SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL (0)

TARTU ÜLIKOOL
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND
ERIPEDAGOOGIKA   OSAKOND
Diana Pabbo
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE 
LAPSE NÄITEL
Magistritöö
Lisa 8
Juhendaja :  Marika  Padrik 
(PhD) eripedagoogika
Tartu 2014
Hea lugeja, 
Käesolev    metoodika   on   koostatud   seitsme   aastase    alakõne    III   astmel   oleva   lapse 
tekstiloomeoskuste  arendamiseks . Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks 
ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi-
ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. ( Brown 2001).  
Mitmed autorid on esile  toonud  ( Karlep , 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub 
lapse juhtivaks psüühiliseks  protsessiks   mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak-
kab   kujunema   kõne   reguleeriv-planeeriv   funktsioon.  Seetõttu   võib   arvata,   et   alates   viiendast 
eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. 
Mitmed   autorid   (Westby,   it,   2002,   Karlep,   2003)   soovitavad   jutustamise   õpetamisel 
materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu-
letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et 
pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti  koostamiseks . Seeriapiltide kasutamine  võimal-
dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see 
tekstide sisulist ja  keelelist   analüüsi ning  tekstiloome   harjutamist (Karlep, 2003).       Käesoleva 
magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. 
Karlep (2003) toob välja, et  kuuldud  teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on 
lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Ka annab vahendatud jutustus lap-
sele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse võrreldes vahen-
damata  jutustusega (Botting,  2002). Ka käesolev magistritöö  kasutab tekstiloome  oskuste  aren -
damiseks vahendatud jutustusi. 
Toetudes   mitmete    autorite    välja   töötatud   metoodikatele   (Vorobjova   1988,   2006;   Karlep 
2003),   mida   iseloomustab   hea    psühholoogiline    ja   psühholingvistiline   põhjendatus,     koosneb 
käesolev metoodika  tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks  osadeks : (a)  sissejuhatav  tegevus, b) 
Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega,  c) töö pildiseeriate järjestamise 
ja   sisu   analüüsiga,   (d)   töö   jutustuse   makrostruktuuriga   ja   lausemallidega,   (e)   töö   jutustuse 
mikrostruktuuriga   ja   lausemalligaja   (f)   kokkuvõtvad   tegevused.  Sissejuhatavates   tegevustes   on 
kolm   tegevust.   Järgnev   osa,   analüüs   ja   järjestamine,   koosneb   6   tegevusest.     Töö   keelelise 
sidususega   hõlmab   5   tegevust.   Samuti   on   5   tegevust   tööks   lausemallidega.       Kokkuvõtteks, 
järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. 
Õpetamine    algab   sidusa   ja   tervikliku   teksti   äratundmise   oskuse   kujundamisega.  Karlep 
(2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste  teadvustamiseks  õpitakse teksti äratundmist (eristamine 
teistest   keeleüksustest,   nagu   sõna,   lause),   sidusa   ja   tervikliku   teksti   eristamine   mittetäielikust 
tekstist, teema-reema seoste  märkamine  (kellest? millest? mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade 
kasutamist.  Et   lapsel   tekiks   ettekujutus   sidusast   ja   terviklikust   tekstist   ning   oskus   neid   ka   ise 
koostada,  luuakse  lapsele korrektsed tekstinäidised. 
Sisu analüüsi ja pildiseeriate  järjestamist  nõudvas osas on aluseks  Traumanni  (2009) ja 
Swansoni   jt   (2005)    uurimustööd .     Kujundatakse   oskust   järjestada   pildiseeriat,    järgides  
tekstigrammatikat.     Järgneb   analüüs,   mille   raames   sooritatakse   semantilist   või   keelelist 
verifitseerimist   nõudvaid   ülesanded,   muuteoperatsioone   nõudvaid   ülesandeid,     lause   lõpetamise 
ülesandeid.   Pildiseeriad   järjestatakse,   arvestades   sündmuste   ajalist   ja   põhjus-tagajärg    seoseid . 
Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus,  keskpaik , 
lõpp).
Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest 
võetakse eeskuju  töölõigus , kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel-
gitatakse, millistest osadest koosneb sidus  jutuke , ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse 
Narratiivi Hindamisskaalast NHS  (K. Mäesaar, M. Hallap , M. Padrik). 
Metoodika  koostamisel  arvestatakse  teadlikkuse  põhimõttega, st  lapsele teadvustatakse 
tekstiloomeks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Oluline on, et 
laps teadvustaks endale, et jutustuse alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuspaika ning aega;  jutus -
tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus  algatab  järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo-
tiivid ning milline oli tegevuse tulemus, ning jutustuse lõpus märgitakse ära, mis tulemus  saavutati 
ning tegelaste  emotsioonid  lõpuks. 
Tekstide keelelise  vormistamise juures arvestatakse    lapse võimete  ja oskuste tasemega. 
Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite 
(Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi.   NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste 
sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on 
pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset  lause-
malli .  Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse  prob -
leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega 
lihtlausete kasutamine iseseisval jutustamisel).
Mitmed autorid on  rõhutanud , et  õppetegevused  oleksid lapsele jõukohased ning  toimuks  
raskusastme järk-järguline tõus (Traumann, 2009; Karlep, 1998, 2003). Käesoleva töö õppetege-
vuse planeerimisel lähtutatakse  süsteemsuse  ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga 
järgnev töölõik oleks eelmisele  loogiliseks  jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks  korrata  eelmises 
omandatut. 
         Arvestades lapse  vanust , planeeritakse õppetegevused mänguliseks,  õppematerjali  esitamine 
materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv  motiiv . Õppematerjali 
paremaks   kinnistumiseks   planeeritakse     tunni   lõppu   kokkuvõte   ning   uusi   tegevusi   alustatakse 
kordamisega,   kus   meenutataks   eelmises   tunnis   õpitut   ning   aktiviseeritakse   teadmisi   uueks 
tegevuseks.  
            Õppetöös  kasutatakse  vahenditena 5 pildist koosnevaid  pildiseeriaid, pildiseeriate juurde 
koostatud   jutustusi,   lause-   või   sõnanoope,   mänguasju.   Ajaliselt   kestab   iga     tegevus   ehk 
akadeemiline  tund 35-45 min. 
Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.
(3 tegevust)
Sissejuhatavas tegevuses häälestatakse laps  eelseisvaks kõnearendustööks ning selgitatakse 
talle   eeloleva   töö    vajalikkust    ja   sisu.   Sissejuhatavas   tegevuses   pööratakse   lapse   tähelepanu 
tekstigrammatikale  (sissejuhatus,  algatav   sündmus,  konflikt/lahendus,   lõpp),   huvitava   loo 
tunnustele, keelelistele komponentidele.  Kuuldud jutustuse põhjal analüüsitakse jutu komponente 
(millest koosneb jutustus, millest jutustuses peaks rääkima).     Lapsel lastakse jutustada eelnevalt 
analüüsitud lugu.
Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.
1. tegevus.
Teema: Rattalugu. Sidusa teksti makrostruktuuri osade (sissejuhatus, algatav sündmus, tegevus ja 
selle tulemus, lõpp (kokkuvõte ) teadvustamine
Eesmärk: 
 1. Laps  nimetab täiskasvanu toel, millistest osadest on üles ehitatud sidus jutuke (sissejuhatus, 
algatav sündmus, tegevus ja selle tulemus, lõpp) 
2.Laps lõpetab teksti sisu alusel eesmärki väljendavaid põimlauseid, kasutades sidendit et.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Häälestamine ,  Räägin sulle ühe loo. 
teadmiste 
Kõndisin   eile   mööda   tänavat,   kui   äkki 
aktiviseerimine
komistasin. Ma komistasin nii õnnetult, et 
kukkusin  pikali . Mul oli  pisar  silmas, sest 
ma sain väga haiget. Ma kartsin, et teised 
inimesed   hakkavad   nüüd   mu   üle    naerma . 
Aga siis tuli üks vana naine, kes aitas mu 
püsti.   Ta   oli   väga    mureliku    näoga.   Ma 
tõusingi üles ja tänasin vanatädi. Seejärel  
kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin  Laps kuulab
edasi.
Laps vastab 
  Millised   tegelased   olid   minu    loos ?   Mis   küsimustele
minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida 
vanatädi tegi? Mis sa  arvad , miks ta mind 
aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin?
Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt 
või mõtlesin ma selle välja?
Kas   sinuga   on   kunagi   midagi   sellist  
juhtunud?
Või on mõne sinu  tuttavaga  midagi taolist  
juhtunud?
Mina   rääkisin   sulle,   mis   minuga   juhtus.  Laps jutustab. 
Esitan  
Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. 
toetavaid 
ja 
Millised tegelased olid sinu loos?
suunavaid 
Kellest   või   millest   saab   veel    lugusid  
küsimusi , 
lapse 
jutustada?   Mõned   lood     on   päriselt  Muinasjutu 
jutustust ei 
toimunud,   teised   aga   on   inimeste   poolt 
paranda.
tegelastest, 
välja   mõeldud.    Muinasjutud    näiteks   on  loomadest, inimestest
välja mõeldud.
Me   hakkamegi   nüüd   ilusate    lugude  
jutustamist  õppima. 
Põhietapp
Mis sa arvad, mis   peaks jutus olema, et 
1. Vestlus
sündmused, põnevad 
seda oleks huvitav kuulata? Mis teeb jutu  tegevuskohad, vahvad 
huvitavaks? 
tegelased vms
nõiad ,
 
võlurid, 
Millised tegelased on vahvad? 
loomad jne. 
Tegelased võivad seigelda tänaval, metsas, 
merel või suisa pilve peal. 
Huvitav   jutt   õpetab   meile   midagi.   Me 
saame teada, kuidas on õige käituda. Või 
räägib   lugu   sellest,   milline   käitumine   on 
sobimatu/kuidas ei tohi käituda.
Nüüd jutustavad sulle loo  tibu  ja  kana . Üks 
oskab   jutustada    ilusat    lugu,   kuid   teine  
mitte.   Kuula nüüd, mis tegelased on meie 
järgmises   loos.   Pane   tähele,   kus   nad 
tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes 
oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 
2.“Rattaloo” 
Uku läks  rattaga  sõitma. Ta sõitis ja aina 
Laps kuulab.
teksti esmane 
sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja 
tajumine . Igava 
jutu tunnnuste 
kui ta surnud pole, sõidab Uku siiani 
sõnastamine 
rattaga (tekst1).
täiskasvanu 
poolt
Kas oli huvitav lugu?
Kes oli selle loo tegelane?  Kas said teada, 
millal tegevus toimus?
Kas said teada, kus ta sõitis?
Mis juhtus?
Millega lugu lõppes?
Kokkuvõte: tibu jutustas loo. Ta ütles ainult 
seda, kes oli tegelane ja mida ta tegi. Aga 
tema jutt oli igav, sest me ei saanud teada 
miks Uku sõitis rattaga, kus ta sõitis ja 
millal ta rattaga sõitis. 
Nüüd jutustab sulle kana. Mõtle, kas 
järgmine jutt on huvitavam või igavam kui 
eelmine . 
(tekst2)
3. 
Mille poolest oli see jutt teistsugune? Kas 
Laps vastab 
Sisutaastavad 
küsimustele.
oli huvitav või igav? Miks?  Kas me  saime  
küsimused – 
Huvitava jutu 
teada, millised tegelased on selles loos? 
tunnuste 
Mis tegelased olid? Kas me saime teada, 
sõnastamine 
täiskasvanu 
millal Uku sõitis rattaga? Millal ta sõitis? 
toel 
Kas me saime teada, kus Uku sõitis? Kus 
Uku sõitis? Kas me saime teada, mis 
Ukuga juhtus? Mis temaga juhtus? Kas 
saime teada, miks Uku kukkus? Miks ta 
4. Igava ja 
kukkus?
huvitava jutu 
võrdlemine 
Kas see jutt oli huvitavam kui eelmine või 
täiskasvanu 
igavam? Miks?
toel
Kokkuvõte: Huvitav jutt ongi selline, kust 
me saame teada,  millal, kus ja kellega 
tegevus toimus. Juhtub  midagi huvitavat, 
kummalist  või põnevat.
5. Teksti 
On tähtis, et  laused on jutus õiges 
teistkordne 
järjekorras, sest muidu ei saa aru, millega 
tajumine: 
lugu algab, mis  vahepeal  toimub ja millega 
pildiseeria 
lugu lõpeb. 
järjestamine 
Siin on selle jutu kohta pildid. Pane laual 
eelnevalt 
olevad pildid õigesse  järjekorda .  Tubli . 
kuuldud jutu 
Vaatame pilte lähemalt.
alusel, teksti 
1. Siin on esimene pilt. Kuula, mida ma 
teistkordne 
räägin esimese pildi kohta. 
esitamine 
Oli   ilus   suvepäev.   Uku   tahtis   rattaga  
õpetaja poolt 
sõitma   minna.   Isa   aitas   Ukul   ratta   õue 
lõikude kaupa 
Laps kuulab ja vastab  Õpetaja 
(üks lõik 
tuua.   Poiss   pani   kiivri   pähe     ja   alustas   küsimustele
kordab  
vastab ühele 
lapse lause 
sõitu.
pildile) + 
kasutades 
analüüs
Missugune oli suvepäev?
sidendit et. 
(produktsiooni- Mida aitas isa Ukul teha?
strateegia)
Miks isa aitas Ukut?
Milleks oli Ukul ratast vaja?
Miks peab rattaga sõites kiivrit kandma?
Mida hakkas Uku tegema?
2. Siin on teine pilt. Kuula, mida ma räägin 
teise pildi kohta. 
Eemal märkas Uku oma sõpra Martinit, kes 
talle rõõmsalt lehvitas. Uku lehvitas vastu 
ega    pannud    tähele   ees   olevat   suurt   kivi. 
Uku   ei   jõudnud   pidurdada     ning   kihutas  
suure  hooga  vastu kivi. Küll see oli  valus  
kukkumine !
Keda märkas Uku?
Miks hakkas Uku lehvitama?
Miks Uku kukkus?
Mida ei jõudnud Uku teha?
Miks peab rattaga sõites olema ettevaatlik?
3. Nüüd jutustan sulle kolmanda pildi 
kohta. Uku sai kõvasti haiget ja hakkas 
nutma . Tema põlv  ja küünarnukk  olid 
verised. Ka Martin oli Uku kukkumist 
näinud. Kohe helistas ta Uku isale  ja kutsus 
abi.
Miks hakkas Uku nutma?
Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga?
Milleks oli Martinil telefon kaasas?
Miks hakkas Uku nutma?
Milleks helistas Martin Uku isale?
4. Kuula mida ütlen  neljanda pildi kohta. 
Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta 
puhastas  poisi  haavad ja pani plaastrid 
peale.
Mida tundis isa?
Miks oli isa ehmunud?
Milleks läks isa Uku juurde?
Mida tegi isa poisi haavadega?
Miks peab haavu puhastama?
5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. 
Isa   võttis   Uku   sülle.   Martin   tõstis   üles 
katkise  jalgratta. Koos jalutati  kurvalt  kodu 
poole.
Kuidas sai Uku koju?
Miks võttis isa Uku sülle?
Miks ei sõitnud Uku ise rattaga koju?
Millises  tujus  võis Uku olla?
Mida võis Uku sellest juhtumist õppida?
6. Põimlause  
 Nüüd ütleb tibu sulle  lauseid . Aga ta ütleb 
lõpetamine  
Laps lõpetab lause 
ainult lause esimese poole. Sina pead tibu 
(eesmärki 
kasutades sidendit et. 
väljendava ), 
aitama  ja lause lõpetama. Abi: lause 
Laps kordab 
kuuldud jutu 
põimlauset. 
alguse kordamine, küsimuse (milleks) 
alusel.
Laps leiab õige pildi. 
Tervikliku 
esitamine  ja sidendi esitamine.
lause 
kordamine 
lapse poolt.
Uku pani kiivri pähe, et ...(rattaga sõitma 
minna). Nüüd ütle terve lause ise uuesti. 
Martin võttis telefoni, ...(et helistada Uku 
isale).Nüüd terve lause. 
Isa võttis plaastri...(et panna see poisi 
7. Lause 
haava peale). Korda terve lause. 
verifitseerimin
Isa võttis Uku sülle, ...( et teda koju viia). 
e ja 
korrigeerimine  Korda terve lause. 
kuuldud teksti 
alusel
 
Kuula, kuidas tibu rattaloost aru sai. Kas 
ta räägib õigesti? Abi: vastava osa 
lugemine jutust. 
Isa tõi ratta õue, et Uku saaks seda 
vaadata . Ei olnud õige. Milleks isa tõi 
ratta õue?
Uku pani kiivri pähe, et pea katki läheks.
Martin võttis telefoni, et kiirabisse 
helistada. Kas oli õige lause. Ei olnud. 
Milleks võttis Martin telefoni?
Martin helistas Uku isale, et kutsuda abi.
Isa võttis Uku sülle, et laps koju viia.
Kinnistav 
Aga nüüd juhtus õnnetus. Tibu komistas ja 
etapp
kukkus piltidele. Oi, kõik pildid läksid laual  Laps järjestab pildid 
1. Pildiseerija 
sassi! 
õigesti.
järjestamine
Pane palun pildid õigesse järjekorda. 
Tubli. 
2. 
Igal ilusal jutul on algus. Kuidas meie jutt 
Sisutaastavatel
algas? 
e küsimustele 
vastamine
Iga tegevus toimub mingil ajal.  Nimetame  
päevaosa   ja    aastaaja .   Kas    hommikul , 
päeval,   õhtul   või   kevadel,   suvel,   sügisel,  
talvel.     Millal   selle   jutu   tegevus   toimus? 
Mis aastaajal? Mis ajal päeva jooksul? 
Miks  sa nii arvad? Kus toimus meie jutu 
tegevus?
Kes olid meie jutu tegelased?
Mis   meie   jutus   juhtus   Ukuga?   Alati   pole 
jutus   meile   kõik   ära    öeldud .   Peame   ise 
natuke juurde mõtlema. 
Kuidas   meie   lugu   lõppes?   Mida   lapsed 
tundsid, kui kodu poole läksid?
Lõpetamine
Milline  on sinu arvates  huvitav  lugu?Mis   Vahvad   juhtumised, 
selles   loos   peaks   olema,   et   seda   oleks  põnevad 
huvitav kuulata? 
tegevuspaigad, 
Aga missugune on igav jutt, mida ei taha  huvitavad  tegelased.
kuulata? Miks ei saa mõnikord jutust aru?  Võlurid,
 
nõiad, 
Abi:    tuleta    meelde,   millise   loo   jutustas....   printsessid jne. 
Tema lugu oli igav. Miks?
Koht,   aeg,   tegelased,  
sündmus. 
RATTALUGU (tekst1)
Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina sõitis. Tuli õhtu aga tema ikka sõitis. Ja kui ta surnud pole, 
sõidab Uku siiani rattaga.
RATTALUGU (tekst 2)
Oli ilus suvepäev. Uku tahtis rattaga sõitma minna. Isa aitas Ukul ratta õue tuua. Poiss pani kiivri 
pähe  ja alustas sõitu.
 Eemal märkas Uku oma sõpra Martinit, kes talle rõõmsalt lehvitas. Uku lehvitas vastu ega pannud 
tähele ees olevat suurt kivi. Uku ei jõudnud pidurdada  ning kihutas suure hooga vastu kivi. Küll see 
oli valus kukkumine!
Uku sai kõvasti haiget ja hakkas nutma. Tema põlv ja küünarnukk olid verised. Ka Martin oli Uku 
kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi.
Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale.
Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole.
Pildiseeria (joonistas Sirje Veiderpass)
1. pilt: Isa ja laps on õues, isa hoiab ratast, laps paneb kiivrit pähe.
2. pilt : laps sõidab, eemal lehvitab sõber, lapse nägu on pööratud sõbra poole, pisut  eespool  
paistab suur kivi. 
3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures 
(mobiil kõrva ääres).
4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 
5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine  kumm , 
ratas on kõver) ratast.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse  sidususe  strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajast  on jutus  juttu ?
Mida tahtis Uku teha?
Kuhu aitas isa Uku ratta tuua?
Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe?
Keda märkas Uku eemal?
Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades?
Miks ei märganud Uku kivi?
Miks sõitis Uku kivile  otsa?
Kuidas Uku end tundis peale kukkumist?
Mis  kehaosad  said Ukul kõige enam haiget?
Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin?
Milleks helistas Martin Uku isale?
Kuidas  ravis  isa Ukut?
Kuidas läksid isa ja lapsed koju?
Miks olid lapsed ja isa kurvad?
Järeldamist-tuletamist vajav info 
Miks tahtis Uku rattaga sõitma minna?
Miks/milleks pani Uku oma kiivri pähe?
Milleks on kiivrit vaja rattaga sõites?
Miks jäi Martin Ukule silma?
Miks said just küünarnukk ja põlv veriseks (aga mitte nt pea)?
Milleks on vaja haava  puhastada ?
Mida tuleks lisaks kiivrile veel sõites kanda?
Miks helistas Martin just Uku isale (aga mitte Uku emale või oma emale vms)?
Mille tõi Uku isa kodunt kaasa, et Uku põlve ja küünarnukki ravida?
Miks võttis isa Uku sülle?
Miks ei saanud Uku rattaga koju sõita?
Miks ei saanud Martin Uku rattaga koju sõita?
Mida võis Uku sellest õnnetusest õppida?
Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 
2. tegevus
Teema: Tüdruk ja tuul. Sidusa ja tervikliku teksti äratundmine.
Eesmärk: 
Lapsel tekib  kujutlus  jutustuse ehituslikest üksustest (lausest ja sõnast) 
Laps eristab sidusat teksti mittesidusast tekstist. 
Laps eristab sõnu lauses , kasutades sõna tähistamiseks noope.
Laps lõpetab teksti alusel põhjust väljendavaid liitlauseid kasutades sidendit sest. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lauseskeem, sõnanoobid.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Sidusa teksti 
Kas sa mäletad , millest me eelmine kord 
Laps vastab 
makrostruktuur  rääkisime?Kes oma lugusid jutustasid?
küsimustele.
i osade 
kordamine
Milline oli tibu jutt? Miks?
Kana ja tibu.
Tibu jutt oli igav. 
Ta unustas  palju 
rääkida. 
Kus Uku oli. Millal 
Mida tibu unustas rääkida? (Abi: 
toimus 
küsimuste esitamine. Kas tibu rääkis, millal  tegevus.Miks ta 
Õpetaja 
reastab 
toimus tegevus? Kas tibu rääkis, kus toimus  rattaga sõitis.
kuuldud jutu 
tegevus? Kas Tibu rääkis, miks Uku 
alusel 
pildiseeria.
rattaga sõitis?
Milline oli kana jutt? Mida tema rääkis?
Laps jutustab.
Mis peab huvitavas jutus olema? (Abi:Miks 
nendest  asjadest peab rääkima jutus?)
Siin on tibu. Tema ei osanud eelmine kord 
ilusat juttu rääkida.  Jutusta nüüd sina 
tibule Uku lugu. Jutusta ilus lugu. (abi: 
küsimused: kes olid jutu tegelased? Millal  
toimus tegevus? Kus tegevus toimus? Mida 
Uku tegi. Mis edasi juhtus? Mida Uku 
tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, 
tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks 
tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?)
Põhietapp
Jutt   koosneb   lausetest.  Lause   koosneb 
sõnadest.   Mida   rohkem   on   lauses   sõnu, 
1. Lause 
jagamine 
seda   pikem   on   lause.   Mul   on   siin 
sõnadeks 
paberiribad.  Tibu ütleb sulle lause ja sina  
sõnanoopide 
abil
pane iga sõna kohta üks pabeririba lauale.
Abi: täiskasvanu tõstab iga sõna ajal ühe  
sõrme üles. 
Oli   ilus   suvepäev.   Mitu   pabeririba   panid  Abi: kordamine 
lauale?   Selles   lauses   on   3   sõna.   Ütleme  kooskõnes, 
sõrmega samal ajal 
selle lause koos.  
noopidele osutades.
Nüüd uus lause. Uku läks rattaga sõitma.  
Mitu pabeririba  panid lauale?  Mitu  sõna  
on selles lauses? Ütle sina ka see lause. 
Järgmine lause. Uku  sõitis vastu kivi. Mitu 
sõna oli selles lauses.
Isa   viis   poisi   süles   koju.     Mitu   sõna   oli  
selles lauses?
Mitu lauset me lauale panime? Milline on  
kõige pikem lause? Mitu sõna selles lauses 
on?   Vaata,   kus   on   kõige   rohkem  
paberiribasid, see ongi kõige pikem lause.  
Aga   milline   on   kõige   lühem   lause?   Mitu 
sõna selles lauses on?
Nüüd   hakkame   lauseid   pikemaks   tegema. 
Kana ütleb sulle lause. Sina pane iga sõna   Abi: õpetaja kordab 
2. Lause 
kohta jälle pabeririba lauale.
lauset koos lapsega, 
kasvatamine , 
osutades samal ajal 
Uku   võttis   ratta.   Mitu   sõna   on   selles  
toetudes 
sõnanoopidele.
noopidele ja 
lauses? Korda, kana teeb lause pikemaks.  
lause 
Uku võttis ratta, et õue minna. Mitu sõna  
kordamine. 
on lauses   nüüd? Korda lause.  Kana  teeb 
lause   veel   pikemaks.   Uku   võttis   ratta,   et 
õue   sõitma   minna.   Mitu   sõna   lauses   on? 
Kas lause on pikem või lühem kui eelmine?  
Korda lause. 
Kana teeb veel ühe lause pikemaks. Kuula. 
Poiss pani kiivri pähe. Mitu sõna on selles  
lauses? Korda! Kana teeb lause pikemaks. 
Kuula   nüüd.   Poiss   pani   kiivri   pähe,   et 
sõita. Mitu sõna on lauses nüüd? Kas lause 
on   pikem   või   lühem   kui   eelmine.   Korda 
lause.   Ja viimane lause. Poiss pani kiivri 
pähe, et   õue sõitma minna. Mitu sõna on  
lauses?   Korda   lause.   Milline   lause   on 
kõige pikem? Aga kõige lühem?
Ühe lause teeb kana veel pikemaks. Kuula. 
Martin võttis telefoni. Mitu sõna on lauses? 
Korda   lause.   Martin   võttis   telefoni,   et  
helistada.   Mitu   sõna   on   lauses   nüüd? 
Korda   lauset.   Martin   võttis   telefoni,   et 
helistada Uku isale. Mitu sõna on lauses. 
Milline lause on kõige pikem? Korda lause. 
Kui   jutus   on   vähe   lauseid,   siis   on   jutt  
lühike. Kui jutus on palju lauseid, milline  
jutt siis on? (pikk jutt)
Eelmisel   korral   jutustasid   sulle   tibu   ja  
kana.   Tibu   jutt   oli   lühike.   Seal   oli   vähe 
lauseid.   Aga   kana   jutt   oli   pikem.   Kana 
jutus oli palju lauseid.
Pikemas   jutus   saame   rohkem   teada  
tegelaste kohta: millised nad välja näevad, 
mida nad teevad, mis neile meeldib, mida 
nad kardavad, milline tuju neil on ja miks 
nad   nii   käituvad.   Mida   rohkem   on   jutus  
lauseid, seda pikem on jutt. Pikem jutt on  
huvitavam.
Milline   jutt   on   sinu   arvates   parem,   kas 
lühike või pikk jutt? Miks?
3. Semantiliselt  Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle.  
sidumata  teksti  Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina 
tajumine
ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu 
jutustab tibu. 
Päike  paistis  ja ilm oli soe. Tüdruku nimi 
oli Pille.  Pille  jooksis kübarale järele. Ta 
jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille  
Õpetaja ütleb 
hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti 
tibu jutu 
lõpus, tekst 1).
laused uuesti 
ja laps paneb 
Kuidas sulle tibu jutt meeldis?  Miks?
lauale iga 
Mida tibu unustas rääkida? Me ei saanud 
sõna kohta 
lauses noobi. 
teada, miks Pille tänaval jalutas. Me ei tea,  
4. Sidusa teksti 
Lausete 
tajumine ja 
kuidas    kübar    lendu   tõusis.   Ja   me   ei   tea,  
noobid 
semantiline 
laotakse 
miks Pille kübarast kinni hoidis.
analüüs
üksteise alla. 
Kuula nüüd, kuidas sama jutukest jutustab  
kana. (vt tekst konspekti lõpus, tekst 2).
Kellest   see   jutt   rääkis?   Millal   tegevus  
toimus?
Kus tegevus toimus?
Mis juhtus?
Millega see lugu lõppes? 
Kas see oli ilus jutt? Miks sa nii arvad? 
Kelle jutt oli huvitavam? Kas tibu või kana 
oma? Miks oli kana jutt huvitavam?
Ilusal   jutul   on   algus,   kus   tegelasi  
tutvustatakse. On   lõpp, kus saame teada,  
mis   tegelastest   sai.    Ilusas    tekstis 
räägitakse,   kuidas   tegelased   end   tundsid, 
milline oli nende tuju.
5. Pildiseeria 
Me kuulasime sinuga juttu. Selle jutu kohta  
järjestamine 
on mul ka pildid. Mis sa arvad, kelle jutu  
kuuldud jutu 
alusel. 
järgi on hea panna pilte järjekorda? Aita  
tibul pildid õigesse järjekorda panna. 
Küsimustele 
vastamine 
Mis  aastaajast on juttu?
teksti alusel 
(Propositsiooni  Kus oli Pille?
ja semantilise 
Mida tegi Pille tänaval? 
sidususe 
strateegia 
Milline kübar Pillel oli?
Mis juhtus Pille kübaraga? 
Missugune oli tuul?
Miks oli Pille kurb?
Mida hakkas Pille tegema?
Kuidas Pille jooksis?
Mis lõpuks juhtus?
Millise näoga oli Pille lõpuks?
Miks oli Pille lõpuks  rõõmus ?
6. Põhjus-
liitlause  
Laual on 
Nüüd lõpetame lause. Kuula, tibu teeb sinu  
moodustamine 
skeem: 
skeemi alusel 
eest   esimese   lause   ise   ära.   Mina   küsin 
--------, 
täiskasvanu 
sest.......
tibult.   Miks   jalutas   Pille   tänaval?   Pille  
abiga lauset 
lõpetades
jalutas tänaval, sest ta tahtis oma kübarat  
näidata   (õpetaja   asetab   lauale  
lauseskeemi.   Sidendi   sest   kohapeale 
asetatakse  noop , kuhu on kirjutatud  sest).
Nüüd küsib tibu sinu käest.
Miks   läks   Pille   kübar   lendu?   Kübar   läks 
lendu, sest....
Milleks hakkas Pille kiiresti  jooksma ? Pille  
hakkas kiiresti jooksma, sest...
Miks oli Pillel lõpuks hea meel?
Pillel oli hea meel, sest...
Miks hoidis Pille kübarast kinni?
Pille hoidis kübarast kinni, sest..
Kinnistav 
Tibu ja kana ütlevad nüüd vaheldumisi 
Sõnanoobid
etapp
Laps asetab iga 
lauseid. Sina korda kana lause, et tibu ka 
sõna kohta lauale 
Sõnade 
oskaks pikemaid lauseid teha.
noobi. 
eristamine 
Tibu lause: oli ilus suvepäev. Pane iga 
lauses. 
Lause 
sõna kohta pabeririba lauale. Mitu sõna on 
kasvatamine 
lauses? 
noopide abil ja 
lause 
Kana lause: oli ilus suvepäev, sest päike 
kordamine.
paistis. Mitu sõna on lauses? Korda lause. 
Tibu lause: Pille  ehmus . Mitu sõna on 
lauses?
Kana lause: Pille ehmus, sest ta kartis  
kübarast ilma jääda. Korda lause. 
Tibu lause: pille jooksis kiiresti. 
Kana lause: Pille jooksis  kiiresti, sest 
tahtis kübarat kätte saada. 
Tibu lause: Pillel oli hea meel. 
Kana lause: Pillel oli hea meel, sest ta sai 
kübara kätte.
Tibu   lause:   Tuul   ei   saanud   kübarat   ära 
viia.
Kana   lause:   Tuul   ei   saanud   kübarat   ära  
viia, sest tüdruk hoidis sellest kinni.
Lõpetamine
Mida sa täna teada said? 
Lause koosneb ... (sõnadest)
Mida  rohkem   on  sõnu,  seda  pikem  on  ...  
(lause) 
Millest jutt koosneb? (lausetest).
Mida rohkem on jutus lauseid, seda pikem 
on ... (jutt)
Milline  jutt  on huvitavam.  Kas pikem  või  
lühem? Miks?
Tüdruk ja tuul. (tekst1)
Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille.  Pille  jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda 
tänavat rõõmsalt edasi. Pille hoidis kübarast kinni. 
Tüdruk ja tuul (tekst2)
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks tüdruk jalutas tänaval. Tüdruku nimi oli Pille. 
Pillel oli hea tuju, sest tal oli peas uus kübar. Ta tahtis, et ka teised tema kübarat näeksid. 
Järsku tõusis tuul ja viis kübara lendu. Pille ehmus. Ta kartis, et ei saa oma uut kübarat enam kätte. 
Pille hakkas kübarale kiiresti järele jooksma. Tuul puhus kõvasti aga Pille jooksis nii kiiresti, et 
saigi  lõpuks oma kübara kätte. Küll pillel oli hea meel! Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. 
Kuid nüüd kõndis tüdruk mööda tänavat edasi nii, et tuul kübarat uuesti lendu ei viiks. 
Pildiseeria:
Pilt 1: tüdruk seisab suvepäeval rõõmsa näoga tänaval, peas uus kübar.
Pilt 2: tuul viib kübara tüdruku peast  lendu ning tüdrukul on kohkunud nägu.
Pilt3 : tüdruk ajab kübarat taga. 
Pilt 4: tüdruk saab kübara kätte
Pilt 5: tüdruk jalutab kübara servadest kinni  hoides  edasi, endal rõõmus nägu.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajast on juttu?
Kus oli Pille?
Mida tegi Pille tänaval? 
Milline kübar Pillel oli?
Mis juhtus Pille kübaraga? 
Missugune oli tuul?
Miks oli Pille kurb?
Mida hakkas Pille tegema?
Kuidas Pille jooksis?
Mis lõpuks juhtus?
Millise näoga oli Pille lõpuks?
Miks oli Pille lõpuks rõõmus?
Miks hoidis Pille nüüd kübarat kinni?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks jalutas Pille tänaval?
Miks  lendas  kübar Pille peast minema?
Miks Pille ehmus?
Miks hakkas Pille kübarat taga  ajama ?
Kuidas sai Pille kübara kätte?
Mida võis Pille sellest  loost  õppida?
Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 
3. tegevus
Teema: Poiss ja  kummikud . Sidusa ja tervikliku teksti äratundmine.
Eesmärk: Laps eristab sidusat teksti ning sama teksti mingi olulise lülita. 
Laps eristab  terviklikku  jutustust ja sama jutustuse deformeeritud  varianti , s.o teadvustab sidusa 
teksti tunnusena sündmuste edasiandmise vajadust  kindlas järjekorras.
Laps kasutab  eesmärki väljendavat lausemalli küsimustele vastates ja lauset lõpetades.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, eesmärk-liitlause  skeemid
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordamine: 
Kas   sa   mäletad,   mida   me   eelmine   kord  Kuulasime   kahte 
tegime ? 
juttu
1. Eelmises 
tunnis 
Millise jutu jutustas meile tibu?
Lühikese .
käsitletud  
Pikema ja 
Millise jutu jutustas kana?
teksti sisu 
huvitavama.
taastamine
Kelle jutt oli parem?
Kana jutt.
Seal sai aru, milles 
Miks?
jutt.
Tuletame meelde, millest rääkis kana jutt.  
Tüdruk
Kes olid jutu tegelased? 
Kus toimus tegevus?
Tänaval
Kübar.
Mis oli Pillel peas?
Tuul viis kübara 
Mis juhtus Pille kübaraga?
lendu.
Jah.
Kas Pille sai kübara kätte?
Jooksis sellele 
Kuidas sai pille kübara kätte?
järgi. 
2. Põhjust 
Tibu ütleb sulle lühikesi lauseid. Sina tee 
väljendavate 
põimlausete 
laused pikemaks. ( abi:  lühikesi lauseid ja 
moodustamine  lõpuks moodustuvat pikka lauset tähistavad 
skeemi alusel 
lühikesed  ja pikad lausenoobid (-----, sest 
täiskasvanu 
------)) 
suunavate 
küsimuste toel.
Näide: Tibu ütleb: Pillel oli hea tuju. Tal 
oli   uus   kübar.   (õpetaja   asetab   vastavalt  
lausete esitamisele lauale lühikeste lausete 
noobid). Miks oli Pillel hea tuju?  Pillel oli  
hea   tuju,   sest   tal   oli   uus   kübar.   (õpetaja  
asetab lauale põhjusliitlause noobi).
Nüüd   on   sinu   kord.   Tibu   ütleb:   Pille   oli  Pille oli  õnnetu , 
sest tuul viis 
õnnetu. Tuul viis kübara lendu. 
kübara lendu
Miks Pille oli õnnetu? 
Pille jooksis, sest 
Tibu   ütleb   uued   laused:   Pille   jooksis.   Ta  tahtis kübarat kätte 
tahtis kübarat kätte saada. 
saada.
Põhjus-
liitlause 
Miks Pille jooksis?
skeemid 
Tibu   ütleb:   Pille   hoidis   kübarast   kinni.  Pille hoidis  
jäävad lauale 
kübarast kinni, sest  lapsele abiks.
Tuul oli tugev. 
tuul oli tugev. 
Miks hoidis Pille kübarast kinni?
Põhietapp
Tibu   ja   kana   on   täna   endale   seltsilise 
leidnud.   Veel   üks   loom   tahab   õppida 
jutustamist.    Lõvi    hakkab   ka   koos   tibu   ja 
kanaga   õppima,   kuidas   jutustada   ilusat 
juttu. Kuulame hoolega nende  jutte . Pärast 
võrdleme, kellel oli parem jutt. 
1. 
Tibu jutustab sulle juba eelmisest korrast 
Laps järjestab 
Deformeeritud  tuttava teksti. Kuula hoolega. Proovi kohe  jutustamise käigus
teksti tajumine
panna pilte õigesse järjekorda! 
Juhendaja loeb deformeeritud teksti.  (vt 
lisa  failis , tekst 3). 
Ei. Pilte ei saanud 
Kas see oli hea lugu? Mis selles jutus 
õigesti panna selle 
valesti oli? Mida tegi Pille  kõigepealt ? Kas  jutu järgi.
läks  jalutama või hakkas kübarat taga 
Läks jalutama.
ajama?
Vaheta pildid nii, et oleks õigesti. Mida tegi  Hakkas seda taga 
Piia esimesena. Kas hoidis kübarat kinni 
ajama.
või hakkas seda taga ajama?
Pane pildid nii, et oleks õige. 
Kokkuvõte – mis oli selles jutus halvasti? 
Õiges järjekorras 
Mida tibu ei osanud?
jutustada.
Tutvustatakse 
2. Sidusa jutu 
tegelasi.
Õpeta   tibule,   millest   peab   rääkima   jutu  
osade 
Pille.
(sissejuhatus, 
alguses. Millest jutu keskel ja millest jutu   Kus toimub 
algatav 
tegevus, millal 
lõpus.  
sündmus, 
toimub tegevus. 
tegevus ja selle  Mida räägitakse jutu alguses? Kes on selle  Tänaval. Tuul viis  
tulemus, lõpp) 
Pille kübara lendu. 
jutu   tegelased?   Mida   veel   peab   rääkima 
nimetamine 
Lõpus  saame 
täiskasvanu 
jutu   alguses?   Kus   toimub   meie   jutu  teada, mis 
suunavate 
tegelastest sai ja 
tegevus?   Millal   toimub   tegevus?   Mida 
küsimuste toel.
kuidas nad end 
peaks tibu rääkima jutu keskel? Mis  juhtus  tundsid. Pille sai 
kübara kätte ja 
meie jutus? Mida peab rääkima jutu lõpus? 
Noobid 
rõõmustas 
Mis meie jutu tegelast lõpuks sai ja mida ta   sellepärast. 
jäävad 
lõpuks tundis?
lauale. 
Vajadusel 
osutab 
Jutusta tibule eelmisel korral kuuldud jutt.  
õpetaja 
3. Eelmisel 
Lause  skeemid  on  sulle   laual   abiks   (Abi: 
käega 
tunnil kuuldud 
teksti iseseisev  juhendaja   alustab   lauset,   laps   lõpetab; 
sidendile 
jutustamine
juhendaja   osutab   lauseskeemile,   sidendile 
abistamise 
skeemis . 
käigus.
Õpetaja toob 
Nüüd jutustab sulle lõvi. 
mõne lause, 
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli 
4. Uue teksti 
mida laps 
tajumine
soe. Üks poiss püüdis järve ääres kala. 
kasutas 
Poisi nimi oli Tiit. Tiidule meeldis kala 
positiivse 
püüda. Tal oli hea tuju. 
näitena, 
Järku tundis poiss, et miski hakkas 
mõnd lauset 
õngekonksu külge. Ta tõmbas õnge veest 
muudetakse 
välja. Õngekonksu küljes oli  kummik . Tiit 
koos
oli päris üllatunud. Ta pani kummiku enda 
kõrvale ja püüdis kala edasi. Siis tundis Tiit 
jälle, et miski on õngekonksu küljes. Poiss 
tõmbas õnge veest välja. Kuid seal ei olnud 
kala, vaid jälle kummik. Nüüd oli Tiidul 
kaks kummikut. Tiit proovis neid jalga, et 
näha kas need sobivad talle. Need 
sobisidki.  Poisil  oli päris hea meel. 
Kas selle jutu järgi saab pildid panna 
õigesti  ritta ? Pane pildid õigesse 
Jah, saab. Laps 
järjekorda. 
järjestab pildid.
Kas see oli ilus jutustus? 
Oli.
Kus   tegevus   toimus?   Kes   olid   selle   loo 
tegelased?  Milleks  läks   Tiit   järve   äärde?  Järve ääres. Tiit.
5. 
(abi:   Tiit   läks   järve   äärede,   et   ...;  Et kala püüda
Sisutaastavad 
küsimused
juhendaja   osutab   lauseskeemile,   sidendile  Suvepäeval.
skeemis). Mis  aastaaeg  oli? 
Et kala püüda.
Milleks oli Tiidul õnge vaja?
Kummiku.
Aga   mille   ta   tegelikult    järvest    välja  
tõmbas? 
Tiit ei saanudki 
Kuidas   lugu   lõppes?   Mida   Tiit     lõpuks  kala. Ta  sai 
tundis?
kummikud.
Kas see oli ilus jutt? Miks see oli ilus jutt? 
Rõõmu.
Jutul oli algus ja 
lõpp, tegelased, 
sündmused olid 
Nüüd jutustab sulle kana ühe loo (vt lisa 
õiges järjekorras.
failis, tekst 2, pildid aetakse uuesti sassi). 
Laps järjestab 
4. Tekst ja 
Kuula juttu ja leia pilt, mille kohta 
pildid jutu 
tekst mingi 
olulise lülita
jutustan! Pane pildid ritta. 
kuulamise käigus.
Jah.
Kas jutus tegelased olid nimetatud? Kas 
Ei.
iga pildi kohta oli midagi öeldud? Kas kõik 
pildid saab siis selle juttu alusel ritta 
Ei.
panna? Ei saa. Milliste piltide kohta ei 
Õng
öelnud  kana midagi? Kas me teame, mis 
Ei.
Tiidul käes oli? Aga kas oli öeldud ka, 
Pildid 
mida Tiit õngega tegi? Ei olnud. See tuli 
Ei.
jäävad 
endal välja mõelda. Kas jutus  oli öeldud, 
lapsele 
kuidas Tiit endale teise kummiku sai? 
Ei saanud kõike 
abiks. 
Kokkuvõte: Mis selles jutus pahasti oli? 
teada. Me ei 
saanud teada, mida 
Mida me ei saanud sellest jutust teada? 
Tiit õngega tegi. 
Kuidas Tiit endale 
Lauseskeemi
kummikud sai. 
d jäävad 
Siin on meie tibu. Kuula, kas ta ütleb pildi 
lapsele 
kohta õigesti või valesti. 
abiks.
1. pilt. Poiss läks järve äärde, et seal linde 
püüda. Vale. Aga kuidas on õigesti? (poiss 
Lause 
läks tiigi äärde, et seal kala püüda).
korrigeerimine 
2. pilt. Tiit tõmbas õnge veest välja, et 
kuuldud teksti 
näha, mis seal küljes on. Õige. 
alusel: lause 
Korda ka!
lõpetamine ja 
3. Tiit  viskas  õnge uuesti vette, et 
eesmärki 
mütse edasi püüda. vale. Kuidas on 
väljendava 
õigesti  (et kala edasi püüda). 
põimlause 
Korda terve lause!
järelekordamin
4. Tiit tõmbas õnge uuesti veest välja, 
e
et õngekonksu vaadata.    Õige. 
Korda lause.
5.  Tiit pani kummikuid jalga, et need 
ära visata . Vale. Aga kuidas on 
õigesti? (Tiit pani kummikud jalga, 
et neid proovida)
(Abi: valikvastused. Näiteks:  Kumb  
lause on õige? Tiit tõmbas õnge 
veest välja, et näha mis seal küljes 
on; Tiit tõmbas õnge veest välja, et 
see minema visata).  
Kuula ja otsusta, mida tegi Tiit esimesena. 
 Sina näita sellele pildile, mida Tiit 
esimesena tegi. Näita kanale õiget pilti. 
Tegevuse 
ajalise 
1) Mida tegi Tiit esimesena? Tiit 
Laps näitab pildile,  Eesmärk-
järjestuse 
kõndis järve äärde, et kala 
mille tegevus 
liitlause 
määramine 
püüda/Tiit viskas õnge vette, et kala 
kuuldud 
püüda.
toimus esimesena.
skeemid on 
jutustuse alusel  Mida Tiit  siis ikkagi esimesena tegi. 
lapsele 
pildiseeriale 
Lõpeta lause. Tiit kõndis järve äärde, et... 
toetudes ja 
(kala püüda)
abiks. 
lause 
2) Tiit tõmbas õnge välja, et seda üle 
lõpetamine 
vaadata/Tiit pani kummiku jalga, et 
kasutades 
eesmärki 
seda proovida. 
Laps lõpetab lause.
väljendavat 
Lõpeta lause. Tiit tõmbas õnge veest välja, 
põimlauset.
et (seda üle vaadata)
3) Tiit tõmbas õnge veest välja, et uut 
kummikut kätte  saada/ Tiit viskas 
õnge vette, et kala edasi püüda
Tiit viskas õnge vette, et (kala edasi 
püüda).
Jutusta tibule  Tiidu  jutt. (Abi: 
uurija alustab lauset, kasutades 
sidendit et; uurija osutab 
Teksti 
iseseisev 
lauseskeemile, sidendile skeemis)
jutustamine
Kinnistav 
Kana ütleb sulle lauseid. Aga ta ütleb vaid 
etapp
pool lauset. Sina lõpeta lause tema eest.
Lause 
Tiit kõndis järve äärde, et seal... (kala 
lõpetamine 
püüda)
kuuldud teksti 
Tiit tõmbas kummiku veest välja, et...
alusel
(vaadata, mis selle küljes on).
Tiit pani kummiku jalga, et ...(seda 
proovida).
Tiit viskas õnge vette, et edasi...(kala 
püüda.
Lõpetamine
Mida me täna õppisime?
Õiges   järjekorras 
Miks peab õiges järjekorras jutustama?
jutustama.   Muidu 
ei   saa   aru,   mis 
Juhendaja  annab  tagasisidet  lapsele   selle  toimub.
kohta, mida ta selles tunnis tegi hästi. 
Poiss ja kummikud. Tekst 1. 
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks poiss püüdis järve ääres kala. Poisi nimi oli Tiit. 
Tiidule meeldis kala püüda. Tal oli hea tuju. 
Järku tundis poiss, et miski hakkas õngekonksu külge. Ta tõmbas õnge veest välja. Õngekonksu 
küljes oli kummik. Tiit oli päris üllatunud. Ta pani kummiku enda kõrvale ja püüdis kala edasi. Siis 
tundis Tiit jälle, et miski on õngekonksu küljes. Poiss tõmbas õnge veest välja. Kuid seal ei olnud 
kala, vaid jälle kummik. Nüüd oli Tiidul kaks kummikut. Tiit proovis neid jalga, et näha, kas need 
sobivad talle. Need sobisidki. Poisil oli päris hea meel. 
Pildiseeria
1 pilt: poiss püüab kala, endal rõõmus nägu.
2 pilt: poiss tõmbab veest välja kummiku ja on kohkunud näoga. 
3 pilt: poiss püüab jälle kala, endal rõõmus nägu. Kummik seisab poisi kõrval. 
4 pilt: poiss tõmbab veest välja rõõmsal  ilmel  veel ühe kummiku. 
5 Pilt: poiss seisab kummikud  jalas  ja lehvitab rõõmsa näoga.
Poiss ja kummikud. Tekst mingi olulise lülita. Tekst 2. 
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks poiss püüdis järve ääres kala. Poisi nimi oli Tiit. 
Tiidule meeldis kala püüda. Tal oli hea tuju. 
Poiss tõmbas õnge veest välja. Kuid seal ei olnud kala, vaid jälle kummik. Nüüd oli Tiidul kaks 
kummikut. Tiit proovis neid jalga, et näha kas need sobivad talle. Need sobisidki. Poisil oli päris 
hea meel. 
Tüdruk ja tuul (deformeeritud tekst 3)
Järsku tõusis tuul ja viis kübara lendu. Pille ehmus. Ta kartis, et ei saa oma uut kübarat enam kätte.
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks tüdruk jalutas tänaval. Tüdruku nimi oli Pille. 
Pillel oli hea tuju, sest tal oli peas uus kübar. Ta tahtis, et ka teised tema kübarat näeksid. 
Küll Pillel oli hea meel! Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Kuid nüüd kõndis tüdruk mööda 
tänavat edasi nii, et tuul kübarat uuesti lendu ei viiks. 
  Pille hakkas kübarale kiiresti järele jooksma. Tuul puhus kõvasti aga Pille jooksis nii kiiresti, et 
saigi lõpuks oma kübara kätte. 
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
(6 tegevust)
Antud osas  kujundatakse lastel pildiseeriate järjestamise oskust, arvestades  sündmuste  ajalist ja 
põhjus-tagajärg   seoseid.   Pööratakse   tähelepanu   tegelaste   meeleolule,   tegevuse   kohale,   ajale   jm 
tunnustele.   Jutustust   analüüsitakse   toetudes   juhendaja   küsimustele.   Analüüsile   järgneb   lause 
semantiline verifitseerimis- ja lause lõpetamise ülesanne, lapse iseseisev jutustus. Järgmise etapi 
eeltööna   teadvustatakse   lastele   jutustuse   keelelise   vormistuse   vahendeid,   põhistruktuuri   (algus, 
keskpaik, lõpp). 
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
1. tegevus
Teema: Poiss ja  jänes .
Eesmärk: Laps vastab  teksti kohta  esitatud küsimustele, arvestades sündmuste  ajalisi   ja põhjus-
tagajärg seoseid (kasutab teksti mõistmisel propositsiooni- ja tuletamis-järeldamisstrateegiad)
2.Laps moodustab baaslausetest rindlauseid ( disjunktiivne  rinnastus), kasutades sidendit aga, 
toetudes  rindlause  noopskeemile. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, rindlause noopskeem
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Kas   sa   mäletad,   mida   me   eelmine   kord 
tegime?
Sisutaastavatele 
Kuulasime   kolme 
küsimustele 
Lõvi   oskas   hästi   jutustada.   Kuidas   ta   juttu
vastamine 
alustas juttu? Millest siis rääkis? Mida ta   Lõvi ütles jutu 
lõpuks rääkis?
alguses, et tegevus 
toimus suvepäeval. 
Siis ütles ta, et 
tegevus toimus jõe 
ääres. Jutu tegelane 
oli Tiit. Tiit hakkas 
kala püüdma aga 
sai kummiku. 
Lõpuks oli ta 
õnnelik, et 
kummiku sai. 
Tegevused olid 
Tibu ei tutvustanud jutu alguses tegelasi.    vales  järjekorras. 
Mis   tibu   jutus   veel   valesti   oli?   Miks 
Nii ei saa aru mis 
peavad   jutus  tegevused   olema   õiges 
järjekorras?    Miks   on   siis   juttu   halb  kõigepealt juhtus ja 
mis pärast juhtus. 
kuulata,   kui   tegevused   ei   ole   õiges  
järjekorras?
Kana   jutustas   meile   ka   eelmisel   korral.  Me ei saanud kõike 
Mis   kana   loos   valesti   oli?   Miks   ei   või  teada. 
Siis ei saa kõike 
rääkida vaid jutu algust ja lõppu? 
teada jutus. 
Eelmine kord rääkis ilusa jutu lõvi. Siin on 
pildid selle jutu kohta. Pane pildid õigesse 
järjekorda. 
Kes olid tegelased lõvi jutus?
Kus toimus tegevus?
Millal püüdis Tiit kala?
Miks oli Tiidul õng kaasas?
Mis sa arvad, miks püüdis Tiit kala?
Mille leidis Tiit järvest?
Mida võis Tiit siis tunda?
Mida Tiit edasi tegi?
Mille leidis Tiit siis järvest?
Mida Tiit kummikutega tegi?
Miks proovis Tiit kummikuid jalga?
Mis   sa   arvad,   mida   Tiit   kummikutega  
edasi tegi?
Mida Tiit lõpuks tundis?
Õpetaja suunab 
Miks oli Tiit rõõmus?
vastavalt lapse 
tähelepanu, mida 
peab esile  tooma  
 Jutusta nüüd kanale ja tibule ka lõvi jutt 
jutu alguses, jutu 
keskel ja jutu 
Kuidas   jutt   algas?(abi:   õpetaja   esitab  
lõpus. Õpetaja 
suunavaid   küsimusi   jutu   tegelaste,  
esitab mõne lause, 
mida laps  kasutas 
tegevuse aja, koha, sündmuste ja tegelaste  
positiivse näitena, 
tunnete kohta). 
mõnd lauset 
muudetakse koos
Põhietapp
 Tibu jutustab sulle loo (vt lisa failis) 
Kes olid jutu tegelased?
1. Teksti 
Poiss ja jänes.
tajumine.
Keda kohtas  poiss metsas?
Poiss nägi jänest.
Teksti esmane 
Jänes ja poiss said 
Mida tahtis poiss jänesega teha?
analüüs: 
Miks ei  tapnud poiss jänest?
sõbraks. 
sisutaastavad 
Mis lõpuks sai?
küsimused.
Mul on kaasas selle jutu kohta pildiseeria.  
2. Pildiseeria 
järjestamine, 
Juhendaja   asetab   lauale   ühe   pildiseeria 
toetudes 
pildid läbisegi.
kuuldud  tekstile
Mis sa arvad, kas on ükskõik, millises 
järjekorras pildid on? (ei ole ükskõik)
Selleks,   et   aru   saada,   mis   jutus   toimub,   Laps järjestab 
pildid õigesti
peavad pildid olema õiges järjekorras.  
Aseta need pildid õigesse järjekorda! 
3. Teksti 
1. pilt:
teistkordne 
Iga jutu alguses tuleb tutvustada selle jutu 
tajumine. Teksti 
analüüs, 
tegelasi, tegevuse aega ja kohta. Siis on 
Pildiseeria esimene 
toetudes 
pilt jääb lapsele 
kuulajale selge, kellest ja millest on juttu. 
kuuldud teksile 
vaatamiseks. 
ja pildiseeriale.
Kuula! 
Juhendaja loeb lapsele esimese pildi kohta 
teksti. 
Poiss ja jänes. 
Kes on selle jutu tegelased? 
Tal on vest  ja 
Vaatame täpsemalt, millised nad on.
püksid seljas . Sulg  
on peas. 
Milline näeb poiss välja?
Metsa. 
Kuhu läks  Tõnu ? 
Vibu
Suvi.
Mis on Tõnul käes?
Rõõmus tuju. 
Mis aastaaeg on pildil?
Mis sa arvad, milline tuju poisil on? 
Päev
Õues on valge.
Millal toimub tegevus?  Mille järgi sa 
seda tead? 
Mis sa arvad, miks sellest on vaja 
rääkida?
Täna kuulab tibu su jutustust. Jutusta 
esimese pildi kohta tibule. 
Pilt 2.  Loen sulle pildi kohta jutukese. 
Keda märkas Tõnu?
Jänest.
Milline mõte Tõnul  tuli?
Tappa jänes.
Hall ja pikkade 
Milline näeb jänes välja?
kõrvadega.
Mida jänes porgandiga teeb?
Sööb.
Milline jänese tuju on? 
Rõõmus.
Mis sa arvad, miks on jänes rõõmus?
Tal on kõht  täis.
Mida Tõnu jänesega teha tahab?
Ära tappa.
Milleks tahab Tõnu jänest tappa?
Et süüa.
Jutusta teise pildi kohta. 
3. pilt: Loen sulle pildi kohta jutukese. 
 Mis poisi ja jänesega edasi saab? 
Mis nüüd juhtub? 
Poiss sihib jänest 
Millega poiss sihib jänest?
Vibuga.
Mis sa arvad, mida jänes tunneb/mõtleb? 
Ta on õnnetu. 
Miks on jänes kohkunud ja õnnetu?
Ta kardab oma elu 
Mida poiss mõtleb/tunneb, kui ta  jänest 
pärast.
sihib.
Rõõmu. 
Miks poiss rõõmustab?
Sest ta arvab , et 
Jutusta kolmanda pildi kohta.
varsti saab süüa.
4. pilt: Loen sulle pildi kohta jutukese. 
Vaatame, mis siis juhtus.
Mida jänes nüüd teeb?
Nutab .
Miks jänes nutab?
Ei taha 
lõunasöögiks 
Mida poiss nüüd teeb? 
saada.
Ta tahab elada.
Milline on poisi nägu?
Lõpetab jänese 
sihtimise.
Miks poiss enam jänest ei sihi?
Kurb
Mida poiss tunneb, kui ta näeb jänest 
Tal hakkas jänesest 
õnnetuna? 
kahju.
Jutusta tibule neljanda pildi kohta. 
Ta tahab jänese 
ellu jätta.
5. pilt: Loen sulle pildi kohta jutukese. 
Rõõmsalt.
See on meie jutu lõpp.
Et ellu jäi.
Kuidas jänes ennast siin tunneb? 
Mida poiss nüüd teeb?
Võtab jänese sülle.
Ta otsustas jänese 
sõbraks hakata.
Mida poiss nüüd tunneb/mõtleb? 
Poisil on hea meel, 
Mis sa arvad, mida poiss ja jänes edasi 
et endale sõbra sai.
teevad? 
Jalutavad edasi, 
lähevad koju. 
4. Semantiline 
Kuula. Kana ütleb sulle jutu kohta lauseid. 
verifitseerimine ,  Sina otsusta, kas  lause on õige. Ütle 
Laps kordab ainult 
õige lause 
järelekordamine tibule õige lause uuesti. 
semantiliselt 
Poiss läks metsa, aga jäi magama. 
korrektse  lause. 
Poiss võttis vibu, aga hakkas kala püüdma
Poiss sihtis jänest, aga ei tapnud teda. 
Poiss sihtis jänest, aga ei lasknud pihta.
Poiss läks jahti  pidama , aga leidis hoopis 
sõbra.
Poiss leidis sõbra, aga ta ei rõõmustanud.
Poiss ei saanud saaki, aga ta rõõmustas 
ikkagi (Abi: juhendaja alustab lauset).
 Kuula hoolega.  Tibu on alles väike. Tema 
5. Baaslausete 
ühendamine 
teeb lühikesi lauseid. Aga kana on juba 
Õpetaja osutab 
rindlauseks, 
lauseskeemile. 
suur. Tema teeb pikki lauseid. Sina hakkad 
kasutades 
Õpetaja kasutab 
sidendit aga
ka koos kanaga lauseid pikemaks tegema. 
lause pikemaks 
tegemisel noopi, 
(Abi: lause materialiseerimine lühikeste ja 
milles ka sidend 
pikkade noopidega, milles sidend aga).
antud.
  Teen esimese sinu eest. Kana ütleb: Poiss 
tahtis jänest lasta. Jänes märkas teda 
(Poiss tahtis jänest lasta, aga jänes 
märkas teda). Kana ütleb: poiss sihtis 
jänest. Poiss ei tapnud teda. Poiss sihtis 
jänest, aga ei tapnud teda.
Sinu kord. 
Kana ütleb: Poiss tahtis jänest lasta. Poiss 
mõtles ümber (Poiss tahtis jänest lasta, 
aga mõtles ümber).  
Poiss tahtis jänest lasta. Jänes hakkas 
nutma (poiss tahtis jänest lasta, aga jänes 
hakkas nutma)
Poisi kõht oli tühi. Ta ei  söönud jänest 
(poisi kõht oli tühi aga ta ei söönud 
jänest).  
Kinnistav 
Nüüd ütleb sulle lauseid lõvi. Aga ta jätab  Laps lõpetab lause 
etapp
ja kordab selle siis 
pool lauset ütlemata. Lõpeta sina tema 
tervikuna  järgi. 
 
