ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1
bezüglich, dank, durch, für, gemäß, infolge [in Folge], kraft, laut, mangels, mit, mittels, nach, seitens, trotz, über, um, um - willen, unbeschadet, ungeachtet, unter, von, vor, wegen, zu, zufolge PRÄPOSITIONEN MIT AKK. ODER DAT. WO? Kus? ( paigalolek) + Dat. WOHIN? Kuhu? (liikumine, suund) + Akk. an juures,ääres,alalütlev (am Meer) an juurde, äärde, alaleütlev ( an den Fluss) auf peal, alalütlev (auf dem Stuhl) auf peale, alaleütlev ( auf den Mond) hinter taga ( hinter dem Schrank) hinter taha (hinter den Vorhang kardina taha) in seesütlev ( In dem Wald) über kohale (über die Wolke) neben kõrval (neben dem Baum ) unter alla ( unter das Buch) über kohal (über dem Tisch) vor ette ( vor das Bild
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7. siilile allatiiv alalütlev 8. siilil väliskohakäänded adessiiv konkreetsed alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal
2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14
Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni
2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on
Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse? h+tüvevok.+n -hin Kuhu? -seen -siin 6. Seesütlev Kelles? -ssa -i -ssa (inessiiv) Milles? -ssä -ssä Kus? 7. Seestütlev Kellest? -sta -i -sta (elatiiv) Millest? -stä -stä Kust? 8. Alaleütlev Kellele? -lle -i -lle (allatiiv) Millele? Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus
Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele
Eessõnad Präpositionen Akk + Dat Akk Dat Osastav Alaleütlev Wen? - Keda? Wem? - Kellele? Millele? Was? - Mida? Wo? Kus? (Wohin? - Kuhu?) Der den Der dem Pl die - den Das das Das dem (va -n -s lõpp) Die die Die - der an
Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele
kahekordistumine) 5. Seesütlev: kelles? milles? -s pesas, suures, maas pesa/des, suur/tes, maa/des -st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6. Seestütlev: kellest? millest? maast maa/dest VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele? -le pesale, suurele, pesa/dele, suur/tele, maale maa/dele 8. Alalütlev: kellel? millel? -l pesal, suurel, maal pesa/del, suur/tel, maa/del -lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9
seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest? õnneliku/st lamba/st õnnelikku/de/st millest? lammas/te/st kust? e õnnelike/st lamba/i/st alaleütlev kellele? õnneliku/le lamba/le õnnelikku/de/le millele? lammas/te/le kuhu? e õnnelike/le lamba/i/le alalütlev kellel? millel? õnneliku/l lamba/l õnnelikku/de/l kus? lammas/te/l e õnnelike/l lamba/i/l
NOMINATIV nimetav wer? was? kes? mis? GENITIV omastav wessen? kelle? mille? DATIV alaleütlev wem? kellele? millele? AKKUSATIV osastav wen? was? keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N
NOMINATIV nimetav wer? was? kes? mis? GENITIV omastav wessen? kelle? mille? DATIV alaleütlev wem? kellele? millele? AKKUSATIV osastav wen? was? keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3
, ? minule?(minu jaoks?) - Puhkus on vajalik edukaks , - . tööks. ? ?, - Laual on lillevaas. . . .. omastav - kelle jaoks? milleks?Näitab isikut jaoks,alaleütlev, või esemet,kelle/ mille jaoks tege- saav . vus on suutatud. 6. Õpilastel on hea elu. . .. alalütlev. ? kellelt? Väljendab kuuluvust. 7. - - Ta tuli ilma seltsimeheta. Ma joon teed suhkruta.
1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta
o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev -le nt laps’i alalütlev -l o S-laadivahetusega sõnad on erandlikud. Nt köis-köiˇt, alaltütlev -lt „t“ tuleks seal poolitada. saav -ks o Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal, rajav -ni
ainsuses ja mitmuses) -sse või lõputa pesasse e pessa Seesütlev Kellest? Millest? Kust? Alaleütlev emale, -l Kellelt? Millelt? põõsastelt Kust? 2. Igas reas on ainult kolm sõna nõutavas käändes. Kriipsuta ülejäänud läbi.
Omastav minun sinun hänen meidän teidän heidän Akusatiiv minut sinut hänet meidät teidät heidät Osastav minua sinua häntä meitä teitä heitä Sisseütlev minuun sinuun häneen meihin teihin heihin Seesütlev minussa sinussa hänessä meissä teissä heissä Seestütlev minusta sinusta hänestä meistä teistä heistä Alaleütlev minulle sinulle hänelle meille teille heille Alalütlev minulla sinulla hänellä meillä teillä heillä Alaltütlev minulta sinulta häneltä meiltä teiltä heiltä Saav minuksi sinuksi häneksi meiksi teiksi heiksi Olev minuna sinuna hänenä meinä teinä heinä Ilmaütlev minutta sinutta hänettä meittä teittä heittä Harjutus 6
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega
- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind. vahel- mõnikord/ vahest- ehk Ema käib vahel ka poes, mis asub lähemal./ Vahest läks ema poodi, mis asub kaugemal. küün- heinaküün/ küünid küüs- sõrmeküüs/ küüned Sõnad ja nendega kaasnevad käänded sarnanema- kaasaütlev kääne tuginema- alaleütlev kääne baseeruma- alalütlev kääne Lõpetuseks võin öelda, et proovin inimesi alati parandada ning samas ise ka vigu vältida. Eesti keel on pidevalt muutumas ja lisandub uusi reegleid. Õpilastel on selle kohta käivat informatsiooni palju lihtsam ja kiirem vastu võtta, kui vanematel. Noored on Eesti tulevik ning kui meie neid reegleid ei õpi siis kes õpib ?
nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana
Kui nad olid pool tundi prügilas kõndinud läksid kolm Naod hulluks ja hakkasid karjuma. Nende kolme nimed olid: Tegusõna Nao, Nimisõna Nao ja Omadussõna Nao. Kui kolm Naod oli hullumajja viidud ,jalutasid teised kooli õpilased edasi. Kui eksikurisoon läbi sai istusid kõik tagasi bussi ja sõitsid tagasi kooli. Järgmisel päeval ei läinud üksiki Nao kooli, sest 14 Naod jäid haigeks ja nende nimed olid: Nimetav,Omastv,Osastav ,Sisseütlev,Seesütlev,Seestütlev Alaleütlev,Alalütlev,Alaltütlev,Saav,Rajav,Olev ,Ilmaütlev ja Kaasaütlev. Ja üks oli oma iseloomu muutnud endisest heasüdamlikust Naost oli saanud kuri ja õel Nao, tema nimi oli Sidesõna Nao. Ühel päeval mõtles Sidesõna vallutada linna. Ta alustas koolist, kus ta vallandas kõik õpetajad ja hakkas ise lapsi õpetama. Sidesõna õpetas neile kuidas joosta,kuidas teha koerust,kuidas varastada jne. Järgmisena vallutas ta poe kus ta hakkas müüma ainuld halbu asju
nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana
Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil. Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei
*Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata
sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus:
Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne.
Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna
Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen? (mehe) (naise) (lapse) Omastav kelle?mille? Dativ wem? Dem Mann Der Frau Dem Kind Den Büchern Alaleütlev (mehele) (naisele) (lapsele) kellele?millele? Akkusativ Den Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wen?was? (meest) (naist) (last) Osastav keda?mida? 3 Nimisõnade sugu Meessoost (der) -er: der Fahrer -ler: der Künstler -ner: der Redner -ling: der Fremdling Naissoost (die) -ei: die Bücherei -in: die Lehrerin
Märgendid, kus sõna terminina kasutatakse (nt. MAJ-majandus, BIBL- raamatukogundus). Looksulgudes sõnad, mida soovitatakse vältida (näiteks laenutus+fond). Geeni+fond=geno+fond st võrdväärsed keelendid 13. Kuidas on vorm, mis vastab küsimusele kuhu? Soome linna Lappeenranta nimest? Soome linna Lappeenrantasse 14. Kuidas häälduvad prantsuse nimed Jaques, Boileau, Rabelais ja Pasteur? Moodusta neist ainsuse osastav ja alaleütlev kääne? Jaques -[zah] Jaques`i (osast. k) Jaques`ile (alaleütl.) Bolileau - [bual'oo] Bolileau`d (osast. k )Bolileau`le (alaleütl.) Rabelais -[rablee] Rabelais`d (osast k.) Rabelais`le (alaleütl.) Pasteur- [pastöör] Pasteur`i (osast, k) Pasteur`ile (alaleütl.) 15. Kas on õige ja, jaa või jah? Jaatussõnad on jaa, jah.
genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele? alalütlev siili/l 8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11.
nimetav 13 37,1% 2 4,7% 89 57% omastav 7 20% 8 18,6% 26 17% osastav 2 5,7% 3 7% 5 3% sisseütlev - - 1 2,3% - - seesütlev - - - - - - seestütlev - - - - 2 1% alaleütlev - - 1 2,3% 15 10% alalütlev - - 1 2,3% 7 5% alaltütlev - - 1 2,3% 2 1% saav - - - - 2 1% rajav - - - - - - olev - - - - - -
15. . Omastav kääne. 16. 16. ? Kas viis pluss või kaks miinus? 16. .... - Ära vaata mehe mütsi! 16. ? ? ? Kus? Kuhu? Kust? 17. 17. , , , . Elutähtis küsimus ehk raha, raha, raha. 17. . Su neljajalgsed sõbrad. 17. , . Meie oma, teie oma. 18. 18. , . Tee tööd tööajal, aja juttu jutuajal! 18. , , ! Mul on käed, jalad ja pea. 18. . Alaleütlev kääne. 19. 19. ? ! Mis viga? Räägi! 19. ... . - ...vaata meest ennast!.. 19. . Kaasaütlev kääne. 20. 20. ! Aitäh komplimendi eest! 20. . Hakkaks õige ehitajaks.. 20. . Tegusõna olema tulevik. - . Vene-Eesti sõnastik. - . Eesti-Vene sõnastik. TÄHESTIK. , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 1.
annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV AINSUS MITMUS DE-MITMUS VOKAALMITMUS Nimetav - d
kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): koera koeri · Eesti keeles on 14 käänet: 1. Nimetav Kes? Mis? Nt: laps 2. Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid):
tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega
• ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3
Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga
annaabi.ee 
