Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme. Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Töösse on kaasatud kõikidest keele aspektidest kaks: keelestruktuuride testid ja lugemisoskuse testid. Keelestruktuuride testid võivad olla: · gap-filling · ordering words · word formation · error correction Lugemisoskuse testid võivad olla: · true/ false questions
, ., logo ja selgita oma ., valikut Mees-, nais- Nimisõnade Nimisõnad, mis ja kesksoos ning mitmuse esinevad ainult mitmuses olevate moodustamine mitmuses omadussõnade lõpud -/- , -/- see käände tähistab -/-/- üldiselt liikumist. -/-/- -/- ( , , ). ( , , ). (?) (,,). 1. , , . 2. , , 3. , ,
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb · Kass kõrtsis ei käi (-...
(lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!! · Erista liht ja liitlaused sh. rind ja põimlauset · Põimlausete + selle piirid · Lauselühendid ja lisandid · Otse ning kaudkõne
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokk...
Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23
N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB
Kui ainsus on U siis mitmus on E Mitmuse sisseütlevast (sse) kuni saavani (ks) I E hoolsaid hoolsais (seesütlev) E I võtame d ära ja paneme käände lõppu A UIE lõpp peab olema ID või LIKKE autosid ei saa õnnelikke õnnelikesse Omadussõnade võrdlemine algvõrre Ainsuse omastav Keskvõrre (e m) Mitmuse osastav I ülivõrre ( i m) (kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim vana vana vanem vanu vanim Kerge Kõrge Kõrgem Kõrgeid Kõrgeim vallatu vallatu vallatum vallatuid vallatuim
• Järgmistel võrdlusastmetel moodustatakse ülivõrde vormid genitiivi tüvest lõppudega – limus, -lima, -limum Algvõrre Ülivõrre Difficilis, e (raske, keer.) dificillimus, a, um Dissimilis, e (erinev) dissimillimus, a, um Facilis , e (kerge, lihtne) facillimus, a, um Gracilis, e (peen, õrn) gracillimus, a, um Humilis, e (madal) humillimus, a, um Similis, e (sarnane) simillimus, a, um !! Kui us-, a-, um-lõpuliste omadussõnade lõpule eelneb vokaal, moodustatakse võrdlusastmed liitvormiliselt määrsõnadega magis (rohkem) ja maxime (kõige rohkem). • Necessarius (vajalik) • Magis necessarius (vajalikum) • Maxime necessarius (kõige vajalikum) • Kuid... Antiquus (uus) – antiquior – antiquissimus, a, um Eritüvelised võrdlusastmed • Bonus, a, um (hea) melior, uis optimus, a, um • Malus, a, um (halb) peior, ius pessimus, a, um
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva kõvem; nõ...
sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m
Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi Asesõna tähendus võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa oled seda (aseomadussõna) raamatut juba lugenud? Asesõna liigid kontekstis kasutamise järgi Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased Isikulised asesõnad personaalpronoomenid esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses
3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. Vokaalivaheldus, milliseid sõnavorme moodustatakse, seaduspärasused. Vokaalivaheldus puudutab tüvevokaali. Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna Atüvi. Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Mitmuse osastava moodustamine. a muutub u; i; e u muutub e i muutub e e muutub i Neid reegleid kajastavad järgmised laused: Tuleb tige peni ja uriseb. Kui tüvevokaaliks on a, siis tuleb vaadata sõne esimese silbi vokaali. Kass kõrtsis ei käi. u Eks ämm söö kodus sütt. i a muutub eks väga arva. Sõnades tuba, uba, luba, muna, nuga. tants: tantsu > tantse väär: väära > vääri
s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala jalga, hamba hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan. Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks. Kujuvaheldus. Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba. 6) Käänded: Käände Küsimuse Näide nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3
· Flektiivsed keeled on need, milles väljendatakse grammatilisi tähendusi sõnatüvede sisestruktuuri muutmise teel. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes.
kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige- iga erakonnaliige , naised läksid oma meeste asju ajama- mehed läksid oma meesteasju ajama. 4)Sageduspõhimõte- sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek- kuuri minek, tööleminek- näitusele minek, 5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine. 6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu) Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku. Kokku lahkukirjutamise reegleid : 1) da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida ) 2) kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast
mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik ,,konvergentse" mõtlemisega. Seejärel hakkasid osalised täitma ankeeti, kus pidi hindama 10 erineva omadussõnaga (0-11 skaalal) oma gruppi ja siis teiste gruppi. Samamoodi pidi ka hindama teiste gruppi arvamust enda grupi suhtes. Omadussõnade seas oli näiteks ,,usaldusväärsed", ,,ülbed", ,,igavad" jne. Omavahel ei olnud lubatud osalistel küsimuste üle arutleda. Tulemused Kasutades osaliste täidetud ankeete, leiti uurimuses, et mõlemad, nii grupp A kui ka grupp B kaldusid hindama paremini enda gruppi, kui võõrast gruppi. See saavutati õpilastele sotsiaalse identiteedi loomise kaudu. Tekkisid konvergentse mõtlemisega grupp ja divergentse mõtlemisega grupp. Kontrollgrupp oli eraldiseisev ning seda ei mõjutatud.
mõtestada, tõlgendada ja sellele hinnanguid anda Võimaldavad kiiresti infot töödelda ja otsuseid langetada Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)?
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime saanud iseloomuliku omaduse järgi. Kloor, mis esineb lihtainena rohekaskollase gaasina, tuleneb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendabki „rohekat”, „rohekaskollast” või „kollakasrohelist”. Ka broom ja osmium on saanud nimetuse kreekakeelsete omadussõnade kasutamisel: esimene tähendab „haisu”, teine „lõhna”. Hõbe kannab ladina keeles nimetust argentum, mis on omakorda tulnud kreekakeelsest omadussõnast, millega tähistati „heledat” või „säravat”. Baariumile andis nimetuse mineraal barote/ baryta, millest metall saadi – mineraali enda nimetus tähendab aga „rasket”. Fosfori nimetus kirjeldab teda kui „valguse kandjat”, hapniku nimetus tähendab „happe tekitajat” ning vesiniku nimetus „vee tekitajat”.
Võõrsõnade tunnuseid on mitmeid. Tähed f, s, z, z; g, b, d sõna algul; pearõhk on järgsilbil; o on järgsilbil ning eesti keeles tavatud 5 häälikuühendid. Võõrsõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. (http://www.eki.ee/books/ekkr/). Omadussõnad väljendavad (asja) omadust, vormilt on neid kahesuguseid: käänduvaid ja mittekäänduva Omadussõnade analüüsimisel sain abi http://www.eki.ee/books/ekkr/ M5 ja L28. 6 1 Ajakirjanduslik tekst 1.1. Terminid 1.1.1 Sõnad 1.1.1.1 Sirp 1) dokkaader 2) film (17) 3) (rahva)film 4) (põhi)film 5) (noorsoo)film 6) filmi(käekiri) 7) dokumentaal- ja pseudodokumentaalkaader 8) linateos (4) 9) stsenaarium (2) 10) filmifoorum 11) süzee 12) levi 13) naisrezissöör 14) peaprodutsent
See näitab millised iseloomujooned vallanduvad millise tegevuse tagajärjel. Sõnavaraline hüpotees ja Cattell'i teooria Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele. Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama. Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on
Future Simple, Past Continuous, Present Perfect). - Enam kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; Unit 14-17 going-to tulevik. - Nimisõnad aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav Unit 1-4, 13 artikkel+loendamatu nimisõna; artikli puudumine; Unit 11, 12 enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma Omadussõnad Omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine Unit 8- 12 (as...as, more... than); so/such+omadussõna Asesõnad Siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade - absoluutvormid (mine, yours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no). Unit 16, 19, 20 Eessõnad Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enam Unit 3, 18 kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle). Arvsõnad