eest lause. 
Teen esimese sinu eest ära. Lõvi ütleb: 
 
Tõnu tahtis jänest vibust lasta, aga (mõtles 
Rindlause 
ümber). 
lõpetamine, 
toetudes 
Sinu kord.
pildiseeriale ja 
Tõnu sihtis vibuga jänest, aga (jänes 
kuuldud 
tekstile.Lause 
märkas Tõnut)
kordamine
Poisi kõht oli küll tühi,  aga (ta ei söönud 
jänest).
Poiss ei saanud jahisaaki, aga (ta sai 
sõbra)
Lõpetamine
Täna me kuulasime juttu ja vaatasime pilte   Siis   näeb,   millised 
hästi tähelepanelikult.
tegelased   välja 
Miks   tuleb   pilte   hoolega   vaadata?   Sina   näevad, milline tuju 
olid ka tubli ja rääkisid piltide kohta palju.   neil   on,   siis   saab 
Rääkisid   tegelastest, mida nad  tunnevad    sellest
 
teistele 
ja   millised   välja   näevad.   Rääkisid   ka   rääkida
sellest, mis sellest loost lõpuks sai. 
Miks võiks jutustamisel kasutada pikemaid 
lauseid?  Sinagi   tegid   täna   lauseid 
pikemaks. Mis sõna sa panid lause sisse? Aga. 
Tegime kahest väikesest lausest ühe suure. 
Poiss ja jänes
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja vaikne tuuleke puhus. Üks poiss kõndis metsas. Poisi nimi oli 
Tõnu. Tõnul oli uus vibu. Ta pidas oma uue vibuga jahti. 
Järsku nägi Tõnu jänest. Jänes oli valge ja pikkade kõrvadega. Ta  sõi  peenral porgandeid.
Tõnul oli hea meel. Ta tahtis jänest vibust lasta, et temast endale lõunasööki  keeta . Tõnu sihtis 
vibuga jänest. Kuid jänes märkas Tõnut ning hakkas haledasti nutma. Ta hakkas oma elu pärast 
paluma. Jänes nuttis nii kõvast, et Tõnul hakkas temast kahju. Poiss otsustas, et ei söö jänest ära. 
Selle asemel hakkas ta hoopis jänese sõbraks. Nad hakkasid koos mängima. Jänesel oli hea meel, et 
ellu jäi ja endale uue sõbra sai. 
Pildiseeria:
Pilt 1: poiss kepsutab vibu käes metsas ringi, endal rõõmus nägu. 
Pilt 2: poiss seisab puu taga ja vaatab rõõmsa näoga jänest, jänes sööb peenral porgandeid.
Pilt3: poiss sihib vibust jänest, jänes vaatab poissi kohkunud näoga. 
Pilt 4: jänes nutab, poiss on vibu alla lasknud ja vaatab kurva näoga. 
Pilt 5:  piss  kepsutab jänest süles hoides, mõlemal on rõõmsad näod. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajast on juttu?
Kes olid selles jutus tegelased?
Kus oli Tõnu?
Mida tegi Tõnu metsas?
Keda märkas Tõnu? 
Mida märkas Tõnu?
Miks oli Tõnu rõõmus? 
Mida hakkas Tõnu tegema?
Mida jänes nüüd tegi?
Miks oli jänes kurb?
Miks otsustas Tünu, et ei söö jänest?
Mida hakkasid Tõnu ja jänes tegema?
Miks oli jänesel hea meel?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks kõndis Tõnu metsas?
Milleks oli Tõnul vibu?
Miks sihtis Tõnu Jänest?
Miks hakkas jänes nutma?
Miks hakkas Tõnul jänesest kahju?
 Miks jättis Tõnu jänese ellu?
Miks muutus jänes rõõmsaks?
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
2. tegevus 
Teema: Tüdruk ja torn. Pildiseeria järjestamine ja teksti sisu analüüs. 
Eesmärk: 
Laps analüüsib teksti sisu kuuldud jutustusele toetudes täiskasvanu küsimuste toel.
Laps moodustab   laiendatud lihtlauset ja õpitud põimlausemalle küsimustele vastates, 
korrigeerimisülesandes ja lauset lõpetades.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Kas sa mäletad, mida me eelmisel korral  vaatasime   pilte   ja 
tegime? 
jutustasime.
1.Sisuaastavatel
e küsimustele 
Mis tegelased meie jutus olid? 
Poiss ja jänes.
vastamine
Kuhu poiss läks? 
Metsa.
Mida läks Tõnu metsa tegema?
Ta   läks   jahti 
Mis Tõnuga metsas juhtus?
pidama.
Ta leidis jänese.
Miks jänes nutma hakkas?
Ta   kartis   oma   elu 
pärast.
 
Jänes 
soovis elada. 
Mida Tõnu nüüd tundis?
Tal   oli   jänesest 
kahju.
Mida jänes tunda võis? 
Hirmu, kurbust .
Miks oli jänes kurb?
Ta   kartis   oma   elu 
pärast. 
Kuidas jänes oma elu päästis?
Hakkas paluma.
Mida Tõnu lõpuks tegi?
Tõnul
 
hakkas 
jänesest kahju ja ta 
jättis   jänese   ellu. 
Lõpuks   otsustas   ta 
jänese   sõbraks 
hakata.
Siis   teame,   kes 
Miks peab ütlema, kes on jutu tegelased? 
hakkab
 
jutus 
seiklema.
 
Siis 
Mõtleme ,   miks   peab   tegelaste  saame   teada,   miks 
tundeid/mõtteid kirjeldama? 
nad   just   nii 
käituvad. Mida nad 
edasi   plaanivad 
teha. 
Miks peab ütlema, mis lõpuks juhtus?  
Siis   teame,   kuidas 
lugu lõppes. 
Aseta jutu kohta pildid õigesse järjekorda. Laps
 
järjestab 
(vt   lisa   teksti   juures  „Poiss   ja   jänes“).  pildiseeria
Juhendaja asetab lauale pildiseeria pildid 
läbisegi.
Siin   on   tibu.   Jutusta   see   lugu   tibule   ka  Laps jutustab.
(abi:   suunavad   küsimused   tegevuskoha, 
aja, tegelaste tunnete ja käitumismotiivide 
kohta). 
Põhietapp 
Kas on ükskõik, millises järjekorras pildid  ei ole ükskõik.
on? Miks ei ole ükskõik?
Siis ei saa aru, mis 
Selleks, et saada ilus jutt, peavad pildid 
toimub.
olema õiges järjekorras. 
1. Uue teksti 
Siin on uued pildid. Igal jutul on algus. 
Õpetaja loeb 
esitamine: 
See on meie jutu algus (juhendaja osutab 
teksti"Tüdruk 
pildiseeria 
esimesele pildile). Jutustan sulle selle 
ja torn"
järjestamine.
pildiseeria kohta loo. Vaata pilti ja kuula 
juttu. Pärast kuulamist pane pildid õigesse 
2. Teksti 
järjekorda. 
sisuanalüüs  
1. pilt: Oli külm talveõhtu.  Helene  istus 
kuuldud 
oma toas. Tüdrukul hakkas igav ja ta 
jutustusele 
otsustas ehitada torni.  Ta võttis välja oma 
toetudes 
uued  klotsid ja hakkas ehitama. Nüüd oli 
täiskasvanu 
Helene rõõmus, sest ehitamine oli tema 
küsimuste toel
lemmikktegevus. 
Oma toas.
Kus on tüdruk?
Talveõhtul.
Millal toimub tegevus?
Klotsid.
Mis tal käes on?
Klotsid. 
Missugused on klotsid?
Uued.
Mida hakkab tüdruk klotsidega tegema?
Ehitama torni.
Miks hakkab Helene ehitama?
Tal oli igav.
3. Jutustuste 
Nüüd   jutustab   sulle   tibu  ainult  esimese 
kuulamine   ja 
pildi   kohta.  Aga  tema jutustab   sulle   osa 
lausete 
juttu  valesti.  Sina   pane    hoolega   tähele.  
semantiline 
Iga   lause   järel   ütled   sina,   kas   lause   on 
verifitseerimine 
õige. Kui lause on vale, ütled sina terve 
ja lause 
lause   õigesti   (abi:   kooskõne;   juhendaja 
järelekordamin
tõstab iga sõna kohal ühe sõrme püsti).
Juhendaja 
e
Oli s oe  talveõhtu. Helene tan
 
tsis  oma toas. 
poolt 
Tüdrukul hakkas igav ja ta ehitas  l auda .  
esitatud 
Ta   võttis   välja   oma   lemmikklotsid   ja 
jutustus (alla 
hakkas   ehitama.   Helene   oli  kurb,   sest 
on joonitud 
ehitamine meeldis talle. 
sõnad, mis 
originaaljutu
2. pilt:
stuses olid 
Vaatame,   mis   edasi   saab.   Mida   tüdruk 
teised. 
teeb? 
Helene  ladus  suuremad klotsid alla ja pani 
väiksemad peale. Lõpuks  seisis  keset tuba 
päris suur torn.
Keset tuba.
Suuremad alla ja 
Kuhu paneb tüdruk klotsid?
väiksemad peale.
Kuidas laob tüdruk klotsid?
Rõõmu.
Missuguse torni tüdruk ehitas?
Tal tuli ilus torn.
Mis sa arvad, mida tüdruk praegu 
tunneb/mõtleb? 
Miks tüdruk rõõmustab?
Kuula, tibu jutustab   ka selle pildi kohta.  
Pane   hoolega   tähele,   kas   tibu   jutustab 
kõik õigesti!
Iga   lause   järel   ütled   sina,   kas   lause   on 
õige. Kui lause on vale, ütled sina õigesti. 
Helene ladus väiksemad klotsid alla ja 
suuremad peale. Lõpuks seisis toas päris 
väike torn.
3. pilt:
Vaatame, mis nüüd edasi juhtus. Helene 
rõõmustas kõvasti ja hakkas plaksutama. 
Kuid ta plaksutas nii hoogsalt, et ajas oma 
torni ümber. Kõik klotsid kukkusid 
põrandale laiali.
Miks kukkusid klotsid laiali?
Helene läks pihta 
Miks Helene plaksutas?
neile.
Kuidas Helene plaksutas?
Rõõmust, et torn 
Kuhu klotsid kukkusid?
valmis sai.
Hoogsalt.
Põrandale laiali.
Kuula tibu juttu ja paranda teda. 
Helene  kurvastas   ja hakkas plaksutama. 
Ta plaksutas nii   vaikselt ,  et lõhkus torni. 
Kõik klotsid kukkusid l auale  laiali.
4. pilt:
Kuulame, mis edasi juhtub.
Nüüd oli tüdruk päris õnnetu. Ta seisis 
toas ja  vaatas  mahakukkunud klotse. 
Mida tüdruk tunneb? 
Kurbust. 
Mida tüdruk vaatab?
Mahakukkunud 
Miks tüdruk klotse vaatab?
klotse.
Ta oli kurb, et 
Tibu jutustab sulle. 
tehtud töö  untsu  
Nüüd oli tüdruk päris  õnnelik. Ta  vaatas  läks.
mahakukkunud n
  ukke .   
5. pilt:
Igal jutul on ka lõpp. Vaatame, millega 
meie lugu lõppeb. 
Lõpuks otsustas Helene uue torni teha. Ta 
korjas laialikukkunud klotsid kokku ja 
hakkas ehitama.  Tasapisi  muutus tema 
tujugi paremaks. 
Mida Helene edasi teeb?
Ehitab uut torni.
Mis sa arvad, miks Helene uue torni 
Ta tahtis korralikku 
ehitab?
torni aga eelmine 
läks katki.
Mis sa arvad, mida Helene nüüd edasi 
Läheb magama.
teeb?
Lõvi ütleb sulle veel lauseid teksti kohta. 
4. Eesmärki 
Sina paranda teda, kui ta ütleb valesti. 
väljendavate 
põimlausete 
Helene   võttis   klotsid,   et   laut   ehitada 
moodustamine 
(torn).
esitatud lauset 
korrigeerides. 
Helene võttis suured klotsid, et need  peale 
Eesmärk-
panna (alla).
liitlause 
Helene   võttis   väikesed   klotsid,   et   need 
skeem on 
peale panna (õige).
lapsele abiks
Helene   korjas   klotsid  kokku,   et  uus   torn 
ehitada (õige)
Kinnistav 
Tibu ütleb sulle esimese lause poole aga 
Laps lõpetab lause 
Eesmärki 
etapp
ja kordab terve 
väljendavate 
sina ütle edasi. 
lause.
põimlause 
1. Eesmärki 
skeem on 
Helene võttis klotsid, et....(torni ehitada)
väljendavate 
lapsele abiks. 
põimlausete 
Nüüd korda terve lause.
moodustamine 
Helene võttis suured klotsid, et (need alla 
lause 
lõpetamise teel  panna).
ja lause 
Helene võttis väikesed klotsid, et (need 
kordamine
ülespoole panna)
Helene korjas klotsid kokku, et (uus torn 
ehitada).
Iseseisev 
jutustamine
Jutusta see jutt nüüd ka tibule ja lõvile. 
Jälgi, et kasutad jutus õigeid sõnu. Jälgi 
Eesmärk-
ka, et sündmused jutus toimuksid õiges 
põhjus 
järjekorras. Räägi mida Helene tundis ja 
liitlause 
miks ta just nii  käitus . Abi: Õpetaja 
skeemid on 
suunab lapse tähelepanu, mida peab esile 
lapsele abiks.
tooma jutu alguses, jutu keskel ja jutu 
lõpus. 
Lõpetamine
Millised jutud me piltide järgi jutustame?  Ilusad   põhjalikud 
Miks peab rääkima põhjalikult?
jutud.   Siis   saab 
Miks peab rääkima tegelaste tunnetest ja  paremini   aru,   mis 
mõtetest?
toimub. Siis teame, 
miks  tegelased  just 
nii käituvad. 
Tüdruk ja torn
Oli külm ja  tuuline  talveõhtu. Helene istus nukralt oma toas. Tüdrukul hakkas igav ja ta otsustas 
ehitada torni.  Ta võttis välja oma uued klotsid ja hakkas ehitama. Helenel olid värvilised ja erineva 
suurusega klotsid. Nüüd oli Helene rõõmus, sest ehitamine oli tema lemmikktegevus. 
Helene ladus suuremad klotsid alla ja pani väiksemad peale. Lõpuks seisis keset tuba päris 
suur torn.
Helene rõõmustas kõvasti ja hakkas plaksutama. Kuid ta plaksutas nii hoogsalt, et ajas oma 
torni  ümber. Kõik klotsid kukkusid põrandale laiali.
Nüüd oli tüdruk päris õnnetu. Ta seisis toas ja vaatas mahakukkunud klotse. 
Lõpuks otsustas Helene uue torni teha. Ta korjas laialikukkunud klotsid kokku ja hakkas 
ehitama. Tasapisi muutus tema tujugi paremaks. 
Pildiseeria 
1. pilt: tüdruk istub toas ja laob klotse üksteise peale.
2. pilt: Helene seisab valmis klotsitorni kõrval
3. pilt:  tüdruk ajab klotsimaja ümberpilt
4. pilt: tüdruk seisab katkise klotsimaja kõrval õnnetu näoga
5. pilt. Helene ehitab klotsidest uut torni
Analüüs
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Millal hakkas Helene torni ehitama?
Kus Helene ehitas?
Millest Helene torni ehitas?
Mida meeldis Helenele kõige enam teha?
Kuidas ladus Helene klotsid?
Miks hakkas Helene plaksutama?
Miks kukkusid klotsid pikali?
Mida hakkas Helene siis tegema?
Milliseks muutus Helene tuju peale ehitamist?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks soovis Helene ehitama hakata?
Miks helene rõõmustas?
Miks Helene suuremad klotsid alla pani?
Miks klotsid ümber kukusid?
Mida Helene siis tundis?
Kuidas torn jälle terveks sai?
Miks Helene tuju jälle paremaks muutus?
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
3. tegevus
Teema: Mees ja  hiir . Pildiseeriate järjestamine ja analüüs.
Eesmärk: 1. Laps seostab täiskasvanu küsimuste abilt  tegelaste reaktsioonid ja käitumise  nende 
tunnete ja mõtetega  
2. Laps jutustab,  tuues  välja olulise info teemaarenduse seisukohalt (tegelased, aeg, koht, 
sündmused ning tegelaste motiivid ja meeleolu) kasutades põhjust ja eesmärki väljendavaid 
põimlauseid.           
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lausete skeemid
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna on meiega tunnis koos kana ja tibu. 
Tuletame   koos   kana   ja   tibuga   meelde  
eelmisel   korral   kuulatud   "Tüdruk   ja 
1.Sisutaastavat
klotsid" jutu. Tibu küsib  kanalt  jutu kohta 
ele küsimustele 
(sh põhjuse ja 
küsimusi.   Aga    kanal    on   jutt   juba    veidike   
eesmärgi 
ära   ununenud.   Tal   on   meeles   vaid   pool 
kohta) 
vastamine, 
jutust.   Kana   ütleb   sulle   pool   lauset,   aga 
kasutades 
Laual 
sina lõpeta lause. 
sidendeid et, 
eesmärk-
sest 
Tibu   küsib:   Miks   Helene   õue   ei   läinud? Laps lõpetab lause.
liitlause ja 
lauseskeemidel
põhjus-
(juhendaja rõhutab  küsisõna  miks/milleks ) 
e toetudes. 
liitlause 
Kana vastab. Helene ei läinud õue sest,...
skeemid. 
Juhendaja 
(õues oli külm).
osutab lauset 
Tibu küsib: Milleks võttis Helene klotsid? 
öeldes 
sidendile 
Kana   vastab:   Helene   võttis   klotsid,   et   ...
skeemis ning 
(torni ehitada).
rõhutab 
lauses 
Tibu küsib jälle: Miks hakkas Helene torni 
sidesõna . 
ehitama?   Kana   vastab:   Helene   hakkas 
torni ehitama, sest...(tal oli igav).
Tibu küsib: Miks Helene rõõmustas? Kana 
Juhendaja 
vastab:   Helene   rõõmustas,   sest...
kordab   terve 
(tallemeeldis ehitada).
lapse   lause, 
Miks Helene pärast kurvaks muutus? Kana 
osutades 
vastab. Helene muutus kurvaks, sest ... (ta  
sidendile 
lõhkus torni ära).
2. Lapse 
skeemis
jutustuse 
Miks   korjas  Helene  klotsid  kokku?.   Kana 
kuulamine, 
vastab: Helene korjas klotsid kokku, et ... 
lausete 
lühemaks ja 
(ehitada uus torn).
ahellausungite 
keeleliselt  
sidusamaks 
Kuulame koos tibuga sinu eelmisel korral 
muutmine ning   jutustatud   ”Tüdruku ja torni”  lugu. Siis 
sidendi et/ sest 
lisamine 
muudame   koos   tibuga   sinu   lauseid.   Tibu 
lausesse lapse 
tahab   sinu   lauseid   muuta   nii,   et   nendes 
jutustusele 
toetudes 
oleks   siduv   sõna   et   või   sest.   (esialgu 
lauseskeemi 
abil
kuulatakse   lapse   eelmisel   korral   kuuldud 
jutustus tervikuna). 
Kuulame   nüüd   lauseid   ükshaaval 
(vajadusel  lisatakse   lausesse  õige  sidend) 
Abi:  Juhendaja   alustab   lauset   kasutades 
sidendit et; sest)
Lapse lause:
6. Helene ei tahtnud minna õue, sest 
tal   oli   igav   ja   seal   oli   külm.  Laps lõpetab lause. 
(juhendaja   osutab   lauseskeemile, 
sidendile   lauseskeemis).   See   lause 
meeldib   tibule.   Seda   ta   muuta   ei 
taha. 
Juhendaja 
Kuulame sinu juttu edasi.
asetab lapsele 
2. Ja siis hakkas ta (...) oli ta rõõmus ja 
abiks 
hakkas   õudselt   kõvasti   järsku   plaksutama 
eesmärk- ja 
rõõmust.
põhjusliitlaus
Mõtleme, miks hakkas Helene plaksutama. 
e skeemid.
Helene   hakkas   plaksutama,   sest   ...(ta  
rõõmustas).
3. Ja siis see  lagunes  ja siis ta oli kurb.
Mõtleme, mks oli Helene kurb. Helene oli 
kurb, sest ...(torn lagunes).
4.  Aga   ta   tegi   endale    ilusama    torni,   sest 
tundus e see oli tal parem. 
Miks tegi Helene endale uue torni? Helene 
tegi uue torni, sest... (tahtis paremat)
Siin   on   tibu.   Jutusta   ”Tüdruku   ja   torni”  
lugu     tibule   ka   (abi:   Õpetaja   esitab 
3. Eelmises 
tegevuses 
suunavaid küsimusi selle kohta, mida peab  Laps jutustab.
analüüsitud 
esile tooma jutu alguses, jutu keskel ja jutu 
teksti iseseisev 
Eesmärk- ja 
jutustamine
lõpus. Vajadusel  osutab õpetaja  sidendile  
põhjusliitlaus
e skeemid 
skeemis). 
jäävad 
lapsele abiks.
Põhietapp
Mul on ka täna üks tore pildiseeria kaasas 
(vt lisa teksti juures „Mees ja hiir“).
Juhendaja asetab lauale pildiseeria pildid 
läbisegi.
1. Pildiseeria 
Kana on täna kaasa võtnud uue  vahva  
järjestamine 
pildiseeria. Ta loeb sulle pildiseeria kohta 
kuuldud teksti 
jutu. Pane pildid järjekorda nii, et see 
Laps järjestab 
alusel
sobiks kokku kana jutustusega.
pildiseeria.
2. teksti sisu 
Tibule ei jäänud jutust mitte midagi 
analüüs 
meelde. Kana peab jutu uuesti ette lugema. 
lõikude kaupa 
Aga, et tibule jutt ka meelde  jääks , loeb ta 
õpetaja 
iga pildi kohta eraldi.  Kõigepealt loeb 
küsimustele 
kana ainult esimese pildi kohta.  Aga kuula 
toetudes
sina ka  hoolega. Pärast lugemist küsib 
kana sinu käest jutu kohta küsimusi.
Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines 
tsirkuses igal õhtul. Lõvi  treeneri  nimi oli 
Kusti . Tsirkuses elas ka hiireke. Ühel õhtul 
oli Lõvi väga väsinud ega jaksanud 
etenduses kaasa teha. 
Kes on selle jutu tegelased? 
Kusti, lõvi ja hiir
Kas teame millal tegevus toimub? Ei tea 
Ei tea. 
aastaaega , sest tegevus toimub toas. 
Kus esines lõvi?
Tsirkuses.
Millal lõvi esines tsirkuses?
Igal õhtul.
Mida ei jaksanud lõvi ühel õhtul teha?
Esineda.
Juhendaja 
Miks ei jaksanud lõvi esineda?
Ta oli väsinud.
poolt esitatud 
Mis sa arvad, miks oli lõvi väsinud?
Ta oli palju 
jutustus (alla 
3. Lausete 
harjutanud.
on joonitud 
semantiline 
sobimatud 
verifitseerimin
Nüüd proovib tibu jutustada kõige esimese 
sõnad) 
e ja korrektse 
lause 
pildi kohta. Aga tibu on alles väike ja ta ei  Laps parandab 
moodustamine.  saa kõigest veel päris hästi aru. Aita teda.  vajadusel lauseid, 
Iga lause järel ütle talle, kas lause on õige.   ütleb lause õigesti.
Kui   lause  on  vale,   ütled   sina  terve  lause 
õigesti.   Nii   jääb   tibule   ka   lause   õigesti 
meelde.
Eesmärki 
ning põhjust 
4. Jutustamine 
Poes elasid mees ja lõvi. Lõvi esines 
väljendavate 
pildiseeria 
tsirkuses igal öösel.  Lõvi treeneri nimi oli 
põimlausete 
esimese pildi 
Jaak. Tsirkuses elas ka koerake. 
Laps jutustab 
skeemid on 
kohta
esimese pildi kohta. lapsele abiks. 
Jutusta nüüd sina selle pildi kohta jutuke.
2. pilt:
Vaatame, mis edasi saab.
Kusti   vihastas.   Ta   tahtis,   et   lõvi   üles  
ärkaks.   Kusti   hakkas   lõvi   peale    karjuma . 
Ta    karjus ,   aga   lõvi   ainult   haigutas   selle 
peale.
Ta vihastas.
Mida Kusti tundis? 
Sest lõvi ei teinud 
Mis sa arvad, miks Kusti vihastas?
etenduses kaasa.
Karjus.
Sest ta tahtis, etlõvi  
5. Lausete 
Mida Kusti tegi siis, kui lõvi haigutas?
ärkaks.
semantiline 
Mis sa arvad, miks Kusti karjus?
Et lõvi esineks 
verifitseerimin
e ja korrektse 
rahvale.
lause 
Miks Kusti tahtis, et lõvi üles ärkaks?
Lõvi haigutas.
moodustamine. 
Mida lõvi tegi?
Tibu   jutustab   sulle.   Kuulame,   kas   ta   sai 
kõigest õigesti aru. 
Iga   lause   järel   ütled   sina,   kas   lause   on 
õige. Kui lause on vale, ütled sina õigesti. 
6. Jutustamine 
2. pildi kohta
Kusti rõõmustas ja vehkis  piitsaga . Ta 
tahtis, et lõvi magama jääks.  Kusti hakkas 
lõvi peale sosistama. Ta karjus aga lõvi 
Laps jutustab
ainult haigutas selle peale. 
Jutusta nüüd sina õigesti!
3. pilt:
Vaatame, mis nüüd edasi juhtus.
Õnnetu mees otsustas lõvi magama viia. Ta 
tõstis lõvi oma õlale ja hakkas minema. 
Hiirekesel hakkas Kustist kahju. Ta 
otsustas lõvi asemel ise etenduses osaleda. 
Ta oli õnnetu.
Hiireke  ronis lõvi tumbale.
Viis lõvi minema.
Tõstis ta õlale.
Mida Kusti nüüd tundis?
Ronis.
Mida Kusti tegi?
Sest ta otsustas ise 
Kuidas Kusti lõvi minema viis?
esineda.
Mida hiireke tegi?
Kuhu hiir ronis?
Miks hiireke sinna ronis?
7. Lausete 
Tibu loeb sulle pildi kohta jutu. Sina siis 
semantiline 
verifitseerimin
paranda, kui ta midagi valesti ütleb. 
e ja korrektse 
lause 
moodustamine.  Õnnetu mees otsustas lõvi tantsima viia. Ta 
tõstis lõvi oma põlvele ja hakkas minema. 
Hiirekesel hakkas Kustist kahju. Ta 
otsustas lõvi asemel ise magama minna. 
Hiireke  ronis tugitoolile. 
Laps jutustab 
8. Jutustamine 
Jutusta nüüd ise tibule.
kolmanda pildi 
3. pildi kohta
kohta.
4. pilt: Mees tuli tagasi ja nägi üllatudes, et 
hiireke teeb rahvale etendust. Kusti oli küll  Esines  ise.
üllatunud, aga väga tänulik. 
Inimestele.
Mida hiireke tegi?
On üllatunud, aga 
Kellele hiireke esines?
tänulik.
Mida Kusti nüüd tundis?
Sest mees kartis, et 
etendus jääb ära. 
Mis sa arvad, miks mees üllatunud oli?
Aga lõvi asemel 
esines hoopis hiir. 
9. Lausete 
Tibu   loeb   sulle   jälle   juttu.   Tal   läheb   jutt  Laps parandab 
semantiline 
jälle vahepeal sassi. Sina paranda, kui tal  lauseid vajadusel.
verifitseerimin
e ja korrektse 
valesti läheb.
lause 
Kui   Kusti   tagasi   tuli,   siis   nägi   ta  lõvi. 
moodustamine. 
Hiireke   esines   ise  lõvile.     Kusti   oli   küll 
üllatunud, aga väga kurb. 
Jutusta neljanda pildi kohta! 
Laps jutustab 
10. Jutustamine 
neljanda pildi 
4. pildi kohta
5. pilt:
kohta.
Igal jutul on ka lõpp. Vaatame, millega 
meie lugu lõppeb?
Kustil  oli hea meel, et rahvas ilma 
etenduseta ei jäänud. Aga hiirel oli hea 
meel, et sai Kustit aidata. 
Etendusest.
Rõõmu ja tänu.
Millest ei jäänud rahvas ilma?
Sest etendus ikkagi 
Mida Kusti lõpuks tundis?
toimus ja hiireke 
Miks Kusti oli rõõmus?
aitas teda.
Mida hiireke tundis?
Rõõmu, et aidata 
sai.
Lähevad magama.
Mis sa arvad, mida nad nüüd edasi teevad?
Laps parandab 
lauseid vajadusel.
Tibu loeb sulle jälle juttu. Sina paranda, 
kui tal valesti läheb.
11. Lausete 
semantiline 
Kustil oli hea meel, et rahvas etenduseta ei 
verifitseerimin
jäänud. Hiireke kurvastas, et sai Kustit 
Laps jutustab 
e ja korrektse 
lause 
aidata. 
viienda pildi kohta.
moodustamine. 
12. Jutustamine  Jutusta selle pildi kohta ka! 
5. pildi kohta.
Kinnistav 
Kuulame nüüd, kas tibu sai lõpuks asjadest 
etapp
õigesti aru. Kui tibu ütleb valesti, siis 
paranda teda. Korda ka terve lause uuesti, 
1. Lause 
et tibule meelde jääks.
Laps   verifitseerib  
semantiline 
Lõvi rõõmustas, sest talle meeldis  magada  
ja   kordab   terve 
verifitseerimin
(esineda)
e ja põhjus- 
Mees hakkas karjuma, sest lõvi esines 
lause.
põimlause 
( magas ).
järele 
Mees vehkis piitsaga, sest lõvi ei ärganud 
kordamine
(õige)
Hiireke ronis tumbale, sest tahtis ise 
magada (esineda)
2. Eelnevalt 
Mees rõõmustas, sest hiireke esines 
Eesmärki ja 
analüüsitud 
publikule (õige)
põhjust 
teksti iseseisev 
väljendavate 
jutustamine 
põimlausete 
pildiseeriale 
Siin on meie jutu pildid. Vaata neid pilte ja 
ning 
Laps  jutustab.
toetudes. 
jutusta tibule nüüd terve jutt õigesti. 
sidendiga aga 
rindlausete 
skeemid on 
lapsele abiks. 
Lõpetamine
Mis sa arvad, mis oleks võinud juhtuda, kui  Laps   mõtleb   loole 
hiireke poleks mehele appi tulnud?
uue lõpu.
Kas juttudele võib erinevaid lõppe mõelda? Võib.
Mille   poolest   meie   loo   uus   lõpp   erineb  Laps
 
võrdleb 
vanast?
juttude   erineviad  
lõppe.
Mees ja hiir
Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines tsirkuses igal õhtul. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. 
Tsirkuses elas ka hiireke. Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega jaksanud etenduses kaasa teha. 
Kusti vihastas. Ta tahtis, et lõvi üles ärkaks. Kusti hakkas lõvi peale karjuma. Ta karjus aga 
lõvi ainult haigutas selle peale.
 
