olid aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Mitmete autorite (Swanson jt
annaabi.ee 