Tähelepanu äratavad ka geniaalselt välja mõeldud nimed nagu Kodak, Polaroid. Eestis on üsna levinud ka võõrsõnade kasutamine nimetustes. Nimetuse valimisel on hulk huvitavaid nüansse, mida arvestada aga kõige tähtsam on siiski terviklik kujund ja ettevõtte imago, mis valitud nimest lähtub. Kui nimi ja ettevõtte tegutsemine kokku ei lange, tekib tarbijas kohe tõrge. Reklaamtekstides esineb sõnaliikidest kõige rohkem nimisõnalinsi ja omadussõnu ning vähem pöördsõnu. Omadussõnade esinemine on loogiline, sest reklaamides tõstetakse esile toote häid omadusi.Uuringud, mis pärinevad üheksakümnendatest aastatest väitsid, et tol ajal kasutati Eesti reklaamides üsna vähe omadussõnu. Lausestruktuuri kohta tehtud uuringud toovad välja, et reklaamides on laused lühemad kui tarbeproosas. Kasutatakse rohkem loetelusid, fraase ja vähem täislauseid. Eriti torkab see silma raadioreklaamis, kus iga sekund maksab ning seetõttu jäetakse ülemäärane info ära.
Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine ainsuse osastava käände järgi: TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25
toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend. supletiivsus e
Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma
süsteemi kohaselt. [2] Erelti põhimõtteks on olnud, et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike eraldiseisev lepe ainult selle eriala tarvis, et muuta mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks. [2] Pikaajalise tava muutmiseks pole ei erialast ega keelelist põhjust. Uuendus toob suuri õigekirjaprobleeme, nagu ,,nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade kirjutamine, omadussõnade kirjutamine jm. Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik rakendada väljaspool stratigraafia tekste, sh muus oskuskeeles ja ,,Eesti entsüklopeedias". [2] Austus ei sõltu algustähest Paljudele inimestele on probleem, kas kirjutada ametinimetus või auaste suure või väikese algustähega. Kardetakse, et väike algustäht ei väljenda piisavat austust, lugupidamist ja ametlikkust. [3] 4
morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet
Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul. 11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat. 2) Kuum kliima. Mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt kuumadel suveõhtutel linnasisestes oludes. 3) Kitsad olud väikeses ruumis. Tunglemine 14. Miks mehed ja naised suhtlevad ja käituvad erinevalt?
Believe me! Take some bread! Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde please või kasutada could vormi. Please, take some bread! Could you be nice to your sister? Could you please be good? Omadussõnad Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost. the careful driver a stupid dog a terrible noise Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse er/-est. small smaller smallest short shorter shortest fat fatter fattest large larger largest Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse er/-est, y muutub seejuures i-ks. silly sillier silliest angry angrier angriest hungry hungrier hungriest
Believe me! Take some bread! Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde please või kasutada could vormi. Please, take some bread! Could you be nice to your sister? Could you please be good? Omadussõnad Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost. the careful driver a stupid dog a terrible noise Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse er/-est. small smaller smallest short shorter shortest fat fatter fattest large larger largest Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse er/-est, y muutub seejuures i-ks. silly sillier silliest angry angrier angriest hungry hungrier hungriest