Õnnetu mees otsustas lõvi magama viia. Ta tõstis lõvi oma õlale ja hakkas minema. 
Hiirekesel hakkas Kustist kahju. Ta otsustas lõvi asemel ise etenduses osaleda. Hiireke  ronis lõvi 
kohale. 
Mees tuli tagasi ja nägi üllatudes, et hiireke teeb rahvale etendust. Kusti oli küll üllatunud 
aga väga tänulik. 
Tal oli hea meel, et rahvas ilma etenduseta ei jäänud. Aga hiirel oli hea meel, et sai Kustit 
aidata. 
Pildiseeria:
Pilt 1: mees seisab üllatunud näoga magava lõvi kõrval, poodiumi tagant piilub hiir. 
Pilt 2: mees karjub haigutava lõvi peale ja hiireke vaatab pealt.
Pilt3: õnnetu näoga mees jalutab lõvi õlal lavalt minema ja hiireke ronib poodiumile.
Pilt 4: mees seisab üllatunud näoga poodiumi kõrval, kus rõõmus hiir trikke teeb.
Pilt 5: mees  naerab  laia  suuga  ning rõõmus hiireke ronib tema käe peal. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Kus toimub tegevus?
Kes olid selle jutu tegelased?
Mida tegi lõvi tsirkuses?
Kes oli lõvi treener? 
Kes käis etendust iga päev vaatamas? 
Milline oli lõvi ühel õhtul?
Mida lõvi tegi?
Miks lõvi haigutas?
Mida hakkas Kusti tegema?
Miks Kusti karjus?
Mida otsustas hiireke teha?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Mks oli lõvi tsirkuses?
Miks oli Kusti kurva näoga?
Miks vinnas Kusti lõvi oma õlale?
Miks pidi mees lõvi lavalt minema viima?
Miks käis hiireke etendust vaatamas?
Miks hiireke ise etendust tegi?
Miks oli Kusti seejärel üllatunud näoga?
Miks oli mees hiirele väga tänulik?
Miks olid mõlemad lõpuks rõõmsad?
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
4. tegevus
Teema: Mees ja hiir. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs.
Eesmärk: Laps jutustab, tuues esile tegelaste meeleolu, mõtted, tegevusmotiivid.
Laps mõistab, et tegelased võivad mõelda ja käituda erinevalt.
Laps moodustab lauseskeemide toel eesmärk-, põhjuspõimlause kasutades sidendit et, sest. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst,  nukumaja ,  korv , mänguloomad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Eelmisel korral jutustas kana meile vahva 
1. 
jutu.   Tänagi   tulevad   kana   ja   tibu   koos 
Sisutaastavatel
e küsimustele 
meiega   tundi.   Tibule   ei   tahtnud   eelmisel 
vastamine
korral jutt  sugugi  meelde jääda. Täna aga 
tahab kana teada, kas sulle jäi jutt meelde. 
Kas   sa   mäletad   ikka,   kes   olid   jutu 
tegelased,   kus   tegevus   toimus,     mis   meie  
juhtus  ning millega lugu lõppes. Ta küsib 
sinu käest jutu kohta küsimusi. 
Kellest me eelmisel korral jutustasime? Mis 
tegelased jutus olid? 
Mees, lõvi ja hiir.
Kus tegevus toimus? 
Tsirkuses.
Mida mees lõvilt ootas?
Et lõvi esineks.
Mida lõvi tegi?
Magas.
Milleks mees karjuma hakkas?
Et lõvi ärkaks.
Mida mees siis lõviga tegi? 
Viis lõvi magama
Kes olukorra päästis?
Hiireke.
Kuidas hiireke olukorra päästis?
Ta   esines   lõvi 
2. Tekstis 
asemel.
esinenud  
Nüüd   on   Lõvi   mängult   sinu   õpetaja.   Ta 
sõnade 
tähenduste
seletab   sulle   mida   mõned   sõnad 
täpsustamine 
tähendavad. Tekstis öeldi, et  Lõvil  oli oma 
täiskasvanu 
verbaalsele 
tumba .   Lõvi   tahab   sulle   rääkida   mis   on 
sõnaseletusele,  tumba. Tumba on nagu  tool , aga tal pole 
piltidele ja 
küsimustele 
seljatuge. Lõvi esines  enda tumbal. Näita 
toetudes. 
mulle pildil, kus on tumba. Kus sa veel oled  
näinud tumbat?
Lõvi   seletab   sulle   veel.   Mees  vinnas  lõvi 
oma õlale. See tähendab, et ta tõstis raske  
lõvi enda õlale. Me vinname asju, mis on  
rasked, mida on raske tõsta. Näita pilti, kus  
mees   on   lõvi   enda   õlale   vinnanud.   Mina  
olen endale raske liivakoti õlale vinnanud. 
Kas sina oled endale midagi  selga  või õlale  
vinnanud? 
Mees   oli  üllatunud  ja  imestunud,   kui   ta  Raske koolikoti.
hiirekest   nägi.   Me   oleme   imestunud   ja 
üllatunud, kui miski on ootamatu. Näiteks 
olin   imestunud,   kui   sina   üks   päev 
ootamatult tantsima hakkasid. 
Näita pilti, kus mees on imestunud.
Kas   sina   oled   olnud   vahel   imestunud?  Jah.
Millal?
Kui vahel võõrad 
kassid tuppa  
tulevad.
Miks mees oli imestunud?
 Ta oli imestunud, 
See   tähendab,   et   ta   ei   osanud   hiirekest   sest tumba polnudki  
oodata. Ta ei uskunud, et keegi võiks seal  tühi. Seal tantsis 
tumbal olla. Nii ta üllatuski, kui hiirekest  hoopis hiireke. 
nägi. 
Lõvi esines  õhtuti  tsirkuses. Ühel õhtul pidi 
hiir  esinema . Näita pilti, kus hiir esineb.
Olen. 
Kas sina oled esinenud?
Tantsisin ja  lugesin  
Kuidas sina esinesid?
luuletusi.
Kuidas hiir esines?
Tantsis ja hüppas .
Rahvas   ootas  kannatamatult.  Inimesed 
aina ootasid, aga etendust ei alanud. Nad 
ootasid   juba   nii   kaua,   et   muutusid 
kannatamatuks.   Mina    muutun    ka   vahel  
kannatamatuks.   Näiteks   kui   seisan   poes 
pikas   järjekorras   ja   pean   kaua   ootama.  Jah.
Kas sina oled vahel kannatamatu?
Kui   peab   ootama  Laual 
eesmärk- ja 
Millal sa oled kannatamatu?
kaua, enne kui süüa  põhjusliitlau
saab.
se skeemid.
Inimesed.
Kes meie jutus olid kannatamatud?
Nad   ootasid   kaua 
laps kordab 
Miks nemad kannatamatuks muutusid?
etendust.
eesmärki-, 
või põhjust 
väljendavad 
põimlaused 
Tibu ja kana kuulavad sinu eelmisel korral  Laps   kuulab   ja  üle, 
juhendaja 
jutusatud lugu ”Mees ja hiir”. 
korrigeerib   enda  osutab 
Muudame koos kanaga sinu lauseid. Tema   lauseid,   kasutades  sidendile 
Põhietapp
skeemis.
ütleb   sulle   pool   lauset   aga   sina   lõpeta  sidendit   et,   sest. 
1. Lapse jutu 
lause tema eest.
Laps
 
kordab 
kuulamine ja 
(esialgu   kuulatakse   jutustust   tervikuna,   terviklause.
pikemate 
lausete 
seejärel lausekaupa, lauseid parandatakse 
lühemaks 
ja   muudetakse).   Siis   korda   koos   kanaga 
muutmine ning 
ahellausungite 
tehtud lause üle. 
korrigeerimine  1. Ühel õhtul oli lõvi väga väsinud ja Kusti 
kasutades 
sidendit et, sest  hakkas  tema  peale   karjuma,  sellepärast  et 
lauseskeemide 
lõvi jäi magama.
toel.
Kana aitab sul lause lühemaks teha.  Ühel 
õhtul   ....-   lõpeta   sina!   (oli   lõvi   väga 
väsinud)    Kusti hakkas karjuma,  miks?  ...
(sest lõvi jäi magama)
7. ja   ss:   hüppas   hiir   lõvi   asemele   ja 
(...), sest ta tahtis Kustit aidata.
Kana aitab teha ilusa lause:  Hiir hüppas 
lõvi   asemele,..miks?   ....(   sest  tahtis   meest 
aidata).
3. ja Kusti tuli tagasi ja siis ta nägi, e hiir 
teeb publikule etendust.
Kana aitab sind.  Kusti ...(tuli tagasi). Mida 
Kusti   nägi?  Ta  nägi,   ...(et  hiir   esineb 
publikule)
4) tal oli hea meel, et seal (...) Kusti 
(...) rahvas nägi tsirkust.
Kustil   oli   hea   meel,   ...miks?   (sest   rahvas 
nägi tsirkust)
5. ja hiirel  oli ka  hea meel,  et  sai Kustit 
aidata.
Kana  aitab   sind:   Hiirel   oli   ka   hea   meel, 
....miks? ...(sest ta sai Kustit aidata).
Sinu   juttu   me   juba   kuulasime   koos 
2. pildiseeria 
järjestamine
loomadega.   Aseta   jutu   kohta   pildid   ka  
õigesse järjekorda. 
(vt lisa teksti juures „Mees ja hiir“).
3. Pildi 
Kana ja tibu kuulasid enne sinu juttu 
sobitamine 
jutustusega
hoolega. Kuulame, kas tibu nüüd sai aru, 
mis tsirkuses juhtus. Kuula hoolega, kas 
tibu räägib sulle kõikide piltide kohta. 
Näita pilti, mille kohta tibu jutustab.
Laps osutab pildile, 
Kusti hakkas lõvi peale kõva häälega 
mille kohta käib 
karjuma. Ta karjus järjest kõvemini, et lõvi  jutt.
ometi ärkaks. Lõvi ei ärganud ikkagi
Õnnetu mees otsustas lõvi oma  puuri  
magama viia. Mees oli nii õnnetu näoga, et 
hiirekesel hakkas temast kahju.  Hiireke 
mõtles, et aitab meest. Ta otsustas, et esineb 
lõvi asemel ise rahvale. 
Mees tuli tagasi ja jäi üllatunult seisma. Ta 
vaatas tumbale ja nägi  hiirt . Hiireke tantsis, 
keerutas ja  laulis  rõõmsalt.   Rahvas 
plaksutas talle.
Kas kana jutustas kõikide piltide kohta?
Ei.
Milliste piltide kohta kana ei jutustanud?
Esimese ja viimase 
Kas me saime teada, kuidas Kusti ja  hiire  
pildi kohta.
lugu lõppes?
Ei saanud.
Tõesti, me ei saanudki teada, mis jutu 
tegelastest lõpuks sai ja mida nad edasi 
tegid.
Kas kana jutustas meile tegelaste tunnete ja  Jah.
mõtete kohta?
Tibul läks jutustamine sassi. Ta jättis 
paljud olulised asjad rääkimata . Kana 
Laps vastab 
jutustab tibule kogu loo uuesti. Aga ta 
3. Pildiseeria 
jutustab iga pildi kohta eraldi.  Kuula 
küsimustele 
sinagi hoolega. Peale jutustamist, küsib 
piltide 
kuuldud tekstile ja 
kana jutu kohta küsimusi. 
vaatamine, 
1. pilt:  
pildiseeriale 
See on meie jutu algus.
pildi kohta 
toetudes.
Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines 
käiva jutu 
tsirkuses igal õhtul. Ta ronis punase ja 
kuulamine ja 
sinise mustriga tumbale ning tantsis 
analüüs 
inimestele. Lõvile meeldis inimestele 
(tegelaste 
esineda. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. Kusti 
käitumismotiiv
võttis esinemisele kaasa piitsa. Ta vehkis 
id, tunded ja 
piitsaga, et lõvi paremini tema sõna 
mõtted) 
kuulaks. Tsirkuses elas ka hiireke. 
lõikude kaupa 
õpetaja 
Mida lõvi tegi tsirkuses igal õhtul?
küsimustele 
Esines.
Mida lõvile meeldis teha?
toetudes 
Esineda.
Kuidas lõvi inimestele esines?
Ta tantsis.
Mis sa arvad, miks inimesed tsirkuses 
Et lõvi  esinemist  
käisid?
näha.
Mida nad siis tunda võisid, kui esinemist 
Rõõmu.
vaatasid?
Kas nad kadedust ka võisid tunda?
Jah.
Miks nad kadedad võisid olla?
Sest nemad ei oska 
Aga mida nad mõelda võisid?
nii ilusti tantsida.
Et küll on vahva 
lõvi. 
Mis sa arvad, miks meeldis lõvile esineda?
Vaata pildil lõvi nägu. 
Sest inimesed 
Missugune on lõvi nägu?
plaksutasid talle.
Mis sa arvad, mida ta mõelda võis, kui 
Unine.
tumbal kükitas?
Et saaks juba 
Aga mida ta tunda võis?
magama.
Mitte midagi, ainult 
Missugune on mehe nägu?
magada tahtis.
Miks mees  vihane  on?
Vihane.
Mida mees veel tunda võis?
Sest lõvi  magab .
Mida mees siis mõelda võis?
Kurbust.
Et, miks see lõvi nii 
2. pilt:
unine on.
Vaatame nüüd, mis edasi juhtus. Vaata 
hoolsalt seda pilti! Kuula juttu pildi kohta.
Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega 
jaksanud etenduses kaasa teha. Lõvi silmad 
vajusid kinni, ta haigutas ning jäi magama. 
Kusti vihastas. Ta tahtis, et lõvi üles ärkaks. 
Ka rahvas ootas saalis kannatamatult, et 
etendus pihta  hakkaks . Nad tahtsid näha, 
kuidas lõvi trikke teeb. Kusti hakkas lõvi 
Laps kuulab.
peale kõva häälega karjuma. Ta karjus 
järjest kõvemini, et lõvi ometi ärkaks. Kusti 
vehkis ka piitsaga, aga ka see ei aidanud. 
Lõvi ei ärganud ikkagi.
Mida lõvi nüüd teeb? 
Haigutab.
Mida lõvi siis mõelda võis?
Et ta tahab 
magama minna.
Missugune on lõvi nägu? 
Unine.
Mis sa arvad, miks lõvi unine on?
Sest ta oli öösel 
üleval .
Sest ta harjutas 
Mis sa arvad, miks oli lõvi öösel üleval? 
esinemiseks.
Miks ta veel võis unine olla? 
Tegi palju tööd, 
esines palju
Millise näoga Kusti on?
Vihase.
Mida Kusti tundis?
Viha.
Et miks lõvi magab.
Mida ta mõtles?
Ootas. 
Mida rahvas saalis tegi?
Miks keegi juba 
Mida rahvas saalis võis mõelda?
esinema ei hakka. 
Mida inimesed saalis võisid tunda?
Olid kannatamatud.
Mida Kusti tegi selleks, et lõvi ärkaks?
Karjus ja vehkis 
piitsaga. 
3. pilt:  Tibu jutustab sulle kolmanda pildi  
kohta. 
Õnnetu   mees   otsustas   lõvi   oma   puuri 
magama   viia.   Lõvi   oli   raske,   aga   mees 
vinnas  lõvi   oma  õlale  ja  hakkas  minema. 
Lõvi ei ärganud isegi selle peale üles, nii 
sügav   oli   tema   uni.   Mees   oli   nii   õnnetu 
näoga,   et   hiirekesel   hakkas   temast   kahju. 
Hiireke mõtles, et aitab meest. Ta otsustas, 
et esineb  lõvi asemel ise rahvale. Kuid lõvi 
tumba oli   päris kõrge. Hiireke pidi hoogu 
võtma,  et tumbale  hüpata.  Lõpuks see tal 
õnnestus  ja hiireke saigi esinema hakata.
Viib lõvi minema.
Mida Kusti nüüd teeb? 
Lõvi oli väga raske raske. Kuidas mees sai 
Vinnas lõvi õlale.
lõvi oma õlale? Mida ta tegi?
Unise.
Missuguse näoga on lõvi?
Õlal.
Kuidas Kusti lõvi tassib?
Ei. 
Kas lõvi ärkas?
Tal oli liiga suur 
uni.
Miks lõvi üles ei ärganud?
Magab.
Mis sa arvad, mida lõvi edasi teeb? 
Õnnetu.
Missugune on Kusti nägu nüüd? 
Kurbust.
Mida Kusti tundis?
Et nüüd jääb 
Mida Kusti mõelda võis?
etendus ära.
Mida hiireke tundis?
 Ka kurbust.
Miks hiireke kurbust tundis?
Tal hakkas mehest 
kahju.
Mida hiireke mõelda võis?
Et ta võiks ise 
esineda.
Kuidas hiireke meest aitas?
Esines lõvi asemel 
ise.
Kuhu hiireke esinema läks?
Lõvi tumbale.
Kuidas hiireke tumbale sai?
Võttis hoogu ja 
hüppas.
Tundis  uhkust  enda 
üle. 
Mis sa arvad, mida hiireke tundis, kui ta 
Hirmu, sest kõik 
tumbal seisis ja rahvas teda vaatas?
vaatasid teda.
Mida ta veel tunda võis?
4. pilt:Vaatame nüüd neljandat  pilti. 
Mees tuli tagasi ja jäi üllatunult seisma. Ta 
vaatas tumbale ja nägi hiirt. Kusti nägi, et 
hiireke teeb rahvale etendust. Hiireke 
tantsis, keerutas ja laulis rõõmsalt.   Rahvas 
plaksutas talle.
Vaatab hiirt.
Kusti nägi, et hiir 
Mida Kusti teeb?
esines rahvale.
Mida Kusti nägi?
Tumbal.
Kus oli hiireke?
Rõõmus.
Missugune on Kusti nägu nüüd?
Kusti mõtles, et 
Mida Kusti mõtles? 
etendus läks ikkagi 
Mida kusti tundis?
korda. Ta oli 
Miks ta oli üllatunud?
üllatunud sest, ta ei 
osanud hiirekest 
oodata. Ta arvas , 
et etendus jääbki 
ära.
Ta tantsis ja laulis. 
Kuidas hiir rahvale esines?
Rõõmu.
Mida hiireke tundis, kui ta esines?
Ta mõtles, et küll 
Aga mida ta mõelda võis, kui ta esines?
on tore esineda. 
Mida inimesed saalis tegid?
Plaksutasid hiirele.
Mis sa arvad, miks inimesed saalis 
Sest neile meeldis 
plaksutasid?
hiire esinemine.
5. pilt:
Vaatame, mis siis juhtus.
Kusti oli küll üllatunud, aga väga tänulik. 
Tal oli hea meel, et rahvas ilma etenduseta 
ei jäänud. Ka hiirel oli hea meel, et sai 
Kustit aidata. Mees võttis hiirekese oma 
peo peale. Mõlemal oli naeratus näol. 
Üllatust. Aga ta oli 
Mida Kusti tundis?
ka tänulik.
Miks oli Kusti tänulik?
Sest hiireke esines 
ise lõvi asemel. Ja 
siis ei jäänudki 
etendus ära.
Hiireke tundis 
Mida hiireke tundis?
rõõmu.
Sest ta sai meest 
Miks oli hiirel hea meel?
aidata.
Et teda tänada.
Mis sa arvad, miks võttis mees hiirekese 
Et ta tahaks veel 
oma peo peale?
esineda.
Mis sa arvad, mida hiireke nüüd mõtleb?
Lähevad magama.
Aga mida mees mõelda võib?
Et  laseb hiirel 
Mis sa arvad, mida nad nüüd edasi teevad?
vahel jälle esineda.
Tibu ütleb sulle lauseid jutu kohta. Aga ta 
on alles väike ja teeb lühikesi lauseid. Aita 
tibul laused pikemaks teha. Tibu ütleb sulle 
3.  Kahest 
kaks lühikest lauset, aga sina tee laused 
lausest ühe 
pikemaks. 
põhjus-
Abi: juhendaja alustab lauset kasutades 
Laps moodustab 
Laual 
põimlause 
sidendit sest; juhendaja osutab sidendile 
kahest lühikesest 
põhjust 
moodustamine  skeemis.
analoogia  
Teen esimese sinu eest ise ära.
lausest põhjust 
väljendava 
alusel
Kusti oli vihane. Lõvi magas (Kusti oli 
väljendava 
põimlasuse 
vihane, sest lõvi magas. 
põimlause.
skeem 
Hiir aitas Kustit. Tal oli mehest kahju (Hiir 
sidendiga 
aitas Kustit, sest tal oli mehest kahju).
sest.
Kusti oli üllatunud. Ta nägi hiirt (Kusti oli 
üllatunud, sest nägi hiirt)
Hiireke rõõmustas. Talle meeldis esineda 
(Hiireke rõõmustas, sest talle meeldis 
esineda).
Kinnistav 
Tibule tulid veel mõned loomad appi 
Laps parandab 
Laual on 
etapp
lause vajadusel ja 
mängulooma
(juhendaja annab lapsele erinevaid  
kordab terve lause.
d,  nukumaja 
1. Lausete 
mänguloomi). Loomad ütlevad sulle 
ja korv.
semantiline 
lauseid. Need, kes ütlevad lause õigesti, 
verifitseerimin
e ja 
saavad tibule  külla  minna. Aga kes ütlevad  
korrigeerimine:  valesti, peavad korvi magama minema. 
laps kasutab 
tunnis 
Ütle ka terve lause ise õigesti. 
käsitletud sõnu 
ja kordab 
laiendatud 
 Lõvile meeldis hommikuti tänaval esineda 
lihtlauset
(õhtuti) 
Lõvi esines õhtuti tsirkuses toolil (tumbal)
Ühel õhtul oli Lõvi esinemiseks liiga 
väsinud  (õige). 
Kusti oli lõvi käitumise pärast üllatunud 
(vihane)
Rahvas ootas  etenduse algust kannatlikult 
(kannatamatult).
Õnnetu mees otsustas lõvi oma puuri 
magama viia (õige)
Mees virutas raske lõvi oma õlale (vinnas).  
Hiirekesel ei hakanud  õnnetust  mehest 
kahju (hakkas). 
Hiirekest nähes jäi mees üllatunult seisma 
(õige).  
Kusti oli hiirt nähes kannatamatu 
(üllatunud).
Jutusta tibule nüüd kogu lugu uuesti. Räägi 
Laual on 
lauseskeemi
kindlasti ka sellest, mida tegelased mõtlesid 
d sidenditega 
ja tundsid. Siis saab tibu paremini aru, 
et, sest. 
miks Kusti ja hiireke midagi teevad.
5. Eelnevalt 
analüüsitud 
(abi:   suunavad   küsimused   tegevuskoha, 
teksti iseseisev  aja, tegelaste tunnete ja käitumismotiivide 
jutustamine
kohta,   juhendaja   alustab   põimlauset 
kasutades sidendit et/sest).
Lõpetamine
 
Kuula, lõvi räägib sulle ühe loo.
1. Jutu 
kuulamine.
Poes elasid hiir ja  kass . Igal õhtul hakkas 
kass hiirt taga ajama. 
Ühel   õhtul   oli   hiir   haige   ega   jaksanud  
põgeneda. Kass saigi hiire kätte.
2. Küsimustele 
vastamine 
Kas see oli huvitav jutt? 
Ei.
teksti kohta
Miks see jutt oli igav? 
Ta   ei   rääkinud 
Millest  lõvi   üldse  ei   rääkinud?  (abi:  Kas  tegelaste   tunnetest 
lõvi  rääkis  sulle  ka tegelaste  tunnetest  ja  ega mõtetest.
mõtetest?)
Kas me saime teada, miks kass hiirt taga   Ei.
ajas?
Kurb.
Kas see oli kurb või  lõbus  jutt? 
Perenaine    annab 
Kuidas võiks see jutt teisiti lõppeda, et see  kassile kala süüa ja 
nii kurb ei oleks?
kass ei tahagi hiirt.
Mees ja hiir
Tsirkuses   elasid   mees  ja  lõvi.  Lõvi   esines  tsirkuses  igal   õhtul.   Ta  ronis    tumbale   ning  tantsis 
inimestele. Lõvile meeldis inimestele esineda. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. Kusti võttis esinemisele 
kaasa piitsa. Ta vehkis piitsaga et lõvi paremini tema sõna kuulaks. Tsirkuses elas ka hiireke. 
Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega jaksanud etenduses kaasa teha.  Lõvi silmad vajusid 
kinni, ta haigutas ning jäi magama. Kusti vihastas. Ta tahtis, et lõvi üles ärkaks. Ka rahvas ootas 
saalis kannatamatult, et etendus pihta hakkaks. Nad tahtsid näha, kuidas lõvi esineb. Kusti hakkas 
lõvi peale kõva häälega karjuma. Ta karjus järjest kõvemini, et lõvi ometi ärkaks. Kusti vehkis ka 
piitsaga, aga ka see ei aidanud. Lõvi ei ärganud ikkagi
Õnnetu mees otsustas lõvi oma puuri magama viia. Lõvi oli raske, aga mees vinnas lõvi oma 
õlale ja hakkas minema. Lõvi ei ärganud isegi selle peale üles, nii sügav oli tema uni. Mees oli nii 
õnnetu näoga, et hiirekesel hakkas temast kahju.   Hiireke mõtles, et aitab meest. Ta otsustas, et 
esineb   lõvi asemel ise rahvale. Kuid lõvi tumba oli   päris kõrge. Hiireke pidi hoogu võtma, et 
tumbale hüpata. Lõpuks see tal õnnestus  ja hiireke saigi esinema hakata.
Mees tuli tagasi ja jäi üllatunult seisma. Ta vaatas tumbale ja nägi hiirt. Kusti nägi, et hiireke 
teeb rahvale etendust. Hiireke tantsis, keerutas ja laulis rõõmsalt.   Rahvas plaksutas talle.
 Kusti oli küll üllatunud, aga väga tänulik. Tal oli hea meel, et rahvas ilma etenduseta ei jäänud. Ka 
hiirel oli hea meel, et sai Kustit aidata. Mees võttis hiirekese oma peo peale. Mõlemal oli naeratus 
näol. 
Pildiseeria:
Pilt 1: mees seisab üllatunud näoga magava lõvi kõrval, poodiumi tagant piilub hiir. 
Pilt 2: mees karjub haigutava lõvi peale ja hiireke vaatab pealt.
Pilt3: õnnetu näoga mees jalutab lõvi õlal lavalt minema ja hiireke ronib poodiumile.
Pilt 4: mees seisab üllatunud näoga poodiumi kõrval, kus rõõmus hiir trikke teeb.
Pilt 5: mees naerab laia suuga ning rõõmus hiireke ronib tema käe peal. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Kus toimub tegevus?
Kes olid selle jutu tegelased?
Mida tegi lõvi tsirkuses?
Kes oli lõvi treener? 
Kes käis etendust iga päev vaatamas? 
Milline oli lõvi ühel õhtul?
Mida lõvi tegi?
Miks lõvi haigutas?
Mida hakkas Kusti tegema?
Miks Kusti karjus?
Mida otsustas hiireke teha?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Mks oli lõvi tsirkuses?
Miks oli Kusti kurva näoga?
Miks vinnas Kusti lõvi oma õlale?
Miks pidi mees lõvi lavalt minema viima?
Miks käis hiireke etendust vaatamas?
Miks hiireke ise etendust tegi?
Miks oli Kusti seejärel üllatunud näoga?
Miks oli mees hiirele väga tänulik?
Miks olid mõlemad lõpuks rõõmsad?
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
5. tegevus
Teema: Tiina ja tuul. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs.
Eesmärk: Laps jutustab, tuues esile sündmuste  põhjus-tagajärg seosed ning tegelaste mõtted ja 
tunded.
Laps mõistab, et  tegelastel  võivad olla erinevad mõtted ja tunded, mistõttu nad ka käituvad 
erinevalt. 
Laps moodustab kahest osalausest lauseskeemide toel eesmärki väljendavaid põimlauseid, 
kasutades sidendit et.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna   tulevad   koos   meiega   õppima   kana, 
Kordav etapp
tibu, lõvi ja  elevant . Nemad hakkavad sulle 
täna ka lugusid jutustama. Kuulame koos  
loomade   lugusid.   Kuulame,   kas   nad 
räägivad   kõigest,   millest   peab.   Mõnikord 
võib   ju   juhtuda   nii,   et   keegi   räägib   loo, 
kuid sellest ei saa hästi aru. Miks võib nii  Kui me ei tea, kes 
1. Huvitava ja 
juhtuda?
arusaadava 
on jutu tegelased. 
teksti tunnuste 
Kui ei saa aru, mis 
sõnastamine 
Abi:   keda   tuleb   jutu   alguses   nimetada.  
täiskasvanu 
tegelastega jutub 
küsimuste toel
Millest tuleb veel jutu alguses rääkida?
jutus.
Vahel hakkavad tegelased jutus nutma aga 
vahel     karjuma.   Vahel   aga   hakkavad   Siis kui me teame 
hoopis   naerma.   Kuidas   me   teame   miks  mida nad tunnevad 
tegelased just nii käituvad? 
ja mõtlevad.
Mäletad.   Eelmine   kord   rääkis   lõvi   sulle  
jutu kassist ja hiirest. Miks see jutt igav oli.  
Mida lõvi meile ei rääkinud?
Lõvi ei rääkinud 
Abi:   Millest   oleks   lõvi   pidanud   veel   tegelaste tunnetest 
2. Kahe teksti 
rääkima? Kas me saime teada, miks kass  ega mõtetest. 
tunnuste 
hiirt taga ajas? Mida hiir või kass tundsid/  
võrdlemine 
täiskasvanu 
mõtlesid?
küsimuste toel
Eelmine kord jutustasid sulle tibu ja kana 
loo   ”Mees   ja   hiir”   mõlemad   jutustasid 
sama   loo   aga   nende   jutud   polnud   päris 
ühesugused. Kuulame korra mõlema juttu  
uuesti.   Esimesena   kuulame,   kuidas   tibu 
mehe   ja   hiire   lugu   jutustas.   Aga   pane 
tähele, kas tibu räägib jutu alguses kõigest, 
millest peab. Kas ta tutvustab jutu alguses  
tegelasi,  tegevuskohta  ja mainib ka millal 
tegevus   toimub.   Kas   ta   jutu   keskpaigas 
räägib tegelaste tunnetest ja mõtetest. Ning 
kas ta   ütleb millega lugu lõppeb ja mida  
tegelased lõpuks tunnevad. 
Kusti hakkas lõvi peale kõva häälega 
karjuma. Ta karjus järjest kõvemini, et lõvi 
ometi ärkaks. 
         Õnnetu mees otsustas lõvi oma puuri 
magama viia. Mees oli nii õnnetu näoga, et 
hiirekesel hakkas temast kahju. Hiireke 
mõtles, et aitab meest. 
Mees tuli tagasi ja jäi üllatunult seisma. Ta 
vaatas tumbale ja nägi hiirt. Hiireke tantsis, 
keerutas ja laulis rõõmsalt. 
Ei. 
Kas tibu jutustas ilusa jutu?  Millest tibu ei  Ta ei tutvustanud 
rääkinud? Mis tibu jutul viga oli?
tegelasi. Ta ei 
öeldnud kus 
Abi: Kas tibu  tutvustas  alguses jutu 
tegelasi?
tegevus toimub ja 
Aga kas ta ütles, kus toimub tegevus?
millal tegevus 
Kas ta tegelaste tunnetest rääkis?
toimub. Ka ei 
Kas me saime teada, mis jutu tegelastest 
saanud teada 
lõpuks sai?
kuidas lugu lõppeb.
Nüüd kuulame kana jutustust ” Mees ja 
hiir”.  Kuula, kas kana  tutvustab oma loo 
alguses tegelasi, nimetab tegevusaja ja 
koha. Kas ta räägib, mis edasi juhtus ja 
mida tegelased siis tundsid või mõtlesid. 
Kas tibu ütleb, millega lugu lõppeb ja mida 
tegelased lõpuks tundsid ja mõtlesid.
Tema jutustus oli selline:
Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines 
tsirkuses igal õhtul. Lõvile meeldis 
inimestele esineda. Lõvi treeneri nimi oli 
Kusti. Tsirkuses elas ka hiireke. 
        Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega 
jaksanud etenduses kaasa teha. Kusti 
vihastas. Ta tahtis, et lõvi üles ärkaks. Ka 
rahvas ootas saalis kannatamatult, et 
etendus pihta hakkaks. Kusti hakkas lõvi 
peale kõva häälega karjuma. Kusti karjus 
aga lõvi ei ärganud ikkagi.
         Õnnetu mees otsustas lõvi oma puuri 
magama viia. Mees oli nii õnnetu näoga, et 
hiirekesel hakkas temast kahju. Ta otsustas, 
et esineb lõvi asemel ise rahvale. 
        Mees tuli tagasi ja jäi üllatunult 
seisma. Kusti nägi, et hiireke teeb rahvale 
etendust. Hiireke tantsis, keerutas ja laulis 
rõõmsalt.  Rahvas plaksutas talle.
          Kusti oli küll üllatunud, aga väga 
tänulik. Tal oli hea meel, et rahvas ilma 
etenduseta ei jäänud. Ka hiirel oli hea meel, 
et sai Kustit aidata. 
Kana tutvustas jutu 
Tibu ja kana jutu  algused olid erinevad. 
alguses tegelasi, 
Kuidas kana jutt algas? Millest ta jutu 
tegevusaega. Ta 
Põhietapp
alguses rääkis?
ütles ka kus toimub 
Abi: Kas kana ütles, kes on jutu tegelased. 
1. pildiseeria 
Kas ta ütles millal ja kus toimub tegevus. 
tegevus.
järjestamine 
Rääkis.
kuuldud 
jutustuse alusel Mõtleme, kuidas kana jutt edasi läks. Kas 
Jah.
ta tegelaste tunnetest rääkis?
Kuidas kana jutt lõppes. Kas ta jutu lõpus 
ka tegelaste tunnetest ja mõtetest rääkis?
Tibu jutt. Sest tema 
jutust sai paremini 
Kelle jutt sulle rohkem meeldis?
aru, mis toimub. 
Miks?
Kana jutust ei 
saanud aru, miks 
hiir mehele appi 
läks ja kuidas lugu 
lõppes.Tibu rääkis 
tegelaste tunnetest 
Kanal   on   ka   täna   kaasas   üks   tore   ka.
pildiseeria 
Laps kuulab 
Juhendaja asetab lauale pildiseeria pildid 
pildiseeria kohta 
õiges järjekorras. 
käivat jutustust.
Kana loeb sulle juttu (vt teksti "Tiina ja 
tuul"). Kuula, mida kana loeb.  Vaata, kas 
kana jutt piltidega kokku sobib.  
Kas kana jutt sobis piltidega kokku?
Nüüd proovib tibu sulle jutustada. Kuula, 
Jah.
kas tibu jutt sobib  piltidega kokku.  Proovi 
tibu jutu järgi pildid ritta panna.
    Tuul viis Tiina  kõrgele  puu otsa. Ta oli 
nii kõrgel, et ei pääsenud ise alla. 
     Oli külm sügispäev. Tuul puhus ja 
vihma sadas. Üks tüdruk, mees ja koer 
jalutasid tänaval. Tüdruku nimi oli Tiina. 
Tiinal oli kaasas uus  vihmavari . 
Tiina tegi oma vihmavarju lahti, et 
ta märjaks ei saaks. Tuul muutus nii 
tugevaks , et  Tiina pidi  seda kahe käega 
kinni hoidma. 
          Siis tuli talle appi päästeameti auto. 
Tiinale anti  redel , et ta saaks puu otsast alla 
ronida. Tüdrukul oli hea meel, et ta puu 
otsast alla sai. 
        Järsku viis tuul Tiina lendu. Tiina 
tõusis koos vihmavarjuga kõrgele õhku. 
Aga Tiina ei ehmunud. Tal oli hoopis 
lõbus. 
 Kas tibu jutt sobis pildiseeriaga kokku?
Ei.
Ei.
Kas kana ja tibu jutud olid ühesugused?
Tegevuste  järjekord  
Mille poolest nad erinesid ?
oli erinev.
Kui vahetame piltide  asukohta , siis saame 
päris uue jutu. Kanal ja tibul olid ka ühed 
Jutt läks segamini, 
ja samad pildid, aga nende järjekord oli 
ei saa aru, mis oli 
erinev. 
enne ja mis pärast.
Mis tibu jutul viga oli?
Tegevused olid 
õiges järjekorras. 
Miks oli kana jutt parem?
Sai aru, mis oli 
enne ja mis pärast. 
Jutt sobis piltidega 
kokku.
Vaatame koos lõviga pilte lähemalt. 
Kõigepealt vaatame esimest pilti.  Aga  jäta  
2. Piltide 
vaatlemine  ja 
meelde, mida pildil näed! Jäta meelde, kes 
analüüs mälule  on tegelased pildil. Missugused nad on? 
toetudes; 
tegelaste 
Mida nad teevad? Kus toimub tegevus? 
mõtete ja 
Millal tegevus toimub? Pärast küsib lõvi 
tunnete analüüs
Laps vastab 
sinu käest pildi kohta küsimusi. 
küsimustele ja 
jutustab pildi kohta.
Juhendaja näitab  pilti 10-15 sekundit ning 
Tüdruk, mees ja 
asetab tagasi lauale, pildipool allpool.
koer.
Tormine, lehed 
Nüüd tahab lõvi teada, mis sulle pildilt  
lendasid tuule käes.
meelde jäi. Ta küsib sinu käest:
Soojalt  riides , 
vihmavari käes.
Kes pildil olid? 
Sest tuul puhus.
Jalutas.
Räägi, missugune ilm oli? 
Et küll on vahva 
Räägi, milline tüdruk välja nägi? 
ilm.
Rõõmu.sest ta 
naeratas.
Miks on tüdruk soojalt riides?
Ei.
Mida tüdruk tegi? Mis sa arvad, mida 
tüdruk mõtles?
Jalutas.
Ka jalutas.
Aga mida ta tundis? Kuidas sa aru said, et 
ta rõõmus oli?
Tänaval.
Kas ta õnnetu ka võis olla?
Sügisel,  päeval
Mida mees tegi? 
Mida koer tegi? 
Kus tüdruk , mees ja koer jalutasid? 
Pean rääkima 
tegelastest, 
tegevuskohast ja 
Mis sa arvad, millal tegevus toimus?
millal tegevus 
toimub.
Proovi jutustada selle pildi järgi jutukese 
algus! Millest sa peaksid jutu alguses 
kindlasti rääkima? Jutusta selle pildi kohta 
lõvile! 
  
2. pilt:
Vaata ka seda pilti hoolega! Jäta meelde, 
mida tüdruk seal teeb! Püüa ka ära arvata, 
mida ta tunneb ja mõtleb!
Juhendaja näitab pilti 10-15 sekundit ning 
asetab tagasi lauale, pildipool allpool.
Külm ja tuuline.
Milline on ilm sellel pildil?
Tegi vihmavarju 
Mida tüdruk sellel pildil tegi? 
lahti.
Mis sa arvad, mida tüdruk nüüd mõtleb?
Et küll on kõva 
tuul.
Aga mida ta tunneb?
Ikka rõõmu.
Ei.
Kas ta pettumust ka tunda võib?
Et sellise  tuulega  
Mis sa arvad, mida tüdruk veel mõelda 
võib külmetuda
võib sellise kõva tuulega?
Mida mees pildil teeb 
Hoiab kaabut kinni.
Kus  puulehed  pildil olid?
Õhus.
Mis sa arvad, miks  puulehed õhus 
Tuul keerutab.
keerlevad? 
Mis sa arvad, mida tüdruk tundis? 
Oli rõõmus.
Mis sa arvad, miks on tüdrukul rõõmus 
Talle meeldib 
nägu?
jalutada.
Mis sa arvad, kuhu tüdruk jalutab?
Lehti korjama. 
Juhendaja asetab teise pildi õigetpidi. 
Jutusta nüüd lõvile pildi kohta pikk jutt.
3. pilt:
Vaata nüüd hoolega kolmandat pilti! Jäta 
meelde, mida inimesed seal teevad! Proovi 
ka ära arvata, mida nad tunnevad ja 
mõtlevad!
Juhendaja näitab  pilti 10-15 sekundit ning 
asetab tagasi lauale, pildipool allpool.
Milline ilm oli? 
Puhus tuul.
Tuul oli väga tugev.  
 
Mida tuul tüdrukuga tegi?
Tuul viis tüdruku 
Kas sul on vihmavari?
lendu.
Kas sa oled vihmavarjuga õues käinud?
Jah.
Aga kas sa tugeva tuulega oled õues 
Jah, olen.
käinud?
Olen ikka.
Kas sinuga on midagi sellist kunagi 
juhtunud? Miks tuul siis sind õhku ei 
Ei ole.
jaksanud tõsta?
Tuul oli liiga nõrk.
Mis sa arvad, kuidas tuul jaksas tüdrukut 
Sest tuul oli väga 
lendu tõsta? 
tugev. Tüdruk oli 
kerge.
Mis sa arvad, miks  tüdruk vihmavarjust 
Ta tahtis  lennata .
lahti ei lasknud?
Mis veel võis olla põhjus, et ta lahti ei 
Võibolla ta kartis. 
lasknud?
Võibolla ta ei tahtnud oma uuest 
vihmavarjust ilma jääda. Kas nii võib olla?
Jah.
Mida tüdruk tundis?
Tüdruk tundis 
rõõmu. Talle 
meeldis lennata.
Kas ta õnnetu ka võis olla?
Ei.
Mida tüdruk mõtles? 
Ta mõtles, et kuhu 
ta küll lendab.
Mida tüdruk veel võis mõelda?
Et kui kaua ta nüüd 
lendama peab.
Kas ta võis ka hirmu tunda? Mis temaga 
Jah.
võiks juhtuda?
Ta võib maandudes 
Mis sa arvad, mida teised inimesed 
viga saada.
tundsid? 
Olid imestunud ja 
üllatunud.
Mida nad veel tunda võisid?
Hirmu lapse elu 
Mis sa arvad, kas nad kadedad võisid olla?  pärast. 
Mille peale nad võisid kadedad olla?
Jah.
Et nad ise lennata 
ei saanud.
Juhendaja asetab pildi õigetpidi. 
Jutusta lõvile selle pildi kohta ilus pikk jutt! 
Räägi kõigest sellest, mida me pildi kohta 
rääkisime!
4. pilt:
Vaata nüüd hoolega neljandat pilti! Jäta 
meelde, mis neljandal pildil toimub! Proovi 
ka ära arvata, mida nad tunnevad ja 
mõtlevad! 
Juhendaja näitab  pilti 10-15 sekundit ning 
Puu otsa.
asetab tagasi lauale, pildipool allpool.
Tuul viis.
Kuhu maandus  tüdruk? 
Hirmu.
Mis sa arvad, kuidas tüdruk puu otsa sai? 
Muret oma elu 
Mis sa arvad, mida  tüdruk tundis, kui ta 
pärast. Ei osanud 
puu otsas istus? Mida ta veel tunda võis?
alla tulla
Mis sa arvad, miks ta hirmunud oli? 
Istus.
Et kuidas ta alla 
Mida tüdruk puu otsas tegi?
saab.
Mida võis tüdruk mõelda, kui ta puu otsas 
Ei usu.
istus? 
Võis. 
Võiolla ta mõtles, et võikski sinna elama 
Hirmu lapse 
jääda? Kas võib nii olla?
pärast.
Aga võibolla ta mõtles, et teised võiksid ka 
Et peaks kedagi 
puu otsa ronida?Mis sa arvad, kas ta võis 
appi kutsuma.
nii mõelda?
Ei saa.
Mis sa arvad, mida teised inimesed 
Kutsuvad  abi.
tundsid? 
Mida nad võisid mõelda?
Mis sa arvad, kas tüdruk saab ise puu 
otsast alla? 
Mis sa arvad, mida inimesed nüüd edasi 
teevad? 
Juhendaja asetab pildi õigetpidi. 
Jutusta ka selle pildi kohta ilus pikk jutt! 
5. pilt:
See on meie loo viimane pilt. Vaata 
hoolega, millega see lugu lõpeb! Jäta 
meelde, mis pildil toimub! 
Juhendaja näitab pilti 10-15 sekundit ning 
Ronis redelist alla.
asetab tagasi lauale, pildipool allpool.
Tuletõrjujad
Mida tüdruk tegi? 
sest tüdruk ei 
Kes tüdrukut aitasid?
saanud ise alla. 
Mis sa arvad, miks tuletõrjujad tüdrukut 
Teised inimesed
aitasid?
Sellepärast, et 
Mis sa arvad, kes kutsus tuletõrjujad? 
tüdruk ei saanud 
Miks nad kutsusid tuletõrjujad? 
ise puu otsast alla
Rahuloleva näoga, 
rõõmsa näoga
Neil oli hea meel, 
Millise näoga olid tuletõrjujad? 
et said tüdrukut 
aidata.
Mis sa arvad, mida tuletõrjujad tundsid?
Ei usu.
Et kuidas küll 
Võibolla nad tundsid kurbust, et neil kedagi  tüdrukut aidata?
rohkem aidata polnud?
Andsid talle redeli.
Mida tuletõrjujad mõelda võisid?
Rõõmu. 
Kuidas tuletõrjujad tüdrukut aitasid?
Ei usu.
Mida tüdruk nüüd tunda võib?
Võibolla ta on kurb, et nii vähe sai puu 
Läheb koju. 
otsas olla?
Laps jutustab 
viienda pildi kohta.
Mis sa arvad, mida tüdruk nüüd edasi 
teeb? 
Juhendaja asetab pildi õigetpidi. Jutusta 
lõvile ka selle pildi kohta ilus, pikk jutt. 
Laual on 
Unine elevant hakkab sulle jutu kohta 
Laps moodustab 
abiks 
laused ütlema. Aga kuna ta magas, siis ei 
kahest osalausest 
põhjus-
suuda ta veel pikkade lausetega rääkida. 
põimlause 
Tema ütleb sulle kaks lühikest lauset aga 
eesmärk-põimlause
skeemid, 
sina tee tema eest lause pikemaks. Siis ütle 
juhendaja 
terve lause uuesti. Abi: juhendaja osutab 
osutab 
sidendile skeemis; juhendaja alustab lauset 
sidendile 
kasutades sidendit et. Teen esimese sinu 
skeemis.
eest ära. 
3. Eesmärk- 
Tiina   läks   õue.   Tiina   jalutas.   Tiina   läks 
põimlause 
moodustamine  õue, et jalutada.
kahest 
Tiina   avas   vihmavarju.   Tiina   jäi    kuivaks .  
osalausest  ja 
terve lause 
(tiina avas vihmavarju, et jääda kuivaks)
kordamine
Tiina   haaras   vihmavarjust.   Tiina   hoidis  
vihmavarju (Tiina haaras vihmavarjust, et 
seda hoida)
Inimesed   võtsid   telefoni.   Inimesed 
helistasid   päästeametile   (inimesed   võtsid 
telefoni, et helistada päästeametile.
Tiinale anti redel. Tiina tuli puu otsast alla 
(Tiinale anti redel, et ta puu otsast alla 
tuleks)
Jutusta lõvile nende piltide  kohta ilus pikk  Laps jutustab 
jutt!   Räägi   kõigest   sellest,   mida   me   selle   eelnevalt 
pildi   kohta   rääkisime!   Abi:   juhendaja  analüüsitud teksti.
alustab lauset,  kasutades sidendit et, sest. 
Laual 
Juhendaja   esitab   täpsustavaid   küsimusi 
4. Iseseisev 
põhjus-
jutustamine
tegelaste   käitumismotiivide,   tunnete   ja 
eesmärk 
lause 
mõtete kohta.
skeemid. 
Kinnistav 
Lõvi   hakkab   sulle   piltide   kohta   lauseid 
Laual 
etapp
põhjus-
ütlema. Aga lõvil on hääl ära ja ta suudab  Laps lõpetab lause  eesmärk 
sulle vaid pool lausest öelda. Aita teda ja   ja kordab terve 
lause 
1. Lause 
skeemid. 
lõpeta tema eest lause. Ütle ka terve lause  lause uuesti.
lõpetamine ja 
Juhendaja 
terviklause 
uuesti.
osutab 
järele 
sidendile 
Tiina läks  tänavale  ... (et seal jalutada).
kordamine 
skeemis. 
kuuldud 
Tiina tegi  vihmavarju lahti...   (et  kuivaks  
tekstile 
jääda).
toetudes 
kasutades 
Inimesed kutsusid päästjad ...(et last aidata)
eesmärk-
Tiinale anti redel... (et alla tulla).
põimlauset
Lõpetamine
Sina olid ka tubli ja rääkisid piltide kohta 
palju.   Rääkisid     tegelastest,   mida   nad 
tunnevad ja millised välja näevad. Rääkisid  
ka sellest, millega "Tüdruku ja tuule" lugu  
lõppes.
Kas  see lugu oleks  samamoodi läinud ka   Laps   mõtleb   loole 
siis, kui tuul oleks nõrk olnud?
uue lõpu ja jutustab 
Aga   kui   tüdruk   oleks   vihmavarju   lahti  selle.
lasknud?
Kuidas   meie  lugu   siis   oleks  võinud   edasi 
minna, kui ilm oleks ilus olnud?
Tiina ja  tuul
Oli külm sügispäev. Tuul puhus ja vihma sadas. Üks tüdruk, mees ja koer jalutasid tänaval. 
Tüdruku nimi oli Tiina. Tüdrukule  meeldisid värvilised lehed ja tugev tuul. Tiinal oli kaasas uus 
vihmavari. 
Tiina tegi oma vihmavarju lahti, et ta märjaks ei saaks. Tuul muutus nii tugevaks, et  Tiina 
pidi  seda kahe käega  kinni hoidma. 
Järsku viis tuul Tiina lendu. Tiina tõusis koos vihmavarjuga kõrgele õhku. Inimesed vaatasid 
tüdrukut imestunult. 
Aga Tiina ei ehmunud. Tal oli hoopis lõbus. Tiina hoidis vihmavarjust kinni, et tuul seda 
käest ära ei rebiks.
Tuul viis Tiina kõrgele puu otsa. Ta oli nii kõrgel, et ei pääsenud ise alla. Tiina oli päris kohkunud 
näoga. 
Siis tuli talle appi päästeameti auto. Tiinale anti redel, et ta saaks puu otsast alla ronida. 
Tüdrukul oli hea meel, et ta puu otsast alla sai. 
Pildiseeria
1   pilt:   naerunäoga   tüdruk,   mees   ja   koer   jalutavad   tänaval,   tuul   keerutab   lehti   ja   vihma   sajab. 
Tüdrukul on üle õla  kinnine  vihmavari.
2 pilt: mees hoiab kahe käega kaabut, tüdruk hoiab kahe käoga avatud vihmavarju ja naeratab. 
Vihma sajab ja tuul keerutab lehti.
3 pilt:  inimesed   vaatavad   kuidas naeratav  tüdruk kahe käega avatud vihmavarjust  kinni hoides 
nende peakohal lendleb.
4 pilt: tüdruk istub kohkunud näoga kõrgemal puuoksal. Inimesed vaatavad teda puu all. 
5 Pilt: päästeameti auto on redeli sättinud okale ja tüdruk tuleb seda mööda alla. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Kes jalutasid tänaval?
Milline ilm oli õues?
Mis meeldisid Tiinale?
Mida Tiina õues tegi?
Mida tegi tuul?
Kuhu maandus Tiina?
Millise näoga oli Tiina puu otsas?
Kes tulid Tiinale appi?
Kuidas sai Tiina puu otsast alla?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks oli Tiinal kaasas vihmavari?
Miks meeldis Tiinale sügisel jalutada?
Miks oli Tiina kodust vihmavarju kaasa võtnud?
Kuidas suutis tuul Tiina üles tõsta?
Kuidas sattus Tiina puuoksale?
Millises tujus Tiina võis seal olla?
Miks kutsuti appi  päästeamet ?
Millises tujus Tiina peale pääsemist võis olla?
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
6. tegevus
Teema: Ema ja laps. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs.
Eesmärk: 
Laps kasutab teksti mõistmisel täiskasvanu küsimuste toel järeldamis- ja tuletamist nõudvaid 
strateegiaid
Laps verifitseerib lause ja moodustab lauseskeemi abil eesmärki ning põhjust väljendavaid 
põimlauseid kasutades sidendit et, sest.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, eesmärki- ja põhjust väljendavate põimlausete 
skeemid.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna tulevad meile külla lõvi, kana ja tibu. 
Tuletame koos loomadega meelde, millest 
1. 
eelmisel korral kuuldud jutt rääkis.
Sisutaastavatel
e ja tegelaste 
Mis  aastaajal toimus tegevus?
Sügisel
tundeid ning 
Millised tegelased olid selles jutus?
Tüdruk, mees ja 
mõtteid 
teised inimesed.
Milline ilm oli õues?
puudutavatele 
Tuuline.
küsimustele 
Mida Tiina õues tegi?
Jalutas.
Laual põhjus-
vastamine
Rõõmu.
põimlause ja 
Mida Tiina siis tundis?
Et tuul võiks veel 
eesmärk-põimlause 
Aga millest ta mõelda võis?
tugevam olla.
skeemid. Juhendaja 
Talle meeldis 
kordab lapse 
Miks meeldis Tiinale sügisel jalutada?
tuuline ilm.
vastuse täislausega 
Mida tuul  lehtedega  tegi?
Tuul keerutas lehti.
üle. 
Tuul oli väga tugev 
Kuidas suutis tuul Tiina üles tõsta?
ja tüdruk oli kerge.
Kuhu maandus Tiina?
Puu otsa.
Kurb.
Milline  tuju võis Tiinal seal olla?
Et küll on kõrge 
Millest Tiina mõelda võis?
puu
Et, kuidas ta sealt 
Millest Tiina veel mõelda võis?
küll alla saab.
Kes tulid Tiinale appi?
Päästeameti 
töötajad.
Kes kutsus päästeameti?
Miks kutsuti appi päästeamet?
Teised inimesed.
Sest Tiina ei 
saanud ise puu 
Kuidas sai Tiina puu otsast alla?
otsast alla. 
Päästjad 
Millises tujus Tiina peale pääsemist võis 
andsidtalle redeli.
olla?
Heas.
Mul   on   ka   täna   kaasas   Tiina   loo 
pildiseeria (vt teksti "Tiina ja tuul").
Juhendaja asetab lauale pildiseeria pildid 
2. Pildiseeria 
järjestamine.
läbisegi. Tugev tuul tuleb jälle kohale ja 
puhub meie pildiseeria laiali. Aseta need 
pildid õigesse järjekorda! 
Siin   on   meie   sõbrad   lõvi,   tibu   ja   kana. 
Eesmärk-, 
Laps jutustab 
põhjuspõimlausete 
Jutusta   neile   nüüd   Tiina   jutt.   (abi:  
skeemid jäävad 
3. Eelnevalt 
suunavad   küsimused,  õpetaja   suunab 
lapsele abiks.
analüüsitud 
vastavalt lapse tähelepanu, mida peab esile 
teksti iseseisev 
jutustamine
tooma   jutu   alguses,   jutu   keskel   ja   jutu 
lõpus.   Juhendaja   esitab   suunavaid 
küsimusi   tegelaste   tunnete,   mõtete   ja 
 
