röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta
mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja
Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja Tatevikarmeenlane, Niika sõbranna Armen Oganesjan armneenlane valge kassi maja peremees, Lala poeg Lilit Oganesjan e. Lala armeenalanna, teadmata kadunud, kolm last Niika, Ruben ja Armen ScotLaura endine poisssõber Kaur Laura sugulane, Kaarmani ja Helle poeg Teose sisu Eestisse tulek Peategelane on Laura, kes lapsepõlves asus elama koos oma vanematega Ameerikasse Nüüd kahekümnendates eluaastates tekib Laural suur tungiv vajadus Eestisse tagasi pöörduda Tema elu Ameerikas oli samal ajal ka ummikusse jooksnud (õpingud, armuelu) Teose sisu Laura on ettevõtlik, leiab omale kiiresti eluaseme ja töökoha ühe juhtiva päevalehe juures (seltskonna uudised)
Terviku leidmine Leiame terviku 1% kaudu. Näide 1. Laural on loetud raamatust 40 lehekülge. See on 20% raamatu lehekülgede arvust. Mitu lehekülge on selles raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%. Leiame arvu, millest 1% on 2. 100 · 2 = 200 Vastus. Selles raamatus on 200 lehekülge. Näide 2. Osa arvust on 12, osamäär on 0,5. Leiame selle arvu ehk terviku. 12 : 0,5 = 24 Vastus. Arv on 24. Näide 3. Liha kaotab keetmisel 35% oma kaalust. Kui palju peab olema toorest liha, et saada 2,6 kg keedetud liha? Keedetud liha on 2,6 kg, mis on osa toorest lihast. Meil on tarvis leida toore liha kogus, st leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg ...
ikka, kuid järgmisel momendil sõitis teose üks tegelastest ringi sellise autoga, mida kohtab vaid tänapäeva tänavatel. Sellest järeldan, et rohkem rõhku oleks pidanud panema filmi välisele ilmele, kuigi teose mõte saab siiski hästi edasi antud. Raamatu ja filmi erinevusi oli veel: filmis toimus tegevus Mustamäe asemel Lasnamäel, kuigi tuleb tõdeda, et tol ajal peeti ka Lasnamäge magalaks; Laural oli poja asemel tütar ning raamatus ei peksnud Theo lavastajat surnuks, vaid viskas ta lihtsalt hotellist välja. Arvan, et ,,sügisball" koos oma lihtsate inimestega on teos, mis püstitab meis palju küsimusi ja mõtteid. Mina pean raamatut paremaks, kuigi ka film oli väga huvitav. Mõlemaid võib hinnata väga kõrgelt.
Mati Undi raamatut lugedes olin ma pidevalt segaduses. Tegevus jooksis kuut täiesti erinevat liini pidi ja mu ainus mõte oli, kas see ükskord kuhugi välja ka jõuab ? Ja jõudiski. Väga huvitav oli näha, kuidas ühe peategelase surm tõi ülejäänud tegelased kokku. Veiko Õunpuu film oli aga veel segadusttekitavam. Minu jaoks oli suurim üllatus see, kui palju film ja raamat teineteisest erinevad. Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. Tuleb lihtsalt tegevust jälgida
Nad läksid Liisi tuppa, kuid Laura ei küsinud midagi. Liisi toas polnud mitte midagi, peale voodi ja voodi riiete. Laura küsis üllatunult: ,,Miks need kastid siin on ja miks sul midagi siin ei ole, remonti hakkate tegema?" ,,Ei," ütles Liis, ,,Me kolime ära, kui reisilt tagasi tuleme." Laura ei osanud selle peale midagi öelda ja jooksis välja. Ta tegi pargile tiiru peale ja tuli tagasi Liisi juurde. Helistas uksekella. Liisi ema tuli uksele vastu. Ta nägi, et Laural olid pisarad silmas ja lasi tal tuppa tulla ning saatis Liisi tuppa. ,,Sa ei saa mulle nii teha, et lähed lihtsalt minema. Miks sa mulle varem ei öelnud?" küsis Laura nuttes. Liis läks Laura juurde ja kallistas ning ütles: ,,Mulle tuli ka se üllatusena eelmine nädal ja ma tahtsin sellest sulle rääkida, kuid ma ei olnud valmis selleks." Äkki muutus Liis rõõmsamaks, pühkis pisarad ära ja küsis: ,,Te ei lähe ju väga kaugele? Me saame ju ikkagi kohtuda?"
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
diivanil telerit ning jõi natukene serrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega
Kord aga ei tulnud Meding mitte tema pärast majja. See juhtus hoopis krahvitütre Laura tõttu. Selgus, et tüdruk oli oma vankriga alla ajanud sandipoisi, kes võis eluajaks vigaseks jääda. Doktor noomis süüdlast päris kõvasti ja lahkus siis. Sellest ajast saati vihkas Laura Medingit. Juba tema pilk tundus jube. Järgmisel päeval läks tüdruk sandipoisi juurde ja käskis tema emal talle paremat sööki osta. Kuna doktor nägi, et krahvitütar siiski muret tundis, sai ta aru, et Laural on vaatamata kõigele hea süda. Palmerite majas toimus pidu - krahviproua Dorothea sünnipäev. Krahv kutsus sinna ka Medingi, kuigi teised külalised olid palju kõrgemast seisusest. Mees oli ikkagi tema poja elu päästnud. Selle pärast oli isegi Laura talle tänulik. Meding tahtiski tüdrukuga rääkida, kuid too käis vaid parun Lammerheimiga ringi. Varsti pärast pidu tuli ka kihlus. Enne seda aga käis doktor Lauraga rääkimas ja palus tema kätt. Isa oli
vastavat sõna. Seega sõna oli lapse passiivses sõnavaras olemas, kõne mõistmine oli ekspressiivsest kõnest oluliselt parem. Üksikhäälikutena olid olemas kõik häälikud (välja arvatud R), kuid sõna järelekordamisel või nimetamisel moondus sõna häälikstruktuur. Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O'Connor'ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima „Õnne! Õnne kogu eluks!”, mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom’i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O’Connor’ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane – ta võiks päästa Tom’i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul – just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim’ile saladuse, et tal on siiski
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O'Connor'ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski
antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago muutis kuulsaks sonetižanri (enamjaolt armastusluuletus, 14
telerit ning jõi natukene šerrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele – nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega
diivanil telerit ning jõi natukene serrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega
Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär ...
linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.“ Romaanil süžeed otseselt ei ole. Tegelased elavad omas maailmas, puutudes mingil määral ka kokku. Romaani peamine märksõna on üksindus. Kõik tegelased olid üksiklased. Laural oli ka poeg Peeter, kuid temagi elas oma pojast mööda ja oli ikka üksildane. Tegelased olid justkui kapseldunud oma eludesse ning tegelesid oma probleemidega. Ka eelpool nimetatud Unduski arvamusartiklis loeb välja, et Mati Unt oli üksik Unt. Tal oli küll sõpru, kes tal külas käisid, kuid sellega ühtlasi sõprus ka piirdus. Ühegi naisega, kellega ta elu jooksul kokku puutus, ta lõplikult kokku ei jäänud. Undusk iseloomustab Unti ja tema
Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees, kellega Osvald ei ole arvestanud. Mees pakub Rolandile raha - miljard dollarit Laura armastuse eest. Algab mäng tegelaste mõistuse ja tunnete proovilepanekuga, mille käigus müüakse ning ostetakse armastust; tehakse mõistetamatuid kokkuleppeid; usutakse usutamatut ega nähta kõige lihtsamat. Teravmeelse dialoogi ja ettearvamatu sündmuste käiguga loos näeme, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ning eesmärke.
Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu kraam tema taskutest kuulus talle, lasti tal lõpuks minna. Lelet läks haiglasse Alexi juurde. Seal olid Laura ja Gerri. Nad ütlesid, et asi oli Alexi südames. Kui poiss lõpuks toibus lasti noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda. Leleti maailm varises hetkega kokku. Ma oleks vist aknast alla tahtnud hüpata. Ma ei oleks suutnud kuulata, kuidas mu eluarmastus kellegi teisega abielluda kavatseb. Kuid Lelet võttis seda üsnagi leebelt. Lelet sai narkootikumide omamise eest karistuseks kaks aastat vangistust. Tänu sellele kohtas ta Karli. Meest, kes temast raamatu pidi kirjutama. Kuid temani jõudis
Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema. 2. stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti.
- Maurer tundis rõõmu lihtsatest asjades nagu nt lehm annab piima, troll sõidab oma liinil jne - Kaks miilitsat pidasid Maureri kinni, küsisid dokumenti, mis mehel koju oli jäänud, leidis põuetaskust pildid, mida politsei vaatas ja mehega võrdles, lõpuks lasid tal minna - Maurer suhtus ustesse imelikult, eriti klaasustesse kust ühel peol jamaikalane oma eesti meelsust tõestades läbi jooksis kogemata, peale mida Maurer neid kartma hakkas - Välgu ajal võpatas Laural teleripilt, imes serrit, sõi kompvekki peale, vaatas filmi Bristol, filmi lõppedes sättis end magama, öösel oli linn vaikne, mõtiskles filmi üle ja leidis, et kunst ei ole elu kopeerimine, tunded, mõtted, mälestused segunevad ühtseks tervikuks - Sveitser Theo tegi tööd, mis soodustas inimeste tundmaõppimist, tema arvates inimene tavaline ja tema kohta raske midagi öelda, kaine peaga ei teretatud, oldi üleolevad,
toonud. Eero käis ja nautis kunstilisi objekte linna lähedal. Tal endal oli saatja aadress, kuid puudus saaja aadress. (This is about luuletused) 2 (August Kask) Räägitakse juustest. 3 (Maurer) Räägib linnast ja selle ajaloost + vabaplaneeringuga Mustamäest. 4 (Laura) Räägitakse Laurast. Ta arvas, et Eesti on liiga hall ja roheline. Talle meeldis, kui mehel oli kollane portfell. Kunagi oli tal mees, kuid siis nad läksid lahku. Laura kolis tädi juurde. Pärnus - poiss käis paar korda Laural külas, tutvustas teda lavatöölisele (Sven) ja siis tüdines Laurast. Svenile meeldis laura, ronis Laura aknast sisse ja võttis ta süütuse. Laura mõtles, et tal on nüüd mees. Kuu aja pärast tuli välja, et Laura oli rase. Mees sai pahaseks, kuid “aumehena” ta abiellus Lauraga (Laura oli 22). 2 aasta pärast oli mees koguaeg purjus ja esitas Laurale perverrseid nõudmisi (Laura algul tegi neid, aga siis enam ei tahtnud).
Laura. ROLAND: Ma tean. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk
(Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
Mida ta otsustas siis teha? Miks otsustas kass trenni teha? Trenni. Kas kassi soov täitus? Et ta kiiremini Mis sa arvad, kuidas õnnestus kassil hiir joosta jaksaks. lõpuks kätte saada? Ta tegi plaju trenni Laural eesmärk- ja muutus põimlause, Mis sa arvad, miks Riugas paksuks läks? tugevamaks. põhjuspõimla use skeemid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