tähenduste võrdlusi. 3 1. Värvinimetuste moodustamine Asta Õim kirjutab, et vaadeldes esmapilgul võrdlevalt eesti ja vene keele värvinimetusi, võib tunduda eesti keel värvide väljenduse poolest rikkamana. See on tingitud värvinimetuste erinevast moodustamisest eesti ja vene keeles. Eesti keeles kasutatakse värvinimetuste moodustamisel kõige tihedamini nimisõnade või omadussõnade liitmist värvinimedele. Vene keeles eelistatakse selle asemel tuletisi. (Õim 1983: 27) Värvide kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet: toon, intensiivsus ning värvi heleduse ja tumeduse skaala. Asta Õim kasutab artiklis samu dimensioone, et illustreerida, millist tähendust lisavad sõnad, millele liidetakse põhivärvitoonid. Näiteks värvinimetuses tulipunane lisab liide tuli värvile juurde intensiivsust ning õrn värvinimes õrnroosa annab
Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22 Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 23 Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27
Ebareeglipärase mitmusega sõnad ainsus mitmus Üldkääne man - mees men - mehed Omastav kääne man's - mehe men's - meeste LISTEN & REPEAT REPEAT 67 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre Omadussõnade võrdlusastmete moodustamiseks on 2 viisi: 1) -ER (keskvõrre) ja -EST (ülivõrre) lisamisel omadussõna lõppu, mida kasutatakse: 1-silbiliste omadussõnade puhul cheap cheaper cheapest odav odavam kõige odavam 2-silbiliste omadussõnade puhul, easy easier easiest mille lõpus on -y, kusjuures -y kerge kergem kõige kergem muutub -i
* põhiline ajavorm: lihtminevik * tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama * aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus) * Lause alus on aktiivne tegija. Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed, arvustused, dialoogid, teadustekstid jne) * autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine * nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine * vastandav või võrdlev ülesehitus * tingiv kõneviis * eitavad laused * omadussõnade rohkus * põhjuslikud sõnad: seetõttu, järelikult, niisiis, seega jne * võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage. Tekst 1. (1) Iga elujõulise nähtuse tunnuseks on eri suundadesse laienemine ja arenemine. (2) Sellest lähtudes kinnitab muuseumiliikide arvu kasv muuseumi kui nähtuse vajalikkust ja eluvõimet. (3) Paljud
AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid:
Wie viel?-Kui palju ? Wie viel wiegst du ? (kui palju sa kaalud ?) Wie viele?-Mitu? Wie viele Geschwister hast du ? (Kui palju õdesi-vendi sul on ?) Warum-miks? Warum ist die Banane krumm? (Miks on banaan kumer?) Wann?-millal? Wann ist dein Geburtstag? (Millal on su sünnipäev?) Welcher?-missugune?(der) Welcher Wochentag ist heute?(mis nädalapäev täna on?) Welches?-missugune?(das) Welches Foto magst du?(Missugune foto sulle meeldib?) Welche?-missugune?(die)Welche Musik macht Madonna? Omadussõnade võrdlemine-Komparation der Adjective Algvõrre-Positiv Keskvõrre-Komparativ(-er) Ülivõrre-Superlativ(-sten) schön schöner am schönsten nett netter am nettesten teuer teurer am teuersten jung jünger am jüngsten gross grösser am grössten
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia! wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend.
· organisatsioonikultuur. (Siirde 2011: 14) 2.3.1 Fiedleri mudel F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: · Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel. · Olukorra kontrollitavusest. · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. Fiedleri LPC- ankeet (Least preferred co-worker kõige vähem eelistatud kaastööline) määrab inimese orienteerituse ülesandele või inimsuhetele 16 vastandliku omadussõnade paari põhjal. Mida suurem on saadud lõpptulemus, seda enam on inimene huvitatud headest suhetest oma kaastöölistega. Madala tulemuse puhul on inimene eelkõige huvitatud tootlikkusest ja on seetõttu orienteeritud ülesandele. (Kotkas 1999: 172) 7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria Arvestab peale inim- ja ülesandekeskuse ka alluvate (järgijate) valmisolekut ehk tegutsemisküpsust, eristades nelja olukorda.
sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt)
käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva
need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega.