käitumismotiivide kohta. 
Põhietapp
Täna  on mul  veel  üks   pildiseeria  kaasas. 
1. Pildiseeria 
Pane pildid järjekorda nii, et tuleks väike  
järjestamine 
Laps järjestab 
jutuke. 
pildiseeria.
Nüüd     jutustab   sulle   lõvi   piltide   kohta. 
2. Jutu esmane 
Laps kuulab 
tajumine ja 
Vaatame kas lõvi jutt sobib sinu piltidega   jutustust  "Ema ja 
sisuanalüüs
laps".
kokku (vt lisa teksti juures, Ema ja laps“).
Kas lõvi jutt sobis piltidega kokku?
Jah.
Kuidas  Peetrike  
Millest lugu räägib?
vannis käis.
Kes on jutu tegelased?
Peeter ja tema ema.
Õhtul.
Kus tegevus toimub?
Millal toimub tegevus?
Ei tea täpselt.
Kas me aastaaega teame?
Et ta ei oska ise 
Mida sa said Peetrikese kohta teada?
pesta, et ta käis 
õues, et talle  
Kuidas lugu lõppes?
meeldib vannis käia
Ema aitas  Peetril   
pesta ja nii saigi 
Peetrike puhtaks.
3. Jutu 
Lõvi jutustab sulle esimese pildi kohta. 
teistkordne 
Vaata, kas lõvi jutt sobib sinu pildiga  
kuulamine 
pildiseeria toel  kokku.  Kuula hoolega. Pärast räägid 
ja analüüs 
lõvile, mis sulle meelde jäi. 
lähtuvalt 
ajalistest ja 
Ühel õhtul otsustas väike Peetrike vanni 
põhjus-tagajärg  minna. Ta oli päev läbi õues mänginud ning 
seosetest 
(järeldamist ja 
päris must. Peetril oli hea tuju, sest talle 
tuletamist 
Laps vastab 
meeldis vannis käia.    Poiss lasi vanni vett 
nõudvad 
küsimustele ja 
küsimused)
täis ning pani sinna laevakese ujuma. Peeter  jutustab pildi kohta.
võttis mustad riided ära ja pani need toolile. 
Sa juba ütlesid, et jutu tegelased olid 
Peeter ja tema ema
Must
Räägi, missugune poiss  oli? 
Ta oli õues 
Mis sa arvad, miks Peeter must oli?
mänginud.
Vanni minna
Räägi, mida otsustas poiss teha! 
Mis sa arvad, miks otsustas poiss vanni 
Sest ta tahtis 
puhtaks saada.
minna?
Mis sa arvad, mis juhtus esimesena. Kas 
Poiss sai mustaks.
poiss sai mustaks või poiss läks vanni?
Sest talle meeldis 
Miks oli Peetril hea tuju? 
pesta.
Mustad
Millised oli Peetri riided? 
Ta mängis õues.
Kuidas Peetri riided mustaks said? 
Võttis seljast ja 
pani toolile.
Mida Peeter oma riietega tegi? 
Võttis riided 
Mis sa arvad, mida Peeter enne tegi. Kas 
seljast.
võttis riided seljast või pani need toolile?
Lasi vanni vett. 
Mida Peeter edasi tegi?
3. Jutustamine 
Laps jutustab.
Jutusta nüüd sina lõvile esimese pildi 
esimese pildi 
kohta.
kohta! 
2. pilt:
Lõvi kord on jutustada. Kuula  teise pildi 
kohta. 
 Peeter mängis vannis paatidega. Ta  aina 
sulistas ja sulistas, kuid puhtamaks ei 
saanud. Peeter hakkas  kartma , et ta ei saagi 
puhtaks. Ka vannivesi muutus aina 
jahedamaks. Ta otsustas, et kutsub ema 
appi. Poiss hakkas ema  hüüdma .
Mängis paatidega
Mida tegi Peeter vannis? 
Sest ta mängis, 
Miks ei saanud Peeter puhtamaks? 
mitte ei pesnud.
Peeter kartis.
Mida Peeter tundis?
Et ei saagi puhtaks.
Mida Peeter kartma hakkas?
Jahedaks.
Missuguseks muutus vannivesi?
Vesi jahtus ära.
Mis sa arvad, miks vannivesi jahedaks 
Vesi muutub 
muutus?
külmaks, kui sooja 
Mida otsustas Peeter teha?
juurde ei pane.
Ema appi kutsuda.
Mis sa arvad, miks kutsus Peeter ema 
appi?
4. jutustamine 
Sest ta ei saanud 
Kuidas Peeter ema appi kutsus?
teise pildi 
ise puhtaks.
kohta
Mis sa arvad, mida tegi Peeter enne: kas 
Hüüdis teda.
Mängis vees.
mängis vees või kutsus ema appi?
Laps jutustab teise 
Jutusta nüüd lõvile pildi kohta pikk jutt. 
pildi kohta.
Räägi kõigest, mis juhtus.  
3. pilt:
Kuula nüüd kolmanda pildi kohta! 
Peetri ema tuligi lapsele appi. Ta võttis 
seebi ning hakkas last sellega  pesema . Poisi 
juuksed hakkasid vahutama ning saidki 
puhtaks. Puhtaks sai ka Peetri nägu ning 
kael.
Tuli Peetrile appi.
Mida ema tegi? 
Seebitas poissi
Kuidas ema Peetrit aitas?
Muret. 
Mis sa arvad, mida ema siis tundis, kui 
vannituppa läks?
Sest laps oli väga 
Miks ema nii tundis?
must.
Et peab nüüd ise 
Aga mida ta mõelda võis?
last pesema.
Mis juhtus poisi juustega?
Need hakkasid 
vahutama.
Mis sa arvad, mis juhtus esimesena. Kas 
ema võttis seebi või poisi juuksed hakkasid  Ema võttis seebi.
5. jutustamine 
vahutama?
3. pildi kohta
Sest ema seebitas 
Miks hakkasid poisi juuksed vahutama?
neid.
Need said puhtaks.
Mis Peetri kaelaga ja näoga lõpuks sai? 
Jutusta lõvile selle pildi kohta ilus pikk jutt!  Laps jutustab 3. 
Räägi ka, mida tegelased tundsid ja 
pildi kohta.
mõtlesid.  
8. pilt:
Kuula nüüd neljanda pildi kohta. 
  Seejärel võttis ema dušši, et vahtu maha 
loputada. Ta loputas last, kuni see ka vahust 
puhtaks sai. 
Dušši.
Mille võttis ema kätte? 
Et last loputada.
Miks võttis ema dušši kätte? 
Mis sa arvad, mis juhtus esimesena. Kas 
Ema seebitas last. 
ema seebitas last või ema loputas last?
Et too vahust 
puhtaks saaks.
Miks ema last loputas? 
Et ka vahust 
Miks peab peale  pesemist  loputama? 
puhtaks saada.
Rõõmu, sest laps 
Mida ema siis tunda võis?
sai puhtaks.
Kas ta tüdinud ka võis olla?
Jah, sest ta pidi ise 
last pesema.
Miks võis ema tüdinud olla?
Tore, et laps nüüd 
Mida ema mõelda võis?
puhas on.
Jutusta ka selle pildi kohta ilus pikk jutt! 
Räägi kõigest mis juhtus. Räägi ka mida 
Laps jutustab 4. 
tegelased tundsid ja mõtlesid. 
pildi kohta.
5) pilt:
6. Jutustamine 
 Lõpuks võis Peeter  vannist  välja tulla. Ema 
4. pildi kohta.
mässis lapse rätiku sisse, et teda kuivatada. 
Mõlemal oli nüüd hea tuju. 
Mida võis Peeter lõpuks teha? 
Vannist välja tulla.
Sest ta oli puhas
Miks võis Peeter vannist välja tulla? 
Mässis lapse 
Mida ema tegi? 
rätikusse
Et too kuivaks 
Miks mässis ema lapse rätikusse? 
saaks.
Mis sa arvad, mida tegi Peeter esimesena: 
Tuli vannist välja.
kas tuli vannist välja või kuivatas?
Rõõmu.
Mida Peeter tundis?
Et lõpuks sai ikkagi 
puhtaks.
Mida Peeter mõelda võis?
Ka rõõmu.
Mida ema tundis?
Et nüüd saab laps 
magama minna.
Mida ema siis mõelda võis?
Sest Peeter oli 
Miks mõlemad rõõmustasid?
lõpuks puhas
7. jutustamine 
5. pildi kohta.
Jutusta lõvile selle pildi kohta ilus pikk jutt! 
Laps jutustab 
Räägi kõigest, mis toimus. Räägi ka 
viienda pildi kohta. 
tegelaste tunnetest ja mõtetest.
7. Kahest 
Tibu ütleb sulle lauseid. Tema on alles 
lihtlausest 
Laps moodustab 
väike ega oska kohe pikka lauset öelda.Ole 
lausest 
kahest lihtlausest  
Laual eesmärk-
hea ja aita teda.  Tibu ütleb sulle kaks 
eesmärk-
analoogia alusel 
põimlause skeemid
väikest lauset. Sina teed tema lause 
põimlause 
eesmärk-
pikemaks. 
moodustamine
põimlause.
Abi: juhendaja osutab sidendile 
analoogia 
lauseskeemis; juhendaja alustab lauset 
alusel 
kasutades sidendit et. 
kasutades 
sidendit et
Ma teen sinu eest esimese ära- 
Peeter läks vannituppa. Ta tahtis end pesta 
(Peeter läks vannituppa, et end pesta 
Tibu   ütleb   nüüd   sulle   2   lühikest   lauset. 
Peeter   pani   laevad   vanni.   Ta   tahtis  
mängida   (Peeter   pani   laevad   vanni,   et 
mängida) 
Ema tuli vannituppa. Ta tahtis last aidata 
(ema tuli vannituppa, et last aidata).
Ema võttis seebi. Ta tahtis last pesta (ema 
võttis seebi, et last pesta).
Ema   võttis   dušši.   Ta   tahtis   last   loputada 
(ema võttis duši, et last loputada).
Ema võttis rätiku. Ta tahtis  last kuivatada 
(ema võttis rätiku, et last kuivatada).
  Abi:   juhendaja   alustab   lauset;   juhendaja 
osutab sidendile lauseskeemis.
Laual eesmärk-, 
8. Lause 
Tibu on hoolega lõvi juttu kuulanud. Aga ta  Laps parandab 
põimlause skeemid
keeleline  
vajadusel lause ja 
on alles väike ja  eksib  vahel. Iga kord, kui 
verifitseerimin
kordab terviklause.
e ja korrektse 
tibu ütleb lause õigesti, tee talle pai. Aga 
terviklause 
kui   tibu   ütleb   valesti,   siis   paranda   teda. 
kordamine.
Ütle tibule õige lause uuesti. 
Abi:   juhendaja   osutab   sidendile 
lauseskeemis;   juhendaja   alustab   lauset 
sidendiga et/ sest. 
Poiss   lasi  vanni  vett,  sest  pesema hakata 
(et).
Poiss läks vanni, et end pesta (õige) 
Peeter   võttis    paadid ,   sest   nendega   pesta 
(et).
Peeter   hüüdis   ema,   et   too   teda   aitaks  
(õige).
Ema tuli vannituppa, sest last aidata (et)
Ema võttis seebi, et last pesta (õige)
Ema võttis duši, sest last loputada (et)
Ema   kuivatas   last,   et   Peetrike   oli    märg  
(sest)
Abi:   juhendaja   esitab    suunava    küsimuse 
miks/   milleks;   juhendaja   alustab   lauset 
kasutades korrektset sidendit.
Kinnistav 
Jutusta terve lugu nüüd tibule ja lõvile. 
Laual eesmärk-
etapp
(abi: suunavad küsimused, juhendaja 
põimlause skeem. 
suunab vastavalt lapse tähelepanu, mida 
Analüüsitud teksti 
1. Iseseisev 
peab esile tooma jutu alguses, jutu keskel 
jutustamine.
jututstamine
ja jutu lõpus; juhendaja esitab suunavaid 
küsimusi sündmuste ajalise ja põhjus-
tagajärg seoste kohta).
Lõpetamine
Olid   tubli.   Aitasid   tibul   öelda   ilusaid  
lauseid. Mõnda lausesse sobis siduv sõna et 
aga mõnda sest. 
Juhendaja kordab 
õige vastuse 
Tibu   räägib   sulle   ühe    pisikese    jutu   veel. 
täislausega. 
Kuula hoolega. Ta küsib pärast sinu käest, 
mis seal juhtus. 
Ühel   suveõhtul   läks   kass   jõe   äärde   kala 
püüdma.  Kassil  oli rõõmus meel, sest talle 
meeldis   kala   püüda.   Enne   kui   kass   õue 
läks, võttis ta kapist õnge. Seejärel hakkas 
kass vaikselt jõe poole jalutama. Enne jõe 
äärde   jõudmist   oli   tal   vaja   läbi   paksu 
metsa   minna.     Kui   kass     läbi   metsa   oli 
kõndinud, jõudiski ta jõe äärde. Aga enne 
kalapüüki   otsustas   kass   veidike    puhata . 
Peale   puhkamist   hakkas   kiisuke   kala 
püüdma. Ta sai mitu kala ning hakkas neid 
kohe sööma. Kass rõõmustas, sest ta kõht 
oli kala täis. 
  Tibu ütleb sulle lauseid selle teksti kohta. 
Kuula, kas tibu ütleb sulle lause õigesti või 
valesti. 
Enne õnge võtmist läks kass õue (vale).
Peale   jõe   äärde   minekut   läks   kass   läbi 
metsa (vale). 
Enne seda, kui kass hakkas kala püüdma, 
kassike puhkas (õige)
Peale puhkamist hakkas kass kala püüdma 
(õige)
Ema ja laps
Ühel õhtul otsustas väike Peetrike vanni minna. Ta oli päev läbi õues mänginud ning päris must. 
Peetril oli hea tuju, sest talle meeldis vannis käia.   Poiss lasi vanni vett täis ning pani sinna 
laevakese ujuma. Peeter võttis mustad riided ära ja pani need toolile. 
           Peeter mängis vannis paatidega. Ta  aina sulistas ja sulistas, kuid puhtamaks ei saanud. 
Peeter hakkas  kartma, et ta ei saagi puhtaks. Ka vannivesi muutus aina jahedamaks. Ta otsustas, et 
kutsub ema appi. Poiss hakkas ema hüüdma.
           Peetri ema tuligi lapsele appi. Ta võttis seebi ning hakkas last sellega pesema. Poisi juuksed 
hakkasid vahutama ning saidki puhtaks. Puhtaks sai ka Peetri nägu ning kael.
            Seejärel võttis ema dušši, et vahtu maha loputada. Ta loputas last, kuni laps vahust puhtaks 
sai.  
            Lõpuks võis Peeter vannist välja tulla. Ema mässis lapse rätiku sisse, et teda kuivatada. 
Mõlemal oli nüüd hea tuju. 
Pildiseeria:
1 pilt: Poiss istub vanni kõrval ja võtab riidest  lahti. Vannis ujub paadike.
2 pilt: poiss mängib vannis paadiga.
3 pilt: ema peseb vahutavat last.
4 pilt: ema loputab duššiga last.
5 pilt: ema kuivatab last rätikuga. Mõlemal on naerused näod. 
      
Analüüs:
propositsiooni ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud.
Millal toimub tegevus?
Kus toimus tegevus?
Kes olid jutu tegelased?
Mida otsustas Peeter teha?
Mida ta tegelikult tegema hakkas?
Mida Peeter kartis?
Keda kutsus Peeter appi?
Kuidas ema Peetrit aitas?
Järeldamist-Tuletamist vajav info
Miks tahtis Peeter vanni minna?
Miks Peetrike oli mustaks saanud?
Miks Peeter puhtaks ei saanud?
Miks tuli ema vannituppa?
Miks Peeter nüüd puhtaks sai?
Miks oli mõlemil lõpuks hea tuju?
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemalliga
(5 tegevust)
Antud osas teadvustatakse jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp), millest tuleb igas 
jutustuse osas rääkida. Lapsele teadvustatakse, et jutu alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuse 
aega ja kohta; et jutu keskpaigas on sündmusest või tegevusest, mis algatas järgnevate sündmuste/ 
tegevuste ahela. Räägitakse sellest,  mida tegelane soovis, mida ta oma soovi täitmiseks tegi ning 
milline oli selle tegevuse tulemus. Selgitatakse, et jutu lõpus tuleb rääkida sellest, millega lugu 
lõppes/milline   tulemus   saavutati   ja   mida   tegelased   siis   tundsid.   Peamiste   võtetena   kasutatakse 
pildiseeriate   järjestamist,   jutustuse   kuulamist   ja   sellele   järgnevat   struktuuri   analüüsimist   ning 
jutustamist pildiseeriale toetudes.  
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
1. tegevus.
Teema:  Maiu  ja Tommi. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemalidega.
Eesmärk: Laps teadvustab täiskasvanu küsimuste toel millest tuleb igas jutustuse osas rääkida. 
(jutul on algus, keskpaik ja lõpp ning jutu alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuse aega ja kohta; 
jutu keskpaigas  sündmusesi/ tegevusi, nende tundeid ning tegevuse tulemusi, millega lugu 
lõppes/milline tulemus saavutati ja mida tegelased siis tundsid). 
Laps järjestab pildiseeria, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-  tagajärg seoseid.
Laps verifitseerib keeleliselt ja moodustab analoogia alusel eesmärki ja põhjust väljendavaid 
põimlauseid, kasutades sidendit et/ sest.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguloomad,  lauseskeemid .
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp Täna kuulavad koos meiega lugusid kana, 
tibu ja lõvi. 
1. 
Sisutaastavatel Kana tahab teada, mis sul eelmisel korral 
e küsimustele 
kuuldud jutust meelde jäi. Ta küsib su käest 
vastamine
jutu kohta küsimusi.
Peeter ja tema ema.
Kes olid jutu tegelased?
Mida otsustas Peetrike teha?
Ennast pesta.
Sest ta mängis päev 
Miks Peetrike oli mustaks saanud?
läbi.
Millal otsustas Peetrike end pesta?
Õhtul.
Vannis.
Kus Peetrike end pesi?
Mida   Peeter   kõigepealt   tegi,   kui   ta  Võttis riided 
seljast.
vannituppa läks?
Mida laps tegi peale seda, kui ta riided ära   Pani need toolile.
võttis?
Mida ta tegelikult vannis tegema hakkas?
Vannis mängima.
Rõõmu.
Mida ta siis tunda võis?
Et küll on lõbus 
Aga millest ta mõelda võis?
mängida.
Ta ei pesnud ennast 
Miks Peeter puhtaks ei saanud?
vaid mängis vannis.
Mida Peeter lõpuks kartis?
Et jääbki mustaks.
Oma ema.
Keda kutsus Peeter appi?
Kuidas ema Peetrit aitas?
Ta pesi ise peetrit.
Mis   Peetriga   juhtus   peale   seda,   kui   ema   Peeter hakkas 
teda seebitas?
vahutama.
Sest Peetrike saigi 
Miks oli mõlemil lõpuks hea tuju?
puhtaks.
Lõvi annab sulle Peetri jutu pildid. Aga 
2. pildiseeria 
Laps reastab 
järjestamine
need on praegu kõik sassis. Pane need 
eelmisel korral 
kuuldud jutustuse 
õigesse järjekorda. 
pildiseeria.
Nüüd proovib tibu  sulle jutustada eelmisel 
3. pildiseeria 
korral kuuldud lugu. Vaata, kas pildid 
sobitamine 
kuuldud 
sobivad tema looga kokku. Kui mitte, siis 
Laps reastab pildid 
jutustusega.
kuuldud jutustuse 
proovi tema loo järgi pildid järkeorda 
alusel.
panna.
 Peeter mängis vannis paatidega. Ta  aina 
sulistas ja sulistas kuid puhtamaks ei 
saanud.  Ka vannivesi muutus aina 
jahedamaks. Ta otsustas, et kutsub ema 
appi. 
           Peetri ema tuligi lapsele appi. Ta 
võttis seebi ning hakkas last sellega pesema. 
Poisi juuksed hakkasid vahutama ning 
saidki puhtaks. Puhtaks sai ka Peetri nägu 
ning kael.
          Ühel õhtul otsustas väike Peetrike 
vanni minna. Ta oli päev läbi õues 
mänginud ning päris must. Peetril oli hea 
tuju, sest talle meeldis vannis käia.   Poiss 
võttis mustad riided ära ja pani need toolile. 
             Lõpuks võis Peeter vannist välja 
tulla. Ema mässis lapse rätiku sisse, et teda 
kuivatada.  Mõlemal oli nüüd hea tuju. 
          Seejärel võttis ema dušši, et vahtu 
maha loputada. Ta loputas last, kuni laps 
vahust puhtaks sai.  
Ei.
Kas jutt sobis pildiseeriaga kokku? Kas 
Ei.
laused olid õiges järjekorras?
Ei saanud aru, 
Mis tibu jutul viga oli? 
millega lugu algab, 
mis vahepeal 
toimub ja millega 
lugu lõpeb
4. Eelnevalt 
Aitame siis tibu. Pane pildiseeria pildid 
analüüsitud 
teksti iseseisev  uuesti õigesse järjekorda.
jutustamine
Laual 
Jutusta   nüüd   kanale   ja   tibule   ”Ema   ja   Laps jutustab 
eesmärki- ja 
Lapse” lugu, nii et ta pildiseeria piltidega  
põhjust 
väljendavad 
kokku   sobib.   Abi:   juhendaja   esitab  
lauseskeemi
suunavaid   küsimusi   tegevusaja,   koha 
d 
sidenditega 
sündmuste,   põhjus-tagajärg   seoste   kohta; 
et/ sest.
vajadusel muudetakse mõnd lauset koos. 
Põhietapp
Kana jutustab sulle ka ühe loo "Maiu ja 
Laps kuulab lugu.
Tommi" (vt lisa teksti juures „Maiu ja 
1. Teksti 
esmakordne 
Tommi“). Kuula!
Laps  järjestab 
tajumine ja 
pildiseeria.
Siin on tema jutu pildiseeria. Pane pildid 
pildiseeria 
reastamine 
järjekorda nii, et nad moodustaksid väikese 
kuuldud jutu 
jutukese. 
alusel.
Kanale ja tibule tuleb külla hiir. Temagi 
tahab piltide kohta jutustada. Näita pilti, 
mille kohta hiir jutustab. Proovi ka tema 
2. Puuduva 
Laps kuulab lugu ja 
info 
jutu järgi ritta panna  pildid. Kuula, kas 
osutab vastavale 
märkamine ja 
pildile, mille kohta 
hiireke räägib kõgest, millest peab. Pane 
väljatoomine 
jutt käib ja reastab 
kuuldud jutu 
tähele, mida hiireke valesti teeb?  
pildid kuuldud 
alusel (ei 
jutustuse alusel.
jutustata 
esimese ja 
Järsku jäi Tommi päris seisma. Ta istus 
viimase pildi 
maha ega liigutanud enam. Maiu oli pahane, 
kohta ehk 
puuduvad jutu  sest tema tahtis jalutada. 
algus ja lõpp) 
Eemal nägi Maiu  õhupallimüüjat. 
ning analüüs
Talle tuli  hea mõte. Maiu võttis  koera  sülle. 
Ta hakkas õhupallimüüja poole minema. 
Maiu läks  müüja  juurde, et õhupalle osta. 
Tüdruk ostis õhupallimüüja käest kõik 
õhupallid  ära. 
Mis oli hiirekese jutul viga? (abi: Milliste 
piltide kohta ei öelnud hiireke midagi?)
Aitame siis hiirekest. Jutusta tema eest ise 
meie jutule algus. 
Kuula, lõvi aitab hiirekest! Nüüd jutustab 
Puudu on algus ja 
tema jutu alguse. 
lõpp
Juhendaja asetab pildiseeria esimese pildi 
lauale pildirea ette. 
1. pilt 
Laps jutustab jutu 
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli 
alguse.
soe. Üks tüdruk läks õue, et  koeraga parki 
jalutama minna. Tüdruku nimi oli Maiu, 
koera nimi oli Tommi. Tüdrukul oli hea 
tuju. Talle meeldis jalutada.  Koeral  oli paha 
tuju. Temale jalutada ei meeldinud. 
3. Jutustuse 
Mida rääkis lõvi rohkem?
kuulamine 
Abi: kas lõvi tutvustas tegevusaega, kohta ja 
lõikude kaupa  tegelasi? Kas ta tegelaste tunnetest ja 
ning sellele 
mõtetest ka rääkis?
järgnev 
struktuuri 
analüüs 
Lõvi jutul oli algus. 
kuuldud
Kes olid selle jutu tegelased?
Ta tutvustas 
Kuhu tahtis Maiu minna?
tegelasi, 
Laual on 
Mida tegi tüdruk enne, kui ta parki jalutama  tegevusaega ja 
eesmärk-
läks?
kohta. Ta rääkis ka  põimlause ja 
põhjus-
Milleks tahtis Maiu parki minna?
tegelaste tunnetest 
põimlause 
Mida Maiu tundis?
ja mõtetest.
skeemid. 
Juhendaja 
Miks oli Maiul hea tuju?
Tommi ja Maiu.
kordab lapse 
Parki.
Milline oli koera tuju?
vastuse 
täislasuega 
Mida koer mõelda võis?
Tuli õue.
üle osutades 
Järgmised kolm pilti on jutustuse keskpaik. 
sidendile 
Et seal jalutada.
skeemis. 
Sealt saame teada, mida koer ja tüdruk 
Tal oli hea tuju.
pargis  tegid. Mida nad tegid kõigepealt, 
Sest talle meeldis 
jalutada.
mida seejärel ja mida nad lõpuks tegid. 
Kurb.
Kuula loo keskpaika. Pärast küsib lõvi 
Et jalutamine on 
liiga raske.
sinult jutu keskpaiga kohta küsimusi. 
            Järsku jäi Tommi päris seisma. Ta 
istus maha ega liigutanud enam. Maiu oli 
pahane, sest tema tahtis jalutada. 
Eemal nägi Maiu  õhupallimüüjat. 
Talle tuli  hea mõte. Maiu võttis koera sülle. 
Ta hakkas õhupallimüüja poole minema. 
Maiu läks müüja juurde, et õhupalle osta. 
Tüdruk ostis õhupallimüüja käest kõik 
õhupallid ära. 
Mida Tommi peale parki jõudmist tegi? 
tegi?
Miks koer ei liigutanud?
Mida ta siis mõelda võis?
Milline oli koera tuju pargis?
Mida Maiu tundis?
Miks Maiu pahane oli?
Jäi seisma.
Ta ei tahtnud 
Mida ta siis mõelda võis?
jalutada.
Keda Maiu eemal nägi?
Et tahab puhata.
Mis edasi sai? 
Mida Maiu edasi tegi? 
Kurb.
Maiu oli pahane.
Mida Maiu peale õhupallimüüa juurde 
Sest tema tahtis 
jalutada.
minemist tegi?
Et tuleks see koer 
Kas sellega lõvi lugu lõppes? 
ometi.
Õhupallimüüjat.
Mõtle siis sina lõvi jutustatud loole lõpp. 
Maiu võttis Tommi 
sülle.
Läks õhupallimüüja
Lõvi annab sulle  jutustuse pildiseeria 
 juurde.
viimase pildi. Nüüd räägib tema sulle  Maiu  Ostis õhupalle.
ja koera loo lõpu. Kuula hoolega, pärast 
Ei.
küsib lõvi sinult jutu kohta küsimusi.
Laps mõtleb loole 
lõpu ja jutustab.
Maiu sidus õhupallid koera ümber, et koer 
õhku tõuseks. Nüüd sai tüdruk edasi 
jalutada. Mõlemal sõbral oli hea tuju. 
Võrdleme sinu ja lõvi lugu omavahel. Mida 
rääkis lõvi teistmoodi?
Abi: Kas lõvi ütles, kuidas lugu lõppes? Aga 
sina? Kas lõvi rääkis tegelaste tunnetest ja 
mõtetest. Aga sina?
Millega Maiu ja Tommi lugu lõppes? 
Miks sidus Maiu õhupallid koera ümber?
Mida koer siis tundis?
Tüdruk sidus  pallid  
Miks oli koeral hea tuju?
koera külge ja 
jalutas edasi.
Mida koer siis mõelda võis?
Et koer kaasa 
liiguks. 
Rõõmu.
Tal oli hea meel, et 
Nüüd on meie  jutustusel  algus, keskpaik ja 
ise  kõndima ei 
lõpp – nii nagu ilusal jutustusel olema peab.
pidanud.
 
Et küll on hea 
Tibule, kanale ja lõvile tuleb külla elevant. 
puhata.
4.eelnevalt 
Elevandil on jälle uneaeg. Aga ei tule tal 
analüüsitud 
und ilma unejututa. Jutusta elevandile  
teksti 
pildiseeria kohta ilus pikk jutt. Räägi talle,  
jutustamine 
kes on selle jutu tegelased, kus ja millal 
pildiseeriale 
tegevus toimus. Räägi ka mida tegelased  
toetudes 
tunnevad ja mõtlevad ning millega lugu 
lõppeb. 
Laps jutustab loo 
alguse, keskpaiga 
(abi: vajadusel täiendatakse ja 
ja lõpu kohta. 
täpsustatakse juttu juhendaja suunavatele 
küsimustele toetudes sündmuste ajaliste,- 
põhjus-tagajärg seoste kohta).
Elevant ärkab  üles. Aga kuna ta magas, siis 
Laual 
5. 
põhjuspõima
jäid osad laused talle valesti meelde.
Verifitseerimi
luse ja 
ne kuuldud 
Küsime elevandi käest küsimusi jutu kohta. 
eesmärkpõi
jutu alusel, 
mlause 
Vaatame, kas ta vastab õigesti. Kui elevant  
eesmärk-, 
skeemid 
põhjus-
eksib, siis paranda teda. Ütle talle ka terve 
sidendiga et/ 
põimlause 
sest. 
lause uuesti. Nii jääb talle ka õigesti 
moodustamine 
analoogia 
meelde. Juhendaja küsib küsimusi – mis 
alusel ja 
eesmärgil/milleks? Mispärast/mis 
korrektse 
sidendiga 
põhjusel /miks? 
terviklause 
Abi: juhendaja osutab sidendile skeemis; 
järele 
kordamine
juhendaja alustab lauset. 
Küsime elevandilt:  milleks läks Maiu õue?
Elevant vastab:  Maiu läks õue, sest 
jalutama minna (et). 
Kas ta ütles õigesti? Paranda teda.
Küsime elevandilt mispärast Maiu 
rõõmustas?
Elevant vastab: Maiu rõõmustas, sest talle 
meeldis jalutada (õige). Kas elevant ütles 
õigesti? 
Küsime elevandilt: mis põhjusel võttis Maiu 
koera õue kaasa?
Maiu võttis koera, et koos jalutada (õige). 
Kas elevant ütles õigesti?
Küsime: mis põhjusel oli koer kurb?
Koer oli kurb, et talle ei meeldinud jalutada 
(sest). 
Kas elevant ütles õigesti? Paranda teda.
Küsime: milleks jäi Tommi seisma?
Elevant vastab: Tommi jäi seisma, sest 
puhata (et). Kas ta ütles õigesti? Paranda 
teda. 
Küsime: mis eesmärgil läks Maiu 
õhupallimüüa juurde? Elevant vastab:
Maiu läks müüa juurde, sest õhupalle osta 
(et). Kas ta ütles õigesti? Paranda teda. 
Küsime: milleks sidus Maiu pallid koera 
külge?
Elevant vastab: Ta sidus pallid koera külge, 
et koer õhku tõuseks (õige). Kas elevant 
ütles õigesti?
Kinnistav 
Elevant proovib uuesti sulle lauseid öelda, 
Laual 
etapp
eesmärki- ja 
aga ta on ikka veel nii unine, et unustab 
põhjust 
1. Lause 
pool lausest ära. Aita teda ja lõpeta tema 
väljendavad 
lõpetamine 
põimlaused 
eest lause. Siis ütle terve lause uuesti.
analoogia 
sidendiga et/ 
alusel ja 
Abi: juhendaja osutab sidendile skeemis; 
sest.
terviklause 
juhendaja alustab lauset sidendiga et / sest. 
kordamine
Üks tüdruk läks õue, ..(et koeraga  jalutama  Laps   lõpetab   lause 
minna). 
ja
 
kordab 
Koeral oli paha tuju.. (sest talle ei 
terviklause.
meeldinud jalutada)
Koer istus maha, ..(et puhata)
Maiu võttis koera sülle,..(et õhupallimüüa 
juurde minna).
Maiu sidus õhupallid koera ümber, ..(et 
koer õhku tõuseks). 
Koer rõõmustas..(sest ei pidanud jalutama).
Kuula nüüd, kuidas elevant jutust aru sai. 
2. Jutustuse 
kuulamine 
Järjesta    kuuldud   jutustuse   alusel   pildid.  Laps
 
kuulab 
(ebakorrektse 
Tüdruk ostis õhupallimüüja käest õhupalle. 
jutustust
 
ja 
struktuuriga 
jutuke) ja 
Tüdruk läks koeraga jalutama.
järjestab 
pildiseeria 
Tüdruk sidus pallid koera ümber.
pildiseeria. 
järjestamine.
Koer istus maha, et puhata.
Tüdruk kõnnib õhupallimüüa poole.
Ei.
3. Küsimustele  Kas   elevandi   jutuke   sobis   meie   piltidega  Ta   ei   rääkinud, 
vastamine 
kokku? Mis elevandi jutul viga oli?
millal
 
tegevus 
jutustuse 
struktuuri 
Abi: Kas tegevused olid õiges järjekorras?
toimub.   Ka   ei 
kohta.
Kas elevant tegelaste tunnetest või mõtetest  tutvustanud 
rääkis?
tategelasi.   Ta   ei 
rääkinud   tegelaste 
tunnetest
 
ega 
mõtetest.
Lõpetamine
Täna   sa   said   teada,   et   tegevused   jutus 
peavad õiges järjekorras olema. 
Lõpuks jutustas meile elevant ka pildiseeria  
kohta.   Miks   oli   elevandi   jutust   raske   aru  Sest   tegevused 
saada?
toimusid
 
vales 
järjekorras. 
Maiu ja Tommi
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks tüdruk läks õue, et  koeraga parki jalutama 
minna. Tüdruku nimi oli Maiu, koera nimi oli Tommi. Tüdrukul oli hea tuju. Talle meeldis jalutada. 
Koeral oli paha tuju. Temale jalutada ei meeldinud. 
Järsku jäi Tommi päris seisma. Ta istus maha ega liigutanud enam. Maiu oli pahane, sest 
tema tahtis jalutada. 
Eemal nägi Maiu  õhupallimüüjat. Talle tuli  hea mõte. Maiu võttis koera sülle. Ta hakkas 
õhupallimüüja poole minema. 
Maiu läks müüa juurde, et õhupalle osta. Tüdruk ostis õhupallimüüja käest kõik õhupallid 
ära. 
Ta sidus õhupallid koera ümber, et koer õhku tõuseks. Nüüd sai tüdruk edasi jalutada. 
Mõlemal sõbral oli hea tuju. 
Pildiseeria
1 pilt: Tüdruk seisab koeraga  trepil . Koeral on morn  nägu aga tüdrukul rõõmus.
2 pilt: tüdruk sikutab koera mornil ilmel edasi kuid koer istub.
3 pilt: tüdruk kõnib rõõmsal ilmel koer süles õhupallimüüja poole. 
4 pilt: tüdruk osutab õhupallimüüja juures õhupallidele, endal rõõmus nägu
5 Pilt: õhupallid on ümber koera seotud, nii et koer lendleb rõõmsal ilmel õhus, tüdruk kepsutab 
rõõmsal ilmel koera kõrval. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Milline  lemmikloom  oli Maiul?
Kes läksid jalutama?
Mida ei meeldinud koerale teha?
Mida tegi koer järsku?
Miks oli Maiu pahane?
Kelle juurde jalutas Maiu? 
Mida tegi Maiu õhupallidega?
Miks sidus Maiu õhupallid koera ümber?
Milline tuju oli lõpuks mõlemal?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks tahtis Maiu jalutama minna?
Miks läks Maiu koos koeraga õue?
Miks istus koer maha?
Miks oli Maiul tarvis õhupalle?
Mis mõte tuli Maiul?
Miks oli mõlemal lõpuks hea tuju?
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
2. tegevus
Teema: Maiu ja Tommi. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemallidega.
Eesmärk:  Laps analüüsib täiskasvanu suunavate küsimuste toel teksti (vastab järeldamist, 
tuletamist nõudvatele küsimustele teksti kui terviku kohta,  toob täiskasvnu suunamisel välja 
allteksti). 
Laps reprodutseerib suunatud keeleülesannetes  põimlauseid  kasutades siduvat sõna kuigi.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna tulevad koos meiega õppima elevant, 
tiiger , lõvi ja kana. 
1. Jutustuse 
kuulamine 
Elevant tahab sulle kõigepealt väikese loo 
(jutul puudub 
jutustada. Kuula!
lõpp)
Ühes   majakeses   elas   kass   Riugas.   Ta   oli 
sõbralik   ja   armas   kiisuke.   Talle   meeldis 
palju   magada   ja   pasteeti   ning   hapukoort 
süüa. Ühel õhtul märkas kass hoovis väikest 
hiirt. Ta hakkas hiirt taga ajama, kuid kätte 
ei saanud. Kass pingutas kõigest väest, kuid 
hiir   pääses   ikka   põgenema.   Nii   juhtus 
järgmiselgi päeval. Kass märkas hiirt ning 
hakkas   teda   taga   ajama.   Riugas   jooksis 
päris kiiresti, kuid väsis varsti. Nii pääseski 
hiir jälle põgenema. Nüüd otsustas kass, et 
hakkab iga päev  trenni  tegema. Kass tegi 
iga päev hoolsalt harjutusi. Oma rõõmuks 
märkas kass ühel õhtul jälle hiirt. Ta hakkas 
kohe   kibekiiresti   jooksma   ja   hiirt   taga 
ajama.
2. Põhjus-
Milline   jutu   osa  oli   elevandi  loos  puudu? Lõpp. 
tagajärg 
Ühes   majakeses 
Millega kassi lugu algas?
seostest ja 
elas kass Riugas.
teksti 
Abi: Kes olid selle jutu tegelased?
struktuurist 
Kus tegevus toimus? Millal tegevus toimus?
arusaamist 
eeldavatele 
Kuidas   kass   veetis   tavaliselt   oma   päeva?
küsimustele 
Mida kass ühel õhtul märkas?
Magas ja sõi.
vastamine
Mida tahtis kass hiirega teha?
Hiirekest.
Mis sa arvad, miks kass hiirt tahtis püüda?
Kinni püüda. 
Miks kassi plaan korda ei läinud?
Et ära süüa.
Ta   ei   jaksanud 
Mis sa arvad, miks ta ei jaksanud hiirt kinni   hiirt püüda.
püüda.
Ta oli liiga priske.
Mida ta otsustas siis teha?
Miks otsustas kass trenni teha?
Trenni.
Kas kassi soov täitus?
Et   ta   kiiremini 
Mis   sa   arvad,   kuidas   õnnestus   kassil   hiir   joosta jaksaks.
lõpuks kätte saada?
Ta tegi plaju trenni  Laural 
eesmärk-
ja
 
muutus  põimlause, 
Mis sa arvad, miks Riugas paksuks läks?
tugevamaks. 
põhjuspõimla
use skeemid.
Sest   ta   magas 
Kas   me   teame,   kuidas   kassi   ja   hiire   lugu  ainult ja sõi. 
lõppes?
Ei.
3. Tekstile lõpu  Mis   sina   arvad,   kuidas   see   lugu   lõppeda  laps   mõtleb   loole  
mõtlemine ja 
võis?
lõpu ja jutustab.
jutustamine
Kas   sinul   on   midagi   taolist   kunagi 
juhtunud?
Minul   on   kaks  
kassi. Üks kass on 
liiga   priske,   ega 
saa   kunagi   hiirt 
kätte. Aga teine on 
kõhna   ja   kiire.  
Tema
 
püüab 
endale ise toitu.
Põhietapp
Tiiger tahab ka sulle lugu jutustada. Tema 
tahab rääkida sulle eelmisel korral kuuldud 
1. .Pildiseeria 
järjestamine 
Maiu ja Tommi loo (vt. Lisa teksti juures 
ning puuduva 
"Maiu ja Tommi"). Ta tahab ka pildid ilusti 
info leidmine 
jutustuses
järjekorda panna aga eemalt lendab 
loomade juurde  harakas . Ta lendab nii 
Laps reastab neli 
kiiresti, et pildid lähevad kõik sassi. Siis 
pilti.
hakkab harakale üks pilt nii hirmsasti 
meeldima, et ta viib selle oma lastele (puudu 
on esimene pilt (sissejuhatus)). 
Kuula nüüd „Maiu ja Tommi“lugu. Vaata 
ka pilte laual! Pane tähele ja näita, millise 
pildi kohta jutt käib! Aseta kuuldud jutu 
järgi pildid järjekorda!
 
