õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil,...
. , ? ? KEDA? MIDA? ( süüdistama) nägema teadma, lugema, armastama / (?) (?) (?) , (?) . / / . , . . , 1 - , . . . . . . ? . . . (eluta) EI MUUTU . (eluta) . . . . = . . . . - . (eluta) 2 - , . . . . . . ? - / - . . = . . . (elus) . . . (elus) 3 - , . . . . . . ? ? . . -/-...
, , . . . ? ? -, - -, - - - C - -, - - - - - - -, - - -, - - - - _______ - _________ - ________ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - ______ - _______ - ______ ? ? ? ! ...
Tegemist on vene keele käändega....
? ? ? ? v , v , v v , , v , , , , , c .. .. . -; - . -; - .. . -; - . -; - .. . - - . - - .... () . .... (). () .... . ... . ... . ... . .... () . . . . . . . . ...
2 - ? ? ? ? ? - , C - , - , , , -, , - , , - armastama - saatma - ootama / / / - saama - nägema - lendama / / / - minema - sõitma - võtma / , , / - kohtuma / ...
3 - ? ? - K, . kinkima kirjutama ostma / / / andma uskuma - lubama / / / rääkima helistama - abistama / / / ...
kääne - , . - ? , -? - ostma - tõlkima - saatma / / / - seletama - saama - maksma / / / - sisse lülitama - välja lülitama - valmistama / / / -? unustama armastama - nägema / /...
5 ? ? -töötama - saama, hakkama - olema - tegelema - huvi tundma - harrastama - tantsima - rääkima - tervitama - tutvuma - hüvasti jätma ...
SAAV KÄÄNE Kelleks? (?) Milleks? ( ?) Mis ajaks? ( ? ?) Saav = omastav + -ks Autojuhiks = autojuhi + -ks Saav kääne : 1. , ( muutuma , minema , saama , jääma , osutuma ..) Päevad hakkavad pikemaks minema. Selles koolis saab õppida õmblejaks, kokaks või kingsepaks. See osutus valeks. 2. Paul sai terveks. Mari jäi haigeks. Tuju läks heaks. 3. Raamat sobib kinkimiseks. Need seened on soolamiseks. Eduks on vaja visadust. 4. Referaat tuleb kooli tuua reedeks. Lõpetan eesti keele kursused suveks. 5. , : Ma sõidan ära nädalaks. Sõidame ekskursioonile kolmeks päevaks....
ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI...
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8...
v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6...
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Genitiv kne Der/das- asemele tuleb DES ja sonale loppu ES, kui on lhem sona voi kui lihtsalt ES ei sobi loppu, NT sonal HIMMEL, siis on S. NT- ein Geschenk des Himmels Die- asemele tuleb DER ja loppu ei tule midagi. NT- die Katze meiner Tante-. ...
Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani meridiaanide koonduvus on tõelise ja telgmeridiaani vaheline nurk Kaldenurk...
Need on eesmärgid, mille poole pole isegi mõtet püüelda. Tema tõttu sain ma sellele üritusele, kus sain projektijuhiga tuttavaks. - Eravestlus. Sõna tõttu kasutatakse negatiivses kontekstis. Läbi tema sain sellel üritusele. Mängus tehti igasugusi vigu.- Korvpalli trenn. Mitmuse osastava käändelõpu puudumine. Mängus tehti igasuguseid vigu. paljusid valesid igasuguseid tegusid Sõna "mesi" mitmuse osastav kääne . mesi- õige, mett-väär Ma ei tahtnud sellisest käitumisest kellegile rääkida.- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind. vahel- mõnikord/ vahest- ehk Ema käib vahel ka poes, mis asub lähemal./ Vahest läks ema poodi, mis asub kaugemal. küün- heinaküün/ küünid küüs- sõrmeküüs/ küüned...
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis...
K? ? ? kellega? millega? C ? C ? kus? kellega koos? Millega koos? . , , . , , . , , . , , koos/ . taga/ . ees . all/ . kohal/ . vahel/ koos kellegagi/ . ... ..... () ..... ...... () .......... .... () ..... ..... (k) . () . () . () . (k) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) (.) (.) (.) (.) (.) (.) ...
Ainsuses olevatel nimisõnadel on omastava käände lõpuks ülakoma + s (´s) Mary´s brother Mary vend Byron´s poems Byroni luuletused the cat´s tail kassi saba Mitmuse omastava käände moodustamiseks liidetakse s-lõpulistele mitmuses olevatele nimisõnadele ainult ülakoma (´) : my parents´ friend mu vanemate sõber the boys´ rackets poiste raketid Kui mitmuses oleval nimisõnal puudub lõpp -s, siis moodustatakse selle omastav kääne samuti nagu ainsuses olevatel nimisõnadel ülakoma + s (´s) abil: men´s suits meeste ülikonnad the children´s toys laste mänguasjad Omastava käände lõppu hääldatakse samuti nagu mitmuse lõppu. Omastava käände kasutamine inglise keeles on piiratud. Teda kasutatakse põhiliselt: 1) märkimaks kuuluvust mõnele elusolendile the man´s car mehe auto Mary´s books Mary raamatud the girls`room tüdrukute tuba my friends´names mu sõprade nimed...