os) (nt.kõne+sid- kõnesid) 9.Lühikese mitm.osastava moodustamine 3.Lühike mitm.osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel. nt. B-tüvi kuuske - kuuski (TULEB TIGE PENI JA URISEB) e-i õnge - õngi kassi- kasse i-e pilti - pilte EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT. -i kändu kände KASS KÕRTISIS EI KÄI. -u u-e silmu silme lahja- a-tüvi(a.om) lahja, mitm.os. lahje -erand! 8.Omadussõnade võrdlusastmed 1.algvõrre 2.keskvõrre 3.ülivõrre *Keskvõrde saamiseks 2moodust: 1.A-tüvi+ m (nt.suure+m, puhta+m, rohelise+m) 2.tüvevokaali vahelduse teel A-tüvest+m nt. A-tüvi a-e halva -- halve+m -- halvem u-e loiu -- loie+m -- loiem *Ülivõrre 1.Kõige lisamise teel keskvõrdele (nt. kõige kollasem) 2.Lühike e. i-ülivõrre. Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav,lühikest ülivõrret moodustada ei saa! (nt
üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks. Vaidlusalusel juhul ei ole paraku sellega tegemist. Kuna tava on pikaajalin pole ei erialast ega keelelist põhjust, miks peaks tegema keelelisi ümberkorraldusi ,kuna uuendused tooks geoloogidele suuri õigekirjaprobleeme. Nagu näiteks nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade ja omadussõnade kirjutamine jm.Selleks ei näe vajadust üksgi geoloog. Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest. Õigekeele reeglid on mõeldud välja seleks et anda edasi õiget informatsioon vältimaks seda, et inimesed üksteisest mööda ei räägiks.Kud pahatihti tekib ikka probleeme samtähenduslike väljenditeda ja nii võivad tekkida mõned lahkhelid . Nagu näiteks võttes suurtähelise Rootsi kardinad kus läheveb segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine
sellist kirjakeelt, sest nad tahavad olla teistega sarnane ja mitte keelekasutuse poolest erineda. Üks põhjus, miks noored kasutavad sellist keelt võib olla ka see, et nad ei taha, et nende vanemad saaksid aru, millest nad teistega räägivad suhtlusportaalides. 2.2. Lauseehitus Suhtlusportaalides ei kasutata õigekirja reegleid. Tehakse palju õigekirjavigu, nt ahhab, erakortset, sis. Suulise kõne eeskujul kirjutatakse kokku lühikesed ühesilbilised sõnad ja väga palju kohtab ka omadussõnade kokkukirjutamist, nt armasmeeletult, armaskenanunnuparimaid, megagigakena, lahenummiarmazzcoolmusi. Häälduspärasust ning ökonoomust jälgitakse ka õigekirja järgi hääduspärasest erinevate inglise- ja eestikeelsete sõnade kirjutamisel, nt junou gripp`n` stuff; te piax kah proovima kui hia on panna windoosat kui iirt pole. Sõnad kirjutatakse rõhutatult, nt ailaavtätpiktör, ailaikit. Väga populaarsed on ka üneemid, mida kohta igalpool, nt aaaaaaaaavärd, irwwwww,
• Juhtlõik ei tohiks esitada liiga palju pisidetaile. See hägustab sündmuse tuuma ja teeb lisaks lause mõistmise raskeks. Vajalikud täpsustused tuleb anda uudise järgmistes lõikudes. Liigsete detailide väljaviskamiseks spbivad: täpse aja ümardamine; täpse koha üldistamine; pikkade ameti-ja asutusnimetuste lühendamine; täpsete üritusnimetuste lihtsustamine; kuupäeva asemel eile, täna; tarbetute allikate ärajätmine; tarbetute omadussõnade ärajätmine. Isikud ja nimed juhtlõigus Kolmas rühm käske ja keelde seotub inimeste, prganisatsioonide ja nende nimede kasutamisega juhtlõigus. • Sündmusele keskenduvas juhtlõigus ei kasutata tavaliselt nimesid va siis, kui isik või organisatsioon on üldtuntud. Kui on vaja kasutada vähe tuntud nime, siis panna juurde identifitseeriv info. • Kui sündmuses on kõige olulisem konkreetne isik, kes midagi ütles või tegi, või
annaabi.ee 