Juhendaja loeb jutu, millel puudub 
sissejuhatus.
Ei
Kas jutustasin kõikide piltide kohta, mis 
Koer ei liikunud  
laual on?
enam edasi.
Panid sa tähele, millega lugu algas?
Algus
Milline osa jutustusest oli puudu? 
Ei tutvustatud  
Mis jäi jutu alguses rääkimata? 
tegelasi, tegevuse 
Abi: kas harakas tutvustas jutu alguses 
aega ja kohta.
tegelasi, tegevusaega ja kohta?
Harakas hakkab ise sulle jutustama.  Kuula 
ja mõtle, kas tema jutustatud algus, sobib 
meie jutule.  
Juhendaja loeb jutu alguse, mis antud 
pildiseeria juurde ei sobi.
Sobimatu algus: 
Oli külm talveöö. Kuu paistis ja lund sadas. 
Üks   poiss   läks   õue,   et     kassiga   parki 
jalutama minna. poisi nimi oli Maiu, kassi 
nimi oli Tommi. Poisil oli paha tuju. Talle ei 
meeldinud   jalutada.   Kassil   oli   hea   tuju. 
Temale meeldis jalutada. 
2. Sobimatu 
Kas selline algus sobib meie jutule? 
alguse ja jutule 
Ei sobi
Miks ei sobi? 
sobiva alguse 
Abi:
Seal
 
toimub 
võrdlemine 
Millal   toimub   Maiu   ja   Tommi   jutus  tegevus   talvel   ja 
kuuldud jutu 
tegevus? Aga haraka räägitud jutus?
öösel,   meie   jutus 
alusel 
Kes   olid   haraka   jutu   tegelased?   Aga   kes  on   suvi   ja   päev; 
täiskasvanu 
olid   Maiu   ja   Tommi   jutus   tegelased?mis  seal on tegelasteks  
suunavate 
juhtus   haraka   jutus?   Mis   Maiu   ja   Tommi  kass   ja   poiss   aga 
küsimuste toel.  jutus toimus?
meil   tüdruk   ja 
koer;   seal   ei   taha 
poiss jalutada aga 
meil   tahab   tüdruk 
jalutada;
 
seal 
tahab
 
kass 
jalutada   aga   meil 
3. Jutustuse 
Räägi   ise   jutule   algus,   mis   sobib  ei   taha   koer 
alguse 
pildiseeriaga kokku.
jalutada.
jutustamine
Harakas   annab   sulle   jutu   alguse   kohta 
käiva pildi tagasi.
Laps jutustab. 
Aga räägime ka sellest, mis edasi juhtus. 
Juhendaja osutab pildiseeria teisele pildile.
Tüdruk ja koer jõudsid parki. 
Miks koer edasi ei kõndinud? 
Talle ei meeldinud 
Mis   sa   arvad,   miks   ei   meeldinud   koerale  jalutada.
jalutada?
Ta oli  laisk .
Mida koer peale parki jõudmist tegi 
Istus.
Miks koer istus?
Ta tahtis puhata.
Kuidas tüdruk selle olukorra lahendas?
Ta   võttis   koera 
sülle   ja   läks 
õhupallimüüja 
4. Teksti 
juurde.   Seal   ostis 
analüüs 
ta õhupalle. 
(järeldamist-
Milleks ta neid ostis?
Et   koera   ümber 
tuletamist 
Mis   koeraga   siis   juhtus   peale   seda,   kui  siduda. 
nõudvate 
tüdruk pallid tema külge sidus? 
Ta tõusis õhku.
strateegiate 
Mis sa arvad, kuidas pallid said koera üles  Koer   kaalub   vähe 
rakendamine)
tõsta?
ja pallides on palju 
õhku.
Jah. 
Kas koerale meeldis selline tegu? 
Sest ta  ei pidanud 
Miks see koerale meeldis?
ise jalutama.
Tüdruk   jalutas 
Igal ilusal jutul on olemas ka lõpp. Kuidas  edasi.   Aga   koer  
meie lugu lõppes? 
lendas 
 
õhupallidega.
Mida tüdruk tundis? 
Tal oli hea meel, et  
Mida koer tundis? 
edasi jalutada  sai. 
Rõõmustas, sest ta 
3. Lause 
ei   pidanud   ise 
semantiline 
kõndima.  
verifitseerimin
Harakas ütleb sulle nüüd lauseid pildiseeria 
e ja korrektse 
kohta.  Lausetes  peab harakas kasutama 
lause järele 
siduvat sõna kuigi (juhendaja osutab 
kordamine
sidendile lauseskeemis). Aga harakas eksib 
Juhendaja 
vahel. Kui harakas  eksib, siis paranda 
asetab lauale 
põimlause 
teda. Ütle talle ka terve lause uuesti. Abi: 
skeemi 
juhendaja alustab lauset kasutades sidendit 
sidendiga 
kuigi.
kuigi. 
Tüdruk võttis koera jalutama kaasa, kuigi 
Juhendaja 
osutab 
koer ei soovinud (Õige).  
sidendile 
Koer istus maha, kuigi õhupallimüüja 
skeemis. 
soovis edasi  kõndida  (tüdruk).
Tüdruk võttis koera sülle, kuigi koer oli 
raske. (õige)
Tüdruk kõndis aeglaselt, kuigi õhupall oli 
raske (koer).
4. Lause 
Lõpuks on meie harakas ära väsinud. Ta 
Laps lõpetab lause 
lõpetamine 
ütleb sulle vaid pool lauset. Nii ei jaksagi ta  ja kordab 
terviklause.
analoogia 
tervet  lauset öelda ja sina pead selle tema 
alusel
eest lõpetama. Siis ütle harakale  terve 
lause uuesti. 
Tüdruk tahtis jalutama minna, kuigi ..(koer 
ei soovinud).
Koer istus maha, kuigi..(tüdruk soovis edasi 
minna)
Tüdruk võttis koera sülle, kuigi...(koer oli 
raske)
tüdruk kõndis kiiresti, kuigi...(koer oli 
raske).
Millist siduvat sõna harakas oma lausetes 
kasutas?
Kuigi. 
Abi: kuula lauset: Maiu tahtis jalutada, kuigi 
koer ei soovinud (juhendaja osutab sidendile 
skeemis ja rõhutab sõna kuigi). 
Kinnistav 
Nüüd ütlevad lõvi ja harakas sulle lauseid 
etapp
Laps kordab 
teksti kohta. Sellele, kes ütleb õigesti, tee 
korrektse lause. 
pai. Korda ka terve lause uuesti üle. 
Lõvi ütleb: Maiu läks jalutama, kuigi 
koerale see ei  meeldinu .
1. Lause 
Harakas ütleb: Koer läks jalutama, kuigi 
semantiline 
verifitseerimin
maiule see ei meeldinud.
Rindlause 
e ning 
sidesõnaga 
Kes ütles lause õigesti? Korda lause.
põimlause 
niisiis  
reprodutseeri-
Lõvi ütleb: Maiu tahtis edasi kõndida, kuigi 
skeemid on 
mine.
laual lapsele 
koer soovis istuda.
abiks.
Harakas ütleb: Maiu soovis istuda, kuigi 
koer soovis edasi kõndida.
Kes ütles õige lause. Korda lause. 
Lõvi ütleb:
Õhupallimüüja sai edasi kõndida, kuigi 
koer ei liigutanud.
Harakas ütleb: Maiu sai edasi kõndida, 
kuigi koer ei liigutanud.
Kes ütles õigesti? Korda lause.
Harakal ongi aeg magama minna. Jutusta  Laps jutustab.
2. Eelnevalt 
analüüsitud 
talle   unejutuks   ”Maiu   ja   Tommi”   lugu. 
teksti iseseisev  Abi: juhendaja esitab tegelaste, sündmuste, 
jutustamine
tegelaste tunnete ja mõtete kohta suunavaid 
küsimusi.
Lõpetamine
Elevant jutustas sulle "Maiu ja Tommi" loo. 
Millised   jutu   osad   olid   elevandi   jutus  Algus ja keskpaik.
olemas?
Millise osa sina pidid mõtlema?
Lõpu. 
 jutu osa unustas elevant loole rääkida?
Loomad ütlesid sulle teksti kohta ka lauseid. 
Millist   siduvat   sõna   täna   loomad   lausete  Kuigi.
tegemisel kasutasid?
Maiu ja Tommi
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks tüdruk läks õue, et koeraga   parki jalutama 
minna.Tüdruku nimi oli Maiu, koera nimi oli Tommi. Tüdrukul oli hea tuju, sest jalutamine oli 
tema  lemmiktegevus.    Koeral  oli paha tuju. Temale  jalutada ei meeldinud.    Maiu võttis  koera 
jalutama kaasa, kuigi koerale jalutada ei meeldinud. 
Tüdruk   jalutas,   kuni   jõudis   pargini.   Siis   jäi   Tommi   järsku   seisma.   Ta   istus   maha   ega 
liigutanud enam. Maiu oli koera peale pahane. Koer aina istus, kuigi tema soovis edasi jalutada. 
Eemal nägi Maiu  õhupallimüüat. Talle tuli  hea mõte. Maiu võttis koera sülle. Ta kõndis 
kiiresti, kuigi koer oli päris raske. 
Maiu läks müüa juurde, et õhupalle osta. Tüdruk ostis õhupallimüüja käest kõik õhupallid 
ära. 
Ta sidus õhupallid koera ümber, et koer õhku tõuseks. Nüüd sai tüdruk edasi jalutada, kuigi 
koer end ei liigutanud. Mõlemal sõbral oli hea tuju. 
Pildiseeria
1 pilt: Tüdruk seisab koeraga trepil. Koeral on morn nägu aga tüdrukul rõõmus.
2 pilt: tüdruk sikutab koera mornil ilmel edasi kuid koer istub.
3 pilt: tüdruk kõnnib rõõmsal ilmel koer süles õhupallimüüja poole. 
4 pilt: tüdruk osutab õhupallimüüja juures õhupallidele, endal rõõmus nägu
5 Pilt: õhupallid on ümber koera seotud, nii et koer lendleb rõõmsal ilmel õhus, tüdruk kepsutab 
rõõmsal ilmel koera kõrval. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Milline lemmikloom oli Maiul?
Kes läksid jalutama?
Mida ei meeldinud koerale teha?
Mida tegi koer järsku?
Miks oli Maiu pahane?
Kelle juurde jalutas Maiu? 
Mida tegi Maiu õhupallidega?
Miks sidus Maiu õhupallid koera ümber?
Milline tuju oli lõpuks mõlemal?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks tahtis Maiu jalutama minna?
Miks läks Maiu koos koeraga õue?
Miks istus koer maha?
Miks oli Maiul tarvis õhupalle?
Mis mõte tuli Maiul?
Miks oli mõlemal lõpuks hea tuju?
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
3. tegevus
Teema: Mees ja linnud . Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemallidega.
Eesmärk: Laps jutustab eelnevalt analüüsitud teksti semantiliselt sidusalt,  andes  edasi jutustuse 
struktuuri ja tuues välja ka tegelaste mõtted ja tunded
Laps vastab analüüsi tulemusel üldistamist nõudvatele küsimustele.
Laura reprodutseerib (moodustab analoogia alusel)  suunatud keeleülesannetes põimlauseid ( mall : 
Enne kui, ..., ...).
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna tuleb sulle külla unine elevant. Tema 
1.  Jutustuse 
räägib sulle ühe loo. Kuula, kas elevant  
kuulamine 
räägib kõigest, millest peab. Pane tähele,  
(puuduvad jutu 
algus ja lõpp)
mida elevant valesti räägib.
Järsku jäi jänes seisma. Ta ei 
osanud ennast enam kuhugi  peita .  Rebane  
leidis ta iga kord üles. Jänes ei liigutanud 
enam ja seisis mõtlikult. Ta pidas aru, kust 
küll hea peidukoht leida.
            Metsast  tuli välja rebane. Ta nägi 
eelmal seisvat jänest. Rebane jäi imestunult 
jänest vaatama. 
Millega elevandi lugu algas?
Jänes jäi seisma.
2. Laps 
Ei tutvustanud 
Mida jättis elevant jutu alguses rääkimata? 
nimetab, mida 
tegelasi, ei öelnud 
on vaja rääkida  Abi:Kas elevant jutu alguses tegelasi 
kus ja millal toimub 
jutu alguses, 
tegevus. 
tutvustas? Kas ta ütles jutu alguses, kus 
keskpaigas ja 
lõpus 
tegevustoimub? Kas ta tegevusaega mainis?
suunavate 
Kas elevandi  lool  keskpaik oli?
küsimuste toel.
Jah.
Mis sa arvad, mida loomad metsas tegid?
Mängisid peitust.
Rääkis, et rebane 
Kas elevant tegelaste tunnetest ja mõtetest 
oli imestunud. Ja 
rääkis?
jänes oli  mõtlik . 
Jänes mõtles, kuhu 
Mida elevant ütles rebase kohta?/jänese 
end peita. Rebane 
kohta?
leidis jänese alati 
üles. 
Mille üle rebane imestas? 
Miks oli jänes mõtlik?
Ta otsis endale 
3. jutustusele 
peidupaika. 
Millega elevandi lugu lõppes?
alguse ja lõpu 
Rebane 
Laual on 
mõtlemine
vaatasjänest. 
Põhjuspõiml
Ei.
ause ja 
Kas sulle selline lõpp meeldis?
Jutt jääb  pooleli , 
eesmärkpõim
Miks see ei sobi lõpuks? 
lause 
me tahaks teada, 
skeemid 
mis edasi saab.
Millised jutu osad jättis elevant rääkimata? Jutu alguse ja lõpu.
Mõtle ise sellele loole algus ja lõpp. 
Laps mõtleb loole 
alguse, lõpu ja 
jutustab.
Abi: Juhendaja esitab täpsustavaid 
küsimusi tegelaste, tunnete, mõtete ja 
käitumismotiivide kohta. 
Põhietapp
Veel kaks looma tuleb meie juurde. Meile 
tuleb külla lõvi ja hiireke. Lõvil on kaasas 
1. Jutustuse 
päris oma pildiseeria. 
esmakordne 
Lõvi räägib loomadele pildiseeria kohta 
Laps kuulab lugu.
tajumine 
loo. Pane pildid järjekorda nii, et nad 
Laps järjestab 
moodustaksid jutukese. 
pildiseeria.
2. Pildiseeria 
järjestamine 
Mees, kass ja 
Kes on selle loo tegelased?
linnud.
kuuldud 
Kus tegevus toimub?
Hoovis.
jutustuse alusel
Talvepäeval.
Millal tegevus toimub?
Mees viis lindudele 
Millest lugu räägib?
süüa aga seda 
märkas kass. Tema 
tahtis linde püüda. 
Elevant ja hiir sirutavad end vahepeal ja 
Ta hüppas lindude 
poole, kuid ei 
istuvad siis tagasi. Kuid nad ei pane tähele,  saanud ühtki kätte. 
 2. pildiseeria 
et kolm pilti jäävad nende alla peitu. 
järjestamine 
Juhendaja asetab lauale viiesest 
kuuldud 
pildiseeriast kaks pilti: esimese 
jutustuse alusel  (sissejuhatus) ja viimase ( reaktsioon ) pildi. 
(on puudu 
Vahepealsed kolm pilti (jutustuse 
kolm keskmist  keskpaiga) jäävad loomade alla peitu.
pilti). 
Kaks pilti jäidki lauale, ülejäänud kolm on 
loomade all peidus. Esialgu ei märka keegi, 
et nii juhtus. Nüüd tahab jutustama hakata 
hiireke. Aga kuna ta näeb  vaid kahte pilti,  
siis jutustabki ta vaid nende kohta.  Kuula 
Laps kuulab 
hiirekese jutustust ja proovi allesjäänud 
jutustust.
kaks pilti panna õigesse järjekorda!
(vt lisa teksti juures „Mees ja linnud“). 
Laps  reastab kaks 
Oli ilus talvepäev. Lund sadas ja  maas  olid 
pilti. 
pehmed  lumehanged. Üks mees viis 
lindudele süüa. Mehe nimi oli Martin. 
Martinile meeldis linde toita. Tal oli  lahke  
loomuga. 
          Mees jooksis  söögimaja poole tagasi, 
et kass minema ajada. Ta oli päris 
kohkunud. Kass hakkaski söögimaja juurest 
ära minema. Ta oli kurva näoga. 
 3. Jutustuse 
struktuuri 
Milliste jutu osade kohta on pilt?
analüüs 
Abi: Kas jutu alguse kohta on pilt? Kas 
kuuldud 
hiireke jutustas esimese pildi kohta? Kas 
jutustuse, 
jutu keskpaiga kohta on pilte?Aga jutu lõpu 
pildiseeria ja 
kohta?
juhendaja 
Jutu alguse ja lõpu 
pildid on alles.
suunavate 
Just. Üks pilt on jutu algus, teine selle jutu 
küsimuste toel 
lõpp.
Juhendaja osutab vastavalt esimesele ja 
teisele pildile laual.
Millega meie lugu algab? 
Mida meeldis Martinile teha?
Kus selle jutu tegevus toimub?
Iga tegevus toimub mingil ajal. Millal selle  Mees läheb hoovi.
jutu tegevus toimus? Mis aastaajal? Mis 
Martinile meeldis 
ajal päeva jooksul? 
linde toita.
 Igas jutus juhtub midagi. Mis selles jutus 
Hoovis.
juhtus? 
Mis sa arvad, miks ta lindudele süüa viima 
läks? 
Talvel, päeval. 
Mees läks lindudele 
süüa panema .
Ja millega see lugu lõppeb? 
Sest õues oli lumi 
maas ja linnud ei 
Mis sa arvad, kuidas ta linnumaja  juurde 
saanud ise toitu 
sai? 
kätte.
Kas sa tead seda kindlalt? Kas seda on 
Kass kõnnib 
piltidelt näha?
linnumaja juurest 
Mida Martin siis tundis?
eemale.
Mida Martin mõelda võis?
Kõndis.
Aga mida kass võis tunda?
Ei ole.
Mida ta mõelda võis?
Ta oli kohkunud.
Midagi on meie jutust puudu. Milline jutu 
Et nüüd saab kass 
linnud kätte.
osa meil puudu on? 
Kurbust.
Juhendaja eemaldab teise pildi esimesest, 
Et nüüd jääbki 
tühja kõhuga.
jättes nende vahele kolme pildi jagu tühja 
maad.
Jutu keskpaiga 
Siin peaks olema meie jutu keskpaik.
pildid on loomade 
all peidus.
Aitame ometi lõvi ja ajame loomad korraks 
püsti, nii saame jutu keskpaiga pildid ka 
kätte. 
Nüüd on jutul olemas kõik pildid. Jutu 
algust ja lõppu sa juba kuulsid, aga jutu 
keskpaik oli loomade all peidus. Jutusta 
Laps reastab kõik 
pildiseeria pildid 
loomadele ise nüüd loo keskpaik.
kuuldud jutustuse 
alusel.
 Tubli. Lõvi tahab ka uuesti proovida 
Laps mõtleb loole 
jutustada loo keskpaika.  Kuula tema lugu. 
keskpaiga ja 
jutustab.
Juhendaja loeb  loo keskpaiga (algatav 
sündmus, tegutsemine, tulemus).
 Pane tähele, mille poolest teie jutud 
erinevad. 
Mida rääkis lõvi teistmoodi?
Abi: kas sina rääkisid tegelaste tunnetest ja 
mõtetest. Kas sa rääkisid kõigest, mis 
Laps võrdleb enda 
toimub? Aga lõvi?
ja lõvi poolt 
 
jutustatud lugu. 
Need kolm pilti ongi meie jutu keskpaik.
Jutu keskpaigas räägitakse tavaliselt 
sellest, mis selles loos tegelastega juhtus. 
Miks midagi juhtus ja mis siis siis edasi sai. 
Mis sa arvad, mida Martin tegi enne, kui 
Pani soojad riided 
õue läks? 
selga.
Mille ta õue kaasa võttis? 
Linnutoidu
Milleks võttis mees linnutoidu kaasa?
Et linde toita.
Mida mees tegi peale linnumaja juurde 
Riputas lindudele 
jõudmist?
teri .
Mis sa arvad, mida ta siis tundis?
Rõõmu.
Aga millest ta mõelda võis?
Et peab lindudele 
palju teri panema.
Mis sa arvad, missugune mees Martin oli. 
Lahke.
Kas lahke või  kade ? 
Hakkas ära 
Mis sa arvad, mida Martin peale lindudele  minema.
terade riputamist tegi?
Kes linnumaja juurde nüüd tuli? 
Kass.
Mida kass pärast linnumaja juurde 
Hüppas lindude 
jõudmist tegi?
poole.
Rõõmus, sest toit 
Mis sa arvad, milline kassi tuju?
oli lähedal.
Et tuleb  tasakesi  
Mida kass mõelda võis? 
hiilida.
Nad kartsid oma 
Aga mida linnud võisid tunda peale seda, 
elu pärast.
kui nad kassi märkasid?
Et peavad kähku 
Millest nad mõelda võisid? 
ära lendama.
Igal tegevusel on alati ka tagajärg. 
Linnud lendasid 
Mis juhtus, kui linnud kassi märkasid?
minema. 
Mis juhtus, kui Martin kassi märkas?
Ta läks õue tagasi.
Mis siis juhtus, kui Martin uuesti õue 
Kass läks kurva 
jooksis?
näoga minema. 
Et linnud 
Milleks tahtis Martin kassi ära ajada? 
pääseksid. 
Iga jutu lõpus tuleb rääkida, kuidas lugu 
lõppes ja mida tegelane siis mõtles, kuidas 
ta ennast tundis. 
Kuidas meie lugu lõppes?
Mees jooksis 
linnumaja poole 
Kass läks 
limmumaja juurest 
Mida Martin siis tundis?
minema.
Rõõmu, et linnud 
Kas ta vihane ka võis olla?
päästis.
Jah, sest kass tahtis 
linde süüa.
Mida Martin mõelda võis?
Et linnumaja tuleb 
kõrgemale tõsta.
Mis sa arvad, mida Martin nüüd edasi 
Läheb koju ja toob 
teeb? (abi: Kas läheb koju? Kas jääb 
lindudele veel süüa.
valvama, et kass tagasi ei tuleks? Kas ajab 
linnud igaks juhuks minema?)
Nüüd jutusta selle pildirea järgi ilus lugu. 
Mina võtan selle loo linti. Pärast kuulame 
sinu lugu koos. Kuulame, kas sa tutvustad 
3. Jutustamine 
jutu alguses tegelasi, tegevusaega ja kohta. 
pildiseeriale 
Kas sa räägid jutu keskel sündmustest, mis  Laps jutustab 
toetudes 
aset  leidsid , tegelaste tunnetest ja mõtetest.  pildiseeria alusel.
Kuulame ka, kas sa jutu lõpus räägid 
tegelaste tunnetest ja mõtetest ning millega 
kogu lugu lõppes. 
Abi: juhendaja esitab täpsustavaid küsimusi 
jutu alguse, keskpaiga ja lõpu sündmuste 
kohta, tegelaste tunnete ja mõtete kohta; 
juhendaja alustab lauset.
Kuulame nüüd, kuidas sa jutustasid. 
Kuulame kõigepealt jutu algust.
4. Lapse 
jutustuse 
Kas sa tutvustasid jutu tegelasi?
Laps kuulab oma 
kuulamine 
Kas sa tutvustasid tegevuse aega ja kohta?
jutustust lõikude 
osade kaupa 
Kas sa rääkisid, mis soov Martinil oli? 
kaupa lindistuselt 
(algus, 
Kas sa ütlesid, mida Martin peale õue 
ja vastab juhendaja 
keskpaik ja 
minekut tegi?
küsimustele. 
lõpp) ja sellele 
järgnev 
Nüüd kuulame jutu keskpaika.
analüüs
Kas sa rääkisid, mida Martin soovi 
täitumiseks tegi?
Kas sa rääkisid, mida kass tegi peale seda, 
kui ta linde märkas?
Kas sa rääkisid, mis juhtus peale seda kui 
Martin ära läks?
Nüüd kuulame sinu jutu lõppu.
Kas sa rääkisid ka sellest, kuidas lugu 
lõppes?
Kas sa rääkisid, mida Martin jutu lõpus 
mõelda võis?
Aga mida ta tundis?
Mida kass lõpuks tunda võis?
Aga mida ta mõelda võis?
Lõvi on juba päris väsinud. Vaatame, kas 
lõvi sai kõigest õigesti aru. Tema ütleb 
6. Laps 
lause. Iga õigesti öeldud lause eest saab 
verifitseerib 
Laps näitab pilti, 
lõvi endale ühe sõbra külla.  Nii saab ta 
lauseid 
mille tegevus 
semantiliselt ja  õhtul sõpradega koos muinasjutte rääkida.
toimus esimesena ja  Laual 
reprodutseerib 
lõpetab lause 
põimlause 
Kui aga lõvi millestki valesti aru sai, siis 
analoogia 
analoogia alusel.
skeem
alusel 
paranda teda. Abi: juhendaja näitab pildile, 
Enne, kui----, 
tegevuste 
----
mis toimus enne; juhendaja alustab lauset 
ajalist järjestust 
väljendavaid 
enne, kui...
põimlauseid 
(enne kui) 
Lõvi ütleb: Enne kui mees tõrusid riputas, 
läks ta õue (teri).
Lõvi ütleb: Enne, kui linnud sööma 
roomasid, riputas mees teri (lendasid).
Enne kui linnud minema lendasid, lakkusid 
nad teri (nokkisid).
Enne, kui kass müras, märkas ta linde 
(hiilis).
Enne, kui kass komistas, hiilis ta lindude 
poole (hüppas).
Enne,  kui linnud minema lendasid, hüppas 
kass lauta (linnumajja).
Tubli. Mitu sõpra tuleb lõvile külla?
Kinnistav 
Lõvi ja elevant ütlevad sulle teksti kohta 
Laual korv 
etapp
loomadega, 
lauseid. Üks loomake ütleb õigesti aga 
lauseskeem.
teine valesti. Ütle sina, kes ütleb õige lause 
1.
ja korda lause ka järgi. Nii jääb teisele 
Ajalist tegevust 
Laps verifitseerib 
väljendava 
loomale ka meelde, mis jutukeses toimus. 
ajalist  kordab vaid 
lause 
õige lause. 
Lõvi ütleb: 
verifitseerimin
e kuuldud jutu 
 Enne, kui mees teri riputab läheb ta õue. 
alusel
Elevant ütleb: enne kui mees õue läheb, 
  ja korrektse 
lause 
riputab ta teri.
moodustamine  Kes ütles õigesti? Mida teeb mees 
analoogia 
alusel
esimesena? Korda lause. 
Lõvi ütleb: enne, kui linnud lendavad 
söögimaja juurde, riputab Martin teri.
Elevant ütleb: enne kui Martin teri riputab, 
lendavad linnud söögimaja juurde. 
Kes ütles lause õigesti? Mis juhtub enne? 
Korda lause.
Lõvi ütleb: enne kui linnud sööma lendasid, 
hiilis kass nende poole.
Elevant ütleb: enne kui kass lindude poole 
hiilis, lendasid linnud sööma. 
Kes ütles lause õigesti? Mis juhtus 
esimesena? Korda lause. 
Lõvi ütleb: enne kui kass hüppas, hiilis ta 
lindude poole. 
Elevant ütleb. Enne, kui kass lindude poole 
hiilis, ta hüppas. 
Kes ütles lause õigesti? Mida tegi kass 
esimesena? Korda lause. 
Lõvi ütleb: enne, kui Martin kassi minema 
ajab, märkab ta kassi.
Elevant ütleb: enne, kui Martin kassi 
märkab, ajab ta kassi minema.
Kes ütles lause õigesti? Mida tegi martin 
esimesena? Korda lause. 
Lõpetamine
 Mis sa arvad, kelle jaoks see lugu lõppes 
õnnelikult?
Lindude jaoks.
Aga kelle jaoks õnnetult?
Kassi jaoks.
Kuidas lugu siis oleks võinud lõppeda, kui 
Ta   oleks   linnud 
mees poleks kassi märganud?
kätte saanud.
Mis oleks juhtunud, kui kass oleks kiirem 
Ta   oleks   linde 
olnud?
saanud süüa.
Kuidas lugu oleks võinud lõppeda, kui 
söögimaja oleks kõrgemal puu otsas 
Siis   poleks   kass 
asunud ?
jaksanud
 
nii 
Kellele see oleks olnud hea?
kõrgele hüpata.
Aga kellele ebamugav?
Lindudele.
Kassile.
Mees ja linnud
Oli ilus talvepäev. Lund sadas ja maas olid pehmed lumehanged. Üks mees viis lindudele süüa. 
Mehe nimi oli Martin. Martinile meeldis linde toita. Tal oli lahke loomuga. 
Martin pani lindude söögimajja teri. Linnud lendasidki kohale ja hakkasid sööma. Enne seda 
kui Martin tuppa tagasi läks, jälgis ta veidike linnukesi.  
Puude vahelt oli üks kass  märganud linde. Kassi kõht oli  hirmus  tühi. Ta hiilis vaikselt 
linnumaja juurde. 
Kass hüppas lindude söögimajja, et linde püüda. Ta proovis linde tabada, kuid see ei 
õnnestunud. Enne, kui kass söögimajja maandus, jõudsid linnud minema lennata.
Seda kõike märkas Martin. Mees jooksis  söögimaja poole tagasi, et kass minema ajada. Ta 
oli päris kohkunud. Kass hakkaski söögimaja juurest ära minema. Ta oli kurva näoga. 
Pildiseeria
1 pilt: lund sajab. Eemalt tuleb söögituutu käes lindude söögimaja poole Martin. 
2 pilt: Martin raputab rahuloleva näoga söögimajja teri. 
3 pilt: Linnud lendavad söögimaja poole ja mõned juba söövad seal. Eemalt tuleb kass. 
4 pilt: kass hüppab söögimaja poole ja linnud lendavad laiali.
5 Pilt: eemalt  jookseb kohkunud näoga Martin, kass läheb kurva näoga eemale. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Keda läks Martin toitma?
Kuhu pani Martin toidu?
Kes lähenes lindude söögimaja poole?
Miks hüppas kass lindude söögimaja poole?
Miks jooksis Martin lindude söögimaja poole tagasi?
Mida Martin siis tundis? 
Millise näoga oli kass?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks oli Martinil hea tuju?
Miks viis Martin lindudele teri?
Miks tahtis kass linde püüda?
Miks ei saanud kass ühtki lindu kätte?
Miks lendasid linnud minema?
Miks tahtis Martin kassi minema ajada?
Millises tujus kass võis olla?
Miks oli kassil kurb tuju?
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega
4. tegevus
Teema: Mees ja linnud. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemallidega.
Eesmärk: Laps vastab järeldamist- tuletamist nõudvatele küsimustele teksti kui terviku alusel.  
Laps jutustab arvestades jutustuse struktuuri, põhjus-tagajärg seoseid ning tuues esile tegelaste 
käitumismotiivid, tunded ja mõtted.
Laps mõistab ja  reprodutseerib  suunatud keeleülesannetes põimlauseid (mall: Pärast seda, 
kui..., ...).
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguloomad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Täna tulevad meile külla tibu, kana, elevant  
ja lõvi. Lõvi räägib sulle ühe loo. Kuulame 
lugu koos loomadega. Kuula, kas lõvi lool 
on olemas algus, keskpaik ja lõpp. 
1.
Lõpuks otsustas Muki, et läheb abi  küsima . 
Puuduliku 
struktuuriga 
Koer oli üsna murelik, sest käpal oli suur   Laps kuulab juttu.
jutustuse 
haav. Ta ei suutnud enam  käpa  valutamist 
kuulamine 
(puuduvad 
taluda.   Muki   otsustas,   et   läheb   naabri 
algus ja lõpp)
Murilt abi paluma. Ta lootis, et Muril on 
plaastrit   või   sidet   tema   haavale   peale 
panna.  Muki üritas  tõusta , kuid ta  käpp  oli 
liiga   valus.   Muki   oli   nüüd   päris   õnnetu,  
sest   valu   muutus   aina   tugevamaks.  
Loomake   pidas   aru,   kuidas   küll   naabri 
juurde   jõuda.     Siis   hakkas   Muki   vaikselt  
ukse poole roomama. Ta roomas tasakesi, 
sest ta kartis käpale veel rohkem viga teha. 
Viimaks   jõudis   ta   ukseni   ja   üritas   seda 
avada.
2. Küsimustele  Sellise   loo   jutustas   meile   lõvi.   Mis   jutu 
vastamine 
Algus ja lõpp.
jutustuse 
osad olid lõvi jutul puudu?
struktuuri 
Mida lõvi jutu alguses rääkimata unustas? 
kohta
Ta ei tutvustanud 
tegelasi, 
Millest   oleks   ta   võinud   jutu   alguses   veel  tegevusaega ega 
kohta. 
rääkida?
Abi: Mida ütles lõvi tegelaste kohta? Mida 
ütles lõvi tegevuskoha kohta? Mida rääkis 
ta tegevusajast?
Laps jutustab loo 
Mida sa lõvi jutust teada said? 
keskpaiga.
Siis   jäi   jutt   pooleli.   Mis   lõvi   jutul   puudu  
Tema lool polnud 
oli?
lõppu. Ta ei 
öelnud, mis lõpuks 
sai, mida tegelased 
lõpuks tundsid või 
Millest oleks lõvi veel võinud   jutu lõpus  mõtlesid. 
Mida jutu tegelased 
rääkida?
edasi tegid.
Abi:  kas lõvi rääkis  millega  lugu lõppes? 
Kas   ta   jutu   lõpus   tegelaste   tunnetest   ja 
mõtetest ka rääkis?
Lõvi jättis loole alguse ja lõpu rääkimata. 
Jutusta sina loomadele Muki lugu, nii et 
sellel on olemas ka algus ja lõpp. 
3. Jutustusele 
alguse ja lõpu 
Kõigepealt mõtle, kuidas Muki lugu võis 
mõtlemine 
alguse saada. Mis temaga võis juhtuda. 
ning 
Laps mõtleb jutule 
jutustamine
Äkki ta kukkus kodus ja murdis käpa. Või 
alguse  jutustab. 
hoopis kõrvetas vastu ahju ust? 
Loo kekspaika me juba teame. Nüüd mõtle, 
kuidas Muki olukord lõpuks laheneda võis. 
Kas ta sai kelleltki abi? Või suutis ise 
naabri juurde roomata? Mõtle Muki loole 
lõpp!
Laps mõtleb loole 
lõpu ja jutustab.
Abi: suunavad küsimused tegelaste tunnete, 
mõtete, käitumismotiivide ja sündmuste 
kohta. 
Põhietapp
Eelmisel korral jutustasime lugu "Mees ja 
linnud". Nüüd annavad loomad sulle selle 
jutu kohta ka pildid. Vaatame, kas sul on 
eelmisel korral kuuldud lugu meeles. 
1. Pildiseeria 
Proovi jutu kohta pildid õigesse järjekorda 
järjestamine 
panna. 
(vt lisa teksti juures „Mees ja linnud“).
Laps kuulab 
jutustust. 
Tuletame meelde kõigepealt loo alguse. 
Ühel talvepäeval 
2. Teksti kohta 
Millega meie lugu algas? 
läks Martin 
küsimustele 
lindudele teri 
vastamine 
Millest sa veel võiksid loo alguses rääkida? viima.
lõikude kaupa 
Mis lindudele ta 
(põhjus-
Mis sa arvad, miks Martin viis lindudele  
teri viis.
tagajärg 
süüa?
Et linnud nälga ei 
seosed)  ja 
Võibolla talle meeldis  aknast  vaadata, 
sureks.
jutustamine 
kuidas linnud söövad?
lõikude kaupa
Miks linnud  Martini  koju sööma ei lähe?
Linnud kardavad 
ega lähe inimese 
Mida linnud tunda võisid, kui nad teri 
koju.
nägid söögimajas?
Nad olid tänulikud.
Aga millest nad mõelda võisid?
Et küll on maitsev 
Abi: mida sa ütlesid jutu tegelaste kohta? 
toit. 
Mida Martin tegi? Millal ja kus tegevus 
toimus? 
Jutusta nüüd ise Martini loo algus! 
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
Laps jutustab.
tegelaste käitumismotiivide, tunnete ja 
mõtete kohta; juhendaja alustab lauset. 
Kui jutu algus on räägitud, siis jõuab kätte  
jutu keskpaik. Vaatame, mis edasi juhtus. 
Mida mees tegi peale seda, kui ta 
linnumaja juurde jõudis? 
 Mis sa arvad, miks ta just linnumajja toitu  Mees riputas 
pani?
linnumajja teri.
Mida tegi mees pärast lindudele toidu 
Sest see oli lindude 
panemist?
söögikoht .
Mis sa arvad, miks linnud linnumajja 
 Läks tuppa.
läksid.
Sest Martin pani 
Kes nägi seda pealt? 
sinna teri.
 
Mis soov kassil oli? 
Kass.
Mida kass peale lindude märkamist tegi?
Süüa linde.
Milleks ta linnumaja juurde tuli? 
Läks linnumaja 
juurde.
Mis sa arvad, mida kass tundis, kui ta 
Et linde kätte 
lindude poole hiilis?
saada.
Põnevust. Ta lootis, 
Aga millest ta mõelda võis?
et saab linnud 
 
kätte. 
Jutusta nüüd ise loo keskpaik. Räägi 
Et küll on maitsvad 
kõigest, mis juhtus. Räägi ka, miks 
linnud.
tegelased just nii käitusid. 
Iga loo lõpus tuleb ikka rääkida sellest ka, 
kuidas lugu lõppeb ja mida tegelased siis 
tunnevad ja mõtlevad.
Kas kassi soov täitus? 
Miks kass oma tahtmist ei saanud? 
Ei.
Sest linnud 
Kuidas see võimalik oli, et kass 
märkasid teda ja ta 
linnumajani jaksas hüpata?
ei saanud neid 
Mis sa arvad, kas kass oleks üritanud linde  kätte.
püüda, kui linnumaja oleks kõrgel olnud? 
Sest linnumaja oli 
Miks linnud kassi eest põgenesid?  
madala posti otsas.
Ei
Sest nad ei tahtnud, 
Jutusta loomadele Martini loo lõpp. Räägi,  et kass neid ära 
kuidas lugu lõppes ja mida tegelased siis 
sööb.
tundsid ja mõtlesid.
Laps jutustab loo 
Abi: suunavad küsimused tegelaste 
lõpu.
käitumismotiivide, tunnete ja mõtete kohta; 
juhendaja alustab lauset; juhendaja kasutab 
suunavaid repliike. 
Elevant oli vahepeal  magama jäänud ega 
kuulnud jutu lõppu. Viimase pildi võttis ta 
endale padjaks. 
3. Jutustusele 
Nii et nüüd peab mõtlema loole päris uue 
uue lõpu 
lõpu. 
mõtlemine
Mõtle, mis oleks võinud juhtuda siis, kui 
Laps  mõtleb loole 
linnud oleksid kassi peale vihastanud ja 
uue lõpu ja jutustab 
teda ründama hakanud. 
selle.
Jutusta, kuidas oleks lugu siis võinud 
 
lõppeda!
Aga mina arvan, et see lugu lõppes nii. 
Martin jooksis hoovi tagasi ja sai kassi 
kätte. Siis hakkas ta kassiga riidlema, sest 
too tahtis linde süüa. Peale riidlemist aga 
viis kassi oma tuppa ja pakkus talle kala. 
Martin toitis kassi, et see enam linde 
püüdma ei läheks. Nii olidki nii Martin, 
kassid, kui ka linnud õnnelikud ja rahul.
Aga mõtle nüüd, mis oleks võinud siis 
juhtuda, kui kass oleks kiiremini ja 
Laps mõtleb loole 
osavamalt hüpanud. Räägi, kuidas oleks 
veel ühe lõpu.
lugu siis võinud lõppeda.
Tibu ja kana ütlevad sulle jutu kohta 
lauseid. Sina kuula, kes on jutust õigesti 
4. Tegevuste 
ajalist järjestust  aru saanud. Kas tibu ja kana saavad aru, 
Laps verifitseerib 
Laual 
väljendavate 
tegevuste ajalist 
lauseskeem 
mida tegi mees enne ja mida pärast. Annan 
lausete 
järjestust 
Pärast seda, 
verifitseerimin
sulle ka pärlikee. Üks nendest ütleb lause 
väljendavaid 
kui ...
e kuuldud jutu 
lauseid ning lõpetab  Juhendaja 
õigesti, aga teine mitte. Selle ette, kes ütleb 
alusel 
lause ja kordab 
osutab 
ja lause 
lause õigesti, aseta pärlikee.   Abi: 
terviklause 
skeemile.
reprodutseerim
kasutades 
Pärast lapse 
juhendaja kordab lauseid.  
ine
põimlauset pärast 
vastust 
Kana ütleb: Pärast seda, kui mees hoovi 
seda kui.
järgneb lause 
sisuline  
läks, riputas ta lindudele teri.
analüüs: Mis 
Tibu ütleb: Pärast seda, kui mees teri 
juhtus enne? 
Mis juhtus 
riputas, läks ta hoovi. 
pärast? 
Kes ütles lause õigesti? Mis juhtus enne? 
Seejärel 
lõpetab laps 
Mis juhtus pärast? 
õpetaja 
Lõpeta lause! Pärast seda, kui mees hoovi 
alustatud 
lause. Pärast 
läks, ...(riputas ta lindutele teri).
seda, kui …
 Kana ütleb: Pärast seda, kui mees teri 
riputas, läks ta tuppa.
Tibu ütleb:Pärast seda kui mees tuppa läks, 
riputas ta teri.
Kes ütles õigesti? Mis juhtus enne. Mis 
juhtus pärast? 
Pärast seda, kui mees teri riputas, ...(läks 
ta tuppa).
Tibu ütleb: Pärast seda, kui kass linde 
märkas, hakkas ta hiilima.
Kana ütleb: Pärast seda, kui kass hiilima 
hakkas, märkas ta linde.
Mis juhtus pärast? Mis juhtus enne?
Lõpeta lause. Pärast seda, kui kass linde 
märkas, ...(hakkas ta hiilima).
Tibu ütleb: Pärast seda, kui kass minema 
läks, jooksis Martin tagasi.
Kana ütleb: Pärast seda, kui Martin tagasi 
jooksis, läks kass minema.
Kes ütles õigesti? Mis toimus pärast? Mis 
toimus enne?
Lõpeta lause! Pärast seda, kui Martin 
tagasi jooksis, … (läks kass minema).
Kinnistav 
Kana ja tibu said nüüd aru, mis juhtus enne 
etapp
ja mis pärast. Ajame lõpuks elevandi ka 
1.Tegevuse 
üles. Tema ikkagi  ei pannud tähele, mis 
ajalist järjestust  toimus enne ja mis pärast. Nii et elevandil 
väljendavate 
Laps kordab vaid 
lausemallide 
võib mõni lause  kogemata sassi minna.  Iga  õigesti öeldud 
verifitseerimin
lause. 
õigesti öeldud lause eest tee elevandile pai. 
e 
Ja korda ka õige lause, et kanale ja tibule 
ka õigesti meelde jääks.  Abi: juhendaja 
alustab lauset pärast seda kui... 
Ma teen esimese ise sinu eest ära. 
Elevant ütleb:
Pärast seda, kui mees lindudele süüa viis, 
pani ta riidesse. See lause on vale. Elevant  
pai ei saa. Õige lause kõlab nii: Pärast 
seda, kui mees riidesse pani, viis ta 
lindudele süüa. Ütleme õige lause koos!
Kuula nüüd, kas elevant ütleb õigesti. 
Pärast seda, kui Martin lindudele teri pani, 
lendasid linnud sööma (õige). Laps kordab.
Pärast seda, kui Martin tuppa läks, riputas 
ta teri (Pärast seda, kui Martin teri riputas, 
läks ta tuppa). Ütleme õige lause koos.
Pärast seda, kui kass linde märkas, hiilis ta 
linnumaja juurde (õige). Korda lause!
Pärast seda, kui linnud ära lendasid, 
hüppas kass linnumajja (Pärast seda, kui 
kass hüppas, lendasid linnud ära). Ütleme 
õige lause koos!
Pärast seda, kui linnud minema lendasid, 
oli kass kurva näoga (õige). Korda lause!
2. Eelnevalt 
analüüsitud 
Ongi aeg loomadel magama minna. Kuid 
teksti iseseisev 
jutustamine
loomad soovivad ka unejuttu. Jutusta 
loomadele unejutuks Martini ja lindude 
lugu. 
Abi: suunavad küsimused sündmuste ajalise 
järjestuse, tegelaste käitumismotiivide, 
tunnete ja mõtete kohta; suunavad repliigid; 
lause alustamine. 
Lõpetamine
Mis   jutu   osa   sina   said   täna   Muki   loole   Alguse ja lõpu.
mõelda?
Mis   jutu   osad   sa   Martini   loole   ise   Lõpu.
mõtlesid? 
Kas   lugudel   peab   alati    ühtemoodi    lõpp  Ei.
olema?
Said   mõelda   Martini   loole   isegi   mitu 
erinevat lõppu.
Kas   tegelased   lugudes   tunnevad   ja  Ei.
mõtlevad alati ühtemoodi? 
Mida tundsid Martini loos linnud?
Rõõmu.
Mida tundis kass?
Kurbust
Selgub , et see, mis ühe tegelase jaoks on 
rõõm ja õnn, võib teise jaoks hoopis olla  
halb. 
Mees ja linnud
Oli ilus talvepäev. Lund sadas ja õues olid pehmed lumehanged. Üks mees viis lindudele hoovi 
süüa. Mehe nimi oli Martin. Martinile meeldis linde toita. Tal oli lahke loomuga. Peale seda, kui 
Martin hoovi läks, riputas ta lindude söögimajja  teri. Peale seda, kui Martin oli lindudele teri 
riputanud, lendasidki linnud sööma.  Martin vaatas veidike, kuidas linnud söövad, ning läks siis 
tuppa tagasi. 
Puude vahelt oli üks kass  märganud linde. Ta jälgis veidike aega, kuidas linnud söövad ning 
hiilis siis linumaja poole.  Peale seda, kui kass linnumaja poole hiilis, tegi ta suure hüppe. Kass 
hüppas, et linde tabada. Ta küll proovis linde tabada, kuid see ei õnnestunud. Linnud lendasid 
kiiresti minema. 
Kui Martin seda märkas, jooksis ta kohe linnumaja poole tagasi. Martin  oli päris kohkunud. Kass 
hakkaski söögimaja juurest ära minema. Ta oli kurva näoga. 
Pildiseeria
1 pilt: lund sajab. Eemalt tuleb söögituutu käes lindude söögimaja poole Martin. 
2 pilt: Martin raputab rahuloleva näoga söögimajja teri. 
3 pilt: Linnud lendavad söögimaja poole ja mõned juba söövad seal. Eemalt tuleb kass. 
4 pilt: kass hüppab söögimaja poole ja linnud lendavad laiali.
5 Pilt: eemalt jookseb kohkunud näoga Martin, kass läheb kurva näoga eemale. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Keda läks Martin toitma?
Kuhu pani Martin toidu?
Kes lähenes lindude söögimaja poole?
Miks hüppas kass lindude söögimaja poole?
Miks jooksis Martin lindude söögimaja poole tagasi?
Mida Martin siis tundis? 
Millise näoga oli kass?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks oli Martinil hea tuju?
Miks viis Martin lindudele teri?
Miks tahtis kass linde püüda?
Miks ei saanud kass ühtki lindu kätte?
Miks lendasid linnud minema?
Miks tahtis Martin kassi minema ajada?
Millises tujus kass võis olla?
Miks oli kassil kurb tuju?
Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
5. tegevus.
Teema: Tüdruk ja koer. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
Eesmärk: Laps jutustab eelnevalt analüüsitud teksti, mis sisaldab kõiki struktuuri osi (jutu alguses 
tutvustab tegelasi, tegevuse aega ja kohta; jutu keskpaigas  räägib sündmusest/ tegevustest , 
tunnetest ning milline oli  tegevuse tulemus; jutu lõpus sellest, millega lugu lõppes/milline tulemus 
saavutati ja mida tegelased siis tundsid). 
Laps reprodutseerib suunatud keeleülesannetes põimlauseid (mall: Pärast seda, kui..., ...; Enne seda, 
kui..., ...)
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Laps vastab 
küsimustele.
Loomad kogunevad sinu ümber. Lõvi 
1. 
jutustab sulle ühe loo. Aga sina pead 
Puuduliku 
hoolega  kuulama , kas lõvi jutul on olemas 
struktuuriga 
jutustuse 
kõik jutu osad. Ja kas lõvi räägib jutu 
kuulamine 
osades kõigest, millest peab. 
(puudub 
keskpaik)
Ühes väikeses majakeses elasid  kass ja 
koer. Kassi nimi oli Sunnik ja koera nimi 
oli  Uljas . Nad olid väga suured sõbrad. 
Peale ärkamist hakkasid nad alati koos 
mängima. Mängimine oli nende 
lemmiktegevus. Ühel hommikul aga oli 
koera  kont  kadunud. Koer oli kindel, et 
kass peitis selle kiuslikult ära.
              Nii leppisidki Sunnik ja Uljas ära. 
Pärast  leppimist pani koer kondi  oma 
pessa ja loomad hakkasid  jälle rõõmsalt 
koos mängima. 
Millised jutu osad olid lõvi jutus puudu?
2. 
Keskpaik.
Sisutaastavatele  Millest unustas lõvi jutu keskpaigas 
ja jutustuse 
Ta ei öelnud, mis 
rääkida?
struktuuri 
juhtus ja mida 
puudutavatele 
Abi: kas lõvi rääkis jutu keskpaigas, mis 
tegelased siis 
küsimustele 
tundsid. 
tegelastega juhtus?
vastamine.
Kas ta tegelaste tunnetest ja mõtetest 
rääkis?
Tegelased olid kass 
ja koer.nad olid 
Mida rääkis lõvi jutu tegelaste kohta?
sõbrad.
Ühes väikeses 
majakeses.
Kus tegevus toimus?
Kas me teame, millal tegevus toimus?
Täpselt ei tea.
Mida hakkasid loomad peale ärkamist 
Mängima.
tegema?
Mis sa arvad, mida nad enne mängimist 
Magasid .
tegid?
See oli nende 
Mis sa arvad, miks loomad nii palju 
lemmiktegevus.
mängisid?
Ei tea.
Kas me teame, kuidas kont kaduma läks?
Kas lõvi rääkis mida koer siis tundis, kui 
Ei rääkinud.
kont ära kadus ?
Kas lõvi loost tuli välja, kuidas loomad 
Ei tulnud.
jälle ära leppisid ?
Kuidas kassi ja koera lugu lõppes? Mida 
Loomad mängisid 
lõvi tegelaste tunnete ja mõtete kohta ütles.  rõõmsalt koos 
Abi: Kas lõvi jutul lõpp oli olemas?
edasi.
Kas lõvi jutu lõpus rääkis ka tegelaste 
tunnetest ja mõtetest?
Mõtle sellele loole keskpaik ise.  Mõtle, mis 
Laps mõtleb ja 
võis kondiga juhtuda. Kuidas see võis ära 
jutustab. 
kaduda. 
3. Iseseisev 
Mina arvan, et koerale tuli meelde, kuhu ta 
jutustamine
ise kondi pannud oli. Aga, mis sina arvad, 
kuidas kont lõpuks leiti? Jutusta!
Mina arvan, et koer läks ise kassi käest 
vabandust  paluma. Aga, mis sina arvad, 
kuidas loomad ära leppisid? Nüüd räägi 
ka sellest, kuidas sõbrad  ära leppisid ja 
mida nad siis tundsid. 
Abi:  Suunavad küsimused ja repliigid. 
Mõtle, kuidas kont võis ära kaduda! Kes oli 
vahepeal toas käinud, mida teinud? Mida 
tegi koer selleks, et kassiga ära leppida?
Lõvi   on   nüüd   sinu   õpetaja.   Ta   seletab  
4. 
sulle, mida mõned sõnad tähendavad. 
Omadussõnade   Tekstis öeldi, et koera  karv  oli  räpane ja 
selgituse 
seostamine  
pulstunud.   Missugune   karv   siis   sinu 
lapse 
Must.
arvates oli? Ütle teise sõnaga! 
kogemusega ja 
sõna 
Abi: valikvastused: kas oli must või puhas?
aktiviseerimine
Räpane   tähendabki,   et   miski   on   väga 
mustaks läinud. Mis sa arvad, kuidas sai 
Koer mängis õues.
koera karv räpaseks?
Mis võib veel olla räpane?
Riided, jalanõud.
Abi:   valiku   andmine   sõnaühendite 
moodustamiseks.
Loomade    karvad    ja   juuksed   võivad   olla 
räpased kui neid ei pesta. 
Lõvi seletab sulle veel. 
Tüdruk  nühib  koera.   Mida   ta   siis   sinu   Ta pesi koera.
arvates koeraga tegi?
Abi: valikvastused: kas pesi või kuivatas?
Nühitakse   neid   asju,   mis   on   tõeliselt 
räpased. Miks tüdruk koera nühkima pidi?
Sest koer oli väga 
Sinagi saad vahel õues väga mustaks. Kas  must.
sa nühid ennast siis puhtaks? Millega sina  Jah.
Svammiga ja 
ennast pestes nühid? 
seebiga .
Mida veel võib nühkida, kui see väga must 
Riideid , põrandat.
on?
Tüdruk nühkis koera põhjalikult. 
Korralikult  
Kuidas tüdruk sinu meelest koera nühkis? puhtaks. 
Ütle teise sõnaga!
Abi: valikvastused: kas täitsa puhtaks või 
veidike puhtamaks?
See tähendab, et ta pesi koera korralikult 
puhtaks. Nii puhtaks, et ühtki musta kohta 
ei jääks koerale. 
Mida veel võib põhjalikult pesta?
Riideid.
Mida sina oled põhjalikult  pesnud?
Oma kassi.
Abi:   valiku   andmine   sõnaühendite 
moodustamiseks. 
Koera karv oli turris. 
Missugune karv siis sinu meelest oli? Ütle 
teise sõnaga!
Karv oli püsti.
Abi:   valikvastused:   kas   püsti   või   alla 
vajunud?
See tähendab, et  karvad olid koera seljas 
püsti.   Peale   rätikuga   pesemist   ja 
kuivatamist   võivad   koera   kasvad   jääda 
turri. Nad on siis püsti, mitte ei vaju alla. 
Mis veel võib turris olla?
Juuksed.
Abi:   valiku   andmine   sõnaühendite 
moodustamiseks. 
  Kas sina oled näinud mõnd looma, kelle  Oma kassi. Peale 
karvad   on   turris?   Millal   oli   kassi   karv  pesemist ja 
kuivatamist. Ja siis 
turris?
ka, kui ta võõrast 
koera nägi ja 
kartis. 
Koera karv on kohev. 
Pehme.
Missugune karv siis sinu meelest oli? Ütle 
teise sõnaga?
Abi:   valikvastused:  kas   pehme   või  kõva?
Peale   pesemist   ja   kuivatamist   võivad 
juuksed või karvad jääda kohevaks. 
Mis veel võib olla kohev? 
Padi .
Abi:   valiku   andmine   sõnaühendite 
moodustamiseks. 
Ka  vatt  on kohev. Ta on selline pehme, kui   Jah.
teda vajutada. 
Oma kasside  karvu. 
Kas sina oled näinud mõnd kohevat asja? 
Milliseid kohevaid asju sa oled näinud?
Põhietapp
Lõvi sai sulle  sõnade tähendusi seletada.  
Nüüd soovib kana rääkida.  Temal  on  täna 
1. Pildiseeria 
üks vahva pildiseeria kaasas. Ta   jutustab 
esimese ja 
sulle piltide kohta loo. Kana jutustab sulle 
viimase pildi 
loo   "Tüdruk   ja   koer".   Kuula,  kas   kana 
vaatlemine ja 
räägib kõikide piltide kohta! 
jutustuse 
Juhendaja asetab pildiseeria viis pilti lauale 
kuulamine  
nii,   et    seeria    esimene   ja   viimane   pilt   on 
õigetpidi,   vahepealsed   kolm   pilti   (jutu 
keskpaik)   aga   pildipool   allpool   (vt   lisa 
teksti juures „Tüdruk ja koer“).
Millisest jutu osast kana ei rääkinud?
Keskpaiga.
2. pildiseeria 
Millise jutu osa pildid on laual?
Alguse   ja   lõpu 
järjestamine 
kuuldud jutu 
pildid on laual.
alusel ja 
Aga millise jutuosa pildid peitis kana ära? 
Jutu keskpaiga.
struktuuri 
analüüs. 
Siin on ka jutu keskpaiga pildid.  Järjesta  Laps järjestab 
pildid kuuldud jutu kohta.
pildiseeria.
Vaatame kõigepealt esimest pilti. Tuletame 
3. Teksti 
koos loomadega meelde, millega  Sille  lugu 
sisuline ja 
algas.
struktuuri 
Mida Sille koeraga tegema hakkas?
Pesema.
analüüs 
Miks Sille otsustas koera pesema hakata?
Sest koer oli must.
(põhjus-
Kuidas Sille aru sai, et koer on must? 
Tema karv oli 
tagajärg seosed, 
Abi:   Missugune   oli    Pati    karv?   (Karv   ei  räpane
) täiskasvanu 
olnud pehme ja kohev, vaid...räpane).
suunavate 
Mis sa arvad, kuidas koer mustaks sai?
Ta mängis õues.
küsimuste toel; 
Mis   sa   arvad,   mida   tüdruk   enne   koera  Rõõmu.
sõnade 
pesemist tunneb?
Sest talle meeldib 
aktiviseerimine
Miks tüdruk rõõmustab?
koera pesta.
Et nii mustale 
Aga mida ta  mõtleb? 
koerale tuleb palju 
šampooni valada.
Mida koer tunneb?
Ka rõõmu.
Sest talle meeldib 
Miks koer rõõmustab?
vannis käia.
Et vann võiks 
Aga mida ta mõelda võib?
suurem olla.
Mida Sille kõigepealt tegi?
Tõi kuurist vanni.
Lasi vanni vett.
Mis   sa   arvad,   miks   tüdruk   koera   vannis  Sest tüdruk ei 
pesta soovis?
tahtnud nii räpast 
koera duššiall 
Mida tüdruk peale seda tegi, kui ta vanni  pesta.
tõi?
Valas  koerale 
Mida   tegi   tüdruk   peale   koera   vanni  šampooni.
tõstmist?
Et koera karvad 
Miks valas Sille koerale šampooni?
puhtaks saaksid..
 Vaatame, mis juhtus loo keskpaigas. Kana 
loeb sulle jutu keskpaiga uuesti ette. Sina  Laps kuulab loo 
kuula, mis juhtus loo keskel!
keskpaika. 
Loo tegelastel on tavaliselt mingi soov või 
siis on mingi sündmus, mis neid tegutsema 
paneb.
Mida tüdruk peale seda tegi, kui ta koerale  Nühkis koera.
šampooni valas?
Sest koer oli päris 
Miks pidi tüdruk koera nühkima?
räpane. 
Hoolega,põhjalikul
Kuidas tüdruk koera pesi?
t.
Mis juhtus koeraga peale seda, kui tüdruk  Koer hakkas 
teda pesi?
vahutama.
Et koer päris 
Mis   sa   arvad,   miks   tahtis   tüdruk   koera  puhtaks saaks.
põhjalikult pesta?
Loputas koera. 
Mida tüdruk enne koera kuivatamist tegi? 
Valas koerale 
kannust vett.
Kuidas ta loputas?
Vaht kadus ära. 
Mis koeraga juhtus peale seda, kui tüdruk 
teda loputas? 
Rõõmu.
Mis sa arvad, mida tüdruk siis tundis?
Et küll on palju 
Aga mida ta mõelda võis?
vahtu.
Kas ta imestunud ka võis olla?
Ka rõõmu.
Mida koer tunda võis?
Et küll on tore, kui 
teda pestakse.
Aga mis sa arvad, mida ta mõtles?
Sest muidu koer 
tilgub.
Mis sa arvad, miks tüdruk koera kuivatab? 
Tuletame   meelde,   kuidas   Sille   ja   koera 
lugu lõppes. Näita, kus on jutu lõpu pilt!
Koera   karvad   on 
Mis koera karvadega juhtus? 
turris ja kohevad.
Sest
 
tüdruk 
Mis sa arvad, miks on koera karvad turris  kuivatas teda.
ja kohevad? 
Tõstis
 
koera 
Mida   tegi   laps   enne,   kui   ta   koera  vannist välja.
kuivatama hakkas?
Sest vannis on vesi 
Miks ta koera välja tõstis?
ja   seal   ei   saa 
kuivatada.
Mida   koer   peale   seda   tundis,   kui   Sille   Tal oli lõbus.
rätiku ära võttis?
Tal   oli   naljakas  
Miks koeral lõbus oli?
Sille nägu vaadata.
Et   küll   Sillel   on 
Aga mida ta mõelda võis?
naljakas nägu.
Imestust.
Mida Sille tundis, kui ta turris koera nägi?
Et nüüd koer jääbki 
Aga mida tema mõelda võis?
selliseks .
Mis sa ise arvad, miks koer nõnda turri ja  Peale  märja  looma 
kohevaks muutus?
kuivatamist võib nii 
juhtuda.
 
Mis   sa   arvad,   miks   võivad   koera   karvad  Sest  rätik  hõõrub 
peale rätikuga kuivatamist turri minna?
neid turri.
Mis   sa   arvad,   mida   laps   ja   koer   edasi  Läksid magama.
tegid? 
Mis sa arvad, kuidas oleks koer ennast siis  Halvasti.
tundnud , kui Sille poleks teda pesnud?
Ta oleks räpasena 
Miks oleks koer end siis halvasti tundnud?
pidanud ringi 
Miks koer ennast ise ei pesnud?
käima.
Koerad ei oska 
Just.  Peremehed  peavad ise oma loomade  ennast ise pesta.
eest hoolitsema. Kui sa oled endale looma 
võtnud, siis pead ka vaatama, et ta ennast 
hästi tunneks. 
Jutusta nüüd piltide ise järgi ise ilus jutt.  Laps jutustab 
Mina   võtan   sinu   jutu   linti   ja   pärast  pildiseeriale 
4. Jutustamine 
kuulame,   kas   sa   rääkisid   igas   jutu   osas  toetudes kogu loo. 
kõigest vajalikust.
Kuulame nüüd sinu räägitud lugu. Jutustus  Laps kuulab 
kuulatakse osade kaupa. 
lindistust.
Kuidas   sinu   lugu   algas?   Mida   sa   jutu 
tegelaste   kohta   rääkisid?   Mida   sa  Laps vastab 
tegevuspaiga   ja   toimumisaja   kohta  küsimustele.
räkisid?
Kas   me   teame   millal   toimus   tegevus? 
Täpselt ei tea.
Abi: Kas sa  tutvustasid jutu tegelasi?
Kas sa ütlesid, kus toimub tegevus?
Kuulame nüüd jutu kekspaika. 
Millest sa jutu keskpaigas rääkisid? Mida 
sa   ütlesid   tegelaste   tunnete   ja   mõtete 
kohta?
Abi: Kas sa rääkisid kõigest, mida tüdruk 
koeraga tegi? Kas sa ka tegelaste tunnetest 
ja mõtetest rääkisid?
Nüüd kuulame ka loo lõppu. Kuidas sa loo 
lõpetasid? Millest sa jutu lõpus rääkisid? 
Mida sa ütlesid tegelaste tunnete ja mõtete 
kohta?
Abi: Kas sa jutustasid, milline oli tulemus? 
Kas sa rääkisid, millega lugu lõppes?
Kas sa ütlesid, mida  tegelased jutu lõpus 
tundsid/ mõtlesid? 
Lõvi hakkab sulle  taaskord lauseid ütlema. 
Laual 
5. Tegevuste 
skeemid:
Aga lõvil on pool lauset meelest läinud. 
ajalist järjestust 
enne seda, 
väljendavate 
Tema ütleb sulle pool lauset, aga sina 
Laps verifitseerib 
kui..
lausete 
ajalist järjestust 
pärast seda, 
lõpeta tema eest. Ütle siis ka terve lause 
verifitseerimine
väljendavaid 
kui...
,  ja lause 
uuesti, et ka lõvile meelde jääks. 
lauseid ja lõpetab 
lõpetamine 
lause ning ütleb 
Abi:juhendaja näitab pildile ja kordab 
(pärast seda 
terviklause seejärel  Pärast lapse 
kui; enne seda 
lauset.
uuesti. 
vastust 
kui) ning 
järgneb lause 
Teen esimese ise sinu eest ära. 
terviklause 
sisuline 
kordamine.
Lõvi ütleb:  Enne seda, kui Sille koerale 
analüüs: Mis 
juhtus enne? 
šampooni valas, tõstis ta koera vanni. Enne 
Mis juhtus 
pani Sille koera vanni. Ja pärast valas 
pärast? 
Seejärel 
koerale šampooni.   Kordame koos!
moodustab 
Lõvi ütleb: Enne kui koer vahuseks sai, 
laps ajalist 
järjestust 
valas Sille koerale šampooni. 
väljendava 
Mida tegi Sille enne? Mida tegi Sille 
lause: Pärast 
seda, kui; 
pärast? Lõpeta lause! Enne, kui koer 
enne seda kui 
vahuseks sai, ... (valas Sille koerale 
…
šampooni). Korda lause!
Lõvi ütleb: Pärast seda, kui Sille koera 
nühkis, valas ta koerale vett. 
Mida tegi Sille enne. Mida tegi Sille prast? 
Lõpeta lause! Pärast seda, kui Sille koera 
nühkis, ...(valas ta koerale vett). Korda 
lause!
Pärast seda, kui Sille koera vannist välja 
võttis, hakkas ta koera kuivatama.  Mis 
toimus enne? Mis toimus pärast? Lõpeta 
lause! Pärast seda, kui Sille koera vannist 
välja võttis, ...(hakkas ta koera kuivatama). 
Korda lause!
Lõvi ütleb: Pärast seda, kui Sille koera ära 
kuivatas, oli koera karv turris ja kohev. 
Mis juhtus enne? Mis juhtus pärast? 
Lõpeta lause! Pärast seda, kui Sille koera 
ära kuivatas, ...(oli koera karv turris ja 
kohev). Korda lause!
Kinnistav 
Tibu on alles väike ja ta on juba pool jutust  Laps lõpetab lause 
Laual 
etapp
ja kordab 
lauseskeemid
unustanud. Aita teda. Tibu ütleb sulle pool  terviklause.
1. Lause 
lausest, aga sina lõpeta tema eest lause. 
Enne seda 
lõpetamine 
kui...
Korda ka terve lause tibule uuesti.  Abi: 
analoogia 
Pärast seda, 
alusel
juhendaja näitab vastavat pilti ja alustab 
kui...
lauset.
  Pildid on sulle laua peal abiks.
Enne seda, kui Sille koerale šampooni 
valas,...(pani ta koera vanni).
Pärast seda, kui Sille koera vanni pani,...
(valas ta koerale šampooni)
Enne seda, kui Sille koera nühkis,...(valas 
ta koerale šampooni)
Enne seda, kui Sille koera veega üle 
valas,...(nühkis ta koera)
Pärast seda,  kui Sille koera nühkis,...
(valas ta koerale vett)
Enne seda, kui Sille koera kuivatas,...(tõstis 
ta koera vannist välja)
Pärast seda, kui Sille koera vannist välja 
tõstis,...(kuivatas ta koera)  
Lõpetamine
Mis teksti osad sa täna mõtlema pidid?
Alguse,   keskpaiga 
ja lõpu. 
Kas lugu oleks edasi läinud nõnda ka siis,  Ei.
kui  tüdruk oleks koera pesemata jätnud?
Kuidas lugu siis oleks võinud jätkuda?
Koer
 
olekski  
räpaseks jäänud.
Meie loos kuivatas tüdruk hoolega koera.  Ei.
Aga mõtle, kas lugu oleks lõppenud nõnda 
ka siis, kui tüdruk oleks koera kuivatamata  
jätnud?
Kuidas oleks lugu siis võinud lõppeda?
Koer   oleks   tuppa 
Mis   sa   arvad,   mida   koer   tundis,   kui   ta  loigu tilgutanud.
lõpuks puhtaks sai?
Rõõmu.
Aga tüdruk?
Ka rõõmu.
Kas   selles   jutus   tundsid   tegelased   jutu  Jah.
lõpus end ühtemoodi?
Mis sa arvad, miks keegi teine ei pesnud  Sest   Pati   oli   Sille 
koera?
koer.
Mis sa arvad, miks peab oma loomade eest  Sest   kui   sa   oled 
hoolitsema?
mõne
 
looma 
võtnud,   siis   tuleb  
tema   eest   ka 
hoolitseda. Ise nad 
ei   saa   endale   ise 
süüa   osta   ega 
ennast ise pesta. 
Tüdruk ja koer
Sille oli väike tüdruk. Tal oli koer. Koera nimi oli Pati. Nad olid suured sõbrad. Ühel õhtul märkas 
Sille, et Pati oli mustaks saanud. Koera karv oli räpane. Ta otsustas, et peseb koera puhtaks. Sillele 
meeldis oma koera pesta. Tal oli hea tuju. Koergi rõõmustas, sest ta soovis väga puhtaks saada.
Kõigepealt tõi Sille kuurist väikese vanni. Siis valas tüdruk sinna vett ning tõstis koera 
vanni. Seejärel valas ta koerale  šampooni, et rohkem vahtu tuleks. 
Koer oli nüüd päris vahune. Edasi nühkis Sille koera, et Pati   põhjalikult puhtaks saaks.  
Pärast põhjalikku pesu võttis Sille veekannu. Ta valas vahuse Pati veega üle. 
Enne kuivatamist, tõstis Sille koera vannist välja. Alles siis hakkas Sille  Patit  kuivatama. 
Ta kuivatas koera hoolega, et see tilkuma ei hakkaks. 
Kui Sille rätiku koeralt ära võttis, oli tema üllatus suur. Pärast kuivatamist oli Pati karv 
kohevaks ja turri läinud.  Patil oli Sille imestust nähes väga lõbus. 
Pildiseeria
1 pilt: tüdruk peseb rõõmsal ilmel koera, ta valab koerale šampooni. Koer seisab vannis ning koeral 
on rõõmus näoilme.
2 pilt: koer on vahune, tüdruk peseb koera, mõlemad on rõõmsad. 
3 pilt: tüdruk valab koerale puhast vett kannust. Tüdrukul on rõõmus nägu.
4 pilt: koer on rätiku sees ja tüdruk kuivatab koera, endal rõõmus nägu.
5   Pilt:   koer   seisab   rõõmsal   ilmel   rätiku   peal   ning   on   turris   karvaga.   Tüdruk   vaatab   koera 
hämmeldunud ilmel. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Keda hakkas Sille pesema?
Millal hakkas Sille oma koera pesema?
Mida valas Sille koerale?
Miks valas Sille koerale šampooni?
Miks valas Sille koerale vett?
Mida tegi Sille rätikuga?
Miks kuivatas Sille koera põhjalikult? 
Milline oli Pati karv peale kuivatamist?
Milline oli Sille näoilme lõpuks?
Mida tundis Pati?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks pesi Sille koera?
Miks oli sillel hea tuju?
Miks pani sille koera vanni?
Miks hakkas koer vahutama?
Miks võttis Sille rätiku?
Miks oli pati karv kohev ja turris?
Miks oli Sille nägu hämmeldunud?
Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega
(5 tegevust)
Antud   osas   harjutatakse   eesmärgi-   ja   põhjuspõimlausete   moodustamist   osalausete 
ühendamise  teel.  Harjutatakse ka  osastava  mitmuse  käände moodustamist,  puuduva lauseliikme 
(alus või  sihitis ) märkamist lauses.
Analüüsitakse ning teadvustatakse, mille poolest tekstid olid või ei olnud head. Põhiliste 
võtetena kasutatakse  lausete lõpetamist ning järele kordamist, lausete keelelist verifitseerimist.
Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega
1. tegevus.
Teema: Tüdruk ja koer. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega.
Eesmärk: Laps tunneb ära veaga lausekonstruktsiooni (laiendatud  lihtlauses  puudub alus).
Laps moodustab laiendatud  lihtlause  lauseliikme (alus) lisamise teel.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp Täna   tulevad   meiega   koos   õppima   tibu, 
kana, elevant ja lõvi. Siin on eelmisel korral 
kuuldud jutu pildiseeria. Vaatame, kas sul 
1. Pildiseeria 
on   meeles   eelmisel   korral   kuuldud   lugu.  
järjestamine
Pane pildid õigesse järjekorda.
2. 
Kes olid meie loo tegelased?
Tüdruk ja koer.
Sisutaastavatel
Toas, vannis
Kus toimus tegevus? 
e küsimustele 
Täpselt ei tea.
vastamine
Millal toimus tegevus? 
Milleks pani Sille koera vanni?
Et koera pesta.
Mis sa arvad, miks pesi Sille koera?
Sest koer oli must.
Sest talle meeldis 
Miks oli Sillel hea tuju?
koera pesta.
Miks hakkas koer vahutama?
Sest Sille valas 
koerale šampooni.
Et koer korralikult  
Milleks valas Sille koerale šampooni?
puhtaks saaks.
Mida tegi Sille koeraga pärast šampooni 
Sille nühkis koera.
panekut?
Sille loputas koera.
Kuidas koer vahust puhtaks sai?
Et kuivatada koera. 
Milleks võttis Sille rätiku?
Et koer ei tilguks 
Milleks kuivatas Sille koera põhjalikult? 
toas.
Kohev ja turris.
Milline oli Pati karv peale kuivatamist?
Sest Sille kuivatas 
Miks oli koera karv kohev ja turris?
koera rätikuga.
Rõõmu. 
Mida võis koer lõpuks tunda?
Üllatust, et koera 
Mis sa arvad, mida Sille tundis? 
karv turri läks.
Et küll on ilus ja 
Aga mida mõtles Sille?
kohev koer.
Lõvi ja tibu ütlevad sulle kuuldud jutu kohta 
3. Veaga 
lauseid.  Ühe looma laused on ilusad. Aga 
Laps eristab 
lausekonstrukt
teise lausetest on sõna puudu. Sellele, kes 
terviklikku lauset 
siooni 
ütleb ilusa lause, anna mänguasi. Korda ka  lausest, kus puudub 
(puudub alus) 
terve lause uuesti.
obligatoorne 
ära  tundmine
Sille tahtis mustaks saanud koera pesta/ 
lauseliige ja kordab 
...tahtis mustaks saanud koera pesta
korrektse lause. 
Tüdruk tõstis Pati väikesesse vanni./ ... 
tõstis Pati väikesesse vanni
Sille valas natuke šampooni koerale/ ... 
valas natuke šampooni koerale.
...nühkis ja küüris koera hoolega/ Sille  
nühkis ja küüris koera hoolega.
... sai lõpuks päris puhtaks / koer sai lõpuks 
päris puhtaks
Osadest lausetest oli raskem aru saada. 
Miks oli osadest lausetest raske aru saada? 
Seal ei öeldud kes 
mida tegi.
Põhietapp
Nüüd loeb sulle lõvi selle pildiseeria kohta 
lühikese jutu. Sina kuula,  mis lausetel lõvi 
1. Jutustuse 
jutus viga on!
kuulamine 
Lõvi loeb jutustust, milles puudub 
(lausetes 
obligatoorne lauseliige (alus).
puudub 
obligatoorne 
... (Sille) tahtis mustaks saanud koera pesta.
lauseliige – 
(Tüdruk) tõstis  Pati väikesesse vanni.
alus) ja 
(Sille)... valas pudelist natuke šampooni.
süntaksi-
Seejärel nühiks (Sille)... hoolega mustaks 
küsimustele 
vastamine 
saanud koera.
lauseehituse 
... (Pati) saigi lõpuks päris puhtaks.
analüüsimisek
s
Kas see oli sinu arvates ilus jutustus?
Ei.
Mulle see lugu eriti ei meeldinud. Selles 
jutus oli palju asju, millest ei saanud hästi 
aru. Jutt oli väga lühike. Me ei saanud 
paljusid asju teada. 
Millised olid laused lõvi jutus?
Poolikud.
Mida me nendest lausetest teada ei saanud?
Ei saanud teada, 
Laused jutus olid kõik poolikud, sealt oli 
kes mida tegi.
sõnu puudu.
Aita sina lõvil korralikud laused teha. Lõvi 
ütleb:
... (Sille) tahtis mustaks saanud koera pesta.  Kes tahtis koera 
2. Puuduva 
lauseliikme 
Mida me ei saanud lõvi lausest teada? 
pesta.
(alus) 
Abi: Kas me saime lõvi loost teada kes 
leidmine ja 
Laiendatud 
hakkas koera pesema?  
Sille tahtis mustaks 
lihtlausete 
Aita lõvil korralik lause öelda. 
saanud koera 
moodustamine 
lausesse aluse  Lõvi ütleb: (Tüdruk)... tõstis Pati väikesesse  pesta.
lisamise teel
vanni. 
Me ei tea, kes tõstis 
Mida me ei saanud lõvi lausest teada?
koera vanni.
Abi: Kas lõvi ütles, kes tõstis koera vanni? 
Aita lõvil korralik lause teha.
Tüdruk tõstis Pati 
Lõvi ütleb: (Sille)... valas pudelist natuke 
väikesesse vanni.
šampooni.
Me ei saanud 
Mida me ei sanud lõvi lausest teada?
teada, kes valas 
Abi. Kes valas pudelist natuke šampooni?
koerale šampooni.
Aita lõvil teha korralik lause.
Sille valas pudelist 
Lõvi ütleb: Seejärel nühiks (Sille)... hoolega  natuke šampooni.
mustaks saanud koera.
Mida me ei saanud lõvi lausest täpselt 
Kes koera nühkis.
teada?
Sille nühkis 
Abi: Kes nühkis mustaks saanud koera? 
mustaks saanud 
Aita lõvil teha korralik lause. 
koera. 
Lõvi ütleb: ... (Pati) saigi lõpuks päris 
puhtaks.
Me ei saanud 
Mida me ei saanud lõi lausest teada?
teada, kes sai päris 
Abi: kes sai lõpuks päris puhtaks?
puhtaks. 
Pati saigi lõpuks 
Aita lõvil teha ilus lause.
päris puhtaks. 
Miks me ei saanud lõvi lausetest täpselt 
Lõvi lausetest olid 
aru? Mis oli lõvi lausetest puudu?
sõnad puudu.  
Laused peaksid olema jutus pikemad, et 
rääkida kõikidest tähtsatest asjadest. Aga 
Ta ei rääkinud 
millised olid selle jutu laused?
kõigest, millest 
Lõvi unustas öelda, mis tegelane mida tegi. 
peab.
Jutusta nüüd ise tüdruku ja koera lugu. 
Mina salvestan sinu loo. Pärast võrdleme, 
millised on sinu laused jutus ning millised 
3. Iseseisev 
lõvi omad.
Laps jutustab.
jutustamine
Nüüd kuulame, millise loo sa rääkisid ja 
millised olid sinu laused jutustuses (lapse 
jutustust kuulatakse esialgu tervikuna ning 
Laps võrdleb 
seejärel lausete kaupa).
lauseid, kus puudub 
Lõvi lugu algas nii: 
alus ja lauseid enda 
... (Sille) tahtis mustaks saanud koera pesta.
jutustatud tekstis.
Mida me ei saanud lõvi jutust teada? Kas 
Ei.
4. Kahe 
me saime teada, kes pesi koera?
jutustuse 
võrdlus 
 Kuulame, kas me sinu jutustuses saime 
(võrreldakse 
teada, kes pesi koera.
lapse 
jutustatud 
Edasi ütles lõvi:
Ei.
teksti ning 
(Tüdruk) tõstis  Pati väikesesse vanni.
teksti, kus 
lausetes 
Kas lõvi jutust selgus, kes tõstis koera 
puudub alus) 
vanni?
Ei.
Aga sinu jutust?
Lõvi ütles: (Sille)... valas pudelist natuke 
Ei.
šampooni.
Kas lõvi jutust selgus, kes valas koerale 
šampooni?
Kas sinu jutust selgus, kes valas koerale 
šampooni?
Lõvi ütles: Seejärel nühiks (Sille)... hoolega 
mustaks saanud koera.
Kas lõvi jutust selgus, kes nühkis koera?
Ei.
Aga sinu jutust?
Lõvi ütles: ... (Pati) saigi lõpuks päris 
puhtaks.
Kas lõvi jutust selgus, kes sai puhtaks?
Aga sinu jutust?
Lausetes peavad olema kõik vajalikud  
5. Puuduva 
sõnad. Muidu ei saa me lausest täpselt aru. 
lauseliikme 
leidmine ning 
laiendatud 
Tibu   hakkab   kanale   piltide   kohta   lauseid 
lihtlause 
moodustamine  ütlema. Aga tibu lausetest ei saa alati aru, 
lausesse aluse  kes mida tegi. Seetõttu peab kana küsima 
lisamise teel. 
tibu käest küsimusi, et tema lausetest täpselt 
aru saada. 
 
Kõigepealt ütleb tibu esimese pildi kohta. 
1. .... pani  koera väikesesse vanni
Kana ei saanud tibu lausest aru. Ta küsib: 
Kes pani koera vanni? Tibu parandab: Sille 
pani koera väikesesse vanni. 
2.  Tibu   ütleb:  ...   peseb   mustaks   saanud 
koera.
Kana   ei   saanud   jälle   tibu   lausest   aru,   ta  
peab   küsima:   Kes   peseb   mustaks   saanud   Sille peseb mustaks 
koera?  Aita tibul korralik lause teha! 
saanud koera.
3. ...valab vett räpasele koerale.
Kana   ei   saanud   jälle   tibu   lausest   aru. 
Kes valab vett? 
Kuidas   kana   küsib:   Aita   tibul   ilus   lause 
Sille valab vett 
teha.
räpasele koerale.
4. ... kuivatab hoolega märga koera.
Kes kuivatab 
Kana ei saanud sellest lausest aru. Mida ta  koera? Tüdruk 
küsib? Aita tibu korralik lause teha.
kuivatab hoolega 
koera.
5. ...vaatab koera imestunult.
Kana ei saanud sellest lausest aru. Kuidas 
kana küsib? 
Kes koera 
imestunult vaatab?
Aita tibul korralik lause teha. 
Tüdruk vaatab 
imestunult koera.
Mis tibu lausetel viga oli? Mida me ei 
Me ei saanud 
saanud tibu lausetest teada?
teada, kes mida 
tegi. 
Nüüd ütleb lõvi sulle lauseid meie jutu 
kohta. Aga lõvi tahab kaval olla. Ta ütleb 
6. Küsimuse 
esitamine 
sulle poolikud laused. Sina küsi lõvi käest 
Laps küsib puuduva 
puuduva 
lauseliikme kohta 
täpsustav  küsimus. Nii peab ta sulle 
lauseliikme 
täpsustava 
kohta ja lause 
korraliku lause ütlema. Sellise, milles saab 
küsimuse ja 
korrigeerimine
moodustab 
aru, kes mida teeb. Seejärel aita lõvil ilus 
laiendatud 
lause öelda. 
verbikeskse 
lihtlause lausesse 
(Sille)... tõstis mustaks saanud koera vanni.
aluse lisamise teel.
Mida me ei saanud lõvi lausest teada? Küsi 
Kes tõstis mustaks 
lõvi käest täpsustav küsimus.
saanud koera 
Abi: kas me saime lõvi lausest teada, kes 
vanni?
Sille tõstis mustaks 
tõstis mustaks saanud koera vanni? Küsi 
saanud koera 
siis! (Kes tõstis.....?)
vanni.
Ütle lõvile korralik lause.
(Pati)... oli üleni valge vahuga koos.
Küsi, mida sa tahad  teada!
Abi: kas me saime lõvi lausest teada, kes oli  Kes oli üleni valge 
vahuga koos?
üleni valge vahuga koos?
Pati oli üleni valge 
Küsi lõvilt täpsustav küsimus? Ütle lõvile 
vahuga koos.
korralik lause.
Kes valas koerale 
(Sille)... valas loputamiseks koerale vett.
loputamiseks vett?
Küsi, mida sa tahad teada!
Sille valas koerale 
Abi: Kas me saime teada, kes valas koerale 
loputamiseks vett.
vett?Ütle lõvile korralik lause.
(Sille)... võttis märja koera vannist välja. 
Kes võttis märja 
koera  vannist 
Küsi!
välja?
Abi: kas lõvi ütles, kes võttis märja koera 
Sille võttis märja 
koera  vannist 
vannist välja?
välja.
(koer) ... vaatas rõõmsalt imestunud Sillet.
Küsi!
Kes vaatas 
Abi: kas me saime teada, kes vaatas 
rõõmsalt Sillet?
rõõmsalt Sillet?
Koer vaatas 
Aita lõvil teha korralik lause.
rõõmsalt Sillet.
Kinnistav 
Nüüd ütleb lõvi sulle lauseid. Kui lõvi ütleb 
Laps leiab puuduva  Laual 
etapp
oblikatoorse 
punased ja 
ilusa lause, siis anna talle roheline täpike.  
liikmega  lause ja 
rohelised 
1. Lausesse 
Kui lõvi ütleb  pooliku lause, siis anna 
lisab puuduva 
ringid . 
puuduva 
lauseliikme 
punane. Ütle siis ka ise lõvi eest korralik 
liikme 
lausesse.
lisamine ja 
lause. 
terviklause 
Lõvi ütleb:
kordamine. 
Ühel suveõhtul tahtis Sille pesta ...(koera)
Sille tõstis mustaks läinud koera vanni 
(õige)
(Sille)... valas mustale koerale veidi 
šampooni.
Sille küüris põhjalikult (koera).  
Sille valas (koerale)...kannust loputamiseks 
vett.
(koera)...karv oli muutunud kohevaks.
Lõpetamine
Sina  jutustasid   täna  koos  lõviga.   Mis   lõvi  Ta   ei   rääkinud 
jutustuses valesti oli?
jutus
 
kõigest, 
millest peab.
Mis lõvi lausetel viga oli?
Ta   jättis   lausetest 
sõnu ära.
Miks oli lõvi jutust raske aru saada?
Me   ei   saanud   aru, 
Millised olid sinu laused jutustades?
kes mida teeb.
Mida sa vahepeal lausest ära jätsid?
Tegelase.
Vahel jätsid ära tegelase, kuid sinu jutud on 
juba päris ilusad. 
Tüdruk ja koer
Sille oli väike tüdruk. Tal oli koer. Koera nimi oli Pati. Nad olid suured sõbrad. 
Ühel sügisõhtul hakkas Sille oma koera pesema. Sillele meeldis oma koera pesta. Tal oli hea tuju. 
Sille tõi kuurist vanni ja lasi sinna vett. Seejärel tõstis ta koera vanni. Ta valas koerale natuke 
šampooni, et rohkem vahtu tuleks. Koer oli nüüd päris vahune. Siis nühkis Sille koera põhjalikult ja 
hoolega, et Pati  päris puhtaks saaks. Pärast seda, valas Sille Pati veega üle. Enne kuivatamist tõstis 
Sille koera vannist välja. Seejärel hakkas ta  koera hoolega kuivatama. Ta kuivatas koera, et see 
tilkuma ei hakkaks. Kui Sille rätiku koeralt ära võttis, oli tema üllatus suur. Pati karv oli kohev ja 
turris. Patil oli Sille üllatust nähes väga lõbus. 
Pildiseeria
1 pilt: tüdruk peseb rõõmsal ilmel koera, ta valab koerale šampoobi. Koer seisab vannis ning koeral 
on rõõmus näoilme.
2 pilt: koer on vahune, tüdruk peseb koera, mõlemad on rõõmsad. 
3 pilt: tüdruk valab koerale puhast vett kannust. Tüdrukul on rõõmus nägu.
4 pilt: koer on rätiku sees ja tüdruk kuivatab koera, endal rõõmus nägu.
5   Pilt:   koer   seisab   rõõmsal   ilmel   rätiku   peal   ning   on   turris   karvaga.   Tüdruk   vaatab   koera 
hämmeldunud ilmel. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Keda hakkas Sille pesema?
Millal hakkas Sille oma koera pesema?
Mida valas Sille koerale?
Miks valas Sille koerale šampooni?
Miks valas Sille koerale vett?
Mida tegi Sille rätikuga?
Miks kuivatas Sille koera põhjalikult? 
Milline oli Pati karv peale kuivatamist?
Milline oli Sille näoilme lõpuks?
Mida tundis Pati?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks pesi Sille koera?
Miks oli sillel hea tuju?
Miks pani sille koera vanni?
Miks hakkas koer vahutama?
Miks võttis Sille rätiku?
Miks oli pati karv kohev ja turris?
Miks oli Sille nägu hämmeldunud?
Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega
2. tegevus.
Teema: Laps ja  kassa . Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega.
Eesmärk: Laps märkab obligatoorse lauseliikme puudumist lauses (laiendatud lihtlauses puudub 
alus või sihitis).
Laps korrigeerib laiendatud lihtlauset, lisades puuduva lauseliikme (aluse või  sihitise ).
Laps jutustab eelnevalt analüüsitud loo, tuues esile jutu allteksti.
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp
Eelmisel   korral   jutustasid   sina 
”Tüdruku ja koera” lugu. Täna tahab väike  
tibu   sulle   selle   loo   jutustada.   Sina   kuula 
jutustust ja järjesta jutu kohta pildid. 
Kuula,   millised   on   tibu   laused,   kui   ta 
1. Jutustuse 
jutustab.  Pane tähele, kas tema lausetes on 
kuulamine, 
kus lauses 
räägitud kõigest, millest peab. 
puudub 
(Sille) tahtis pesta enda koera. 
obligatoorne 
Juhendaja 
lauseliige 
Seejärel tõstis ... (Sille) oma mustaks 
ütleb lause ja 
(alus, sihitis) 
rõhutab pausi 
saanud koera vanni.
ja pldiseeria 
puuduva 
järjestamine. 
(Sille) ...valas ka Patile veidike šampooni. 
lauseliikme 
kohal 
Sille  nühkis ...(koera) põhjalikult.
(koputab 
Seejärel loputas Sille hoolega...(koera).
pausi kohal).
Lõpuks kuivatas Sille rätikuga ...(koera).
Me     ei   saanud 
 Kõike ei olnud lauses öeldud. Mida me ei 
teada,   kes   mida 
saanud tibu lausetest teada?
tegi.
Abi: Kas tibu nimetas lauses ka tegelased?
Vaatame tibu lauseid lähemalt. Aitame tal   Laps lisab lausesse 
3. Küsimuse 
ilusad   laused   teha.   Küsi   sina   tibu   käest  puuduva 
esitamine 
lauseliikme.
täpsustavaid   küsimusi.   Aita   ka   tibul 
puuduva 
lauseliikme 
korralikud laused teha.
koht (alus ja 
Sille tahtis pesta enda....(koera).
sihitis) ja 
puuduva 
Mida me ei saanud tibu lausest teada? 
lauseliikme 
Abi. Kas me saime teada, keda tahtis Sille 
lisamine 
Keda tahtis Sille 
laientatud 
pesta? Küsi tibu käest täpsustav küsimus. 
pesta?
verbikesksesse  Aita tibul öelda korralik lause.
lihtlausesse 
Sille tahtis pesta 
lausesse. 
(Sille)   tõstis   oma   mustaks   saanud   koera  enda koera.
vanni.
Mida me ei saanud tibu lausest teada. Küsi 
Ütlesin tibu eest 
tibu käest täpsustav küsimus.
mis tegelane, mida 
Abi: Kas me saime tibu lausest teada, kes  tegi. 
Kes tõstis koera 
tõstis oma mustaks saanud koera vanni.  
vanni?
Aita tibul teha korralik lause. 
Sille tõstis oma 
mustaks saanud 
(Sille) ...valas koerale veidike šampooni. 
koera vanni.
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi 
tibult täpsustav küsimus.
Kes valas koerale 
Abi: kas me saime tibu lausest teada, kes 
veidike šampooni?
Sille valas koerale 
valas koerale veidike šampooni?
veidike šampooni.
Aita tibul teha korralik lause.
(Sille)...  nühkis vahust koera põhjalikult.
Mida me ei saanud tibu lausest teada. Küsi 
Kes nühkis koera?
täpsustav küsimus.
Abi: kas me saime tibu lausest teada, kes 
Sille nühkis vahust 
nühkis vahust koera põhjalikult?
koera põhjalikult.
 Sille loputas hoolega vahust...(koera).
Kes loputas vahust 
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi  koera.
tibu käest täpsustav küsimus. 
Sille loputas 
hoolega vahust 
Abi: kas me saime tibu lausest teada, kes 
koera. 
loputas hoolega vahust koera?
Lõpuks kuivatas ( Sille)...rätikuga koera.
 Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi 
Kes kuivatas 
tibult täpsustav küsimus.
rätikuga koera?
Abi:   Kas   me   saime   teada,   kes   lõpuks 
kuivatas  rätikuga koera?
Lõpuks kuivatas 
Sille rätikuga 
koera. 
Olid tubli ja aitasid tibu laused paremaks 
teha. Ütle tibule, kuidas sa teda aitasid. 
Abi: mida sa tibu lausetesse lisasid?
Põhietapp
Tibu jutus me tegime laused korda. Nüüd 
Laps kuulab 
tuleb meie juurde veel tiiger. Tal on kaasas 
jutustust ja järjestab 
1. Esmane 
päris oma jutt ja pildiseeria. Kuula tiigri 
pildiseeria
tutvumine 
juttu ja proovi tema jutu järgi ka pildid 
tekstiga  ja 
õigesse järjekorda panna (vt lisa teksti 
pildiseeria 
juures "Laps ja kassa"). Juhendaja jutustab 
järjestamine 
loo. 
kuuldud teksti 
alusel.
Kes on selle jutu tegelased?
Ema ja laps.
Millal toimub tegevus?
Õhtul.
2. 
Kus tegevus toimub?
Ühes väikeses 
Sisutaastavatel
majakeses ja õues.
e ja põhjus-
Kes kogus raha?
Ema.
tagajärg 
Mille jaoks ema raha kogus?
Et ratas osta 
seosete 
Mis sa arvad, milleks ema lapsele tahtis 
lapsele.
loomist 
ratast osta?
Et laps sõita saaks.
eeldavatele 
Kuhu ema raha kogus?
Väikesesse 
küsimustele 
kassasse .
vastamine
Mis sa arvad, miks ema just kassasse raha 
Sest sinna oli hea 
kogus?
sente panna.
Miks ta näiteks rahakotti ei  kogunud ?
Võibolla oleks ta 
siis selle eest 
kogemata toitu 
ostnud.
Mida ema jälle ühel õhtul tegi?
Lisas  kassasse 
raha.
Mida ema tundis, kui ta raha kassasse 
Rõõmu.
pani?
Sest palju raha oli 
Miks ema rõõmustas?
juba koos.
Mida otsustas Toomas teha?
Raha ära võtta.
Miks võttis Toomas raha ära?
Ta tahtis kommi 
osta.
Kuhu Toomas kassaga hiilis?
Õue.
Mis sa arvad, milleks poiss õue hiilis?
Et  kassat  lõhkuda.
Mida poiss siis tunda võis, kui ta kassaga 
Rõõmu.
õue läks?
Sest ta lootis varsti 
Miks poiss võis rõõmustada?
kommi osta.
Milliseid  komme  ta 
Aga millest ta mõelda võis?
ostma hakkab.
Kuidas poiss kassa ära lõhkus? 
Haamriga.
Mida Toomas peale kassa lõhkumist tegi?
Luges  raha üle ja 
Mida Toomas kassaga tegi?
läks poodi.
Millises tujus poiss võis peale kassa 
Jättis vedelema.
lõhkumist olla?
Ikka rõõmsas.
Jutt ja pildid said otsa. Mis sa arvad, mis 
jutus edasi juhtus?
Abi: Kuidas ema teada saab, et raha on 
Ema näeb, et kassat 
kadunud? 
ei ole toas.
Mõtleb, et laps 
Mida ema siis mõelda võib?
käitus nii halvasti.
Aga mis sa arvad, mida ta tunneb?
Kurbust.
Mis sa arvad, miks ema sellise käitumise 
Sest laps käitus nii 
peale kurvastab?
halvasti.
Kas ema võib ka murelik olla?
Jah.
Miks võib ema murelik olla?
Sest ratast enam 
osta ei saa.
Mis sa arvad, mida ema ütleb Toomasele, 
Ütleb, et Toomas 
kui ta näeb, et raha pole enam? 
kulutas enda ratta 
raha ära ja nüüd 
Mis sa arvad, mida laps tundis, kui ta teada  jääb rattast ilma.
sai, et kulutas oma ratta raha ära?
On õnnetu.
Mis sa arvad, mida poiss siis tundis, kui ta 
Tal hakkas emast 
oma õnnetut ema nägi?
kahju.
Aga mida ta mõelda võis?
Et edaspidi ei käitu 
enam nii.
Mis sa arvad, kas poiss oma tegu ka 
Jah.
kahetses?
Miks poiss kahetses, et ta raha eest komme 
Sest nüüd jäi ta 
ostis?
rattast ilma ja ema 
oli ka õnnetu.
Mis sa arvad, miks ei või teiste asju ära 
Sest nad 
võtta ega lõhkuda? 
kurvastavad siis.
Iga lause 
3. Puuduva 
Nüüd ütleb tibu  sulle lauseid. Aga ta ei 
juures on 
lauseskeem, 
lauseliikme 
kuulnud täpselt kõiki sõnu. Nii jätabki ta 
Laps kordab lause 
kus puuduva 
(alus) leidmine  mõned sõnad lausest ära. Kuula sina, mida 
lisades puuduva 
sõna aseme 
on 
ja lisamine 
ta ütleb valesti. Siis aitame lõvil terve lause  lauseliikme.
punktiirjoon. 
laiendatud 
õigesti öelda. Abi: juhendaja esitab 
Juhendaja 
ütleb lause 
lihtlausesse 
suunavaid küsimusi puuduva lauseliikme 
rõhutades 
ning tervik 
kohta. Kes...?
puuduva 
lauseliikme 
lause 
Lõvi ütleb: 
kohal pausi.
kordamine 
( ema)...elas väikeses majakeses koos oma 
kuuldud 
lapsega. 
jutustuse 
(Ülle) … kogus ratta jaoks rahakassasse 
alusel.
raha.
Ühel õhtul pani (ema)... jälle raha kassasse. 
(Poiss)  lõi haamriga rahakassa puruks.
Katkise kassa jättis (poiss) …maha 
vedelema.
Seejärel läks ...(Toomas) poodi kommi 
ostma.
4. Laiendatud 
Nüüd proovib tibuke sulle lauseid öelda. 
lihtlausete 
Aga ta on ikka alles nii väike. Tema laused 
Laps lisab lausesse 
keeleline 
lähevad vahepeal sassi. Kui tal sassi läheb,  puuduva 
verifitseerimin siis paranda teda ja ütle terve lause uuesti. 
lauseliikme ja 
e (puudub 
Abi: juhendaja esitab suunavaid küsimusi 
kordab terviklause.
alus) ja selle 
puuduva lauseliikme kohta. Kes...?
lisamine 
Ema kogus lapsele ratta ostmiseks  raha 
lausesse. 
(õige).
Terviklause 
… tahtis kommi ostmiseks raha ära võtta 
kordamine
(poiss).
... võttis õue kassa lõhkumiseks  haamri  
kaasa (Toomas).
Toomas lõi kassat tugevasti haamriga 
(õige).
Siis tõttas … poodi kommi ostma (Toomas).
Nüüd ütleb elevant sulle lauseid. Aga ka 
tema jätab mõned sõnad lausest ära. Kuula 
5. Puuduva 
sina, mida ta ütleb valesti. Siis aitame 
lauseliikme 
elevandil terve lause õigesti öelda. Abi: 
(sihitis) 
juhendaja esitab suunavaid küsimusi 
lisamine 
puuduva lauseliikme kohta. Mida...?
lausesse ning 
Ema kogus väikesesse kassasse...(raha).
terviklause 
Ülle soovis lapsele ..(ratast) osta.
kordamine.
Toomas võttis  toast  ...(kassa) ära. 
Õues lõi Toomas ...(kassat) kõvasti 
haamriga.
Toomas tahtis poest tahtis palju ...(kommi) 
osta.
Elevant proovib nüüd uusti lauseid öelda. 
Aga võib juhtuda, et ta unustab vahel mõne 
sõna lausest ära. Kui ta mõne sõna lausest 
6. Laiendatud 
ära jätab, siis paranda teda ja ütle terve lause 
lihtlausete 
uuesti.
keeleline 
Ema kogus lapsele ratta ostmiseks raha 
verifitseerimin (õige).
e (puudub 
Toomas soovis kõik ...(raha) endale võtta.
sihitis)ja 
Ta lõi haamriga ...(kassa) katki.
korrigeerimine Toomas luges hoolega kõik raha üle (õige).
.Terviklause 
Raha eest soovis laps palju  ...(kommi) osta.
kordamine.
Loomadel on nüüd aeg magama minna. 
Laps mõtleb loole 
Jutusta neile  unejutt . Räägi sulle juba tuttav  lõpu ja jutustab.
”Laps ja kassa” jutt. Mõtle jutule ka lõpp. 
7. Iseseisev 
Mõtle, mis juhtus peale seda, kui  ema 
jutustamine
katkise kassa leidis. Mõtle ka, mida 
tegelased mõelda ja tunda võisid.
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
tegelaste tunnete, mõtete, 
käitumismotiivide, tegevuse aja, koha ning 
sündmuste kohta; lause alustamine. 
Kinnistav 
Tibu ja lõvi on küll selgeks saanud, milline 
etapp
peab lause olema. 
Laps lisab lausesse 
1.Aluse 
Nüüd on elevandi kord sulle rääkida. Aga 
puuduva 
lisamine 
lauseliikme ja 
elevant on jälle unine. Ta unustab pidevalt 
laiendatud 
kordab laiendatud 
lihtlausesse
sõnu lausest ära. Küsi tema käest 
lihtlause.
täpsustavaid küsimusi. Lisa ka tema asemel 
lausesse puuduv sõna. Ja ütle siis ka terve 
lause uuesti. Abi: küsimus: Kes...?
Kes kogus lapsele 
(ema) … kogus lapsele ratta ostmiseks raha. ratta ostmiseks 
raha?
Mida me ei saanud elevandi lausest teada? 
Ema kogus lapsele 
Küsi elevandi käest täpsustav küsimus. Ütle  ratta ostmiseks 
raha.
terve lause uuesti.
Ühel õhtul pani (ema) jälle raha väikesesse 
kassasse. 
2.Sihitise 
Kes pani raha 
lisamine 
Mida me ei saanud elevandi lausest teada? 
väikesesse 
laiendatud 
kassasse?
Küsi temalt täpsustav küsimus. 
lihtlausesse.
Ühel õhtul pani 
Ütle terve lause uuesti.
ema raha 
väikesesse 
kassasse.
(Toomas)... otsustas kogu raha endale võtta.
Kes otsustas kogu 
Mida me ei saanud elevandi käest teada? 
raha ära võtta?
Küsi elevandilt täpsustav küsimus. Ütle 
Toomas otsustas 
kogu raha endale 
terve lause uuesti.
võtta.
  (Toomas) ...hiilis tasakesi koos kassaga 
õue. 
Mida me ei saanud elevandi lausest teada? 
Kes hiilis tasakesti 
kassaga õue?
Küsi täpsustav küsimus.
Toomas hiilis 
Ütle terve lause uuesti.
tasakesti kassaga 
õue. 
Õues võttis (poiss)... kassa lõhkumiseks 
haamri.
Mida me ei saanud elevandi lausest teada? 
Kes võttis õues 
kassa lõhkumiseks 
Küsi täpsustav küsimus.
haamri?
Ütle terve lause uuesti.
Õues võttis poiss 
kassa lõhkumiseks 
On tibu kord sulle lauseid öelda. Aga ka 
haamri.
tema unustab ikka sõnu lausest ära. Lisa 
sina ka tibu lausesse puuduv sõna. Ja korda 
terve lause uuesti. Abi: küsimus: Mida, 
mis...?
Ema kogus ratta ostmiseks ...(raha).
Mida ema ratta 
ostmiseks kogus?
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi  Ema kogus ratta 
tibult täpsustav küsimus. Ütle terve lause 
ostmiseks raha.
uuesti.
Toomasel  oli kassa lõhkumiseks kaasas... 
Mis oli Toomassel 
kassa lõhkumiseks 
(haamer)
kaasas?
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi  Toomasel oli kassa 
lõhkumiseks kaasas 
tibult täpsustav küsimus. Ütle terve lause 
haamer.
uuesti.
Ta lõi tugevasti ...(kassat) haamriga. 
Mida lõi Toomas 
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi  tugevasti 
haamriga?
tibult täpsustav küsimus. Ütle terve lause 
Toomas lõik kassat 
uuesti.
tugevasti haamriga.
Raha eest läks Toomas poodi ...(kommi) 
Mida läks Toomas 
ostma.
raha eest ostma?
Mida me ei saanud tibu lausest teada? Küsi  Raha eest läks 
tibult täpsustav küsimus. Ütle terve lause 
Toomas poodi 
kommi ostma.
uuesti.
Lõpetamine
Täna said jutustada tibu, lõvi ja elevant. 
Mis loomade lausetel viga oli?
Lausest   olid   sõnad 
puudu.
Kuidas sa loomi aitasid?
Lisasin   lausesse 
sõnu.
Miks oli seejärel loomade lausetest parem 
Sest   siis   sai   aru, 
aru saada?
kes mida tegi. 
Toomase  ema oli väga kurb ja õnnetu, kui 
ta poja käitumisest teada sai.
Mida sina siis tunneksid, kui keegi sinu asju  Oleksin kurb.
lõhuks?
Miks sa kurvastaksid siis?
Sest   keegi   võtab 
Mis sa arvad, mida Toomas siis tundis, kui 
minu asju ilma luba 
ta nägi, kui õnnetu ema on?
küsimata.
Tal   hakkas   emast 
Mis sa arvad, kuidas Toomas edaspidi 
kahju.
käitub?
Mis sa arvad, miks Toomas edaspidi teiste 
Enam   ta   ei   võta 
asju ei võta?
teiste asju.
Sest nii võib ta ise 
hoopiski   millestki  
ilma jääda. Ja ta ei  
taha   enam   emale 
muret teha.
Laps ja kassa
Ühes väikeses majakeses elasid ema ja laps. Ema nimi oli Ülle ning lapse nimi oli Toomas. Ema 
Ülle kogus raha, sest tahtis lapsele ratast osta.  Ühel õhtul pani ema jälle raha väikesesse kassasse. 
Ta rõõmustas, sest kassasse oli kogunenud juba päris palju raha.
Peale seda, kui ema oli toast välja läinud, tuli sinna Toomas. Poisil oli suur tahtmine kommi 
osta. Ta otsustas, et võtab ema kogutud raha endale. Laps võttis kassa kaasa ja läks  õue. 
Õues võttis Toomas haamri, et kassa puruks lüüa. Ta pani rahakassa enda ette ja lõi seda 
haamriga.
Toomas lõi kassat nii kõvasti, et see läkski katki. Ahnelt hakkas laps raha lugema. Ta tahtis 
teada, mitu kommipakki ta selle raha eest osta saab.
Peale raha lugemist korjas poiss rõõmsalt  sendid kokku ja läks poodi. Rahakassa aga jättis 
lõhkisena teele vedelema. 
Pildid: 
1. Ema paneb toas raha kassasse.
2. Poiss hiilib toast välja, kassa kaenlas.
3. Poiss põlvitab kiviplaatidel, tema ees on rahakassa ja käes löögivalmis haamer
4. poisi ees on lõhkine kassa, raha on tema ees laiali.
5. Poiss küürutab ja korjab rõõmsalt raha. Rahakassa tükid vedelevad laiali.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Millal toimub tegevus?
Kes kogus raha?
Miks ema raha kogus?
Kuhu ema raha kogus?
Mida ema ühel õhtul tegi?
Miks ema rõõmustas?
Mida Toomas tegi peale ema äraminekut?
Mida otsustas Toomas teha?
Kuhu Toomas kassaga hiilis?
Kuidas poiss kassa ära lõhkus? 
Mida Toomas peale kassa lõhkumist tegi?
Mida Toomas kassaga tegi?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks pani ema raha kassasse?
Miks ema raha kogus?
Miks võttis Toomas raha ära?
Miks oli Toomasel haamrit vaja?
Miks pidi poiss kassa ära  lõhkuma ?
Mida tahtis poiss raha eest osta?
Millises tujus poiss võis olla?
Millises tujus ema peale lõhkise kassa  leidmist  võis olla?
Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega.
3. tegevus.
Teema: Võidusõit. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega.
Eesmärk: 
Laps mõistab, et põhjust väljendavas põimlauses saab sidesõna kuna abil  väljendada põhjussuhet 
Laps vastab järeldamist ja tuletamist nõudvatele küsimustele, kasutades sidesõnu sest/ kuna. 
Laps moodustab põhjuspõimlause analoogia alusel kasutades lausemalli .., kuna....
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad.
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp Täna   tulevad   meile   külla   tiiger,   kassike, 
elevant, tibu ja kana. Siin on eemisel korral 
1. pildiseeria 
järjestamine
kuuldud loo pildiseeria. Pane pildid õigesse 
järjekorda.   Tuletame   meelde,   mis   juhtus 
loos "laps ja kassa"?
2. 
Kes olid selle jutu tegelased?
Ema ja laps.
Sisutaastavatel
Õhtul.
Millal toimub tegevus?
e ja 
Et koguda.
järeldamist-
Milleks pani ema raha kassasse?
Et ratast lapsele 
tuletamist 
osta.
Milleks ema raha kogus?
nõudvatele 
Sest raha oleks 
küsimustele 
Miks ema rõõmustas?
varsti olemas 
vastamine
olnud.
Milleks võttis Toomas raha ära?
Et kommi osta.
Õue.
Kuhu Toomas kassaga hiilis?
Sest ei tahtnud, et 
Miks Toomas õue hiilis?
ema teda näeb. 
Et lõhkuda kassa.
Milleks oli poisil haamrit vaja?
Et raha kätte 
Milleks pidi poiss kassa ära lõhkuma?
saada.
Luges raha üle.
Mida Toomas peale kassa lõhkumist tegi?
Miks Toomas raha üle luges?
Sest tahtis teada, 
kas kommide jaoks 
jätkub.
Millises tujus poiss võis olla?
Rõõmsas.
Et ostab palju 
Mida ta siis mõelda võis?
kommi.
Millises tujus ema peale lõhkise kassa 
Kurvas. 
leidmist võis olla?
Et küll on paha 
Millest ema siis mõelda võis?
laps.
Tibul on aeg magama minna. Jutusta tibule 
unejutt. Jutusta talle ”Laps ja kassa” lugu. 
Laps jutustab.
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
3. Eelmises 
tegelaste tunnete ja mõtete kohta, 
tegevuses 
sündmuste, tegelaste käitumismotiivide 
kuuldud jutu 
jutustamine
kohta. Lause alustamine.
Põhietapp
Lõvil on ka täna kaasas uus pildiseeria. 
Kuula piltide kohta juttu. Pane siis 
1. Jutustuse 
pildiseeria õigesse järjekorda (vt lisa 
kuulamine ja 
"Võidusõit" teksti juures).  Juhendaja 
pildiseeria 
jutustab loo "Võidusõit" 
järjestamine
Lapsed läksid 
Millega lõvi lugu algas?
tänavale, et seal 
2. Järeldamist 
Abi: kas lõvi rääkis jutu alguses tegelastest,  võidu sõita.
ja tuletamist 
tutvustas ka tegevuskohta ja tegevusaega.
nõudvatele 
Milleks oli lastel  rattaid  vaja?
Et nendega sõita.
küsimustele 
Mis sa arvad, mis põhjusel hakkasid lapsed  Sest  rattasõit  
vastamine
võidu sõitma?
meeldis neile.
Andis 
Mida  Tarmo tegi?
stardikäskluse.
Mis sa arvad, milleks andis Tarmo enne 
Et ühel ajal sõitma 
sõitu stardikäskluse?
hakata.
Miks pidid lapsed tänaval sõitma?
Sest hoovis ei 
saanud sõita.
Mis sa arvad, kas tänaval on ohutu võidu 
Ei ole. 
sõita?
Miks ei ole tänaval ohutu sõita?
Sest seal on palju 
autosid.
Miks pidid lapsed ratastele hoogu lükkama ? Sest lapsed sõitsid 
tõukeratastega.
Kes lastest hakkas maha jääma ?
Piia.
Miks Piia Tiidust maha jäi?
Sest ta ei jaksanud 
nii kiiresti sõita. 
Mida Tiit siis tegi?
Ergutas Piiat.
Mis sa arvad, miks ta tahtis, et sõber 
Sest ta tahtis koos 
kiiremini sõidaks?
Piiaga finišisse 
jõuda. 
Mis Tiiduga juhtus?
Ta kukkus.
Miks Tiit kukkus?
Sest ta sõitis kivi 
otsa. 
Mida Tiit siis tundis?
Ta oli õnnetu.
Mis sa arvad, mida Piia tundis?
Tal oli sõbrast 
kahju.
Et peab aitama 
Aga mida tema mõelda võis?
Tiitu.
Mida Piia siis tegi?
Lohutas sõpra.
Piia oleks võinud ju ka lihtsalt edasi sõita. 
Aga mis sa arvad, miks Piia Tiitu lohutama  Sest tal oli Tiidust 
läks?
kahju.
Ta muutus 
Mida Tiit lõpuks tundis?
rõõmsamaks.
Sest Piia lohutas 
Miks Tiidu tuju rõõmsamaks muutus?
teda.
Mis sa arvad, mida oleks Tiit tundnud siis, 
Ta oleks kurb 
kui Piia oleks edasi sõitnud, mitte teda 
olnud.
lohutama tulnud?
Mis sa arvad, kas Tiit oleks endale sellist 
sõpra tahtnud?
Ei.
Mis sina arvad, mis on tähtsam, kas 
3. Sidendite 
võitmine või  hädas  oleva sõbra aitamine ?
Sõbra aitamine.
kuna ja sest 
Mis sa arvad, miks on hädas olija aitamine 
Sest sul endal on ka 
samatähendus- tähtsam kui võit?
hea meel, kui sind 
likkuse 
Mina arvan ka, et hädas olija aitamine on 
aitama tullakse. 
tutvustamine
palju tähtsam, kui võit. 
Tiiger küsib nüüd elevandilt ja kanalt 
mõned küsimused. Sina kuula, mida loomad 
vastavad. Pane tähele, kas loomade 
vastused kõlavad päris ühtemoodi.
Tiiger küsib: Mis põhjusel võtsid lapsed 
rattad ? Mida nad ratastega teha  soovisid ?
Laual põhjust 
väljendavad 
Elevant vastab: lapsed võtsid rattad, sest 
lauseskeemid 
soovisid võidu sõita.
sidenditega kuna/ 
sest. Juhendaja 
Kana vastab: lapsed võtsid rattad, kuna 
osutab sidendile 
soovisid võidu sõita.
skeemis.
Mõlemad loomad vastasid tiigrile õigesti. 
Üks sõna oli kana 
Aga kas kana ja elevandi vastused kõlasid 
lauses teistmoodi. 
päris ühtemoodi?
Elevandi lauses oli 
Mille poolest kana ja elevandi vastused 
sest, aga kana 
erinesid?
lauses oli kuna. 
Abi: kas kõik sõnad kana ja elevandi lauses 
Jah.
olid ühesugused? Mis sõna oli lausetes 
erinev?
Kas kana vastas õigesti tiigri küsimusele?
Tiiger uuris loomadelt, mis põhjusel lapsed 
võtsid rattad.  Elevant kasutas vastuses 
siduvat sõna sest. Aga kana kasutas siduvat 
sõna kuna. Kana ja elevant vastasid 
mõlemad õigesti.
Tiiger  uurib veel sündmuste põhjuseid. Ta 
küsib veel ühe küsimuse kanalt ja elevandilt. 
Tiiger küsib: 
Mida pidi Tarmo tegema? Mis põhjusel 
tõstis Tarmo käe?
Elevant vastab: Tarmo tõstis käe, kuna pidi 
andma stardikäskluse. 
Jälle oli üks sõna 
Kana vastab: Tarmo tõstis käe, sest pidi 
erinev. Elevandi 
andma stardikäskluse.
lauses oli kuna aga 
Mille poolest kana ja elevandi vastused 
kana lauses sest. 
erinesid? 
Ei.
Abi: Millist siduvat sõna kasutas elevant?
Millist siduvat sõna kasutas kana?
Kas keegi loomadest vastas tiigri 
küsimusele valesti?
Kui me räägime põhjustest, miks midagi 
toimus. Siis võib öelda nii sõna kuna, kui ka 
sõna sest.
4. 
Põhjuspõimlau Elevant ütleb sulle jutu kohta lauseid. Aga 
Laps lõpetab lause  Laual 
põhjuspõimlause 
se 
kuna ta on juba päris väsinud, jaksab ta 
ja kordab 
mall ...., kuna....
moodustamine  öelda vaid pool lauset. Sina lõpeta tema 
terviklause.
lause 
eest lause. Ja korda ka terve lause uuesti.  
lõpetamise teel  Lapsed läksid tänavale sõitma, kuna ..
ja terviklause 
(hoovis polnud ruumi).
kordamine
Lastel oli hea tuju, kuna..(võidusõit oli 
nende lemmiktegevus).
Lapsed lükkasid ratastele hoogu, kuna ..
(soovisid kiiresti edasi jõuda).
Tiit kukkus, kuna ta ... (ei märganud kivi).
Piia lohutas Tiitu, kuna ..(tal hakkas Tiidust 
kahju).
Kinnistav 
Kana küsib nüüd su käest mõned küsimused 
Laual 
etapp
põhjuspõimlause 
laste soovide kohta.
skeemid sidendiga 
Mis põhjusel läksid lapsed tänavale sõitma? Kuna hoovis 
kuna
1. 
polnud ruumi.
Põhjuspõimlau
Kuna neile meeldis 
se 
Miks oli lastel hea tuju?
rattaga sõita.
moodustamist 
Kuna tahtis kiiresti  
Mis põhjusel lükkasid lapsed ratastele 
eeldavatele 
edasi jõuda.
küsimustele 
hoogu?
vastamine
Mis põhjusel Tiit kukkus?
Kuna ei märganud 
kivi.
Kuna tal hakkas 
Miks läks Piia Tiitu lohutama?
sõbrast kahju.
Kassike ütleb sulle nüüd mõned laused jutu 
2. Lause 
kohta.  Aga ta ei pannud päris hästi tähele, 
semantiline 
verifitseerimin kuidas laused jutus kõlasid. Nii võibki 
e ja 
juhtuda, et ta ütleb mõne lause valesti. Kui 
põhjuspõimlau
se 
kass eksib, siis paranda teda. Korda ka 
reprodutseeri
terve lause uuesti. 
mine, 
kasutades 
Lapsed võtsid rattad, kuna soovisid võidu 
sidendit kuna.
sõita (õige)
Lapsed läksid hoovi (tänavale), kuna algas 
võidusõit.
Tarmo tõstis käe, kuna pidi andma 
stardikäskluse (õige). 
Piia jäi seisma, kuna soovis Tiitu kiusata  
(lohutada). 
Piia lohutas Tiitu, kuna tal hakkas Tiidust 
kahju (õige).
Tiidu tuju muutus halvemaks (paremaks), 
kuna Piia lohutas teda.
Lõpetamine
Kas kana ja elevant vastasid küsimustele 
Ei.
päris ühtemoodi?
Laual põhjus- 
Milliseid siduvaid sõnu  loomad kasutasid?
Sest/ kuna. 
põimlause skeemid. 
Kas nendel sõnadel on erinev tähendus?
Ei.
Kui me räägime põhjustest miks midagi 
juhtub, siis võibki kasutada nii siduvat sõna 
sest, kui ka siduvat sõna kuna. 
Mis sa arvad, kas Piia on Tiidule hea 
Jah.
sõber?
Sest   ta   läks   sõpra 
Miks? 
lohutama.
Mida sina sellises olukorras teeksid?
Läheksin
 
ka 
lohutama.
Miks?
Sest
 
sõprade 
lohutamine
 
on 
tähtsam kui võit. 
Võidusõit
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Lapsed otsustasid tõukeratastega võidu sõita. Nad 
läksid ratastega tänavale, kuna hoovis oli liiga vähe ruumi.  Lastel oli hea tuju, sest võidusõit oli 
nende lemmiktegevus. 
Piia ja Tiit  seisid  stardijoonel, kuna nad pidid stardikäsklust ootama. Lõpuks andiski Tarmo 
stardikäskluse. Lapsed hakkasidki kohe sõitma. Lapsed lükkasid jalgadega ratastele hoogu, kuna 
soovisid kiiresti finišisse jõuda. Piia ja Tiit sõitsid päris suure hooga. Lõpuks hakkas Piia Tiidust 
maha jääma. Piia tõukas järjest aeglasemalt rattale hoogu, sest tema jõud oli päris otsas. Ta sõitis 
järjest aeglasemalt, kuni jäi Tiidust juba päris kaugele. Tiit vaatas tagasi, et näha, kus Piia on. 
Nõnda ei märganud Tiit teepeal olevat kivi. Ta  sõitis kivile otsa ja kukkus. Tiit oli üsna õnnetu, 
kuna tema käsi ja jalg said kõvasti haiget.  Ka Piia jättis ratta seisma ning läks Tiitu lohutama. Ta 
lohutas ja paitas poissi, kuna tal oli sõbrast väga kahju. Tiidu tuju muutuski  seepeale  veidike 
paremaks.
Pildiseeria
1   pilt:   Päike   paistab.   Tarmo   seisab   käsi   püsti   ja   annab   stardikäsklust.   Piia   ja   Tiit   seisavad 
stardijoone taga  ratastel . 
2 pilt: Piia ja Tiit sõidavad tõukeratastel võidu.
3 pilt: Tiit vaatab  seljataha  Piia poole ja viipab rõõmsalt käega.
4 pilt: Ratas sõidab vastu kivi ja Tiit  kukub
5 Pilt: Piia lohutab maas istuvat Tiitu. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Mida tahtsid lapsed teha?
Kus tahtsid lapsed võidu sõita?
Mille taga ootasid Piia ja Tiit?
Kuidas sõitsid Piia ja Tiit?
Mida tegi Tiit, kui Piia hakkas temast maha jääma?
Miks vaatas Tiit tagasi? 
Miks kukkus Tiit?
Miks oli Tiit õnnetu?
Mida tegi siis Piia?
Mida võis Tiit siis tunda?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks oli lastel hea tuju?
Miks tahtsid lapsed võidu sõita?
Mida ootasid Piia ja Tiit enne sõitma hakkamist?
Miks ootasid lapsed stardikäsklust?
Miks tahtis Tiit Piiat kiiremini sõitma õhutada?
Miks läks Piia Tiitu lohutama?
Miks muutus Tiidu tuju paremaks?
Töö jutustuse mikrostruktuuriga 
4. tegevus.
Teema: Võidusõit. 
Eesmärk: 
Laps kasutab mitmuse osastava käände vormi  (-id- ning –sid- lõpvariandid) laiendatud lihtlauses. 
Laps koostab semantiliselt ja vormiliselt sidusa jutustuse.
Laps mõistab ja teadvustab täiskasvanu suunavate küsimuste toel jutustuse  allteksti. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. 
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav 
Täna tulevad meile külla tiiger, lõvi ja tibu. 
etapp
Tibu käis ka oma  sõbraga  vahepeal rattaga 
sõitmas. Kuulame, kuidas tibu sõit läks.
1. Jututstuse 
Ühel hommikul tuli tibule mõte, et ta soovib 
kuulamine, 
teema 
rattaga sõita. Ta kutsus endale külla kana, et 
sissejuhatami
koos   sõitma   minna.   Koos   läksid   sõbrad, 
ne
Laps kuulab 
kuuri, et otsida rattaid.  Õnneks leiti  rattad  jutustust. 
ruttu üles. Siis tuli tibule meelde, et vaja on 
ka    kindaid    ja    kiivreid .   Nii   kiirustasidki 
sõbrad tuppa, et neid  otsima  hakata. Õnneks  
leiti   ka    kiivrid    ja    kindad    kähku   üles.   Kuid 
siis, tuli kanale mõte, et kaasa tuleks võtta ka 
juua.   Kana   hakkas   ruttu   otsima 
mahlapudeleid. Kui mahlapudelid olid leitud, 
võisidki sõbrad sõitma minna. Kana ja tibu 
tassisid   rattad   õue   ja   sõitsid   koos   mööda 
tänavaid.   Tänava   ääres   nägid   nad   kivist 
kirikuid   ja   ilusaid   suuri   puid.   Lõpuks 
otsustasid   sõbrad   koju   tagasi   minna.   Nad 
olid päris väsinud, kuid rahul oma päevaga. 
Mida tibu koos kanaga teha otsustas? Mida  Ratastega sõitma 
nad kõigepealt kuuri otsima läksid?
minna. Rattaid.
2. Mitmuse 
Kiivreid ja kindaid.
Mida tibu ja kana seejärel otsima hakkasid?
osastava 
käändevormi 
Mis sa arvad, milleks neil kiivreid ja kindaid  Et ohutum sõita 
moodustamin
oleks.
vaja oli?
e küsimuse 
toel
Mis mõte siis kanale tuli?
Et äkki tahavad nad 
juua.
Mida nad siis otsima hakkasid?
Joogipudeleid.
Mida sõbrad peale pudelite leidmist tegid?
Viisid rattad õue.
Mida sõbrad tänava ääes nägid?
Kirikuid ja suuri 
Mis sa arvad, mida nad pärast koju tagasi  puid.
jõudmist tegid?
Hakkasid mängima
Põhietapp
Selline lugu juhtus tibul, kui tema rattaga 
sõitma läks. Aga lõvi tuletab sulle meelde 
1. Jutustuse 
eelmisel korral kuuldud loo. Lugu on veidike 
kuulamine ja 
teistsugune, kui sa eelmine kord kuulsid, nii 
pildiseeria 
et pane hoolega tähele. Kuula tema lugu ja 
järjestamine 
pane ka pildid õigesse järjekorda. 
Juhendaja loeb jutu ”Võidusõit”.
Kuidas lõvi lugu algas?
2. 
Abi: kes olid jutu tegelased, millal toimus 
Lapsed hakkasid 
Makrostrateeg tegevus, kus toimus tegevus?
ühel päeval võidu 
ia 
Mida läksid lapsed hoovi võtma? 
sõitma. 
rakendamist, 
Aga mida nad kaasa ei võtnud?
Rattaid.
ja 
Mis sa arvad, miks nad ei võtnud kiivreid ega  Kiivreid ja kindaid.
sisutaastavatel kindaid?
Sest nad ei viitsinud 
e ning 
neid otsida. 
järeldamist 
Mis sa arvad, milleks on sõites kiivreid ja 
Et kukkudes viga ei 
/tuletamist 
kindaid vaja?
saaks.
nõudvatele 
Mida lapsed peale seda tegid, kui nad 
Hakkasid võidu 
küsimustele 
tänavale jõudsid?
sõitma.
vastamine 
Sest seal ei mahu 
Mis sa arvad, miks nad hoovis ei sõitnud?
sõitma.
Ta andis 
Mida Tarmo tegi?
stardikäskluse, et 
Milleks on enne võidusõitu vajalik anda 
sõitjad koos 
stardikäsklus?
alustaksid.
Mida Piia ja Tiit tegid peale seda, kui Tarmo  stardikäskluse. 
andis stardikäskluse?
Lapsed hakkasid 
võidu sõitma.
Kuidas alguses Piia ja Tiit sõitsid? 
Ühe kiirusega.
Mis siis Piiaga juhtus? 
Piia väsis, ta 
jaksanud enam 
kiiresti sõita.
Mis Tiiduga juhtus?
Ta kukkus.
Miks Tiit kukkus?
Ta ei märganud 
kivi.
Sest ta vaatas selja 
taha.
Miks Tiit ei näinud kivi?
Et näha, kus Piia 
on.
Milleks vaatas Tiit seljataha?
Et koos sõbraga 
finišisse jõuda.
Ta oli õnnetu.
Mis sa arvad, milleks tahtis Tiit Piiat 
Et tal polnud 
kiiremale sõidule õhutada?
põlvekaitsmeid.
Mida Tiit siis tundis, kui ta kukkus?
Lohutas Tiitu.
Millest Tiidul nüüd kahju oli?
Et pühkida Tiidu 
pisaraid.
Mida Pille peale seda tegi, kui Tiit kukkus?
Tegi talle pai ja 
Milleks oli Piial vaja salvrätikuid?
pühkis pisaraid.
Et sõber ennast 
Kuidas Piia Tiitu lohutas?
paremini tunneks.
Milleks Piia Tiitu lohutada soovis?
Ta oleks 
kurvastanud.
Mis sa arvad, mida Tiit oleks siis tundnud, 
Sest ta oleks 
kui Piia oleks temast välja tegemata edasi 
arvanud, et Piial on 
sõitnud?
temast ükskõik.
Miks?
Ta oleks edasi 
nutnud ja lõpuks 
Mis siis Tiidust oleks saanud, kui Piia lihtsalt  teiste laste juurde 
edasi oleks sõitnud?
läinud.
Sõbra lohutamine.
Mis sinu jaoks tähtsam on, kas võit või sõbra  Peab sõpra aitama.
lohutamine?
Kuidas sõber peaks käituma, kui ta näeb, et 
Kaitsmed  ja kiivrid 
kaaslane on hädas?
võtma.
Mida oleks lapsed pidanud enne võidusõitu 
teisiti tegema?
Ei.
Mis sa arvad, kas lugu oleks lõppenud 
Ta oleks võinud 
samamoodi, kui Tiit oleks põlvekaitsmed ja 
surma saada.
rattasõidukindad kaasa võtnud?
Mis oleks siis võinud juhtuda, kui Tiit oleks 
oma pea ära löönud?
Tõesti, kaitsmeid ja kiivreid peab kandma 
rattasõidu ajal. Need on vajalikud, sest 
kaitsevad  sõitjat, kui ta kukub. Kiiver ja 
kaitmed hoiavad ära suuremad vigastused. 
Ei.
Tiit poleks kivi otsa 
Kas lugu oleks nõnda lõppenud ka siis, kui 
kukkunud, ta oleks 
Tiit poleks tagasi vaadanud?
rattasõidu võitnud.
Kuidas siis lugu oleks võinud lõppeda?
Lugu oleks võinud ka nii edasi minna, et 
Laps mõtleb loole 
lapsed ikkagi ei julgenud sõitma minna ilma 
uue lõpu ja 
kiivrite ja kaitsmeteta. Siis oleks võidusõit 
jutustab. 
päris ära jäänud.
4. Lause 
Aga sina mõtle nüüd, kuidas oleks lugu 
semantiline 
võinud siis lõppeda, kui lapsed oleksid 
verifitseerimi
kaitsmed ja kiivri sõidule kaasa võtnud?
Laps muudab 
ne ja 
vajadusel lauset ja 
laiendatud 
Kana ütleb sulle jutu kohta lauseid. Aga ta ei  kordab terviklause. 
lihtlause 
pannud päris hästi tähele, mis võidusõidu 
järelekordami
loos juhtus. Kuula, kas kana ütleb õigesti. 
ne
Kui ta ütleb valesti, siis paranda teda. Korda 
ka terve lause uuesti. 
Lapsed läksid tänavale tõukerattaid võtma 
5. Mitmuse 
(hoovi).
osastava 
Lapsed ei võtnud sõidule kaasa kiivreid 
käände 
(õige).
moodustamin
Piial polnud sõidul kaasas põlvekaitsmeid 
e (-id lõpuline  (Tiidul).
osastav ) 
Piia otsis põuest salvrätikuid (taskust).
laiendatud 
Tarmo pühkis Tiidu pisaraid (Piia)
Laps lõpetab lause 
lihtlause 
ja kordab 
lõpetamise 
Nüüd ütleb tiiger sulle lauseid. Tiiger  on 
laiendatud lihtlause 
teel
välja mõelnud oma jutu. Selles jutus on kõik 
tervikuna. 
asjad kadunud.   Sina ütle, mida lapsed 
otsivad. Korda siis ka terve lause uuesti. 
Abi: valikvariantide pakkumine. 
 Teen ise esimese sinu eest ära.
Tiiger ütleb: tõukerattad olid kadunud. 
Lapsed otsisid hoovist (tõukerattaid). 
Kindad olid kadunud. Lapsed otsisid toast...
(kindaid).
Tüdrukud olid kadunud. Poisid otsisid igalt  
poolt ...(tüdrukuid). 
 Kiivrid olid kadunud. Lapsed otsisid sõiduks 
vajalikke...(kiivreid).
7. Laiendatud  Rätikud olid kadunud. Tüdrukud otsisid 
lihtlause 
hoolega köögist...(rätikuid). 
semantiline 
Joogipudelid olid kadunud. Lapsed otsisid 
verifitseerimi
koos toast... (pudeleid).
ne ja mitmuse 
osastava 
Tibu on samuti välja mõelnud enda jutu. Ka 
käände (-sid 
tema jutus on esialgu kõik asjad kadunud.
ja -id 
Sina ütle, mida lapsed otsivad ja kus nad 
lõpuvariandid
asju näevad. Korda siis terve lause uuesti.
) 
Autod olid kadunud. Voodi all nägid 
moodustamin
lapsed ...(autosid)
e lause 
Lukud olid kadunud (sahtlis nägid lapsed 
lõpetamise 
palju ...(lukkusid).
teel
Rulad olid kadunud. Kapi all nägid lapsed 
rulasid.
Joped olid kadunud. Pesumasinas nägid 
lapsed ...(jopesid)
Ei.
Kas lõvi ja tibu jutud sobivad meie 
pildiseeriaga kokku? Ei sobi tõesti. 
Laps lõpetab lause 
8. Iseseisev 
ja kordab 
terviklause. 
jutustamine
Nüüd on loomadel jutt päris sassi läinud. 
Enam ei ole kanal meeles, mida lapsed 
võidusõidu loos kaasa võtsid ja mille maha 
jätsid. Või mis jutus õigupoolest juhtus. Kana 
ütleb sulle lauseid. Kui tal sassi läheb, siis 
paranda teda. 
Abi: valikvariantide pakkumine.
Lapsed ei võtnud kaasa kiivreid (õige).
Lapsed ei võtnud kaasa jopesid (õige).
Lapsed tahtsid võtta oma rattaid (õige).
Tiit ei võtnud kaasa sõrmekaitsmeid 
(põlvekaitsmeid).
Tiit ei märganud maas olevaid rehasid 
(kivisid).
Tiit ei märganud ka maas olevaid käevõrusid 
(tammetõrusid).
Tiit ei võtnud kaasa kindaid (õige).
Piia pühkis Tiidu ripsmeid (pisaraid).
Laps jutustab loo 
Sulle tulevad nüüd külla veel elevant ja 
"Võidusõit"
kassike. Nemad ei kuulnud üldse 
”Võidusõidu” lugu. Jutusta elevandile ja 
kassikesele ”Võidusõidu” lugu. Räägi 
kõigest sellest mis juhtus ning miks just nii 
läks. 
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
tegelaste, sündmuste ja põhjus-tagajärgseoste 
kohta; lause alustamine.  
Kinnistav 
Vaatame nüüd, kas elevandile ja kassikesele 
Laps lõpetab lause 
etapp
ja kordab 
jäi jutt  õigesti meelde. Nemad ütlevad sulle 
1. Laiendatud 
terviklause. 
lihtlause 
jutu kohta lauseid. Kui keegi ütleb lause 
grammatiline 
valesti, siis paranda teda. 
verifitseerimi
ne ja 
Abi: valikvariantide pakkumine.
lõpetamine 
Elevant ütleb: Lapsed läksid hoovi rattasid 
analoogia 
alusel
võtma (rattaid). 
Kassike ütleb: Kiivreid  nad kaasa võtta ei 
soovinud (õige). 
Elevant ütleb: Kindasid lapsed kaasa ei 
võtnud (kindaid).
Kassike ütleb: Tiit ei märganud tee peal 
olevaid kivisid. (õige).
Elevant ütleb: Tiit ei märganud ka teel 
olevaid tõruid (tõrusid).
Kassike ütleb Tiidul polnud kaasas 
põlvekaitsmesid (põlvekaitsmeid).
Elevant ütleb:Tiidul polnud käes kindaid 
(õige).
Kassike ütleb: Piia  pühkisTiidu Pisarasid 
(pisaraid).
Lõpetamine
Mis sa arvad, kas selle loo tegelased 
Jah.
järgmine kord võtavad kaitsmed ja kiivrid 
kaasa?
Millal võib rattasõit ohtlik olla?
Kui   pole   kaitsmeid 
Mida on lastel rattasõidule vaja kaasa vaja 
ega kiivreid.
võtta?
Kiivreid,   kindaid, 
põlvekaitsmeid. 
Miks läks Piia Tiidule appi?
Tal   hakkas   sõbrast 
kahju.
Mis on tähtsam kas võit või sõbra aitamine?
Sõbra aitmaine.
Miks sõbra aitamine tähtsam on?
Et   sõber   õnnetu   ei 
Mida sina Piia asemel teinud oleksid?
oleks.
Ka appi läinud.
 Kas see lugu oleks võinud ka teisiti 
Jah.
lõppeda?
Aga kas lugu oleks võinud ka teistmoodi 
Jah.
alata ?
Kuidas?
Lapsed   oleksid 
kaasa
 
võtnud 
kaitsmed ja kiivrid.
Jutud on väga erinevad. Ka ühte juttu võib 
ise muuta, kui selle algust või lõppu teisiti 
rääkida.
Võidusõit
Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Lapsed tahtsid tänaval tõukeratastega võidu sõita. 
Nad läksid rõõmsalt hoovi rattaid võtma. Seejärel läksid nad tänavale ratastega sõitma.  Kiivreid 
ega kindaid nad kaasa võtta ei soovinud. Ka jopesid ei võtnud lapsed rattasõidule kaasa.
Piia ja Tiit ootasid ratastel, et alustada võidusõitu. Tarmo tõstis käe ning andis stardikäskluse. Pärast 
stardikäsklust hakkasid lapsed kiiresti sõitma. Piia ja Tiit sõitsid päris suure hooga. Esialgu sõitsid 
lapsed ühe kiirusega. Kuid siis  Piia väsis ning hakkas Tiidust maha jääma. Poiss vaatas tagasi, et 
näha, kus Piia on. Ta tahtis sõpra kiiremale sõidule julgustada. Nõnda ei märganud Tiit tee peal 
olevaid kivisid ega tammetõrusid. Ta  sõitis kividele ja tammetõrudele suure hooga otsa ning 
kukkus. Oli see vast valus kukkumine! Tiit oli päris õnnetu. Tema käsi ja jalg said kõvasti haiget. 
Nüüd kahetses poiss, et tal polnud põlvekaitsmeid ega kindaid. Piia jättis ratta seisma ja läks Tiitu 
lohutama. Tüdruk otsis taskust salvrätikuid. Ta tegi poisile pai ja pühkis tema pisaraid. Tiidu tuju 
muutuski veidike paremaks.
Pildiseeria
1   pilt:   Päike   paistab.   Tarmo   seisab   käsi   püsti   ja   annab   stardikäsklust.   Piia   ja   Tiit   seisavad 
stardijoone taga ratastel. 
2 pilt: Piia ja Tiit sõidavad tõukeratastel võidu.
3 pilt: Tiit vaatab seljataha Piia poole ja viipab rõõmsalt käega.
4 pilt: Ratas sõidab vastu kivi ja Tiit kukub
5 Pilt: Piia lohutab maas istuvat Tiitu. 
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Mida tahtsid lapsed teha?
Kus tahtsid lapsed võidu sõita?
Mille taga ootasid Piia ja Tiit?
Kuidas sõitsid Piia ja Tiit?
Mida tegi Tiit, kui Piia hakkas temast maha jääma?
Miks vaatas Tiit tagasi? 
Miks kukkus Tiit?
Miks oli Tiit õnnetu?
Mida tegi siis Piia?
Mida võis Tiit siis tunda?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks oli lastel hea tuju?
Miks tahtsid lapsed võidu sõita?
Mida ootasid Piia ja Tiit enne sõitma hakkamist?
Miks ootasid lapsed stardikäsklust?
Miks tahtis Tiit Piiat kiiremini sõitma õhutada?
Miks läks Piia Tiitu lohutama?
Miks muutus Tiidu tuju paremaks?
Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega (5 tegevus)
Teema: Poiss ja konn.  Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja keelelise vormistusega.
Eesmärk: 
Laps verifitseerib mitmuse osastava käände lõpuvariantide kasutamist ja  ja kasutab lauset lõpetades 
õigesti mitmuse osastava käände vormi lõpuvariantidega –sid, -id. 
Laps mõistab ja teadvustab täiskasvanu suunavate küsimuste toel jutustuse  allteksti. 
Laps koostab semantiliselt ja vormiliselt sidusa jutukese. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, noobid, mänguasjad, köögiviljade pildid. 
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp Täna on meiega koos tunnis lõvi, tibu, kana 
ja päris pisike  kiisu . 
1. Jutustuse 
Tibu tahab sulle kõigepealt ühe loo rääkida.
Laps
 
kuulab 
kuulamine
Ühes väikeses majakeses elasid koos  kits  ja  jutustust.
lehm . Ühel õhtul otsustasid loomad teha peo 
2. 
ja pakkuda seal köögiviljasalatit. Nad läksid  
Sisutaastavatel
e ja mitmuse 
aeda,   et   võtta   sealt   porgandeid,   kapsaid, 
osastava 
kaalikaid, tomateid ja kõrvitsaid. 
käände vormi 
moodustamist  Kits   hakkas   hakkima   tomateid   ja   kapsaid.  
eeldavatele 
Aga   lehm   hakkas   riivima   kaalikaid,  
küsimustele 
vastamine.
porgandeid ja kõrvitsaid.
Siis   tõstsid   loomad   lauale   hunniku  
taldrikuid   ja   lusikaid.   Varsti   saabusidki  
külalised .   Nad   olid   kaasa   võtnud   palju 
kringleid ja pirukaid. 
Loomad   lõbutsesid   koos,   kuni   päike   looja 
läks. Alles siis läksid külalised koju. Kits ja 
lehm aga läksid rõõmsal  meelel  magama. 
Kuidas tibu lugu algas?
Ühes   majakeses 
Abi:   kes   olid   jutu   tegelased,   kus   toimus  elasid kits ja lehm. 
tegevus, millal toimus tegevus?
Sõbrad   otsustasid 
Mis mõte tuli lehmal ja kitsel?
pidu pidada.
Me küll ei tea seda, aga mis sa arvad, miks  Et koos sõpradega  Laual abiks 
tahtsid loomad pidutseda?
köögiviljade 
Mida nad otsustasid peol toiduks pakkuda?
koos aega veeta.
pildid.
Mida   loomad   otsustasid   panna  Köögiviljasalatit.
köögiviljasalatisse?
Porgandeid, 
kõrvitsaid, 
kaalikaid, 
Mida hakkis kits?
tomateid, kapsaid.
Porgandeid   ja 
Milliseks ta porgandid ja kapsad tegi? 
kapsaid.
Aga mida riivis lehm?
Väikesteks 
Mis sa arvad, millega ta kaalikad, tomatid   tükkideks.
ja kõrvitsad riivis?
Kaalikaid, 
Mida   loomad   peale   toidu    valmistamist    tomateid
 
ja 
tegid?
kõrvitsaid.
Riiviga.
Milliseid riistu veel söömiseks vaja läheks? 
Tõstsid
 
lauale 
Mida tõid külalised kaasa?
palju   taldrikuid   ja 
lusikaid.
Mida sina peol külalistele pakuksid?
Kahvleid.
Kringleid
 
ja 
pirukaid.
Maasikaid, 
vaarikaid, 
Mida lehm ja kits peale külaliste äraminekut  mustikaid.
tegid?
Läksid magama.
Mida nad siis tunda võisid?
Aga millest mõelda võisid?
Rõõmu.
Et   küll   oli   tore 
Jutusta nüüd sina loomadele lehma ja  kitse   pidu.
3. Iseseisev 
lugu.   Räägi   kõigest   sellest,   mida   loomad  
jutustamine
Laual abiks 
peoks süüa valmistasid, ning mida külalised   Laps
 
jutustab  pildid: 
köögiviljad, 
kaasa tõid.
eelnevalt  
taldrikud, 
Abi:  küsimustele  ja repliikidele  vastamine,  analüüsitud loo.
lusikad, 
kringilid, 
lause lõpetamine. 
pirukad .
Põhietapp
Kana on täna kaasa võtnud päris uue 
pildiseeria. 
1. Pildiseeria 
Siin on jutu esimene pilt. Proovi teised 
järjestamine
pildid panna õigesse järjekorda nii, et neist 
tuleks kokku jutuke. 
Vaata pilte  rahulikult . Kanal on 
Laps järjestab 
2. Jutustuse 
iseseisev 
silmapõletik ja tema ise pilte hästi ei näe. 
pildiseeria.
koostamine 
Seepärast jutusta kogu lugu nii, et see oleks  Laps jutustab 
pildiseeria 
alusel
hästi arusaadav. Jutu alguses tutvusta 
pildiseeria alusel 
tegelasi, tegevusaega ja kohta. Räägi ka 
iseseisvalt.
tegelaste tunnetest ning mõtetest.
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
sündmuste, tegelaste tunnete ning mõtete 
kohta: lausete laustamine.
Paneme kana silma rohtu . Nüüd näeb ta 
jälle hästi. Ta loeb sulle nende piltide kohta 
3. Jutustuse 
kuulamine
jutu. Kuula tema juttu.(vt lisa jutu juures 
”Poiss ja konn”).
 
Kas kana rääkis sinuga päris ühesuguse 
Laps võrdleb enda 
4. Sidusa 
jutukese ja 
jutu?
jutustatud lugu 
lapse 
pildiseeria juurde 
koostatud 
jutustuse 
Mida rääkis kana teistmoodi, kui sina?
käiva tekstiga.
võrdlemine
Mida sa kana jutust tada said, mida sina ei 
rääkinud?
Abi: Kas kana ütles, kes on jutu tegelased?
Aga sina? Kas kana ütles, kus ja millal 
toimub tegevus? Aga sina? Mida rääkis kana 
sündmuste kohta jutus? Aga sina? Mida 
rääkis kana tegelaste tunnete ja mõtete 
kohta? Aga sina? Kuidas kana jutt lõppes? 
Kuidas sinu jutt lõppes?
Kes olid selle jutu tegelased?
Kus toimus tegevus?
Koer ja konn.
4. 
Millal toimus tegevus? 
Majakeses ja 
Sisutaastavatel Abi: aastaaeg, öösel, päeval?
metsas.
e ja 
Mis juhtus ühel suveööl?
Suveöösel.
järeldamist ja 
tuletamist 
Mida avastasid Mati ja Muki hommikul?
Konn läks ära oma 
nõudvatele 
Mis sa arvad, kuidas Konn ennast  pisikeses  pesast.
küsimustele 
purgis  üksi tundis? 
Et konna pole.
vastamine.
Mis sa arvad, miks konn oma pesast ära 
Üksikuna.
läks?
Talle ei meeldinud 
Mis sa arvad, miks ei meeldinud konnale 
pisikeses purgis 
purgis elada?
elada.
Mida Mati peale konna kadumist mõelda 
Ta soovis rohkem 
võis?
ruumi endale.
Mida Mati tunda võis?
Et kuhu ta küll 
Miks oli Mati mures? 
läks.
Muret.
Mida ta kartis?
Sest metsas elas 
palju kurgi .
Ta kartis, et  kured  
Milleks läks Mati koos koeraga õue? 
söövad ta konna 
Miks tahtis Mati konna  leida?
ära.
Milliseid loomi poiss kohtas metsas enne 
Et otsida konna.
konna leidmist?
Sest ta muretses 
konna pärast.
Jäneseid,  rebaseid , 
Kust leiti konn?
nugiseid ja 
naaritsaid.
Mahavajunud 
Kes istus Krooksu kõrval?
puude ja kõrkjate 
Just. Väike konn istus Krooksu kõrval ja 
kõrvalt.
toetus  hellalt  ning armastavalt Krooksu 
Väiksem konn.
õlale.
Kas sina oled kedagi kunagi hellalt 
Jah.
kallistanud?
Oma kasse , ema.
Keda sa oled hellalt kallistanud?
Oma lapsi, naist 
Keda veel inimesed hellalt kallistavad?
või meest.
Mis sa arvad, miks väiksem konn nõnda 
Sest Krooksu 
hellalt krooksu õlale toetus?
meeldis talle. 
Millise näoga oli Krooksu?
Õnneliku. 
Mis sa arvad, miks Krooksu õnnelik oli?
Sest ta oli leidnud 
endale kaaslase.
Kust hüppasid välja pisikesed konnad ?
Kõrkjatest.
Kelle juurde pisikesed konnad hüppasid?
Krooksu ja tema 
kaaslase.
Jutus öeldi, et  Krooksu vaatas pisikesi 
konni  hoolitsevalt. 
Kas sina oled kedagi hoolitsevalt  
Jah. Oma 
vaadanud? Keda?
vanemaid.
Keda veel võiks hoolitsevalt vaadata?
Oma sõpru, 
Mis sa arvad, kes väiksem konn Krooksule 
lemmikloomi, lapsi.
oli?
Miks sa nii arvad?
Tema naine.
Sest ta toetus 
hellalt Krooksu 
õlale. 
Mis sa arvad, kuidas Krooksu endale 
Ta käis vahel oma 
armsama leidnud oli?
pesast väljas 
jalutamas ja siis 
kohtaski oma naist.
Mis sa arvad, kes need pisikesed konnad 
Tema lapsed.
Krooksule olid?
Millises tujus poiss ja koer peale  konnade  
Üllatunud ja 
leidmist olid?
rõõmsas.
Miks olid poiss ja koer üllatunud?
Nad olid imestunud 
Aga poiss ja koer olid sama ajal ka 
teisi konni nähes.
rõõmsad. Miks nad rõõmustasid?
Sest neil oli hea 
meel, et Krooksu 
Mis sa arvad, mida sõbrad peale 
üles leidsid.
taaskohtumist edasi tegid?
Läksid kõik koos 
Mis sa arvad, kuidas Mati edaspidi konnaga  koju.
käitus?
Abi: Kas Mati otsis konnadele nüüd 
Otsis talle suurema 
piisavalt suure pesa ja lubas ka jalutamas 
kodu ja lubas ka 
käia?
jalutamas käia.
Tibu ütleb sulle jutu kohta lauseid. Aga ta ei 
pannud kõike tähele ja on osa lausest ära 
unustanud. Aita sina tibul lause lõpetada. 
Laps lõpetab 
Korda seejärel terve lause uuesti. 
lauseid ja kordab 
Abi: Algvormi esitamine pildi toel ja 
terviklause.
küsimusega suunamine (Matil olid peas 
kurvad mõtted. Peale konna kadumist 
4. osastava 
mõtles poiss murelikke ...Mida?)
käände 
Peale konna kadumist mõtles poiss 
mitmuse 
murelikke... (mõtteid).
moodustamine  Lisaks jänestele nägi poiss ...(rebaseid).
(-sid; -id 
Lisaks nugistele nägi Mati ...(naaritsaid)
lõpuvariandid)  Mati nägi metsas mahavajunud ...(puid).
analoogia 
Mahavajunud puu kõrval nägi Mati ...
alusel 
(kõrkjaid).
laiendatud 
lihtlause 
Pisike kiisu ja kana ütlevad sulle koos 
lõpetamise 
lauseid. Aga mõned sõnad nende lausetes 
Laps parandab 
teel.
võivad vahel sassi minna. Sellele, kes ütleb 
vajadusel lause ja 
kõik sõnad lauses õigesti, tee pai. Ütle ka 
moodustab 
pärast kogu lause uuesti, et kanale ja 
osastava mitmuse 
kassile sõnad õigesti meelde jääks. 
käände (-id 
5.Mitmuse 
Kana ütleb: Mati mõtles palju 
lõpuline).
osastava 
muremõttesid.
käände (-sid; 
Kassike ütleb:Mati mõtles palju 
-id 
muremõtteid. 
lõpuvariandid)  Kes ütles lause õigesti. Korda lause. 
eristamine 
Kana ütleb: Eemal nägi poiss rebaseid: 
(vormikasutus
Kassike ütleb: Eemal nägi poiss rebasesid.
e 
Kes ütles lause õigesti? Korda lause.
verifitseerimin Kana ütleb: Veel nägi poiss jäneseid.
e) ja korrektse  Kassike ütleb:Veel nägi poiss jänesesid.
lause 
Kes ütles lause õigesti? Korda lause.
järelekordami
Kana ütleb: Eemalt nägi poiss  kõrkjasid.
ne
Kassike ütleb: Eemalt nägi poiss kõrkjaid. 
Kes ütles lause õigesti? Korda lause. 
 
Jutusta loomadele  "Poisi ja konna" lugu. 
Laps jutustab.
Jutusta sündmustest, mis juhtusid. Räägi ka 
sellest, mida Mati metsas oma otsingutel 
nägi.
Abi: suunavad küsimused ja repliigid 
tegelaste, sündmuste, käitumismotiivide, 
tegelaste tunnete ja mõtete kohta; lause 
lõpetamine. 
6. Eelnevalt 
analüüsitud 
teksti 
jutustamine
Kinnistav 
Vaatame nüüd, kas kiisu ja kana said 
etapp
kõigest aru. Nemad ütlevad  sulle lauseid. 
Laps verifitseerib 
1. 
Kui keegi ikkagi eksib, siis paranda teda. 
grammatiliselt  
lauseid ja kordab 
Grammatiline 
Kana ütleb: Peale konna kadumist mõtles 
korrektse lause.
verifitseerimin Mati muremõtteid (õige).
e(Mitmuse 
Kassike ütleb: Metsas kohtas poiss 
osastava 
jänesesid (jäneseid). 
käände   (-id;  Kana ütleb: Metsas kohtas poiss veel 
-sid 
rebasesid (rebaseid).
lõõpuvariant))  Kassike ütleb: Seejärel kohtas Mati nugiseid 
ja   korrektse  (õige).
lause 
Kana ütleb: Koos nugistega nägi Mati 
järelekordami
naaritsasid (naaritsaid).
ne
Kana ütleb: Eemalt nägi pooiss 
mahavajunud puid (õige).
Kassike ütleb: puude kõrval nägi Mati 
kõrkjasid (kõrkjaid).
Lõpetamine
Milliseid loomi Mati metsas kohtas?
Jäneseid,   rebaseid, 
nugiseid, 
naaritsaid.
Miks ei meeldi loomadele elada  kitsas  
Nad   tahavad   palju 
puuris või purgis?
liikuda .
Mis sa arvad, kuidas loomad ennast 
Üksiku
 
ja 
pisikeses puuris elades tunnevad?
õnnetuna.
Mis sa arvad, miks  tahavad loomad 
vabadust?
Sest   nad   tahavad 
jalutada ja joosta.
Kuidas sina oma loomi hoiad kodus?
Luban   neil   vabalt 
Mõnda looma ei tohi lubada vabalt ringi 
liikuda.
liikuma. Näiteks madusid või hiiri.  Mida 
Neile   tuleb   suur 
peab siis arvestama/tegema?
pesa ehitada. 
Poiss ja konn
Mati oli väike poiss. Tal oli kaks lemmiklooma, et igav ei oleks. Mati  lemmikloomad  olid koer ja 
konn. Koera nimi oli Muki ning konna nimi oli Krooks.  
Ühel suveöösel läks konn oma pesast minema. Hommikul ärkasid Mati ja Muki üles ning 
tahtsid konnaga mängida. Kuid sõbrad avastasid, et konna polegi oma purgis.
Mati   peast   käis 
läbi palju muremõtteid, sest läheduses elas rohkelt kurgi. 
Ta otsustas, et läheb koos Mukiga konna otsima. Poiss otsis ja hüüdis konna, kuid keegi ei 
vastanud. Ta nägi eemal küll rebaseid ja jäneseid. Veel kohtas ta metsas nugiseid ning naaritsaid, 
kuid konna ei paistnud  kusagilt . 
Lõpuks   nägi   poiss   eemal   mahavajunud   puid   ja   kõrkjaid.   Seal   istuski   õnneliku   näoga 
Krooksu. Tema kõrval istus veel üks konn, kes hellalt  vastu Krooksu õlga toetus.  
Siis nägi Mati, kuidas kõrkjatest hüppasid välja pisikesed konnad. Nad hüppasid kiiresti 
Krooksu ja tema kaaslase juurde.  Krooksu vaatas hoolitsevalt pisikesi konni. Mati ja Muki olid küll 
üllatunud kuid väga rõõmsad.
Pildiseeria
1 pilt: Poiss ja koer magavad öösel voodis ning konn ronib oma purgist välja. Aknast paistab kuu.
2 pilt: Poiss ja konn ärkavad ning vaatavad konna  purgi  poole, mis on tühi. Poiss on mureliku 
näoga. Aknast paistab päikesevalgus.
3 pilt: Poiss ja koer seisavad puude juures. Puud ja muru on rohelised ning paistavad õitsevad lilled. 
Poiss on mureliku näoga ning tema käed on suu juures ning suu hüüdmiseks lahti. Koer seisab 
tagajalgadel ning tema nina on ülesspoole. 
4 pilt: Poiss ja koer on mahalangenud õõnsal puutüvel ning vaatavad selle eest istuvaid konni. 
Kõikidel on rõõmsad näod.
5 Pilt: Pilliroost hüppavad välja pisikesed konnad. Poisil ja koeral on üllatunud näod. Konnadel on 
rõõmsad, rahulolevad näod.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Millised lemmikloomad olid Matil?
Kes läks oma pesast minema?
Mida avastasid Mati ja Muki hommikul?
Miks oli Mati mures?
Mida Mati tegi õues?
Kellega koos läks Mati konna otsima? 
Kust leiti konn?
Miks oli Mati rõõmus?
Kes istus Krooksu kõrval?
Kust hüppasid välja pisikesed konnad?
Millise näoga olid konnad?
Millise näoga oli Mati?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks tahtis konn Tiigi äärde minna?
Miks läks Mati koos koeraga õue?
Miks tahtis Mati konna üles leida?
Miks hüüdis poiss metsas konna?
Miks tuli koer koos Matiga konna otsima?
Millises tujus poiss ja koer võisid olla?
Miks istus konn puu ees rahuloleva näoga?
Millises tujus Mati peale konna leidmist võis olla?
Kokkuvõtvad tegevused 
(2 tegevust)
Antud   osas   kinnistatakse   eelnevates   tegevustes   kujundatud   suulise   tekstiloome   oskusi: 
sidusa ja tervikliku teksti äratundmist, pildiseeriate järjestamist, jutustuse põhistruktuuri tundmist, 
erinevate sidendite kasutamist. 
Kokkuvõtvad ja kinnistavad tegevused
1. tegevus.
Teema: Poiss ja konn.  
Eesmärk: 
Laps mõtleb ja jutustab (iseseisev  tekstiloome) tuttavale jutule alguse alusel uue algatava 
sündmuse, lahenduse ja lõpu.
Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile allteksti.
Laps verifitseerib ja moodustab eesmärk-põimlause ja põhjus-põimlause analoogia alusel, kasutades 
sidendieid et/ sest.
Laps moodustab täiskasvanu küsimuste toel (miks, milleks) põhjuspõimlauseid ja 
eesmärkpõimlauseid. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad, lauseskeemid. 
Aeg
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused
Kordav etapp Täna tulevad koos meiega õppima tibu, lõvi  
ja   elevant.   Kõigepealt   tahab   elevant   sulle 
1. Jutustuse 
kuulamine 
lugeda   eelmisel   korral   kuuldud   loo.   Aga 
(puuduvad 
Abi: lause 
pane tähele, kas elevandil on kõik jutu osad 
algus ja lõpp) 
noobid, kus on 
ja jutustuse 
olemas. Pane tähele, mis on elevandi jutul 
sõnad ning, 
struktuuri 
kuid. 
viga. 
analüüs.
Ühel suveöösel läks konn oma pesast 
minema.   Hommikul   ärkasid   Mati   ja   koer 
üles   ning   tahtsid   konnaga   mängida.   Kuid 
sõbrad   avastasid,   et   konna   polegi   oma 
purgis. Mati oli päris mures, sest läheduses 
elas palju kurgi. Ta kartis, et mõni kurg võib 
konna ära süüa.
Mati otsustas, et läheb koos Mukiga 
koera otsima.  Poiss  otsis  ja hüüdis konna, 
kuid keegi ei vastanud. 
Millised osad oli elevandi jutus puudu? 
Mida jättis elevant jutu alguses rääkimata?
Algus ja lõpp.
Abi: mida ütles elevant jutu tegelaste kohta? Ta   ei   öelnud,   kes 
Mida ütles elevant tegevuspaiga kohta?
on   jutu   tegelased,  
Mida   rääkis   elevant   tegevuste  kus ja millal toimub 
toimumisajast?
tegevus.
Kuidas lõppes elevandi lugu?
Mati   läks   koos 
Mukiga
 
konna 
Millest jättis elevant jutu lõpus rääkimata?
otsima.
Ta   ei   rääkinud, 
Tundub, et elevandil on meelest läinud, mis  kuidas lugu lõppes. 
juhtus jutu alguses ja kuidas lugu lõppes. 
Me   ei   saanud 
Tuletame talle meelde. 
teada,   kas   poiss 
2. 
Sisutaastavatel Millal toimus tegevus?
üldse leidis konna.
e küsimustele 
Kes olid selle jutu tegelased?
Suvel.
vastamine
(taastatakse 
Mida avastasid Mati ja Muki hommikul?
Koer, Mati ja konn.
teksti olulised 
Mis sa arvad, miks läks konn kodust 
Et   konn   on 
sisukomponen
did).
minema?
kadunud.
Sest   ta   tahtis   oma 
Mida oleks võinud Mati teha selleks, et 
pere juurde minna.
konn poleks soovinud ära minna?
Lubada
 
tal 
jalutamas käia ning 
meisterdada 
Miks oli Mati mures?
suurem pesa.
Mida Mati tegi õues?
Sest kurgi oli palju.
Miks tahtis Mati konna üles leida?
Otsis konna.
Et   sõber   oleks 
Kellega koos läks Mati konna otsima? 
tagasi.
Mukiga.
Kust leiti konn?
Metsast.
Mida Mati siis tundis, kui ta konna leidis?
Rõõmu.
Miks oli Mati rõõmus?
Sest   ta   leidis   oma 
Kes istus Krooksu kõrval?
sõbra üles. 
Mis sa arvad, kes see oli Krooksule?
Väiksem konn.
Kes hüppasid veel Krooksu juurde?
Tema naine.
Kes väikesed konnad Krooksule olid?
Pisikesed konnad.
Mis sa arvad, mida sõbrad koos edasi 
Tema lapsed.
tegid?
Läksid koju.
Aga mis konna perest sai?
Nemad   läksid   ka 
Mati juurde.
Mis   sa   arvad,   millise   kodu   Mati   neile  Suure,   kus   on 
meisterdab?
paljuruumi.
Mida mati veel saaks teha, et konnad end 
halvasti  ei tunneks?
Lubab   neil   vabalt  
Vaata,   kes   nüüd   meie   juurde   tuleb.   Juttu  ringi hüpata.
tuleb   kuulama   hobune.   Tema   pole   meie 
tundides   üldse   varem   käinud.   Ta   ei   tea  Laps
 
jutustab 
3. Eelnevalt 
midagi   ka   ”Poisi   ja   konna”   loost.   Räägi  eelnevalt 
analüüsitud 
teksti 
talle   ”Poisi   ja   konna”   lugu.   Räägi   ka   analüüsitud teksti.
jutustamine
tegelaste tunnetest ja mõtetest.
Abi:   suunavad   repliigid   ja   küsimused 
tegelaste tunnete, mõtete, käitumismotiivide 
kohta; lause alustamine. 
Põhietapp
Elevant unustas sulle oma jutus loo alguse 
ja   lõpu   rääkida.   Sina   jutustasid   hobusele  Laps
 
järjestab 
1. Pildiseeria 
järjestamine
”Poisi   ja   konna”   loo.     Järjesta   nüüd   ka  pildiseeria
pildid   poisi   ja   konna   jutu   kohta.     Nüüd 
hakkavad jutustama tibu ja kana. Mõlemad 
jutustavad  sulle    praegu vaid jutu alguse. 
2. 
Sina   pane   hoolega   tähele.   Üks   lindudest 
Semantiliselt 
räägib   sulle   ilusa   jutu,   kuid   teine   mitte. 
sidusa teksti ja 
mittesidusa 
Kuula,   kes   räägib   jutu   alguses   kõigest, 
teksi  
millest peab. 
võrdlemine 
osade kaupa ja  Tibu jutustab: 
teksti tunnuste  Matil   oli   kaks   lemmiklooma.   Ta   mängis 
nimetamine
nendega.
Kas sulle meeldis see algus? Miks? 
Ei.   Tibu   ei 
tutvustanud 
tegelasi,   tegevuse 
aega ja kohta
Midagi.
Millest oleks pidanud tibu jutu alguses veel  Kus loomad ja Mati 
rääkima? 
elasid.   Mida   nad 
Abi:   Millest   tuleb   loo   alguses   kindlasti  seal tegid. 
rääkida? Kas me teame, kes olid Mati, Muki 
ja Krooks? Mida rääkis tibu toimumisaja- ja 
koha kohta?
Me   ei   saanud   teada   ka   seda,   et   nad   olid 
omavahel sõbrad. 
Miks   nendest   asjadest   kohe   jutu   alguses 
tuleb rääkida? 
Sest   siis   saab 
kuulaja
 
teada, 
Kuula,   kuidas   jutustab   jutu   alguse   kana.   kellest on juttu, kus 
Siis ütle, kelle jutt oli parem. 
ja   millal   tegelased  
Mati   oli   väike   poiss.   Ta   elas   koos   oma  midagi teevad. 
lemmikloomadega   väikeses   majakeses. 
Matil   oli   kaks   lemmiklooma,   et   igav   ei 
oleks.   Mati   lemmikloomad   olid   koer   ja 
konn. Koera nimi oli Muki ning konna nimi 
oli   Krooks.   Matile   meeldis   väga   oma 
sõpradega koos mängida. 
Millest rääkis kana jutu alguses? 
Ta   rääkis,   et   konn 
Abi:   Kas saime teada, kes olid tegelased,  ja   poiss   olid 
millal toimus tegevus, kus toimus tegevus?
sõbrad.   Et   tegevus 
toimus   suveöösel 
Kelle jutt oli parem. 
ühes majakeses.
Miks?
Kana. 
Me saime teada kes 
olid tegelased. Kus 
Nüüd   loevad   kana   ja   tibu   sulle   jutu  nad  olid.  Ja   millal 
keskpaiga.   Kuula   jälle,   kes   räägib   jutu  tegevus toimus. 
keskel kõigest, millest peab. 
Kõigepealt räägib sulle jutu keskpaiga tibu. 
Konn läks oma pesast minema. Mati ja koer 
ärkasid. Nad  nägid, et konna pole.  Poiss 
läks   koos   Mukiga     konna   otsima.     Seal 
krooksuski Mati konnake. 
Mis sündmus öösel aset leidis?
Konn kadus ära.
Mida rääkis tibu konna kadumise kohta?
Mitte midagi. 
Kuidas Mati selle olukorra lahendas?
Ta   läks   konna 
otsima.
Kas tibu rääkis, kuidas ta konna leidis?
Ei.
Millest   jättis   tibu   jutu   keskpaigas   veel  Ta   ei   rääkinud 
rääkimata? 
tegelaste   tunnetest 
ega mõtetest. 
Millest oleks tibu pidanud veel rääkima?
Me   ei   saanud 
teada,   mis   täpselt 
Abi:   Kas   tibu   ütles,   miks   Mati   tahtis  juhtus   konnaga   ja 
Krooksu leida? Kas me saime teada, mida  kuidas Mati ta üles 
poiss tegi selleks, et konna leida? 
leidis. 
Mida  ta rääkis  tegelaste  tunnete  ja mõtete 
kohta?   Mida rääkis  tibu   Krooksu leidmise 
kohta?
Kuula, kuidas jutustab kana. 
Konn elas Mati toas pisikeses purgis. Seal 
oli  konnal  kitsas ning ebamugav elada. Ühel 
suveöösel   läks   konn   oma   pesast   minema. 
Hommikul   ärkasid   Mati   ja   koer   üles   ning 
tahtsid   konnaga   mängima   hakata.   Kuid 
sõbrad   avastasid,   et   konna   polegi   oma 
purgis. Mati oli päris mures, sest läheduses 
elas palju kurgi. Mati otsustas koos Mukiga 
minna konna otsima. Ta kohtas teel jäneseid 
ja   rebaseid,   kuid   Krooksut   ta   ei   leidnud. 
Poiss otsis ja hüüdis  konna, kuid keegi ei 
vastanud.     Siis    kuulis    Mati   mahavajunud 
puu juurest krooksumist. Ta läks vaatama, 
kes   seal   krooksub.   Seal   krooksuski   Mati 
konnake.   Küll   Matil   oli   Krooksu   leidmise 
üle   hea   meel.   Krooksu   istus   mahavajunud 
puu ees. Tema kõrval istus veel üks konn, 
kes   kellalt   vastu   Krooksu   õlga   toetus. 
Krooksu oli õnneliku näoga
Ta   ütles,   et   konna 
Mida rääkis kana konna kadumise kohta?
läks   minema   oma 
purgist. Konnal oli 
seal   liiga   üksik   ja 
kitsas. 
Kuida Mati selle olukorra lahendas?
Ta   läks   konna 
otsima.
Kuidas Mati konna lõpuks leidis?
Ta
 
kuulis  
krooksumist ja läks 
puu
 
juurde 
vaatama. 
Millest rääkis veel jutu keskpaigas kana? 
Ta   rääkis,   kuidas 
krooksu   leiti.   Ta 
Abi:   Mida   ta   rääkis   tegelaste   tunnete   ja  rääkis   ka   tegelaste  
mõtete kohta? Mida rääkis kana sündmuste  tunnetest
 
ja 
kohta?
mõtetest.
Kelle jutt sulle rohkem meeldis? Miks?
Kana.   Sest   saime 
teada,   mis   juhtus, 
miks   poiss   konna 
Kuula   nüüd   selle   loo   lõppu!   Pane   tähele,  otsima läks ja miks 
kuidas   kana   ja   tibu   loo   lõpetavad.  ta mretses. 
Kõigepealt loeb sulle jutu lõpu tibu. 
Tibu jutustab.
Krooksu ja väiksema konna juurde hüppasid 
pisikesed   konnad.   Mati   ja   Muki   vaatasid 
konni.
Millega tibu lugu lõppes?
Poiss   leidis   konna 
ja   konna   juurde 
hüppas   veel   teisigi 
Mida tibu rääkis tegelaste tunnete ja mõtete  konni.
kohta?
Midagi.
Mida   oleks   pidanud   tibu   jutu   lõpus   veel  Tegelaste   tunnetest 
rääkima?
ja   mõtetest   ja   mis 
Abi: Kas räägiti sellest, mida tegelased loo  lõpuks   tegelastest 
lõpus tundsid või mõtlesid? 
sai.
Kuula. Kulle jutustab kana. 
    Siis nägi Mati, kuidas kõrkjatest hüppasid 
välja   pisikesed   konnad.   Nad   hüppasid  Mati   leidis   oma 
kiiresti   Krooksu   juurde.     Krooksu   vaatas  sõbra   ja   ka 
hoolitsevalt   pisikesi   konni.   Mati   ja   Muki  pisikesed   konnad. 
olid küll üllatunud, kuid väga rõõmsad.
Mati   rõõmustas, 
Kuidas lõppes kana jutt?
sest   leidis   sõbra. 
Aga   ta   oli  
üllatunud,   sest 
väikesed   konnad 
tulid   ka   Krooksu 
juurde.
Ta   ütles,   et 
Krooksu   vaatas 
hoolitsevalt pisikesi 
Mida rääkis kana tegelaste tunnete kohta?
konni. Muki ja Mati 
olid õnnelikud, kuid 
imestunud.Kana. 
Kana   rääkis,   mida 
Mati   edasi   tegi. 
Mida Mati tundis. 
Kelle   jutt   oli   põhjalikum?   Kelle   juttu   oli 
parem kuulata? Miks?
Sina said kuulata tibu juttu ja kana juttu.  Poiss, koer ja konn 
Tibu jättis paljud tähtsad asjad rääkimata.  oleksid   hommikul 
Kana aga rääkis pika ja huvitava jutu. 
koos   mängima 
hakanud.
Mis   sa   arvad,   kuidas   oleks   lugu   võinud  Kurbust.
3. Tuttavale 
edasi   minna   siis,   kui   konn   poleks   oma 
jutule alguse 
purgist välja pääsenud?
Sest tal oli kitsas.
alusel uue 
algatava 
Mida konn oleks tundud, kui ta purgis edasi  Et   proovib   uuesti 
sündmuse, 
oleks pidanud elama?
vabadusse  pääseda.
lahenduse ja 
lõpu 
Miks oleks konn õnnetu olnud?
mõtlemine.
Aga millest ta mõelnud oleks?
Mina   arvan,   et   lugu   oleks   võinud   edasi  Mati   oleks   siis 
minna ka nii, et konn oleks hüüdnud koera  pidanud   otsima 
appi   ja   koer   oleks   aidanud   konnal  Muki   ja   Krooksu 
vabadusse pääseda. Nii oleksid konn ja koer  metsast üles.
koos metsa seiklema läinud. 
Mis sa arvad, kuidas siis lugu oleks võinud 
edasi minna?
Laps   mõtleb   loole 
uue   keskpaiga   ja 
Nüüd   on   sinu   kord   loomadele   jutustada.   lõpu.
Mõtle loole uus keskpaik ja lõpp. Räägi ka 
tegelaste tunnetest ja mõtetest. Siis kuulame 
sinu   juttu   lindilt.   Kuulame,   kas   sa   räägid 
jutus kõigest, millest peab.
Abi:   suunavad   repliigid   ja   küsimused 
tegelaste,
 
sündmuste,
 
tegelaste 
käitumismotiivide kohta; lause alustamine.
Laps jutustab.
Kuulame   kõigepealt   terve   jutu.   Kuula,  Laps   kuulab   enda 
4. Lindistatud 
millest   sa   räägid   jutu   alguses,   keskel   ja  jutustustuse 
jutu kuulamine  millest   jutu   lõpus.   Pane   tähele,   kas   sa  salvestust.
ja sisu analüüs 
osade kaupa.
räägid kõigest, millest peab.
Kuulame nüüd jutu algust uuesti.(jutustust  Laps
 
vastab 
kuulatakse esialgu tervikuna ning siis osade  küsimustele.
kaupa).
Millest sa rääkisid jutu alguses?
Millest sa oleksid võinud jutu alguses veel  
rääkida?
Abi:   mida   sa   ütlesid   tegelaste   tunnete   ja 
mõtete kohta. Mida sa ütlesid tegevuskoha 
ja aja kohta?
Nüüd kuulame keskpaika. 
Laps
 
kuulab 
jutustust.
Millest sina rääkisid jutu keskpaigas?
Laps
 
vastab 
Millest sa veel oleksid võinud rääkida?
küsimustele.
Abi: Kas sa rääkisid, mis juhtus? Mida konn 
mõtles? Mida Mati mõtles? Mida sa rääkisid 
tegelaste kavatsuste kohta? 
Kuulame ka sinu jutu lõppu. 
Kuidas sinu lugu lõppes?
Millest   sa   veel   oleksid   võinud   jutu   lõpus 
rääkida?
Abi:   mida   sa   rääkisid   sündmuste   kohta? 
Mida sa rääkisid tegelaste tunnete ja mõtete 
kohta?
Laps
 
lisab 
Nüüd hakkab elevant hakkab sulle lauseid  põimlausesse   kas 
ütlema.   Tal   on   abiks   ka   meile   tuttavad   sidendi  et  või  sest 
lauseskeemid. Siit võid vaadata kumb sõna  ja
 
kordab 
lausesse sobib (ET; SEST). Aga elevant on  terviklause. 
5.   Põimlause 
unine ja jaksab sulle öelda vaid pool lauset. 
moodustamine 
Sina lõpeta lause tema eest.
(eesmärki-,   ja 
Abi:  juhendaja   esitab   suunava   küsimuse 
põhjust 
miks/   milleks.   (Järgmine   abiaste:   sidendi 
väljendavad) 
analoogia 
esitamine).
Laual 
eesmärki 
alusel   lause  Poiss   pidas   lemmikloomi...   (et   tal   igav   ei 
väljendava ja 
lõpetamise teel  oleks.
põhjust 
väljendava 
sidenditega   et/  Poiss muretses...(sest lähedal elasid kured).
lauseskeemid 
sest. 
Poiss läks metsa....(et konna otsida).
sidendiga et/ 
sest
Poiss oli rõõmus..(sest leidis konna)
Poiss oli imestunud (sest konn polnud üksi).
Nüüd hakkab tibu   sulle jutu kohta lauseid  Laps   verifitseerib  
ütlema. Kui ta ütleb lause õigesti,  kallistab  sidendi   kasutamist 
elevant. Aga kui ta ütleb lause valesti, siis  lauses,
 
leiab 
paranda  sina  lause  ja   ütle  ka   terve  lause  põimlausesse 
õigesti uuesti. 
sobiva   sidendi   ja 
Tibu   ütleb:   Mati   läks   metsa,   sest   konna  korrigeerib   lause. 
otsida (et).
Seejärel   kordab 
6. Keeleline 
Mati murestses, sest   ümbruses elas  palju  terviklause. 
verifitseerimin konni (õige).  
e ja põimlause  Mati   läks   puu   juurde,   sest   näha   kes   seal 
kordamine.
krooksub (et).
Mati   rõõmustas,   sest   leidis   konna   üles 
(õige).
Elevant tahab kontrollida, kas sulle ikka jäi 
meelde, mis Mati loos juhtus. Ta küsib sinu 
käest.
Milleks pidas Mati lemmikloomi?
Miks läks konn pesast minema?
Milleks läks Mati koos koeraga metsa?
Et tal igav ei oleks.
Miks Mati muretses?
Sest   ta   oli   seal 
7. Laps 
kasutab 
üksik.
põhjus-, 
Miks läks Mati mahavajunud puu juurde?
Et konna otsida.
eesmärk 
põimlauseid 
Miks oli Mati üllatunud?
Sest  ümbruses   elas 
küsimustele 
Miks oli Krooksu õnnelik?
palju kurgi.
vastates 
Sest   ta   kuulis   seal 
krooksumist.
Sest Krooksu juures 
oli veel konni.
Sest tal oli pere.
Kinnistav 
Lõvi   ja   kana   hakkavad   sulle   teksti   kohta  Laps korrigeerib 
Laual on abiks 
etapp
sidendi kasutamist 
lausenoobid, 
lauseid   ütlema.   Sellele,   kes   ütleb   õigesti,  lauses ja kordab 
kus  sidesõnad  
1.   Keeleline  anna   pärlike.   Aga   kui   keegi   ütleb   valesti,   terviklause.
et, sest. 
verifitseerimin siis paranda teda. 
e  ja õige lause  Lõvi ütleb: Matil oli kaks lemmiklooma, et 
kordamine.
nendega mängida (õige). 
Kana   ütleb:   Matil   oli   kaks   lemmiklooma,  
sest nendega mängida.
Kes ütles lause õigesti? 
Lõvi ütleb: Matil olid lemmikloomad, sest ta 
soovis mängida 
Kana ütleb: Matil olid lemmikloomad, et ta 
soovis  mängida.
Kes ütles lause õigesti? 
Kana ütleb: Mati oli mures, sest läheduses 
elas palju kurgi (õige).
Lõvi ütleb: Mati oli mures, et läheduses elas 
palju kurgi (sest).
Kes ütles õigesti? 
Kana ütleb: Mati läks õue, et konna otsida. 
(õige).
Lõvi ütleb: Mati läks õue, sest konna otsida 
(et).
Lõvi ütleb: Mati läks puu juurde, sest näha 
kes seal krooksub (et).
Kana ütleb: Mati läks puu juurde, et näha, 
kes seal krooksub. 
Lõpetamine
Mati rääkis oma loost vanaemale. Mati 
tahtis teada, miks tema konnaga selline lugu 
juhtus. Mis sa arvad, mida vanaema Matile  Et loomad tahavad  
vastas? 
palju   ringi   liikuda  
Sina tahtsid ka endale konna võtta koju. Mis  ja vabadust. Kitsas 
sa arvad, miks ma ei lubanud?
purgis   ei   soovi 
keegi elada. 
Sest   puris   oleks 
konn   üksik   ja   tal 
oleks   seal   halb 
elada. 
Poiss ja konn
Mati oli väike poiss. Tal oli kaks lemmiklooma, et tal kellekagi mängida oleks. Mati lemmikloomad 
olid koer ja konn. Koera nimi oli Muki ning konna nimi oli Krooks.   Matile meeldis väga oma 
sõpradega koos mängida.
Konn elas Mati toas pisikeses purgis. Seal oli konnal kitsas ning ebamugav elada. Ühel 
suveöösel läks konn oma pesast minema. Hommikul ärkasid Mati ja koer üles ning tahtsid konnaga 
mängima hakata. Kuid sõbrad avastasid, et konna polegi oma purgis. Mati oli päris mures, sest 
läheduses elas palju kurgi. 
Poiss  otsustas koos Mukiga minna konna otsima. Ta kohtas teel jäneseid ja rebaseid, kuid 
Krooksut, ta ei leidnud. Poiss otsis ja hüüdis konna, kuid keegi ei vastanud.   Siis kuulis Mati 
mahavajunud puu juurest krooksumist. Ta läks vaatama, kes seal krooksub. Seal krooksuski Mati 
konnake. Küll Matil oli Krooksu leidmise üle hea meel. Krooksu istus  mahavajunud puu ees. Tema 
kõrval istus veel üks konn, kes hellalt vastu Krooksu õlga toetus.  Krooksu oli õnnelku näoga
Siis nägi Mati, kuidas kõrkjatest hüppasid välja pisikesed konnad. Nad hüppasid kiiresti 
Krooksu juurde.  Krooksu vaatas hoolitsevalt pisikesi konni. Mati ja Muki olid küll üllatunud kuid 
väga rõõmsad.
Pildiseeria
1 pilt: Poiss ja koer magavad öösel voodis ning konn ronib oma purgist välja. Aknast paistab kuu.
2 pilt: Poiss ja konn ärkavad ning vaatavad konna purgi poole, mis on tühi. Poiss on mureliku 
näoga. Aknast paistab päikesevalgus.
3 pilt: Poiss ja koer seisavad puude juures. Puud ja muru on rohelised ning paistavad õitsevad lilled. 
Poiss on mureliku näoga ning tema käed on suu juures ning suu hüüdmiseks lahti. Koer seisab 
tagajalgadel ning tema nina on ülesspoole. 
4 pilt: Poiss ja koer on mahalangenud õõnsal puutüvel ning vaatavad selle eest istuvaid konni. 
Kõikidel on rõõmsad näod.
5 Pilt: Pilliroost hüppavad välja pisikesed konnad. Poisil ja koeral on üllatunud näod. Konnadel on 
rõõmsad, rahulolevad näod.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajal toimub tegevus?
Millised lemmikloomad olid Matil?
Kes läks oma pesast minema?
Mida avastasid Mati ja Muki hommikul?
Miks oli Mati mures?
Mida Mati tegi õues?
Kellega koos läks Mati konna otsima? 
Kust leiti konn?
Miks oli Mati rõõmus?
Kes istus Krooksu kõrval?
Kust hüppasid välja pisikesed konnad?
Millise näoga olid konnad?
Millise näoga oli Mati?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks tahtis konn Tiigi äärde minna?
Miks läks Mati koos koeraga õue?
Miks tahtis Mati konna üles leida?
Miks hüüdis poiss metsas konna?
Miks tuli koer koos Matiga konna otsima?
Millises tujus poiss ja koer võisid olla?
Miks istus konn puu ees rahuloleva näoga?
Millises tujus Mati peale konna leidmist võis olla?
Kokkuvõtvad ja kinnistavad tegevused
2. tegevus.
Teema: Lauri uisutamas.
Eesmärk: 
Laps jutustab sidusa ja tervikliku jutukese kuuldud jutu ja pildiseeria alusel.
Laps analüüsib täiskasvanu küsimuste toel enda jutustust (sisu ning struktuuri, tähelepanu 
pööratakse algatava sündmuse, tegelaste käitumismotiivide ning allteksti väljatoomisele). 
Laps verifitseerib ja moodustab eesmärk-põimlauseid ja põhjus-põimlauseid,  täiskasvanu 
küsimuste (miks, milleks) toel. 
Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile jutuatuste alltekstid. 
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. 
Aeg 
Tunnietapp
Õpetaja tegevus
Õpilase tegevus
Märkused 
Kordav etapp Täna tulevad koos sinuga õppima kõik meie  
sõbrad. Siin on tiiger, elevant, lõvi, kana,  
kiisu ja tibu.
Kõigepealt loebki kiisu sulle jutu. Aga sina  Laps   kuulab 
kuula   tähelepanelikult.   Kuula,   kas   kiisu  jutustust.
jutul on kõik jutu osad olemas. Elevanti aga 
1. 
tabab   kohutav   uni   ning   tema   heidab  
Jutustuse 
magama.
kuulamine 
Ühes väikeses majakeses elasid koos jänes 
ja koer. Jänese nimi oli Tiit ja koera nimi oli 
Toots .   Ühel   suveõhtul   otsustasid   loomad 
metsa jooksma minna. Väljas oli päris soe. 
Loomad   otsustasid   joosta   jõeni,   et   seal 
ujuda. 
      Loomad läksid õue ja hakkasid jooksma. 
Esialgu jooksid koer ja jänes ühe kiirusega, 
kuid   siis   lisas   jänes   kiirust.   Jänes   tahtis 
näidata, kui kiiresti ta joosta suudab. Koergi 
pingutas kõvasti, kuid komistas ja kukkus. 
Ta   oli   päris   kurb,   sest   tema   käpad   said 
kõvasti haiget.  Toots  lootis,  et jänes  tuleb 
teda   lohutama.   Jänes   küll   nägi,   et   Toots 
kukkus, kuid ei läinud koera lohutama. Selle 
asemel jooksis ta aina edasi. Jänes jooksis 
nii   kiiresti,   et   ei   märganud   teel   olevat 
põõsast . Ta jooksis raginaga põõsasse. Nüüd 
oli jänes õnnetu, sest põõsa okkad torkisid 
2. 
teda.   Tiit   kahetses,   et   ei   läinud   koera 
Sisutaastavatel
e ja  lokaalse 
lohutama.   Ta   sai   aru,   et   teiste   ees   oma 
sidususe, 
oskustega eputamine  võib hoopis karistuse 
järeldamist-
endaga kaasa tuua. 
Kõik jutu osad olid 
tuletamist 
nõudvate 
olemas.   Algus, 
strateegiate 
Sellise jutu rääkis sulle kiisuke. 
keskpaik ja lõpp.
kasutamist 
eeldavatele 
Millised jutu osad olid kassil olemas?
Ühes   majakeses 
küsimustele 
elasid  Toot  ja Tiit. 
vastamine
Nad   otsustasid 
Kuidas Tiidu ja  Tootsi  lugu algas?
jooksma   mina,   et 
jões ujuda.
Abi: mida rääkis kass jutu tegelaste kohta,  Et koer komistas ja 
tegevusaja kohta, tegevuspaiga kohta? Mis  kukkus. Ta sai väga 
sündmused toimuma hakkasid?
haiget.
Millest rääkis kassike jutu  keskpaigas?
Et jänes tuleb teda 
Mida Toots ootas peale seda, kui ta kukkus? lohutama. 
Millest
 
Koer 
Millest   oleks   veel   võinud   jutu   keskel   mõtles,   kui   Jänes 
rääkida?
edasi jooksis.
Mida Toots võis tunda, kui ta nägi, et Tiit ei   Ta võis kurb olla.
tulegi teda lohutama?
Mida Tiit mõelda võis, kui Toots kukkus?
Et   Toots   ei   oska 
üldse
 
kiiresti 
joosta. 
Mida jänes edasi tegi?
Ta jooksis edasi.
Miks jänes nii kiiresti jooksis?
Ta   tahtis   oma 
jooksuoskust 
Kuidas lugu lõppes?
näidata.
Mis jänesega juhtus?
Jänes
 
jooksis 
põõsasse.
Miks jooksis jänes põõsasse?
Ta   jooksis   liiga 
kiiresti.
Et   teiste   ees 
Millest jänes nüüd aru sai?
eputamine   lõpeb 
karistusega.
Mida jänes nüüd tundis?
Ta   kahetses,   et   ei 
läinud
  koerale 
appi.
Mis sa arvad, mida koer tunda võis?
Tal hakkas jänesest 
kahju.
Mis sa arvad, kas ta andis jänesele halva  
käitumise andeks ja läks teda lohutama?
Jah.
3. Analüüsitud  Kuidas sina oleksid jänese asemel käitunud, 
teksti 
jutustamine
kui koer kukkus?
Mina   oleksin   teda 
See   on   nii    õpetlik    lugu,   et   kõik   loomad  lohutama läinud?
võiksid seda kuulda. Ajame siis elevandi ka  
üles. Sina jutusta  talle  kõigest,  mis juhtus  
Tiidu   ja   Tootsi   loos.   Räägi   ka   tegelaste 
tunnetest ning mõtetest.
Abi:   suunavad   repliigid   ja   küsimused 
tegelaste   tunnete   ja   mõtete   kohta;   lause 
alustamine.
Põhietapp
Tibu tahab ka pildiseeria  kohta jutustada. 
Kuula tema lugu  ja pane tähele, kas tema   Laps
 
kuulab 
jutt sobib pildiseeriaga kokku.  (vt lisa teksti   jutustust.
1. Jutustuse 
juures "Lauri uisutamas). 
kuulamine
Millal tegevus toimus?
Talvel.
2. 
Kes olid selle jutu tegelased?
Lauri ja Malle.
Sisutaastavatel Milleks olid  Lauril  uiske vaja/pani Lauri  Et uisutada.
e ja põhjus-
tagajärg seoste   uisud jalga? 
 Tiigijääl.
mõistmist 
Kus Lauri uisutas?
eeldvatele 
küsimustele 
vastamine
Miks Lauri lume peal ei võiks uisutada. 
Sest  lumel  uisud ei 
Miks ta jää peale pidi minema?
libise.
Mis sa arvad, miks tahtis Lauri uisutada?
Sest    uisutamine   oli 
Lauri 
lemmiktegevus.
Keda nägi Lauri jääl uisutamas?
Mallet . 
Mis   juhtus   Lauriga   pärast   seda,   kui   ta   Ta kukkus. 
uisutama hakkas?
Miks Lauri kukkus?
Sest   ta   lehvitas 
Mallele   ja   kaotas 
siis tasakaalu.
Kas Lauri oskas hästi uisutada? 
Ei osanud.
Mida Lauri siis tundis?
Ta oli kurb.
Miks oli Lauri õnnetu?
Sest ta käsi ja jalg 
valutasid kõvasti.
Aga mida ta mõelda võis?
Et   enam   ta 
uisutama ei tule.
Mida Lauri nüüd lootis?
Et Malle tuleb teda 
lohutama. 
Aga mida Malle tegi?
Ta   hakkas   jääl 
keerutama .
Mis   sa   arvad   milleks   hakkas   Malle   jääl  Et
 
oma 
keerutama?
uisutamisoskust 
näidata.
Mis sa arvad, miks Malle teda lohutama ei   Ta   tahtis   hoopis 
tulnud?
eputada.
Mis sa arvad, kas teiste ees eputamine on  
ilus käitumine?
Ei. 
Teiste ees eputamine on halb käitumine ja  
meie kaaslased võivad selle peale solvuda. 
Me   tegelikult   päris   täpselt   ei   tea,   miks 
Malle   nõnda   käitus.   Või   mis   põhjused   tal 
selliseks käitumiseks olid.
Ta oli solvunud.
Mis sa arvad, mida Lauri nüüd tundis? 
Sest   ta   lootis,   et 
Miks Lauri siis solvunud on?
sõber   tuleb   teda 
aitama.
Ei.
Mis sa arvad, kas on viisakas oma sõprade 
ees eputada, kui nad on haiget saanud?
Malle
 
käitus 
Mida sina Malle käitumisest arvad?
Lauriga halvasti.
Ta vajus läbi jää.
Mis äkki Mallega juhtus?
Ta   keerutas   jääle 
Mis sa arvad, miks Malle läbi jää kukkus?
augu    sisse   /jää   oli 
nõrk selles kohas.
Mida lapsed siis tundsid, kui Malle läbi jää  
vajus?
Mida   lapsed   tegid   peale   seda,   kui   Malle  
läbi jää vajus?
Nad olid kohkunud. 
Miks nad midagi ette ei osanud võtta?
Mitte midagi.
Sellel jutul ei olegi lõppu. Peame selle ise   Nad   olid   liiga 
juurde mõtlema.
ehmunud.
Mis   sa   arvad,   mis   siis   juhtub,   kui   nad   ei  Malle  võib    uppuda  
võtagi midagi ette?
või külmuda.
Lauri
 
peaks 
Mida peaks Lauri nüüd tegema?
minema
 
abi 
kutsuma.   Malle 
peab
 
tasakesi 
ootama,   kuni   abi 
Laual põhjust 
tuleb.
väljendavad 
Lauri
 
jooksis  põimlause 
skeemid ja 
Mis sina arvad, kuidas Malle pääses?
täiskasvanuid   appi  eesmärki 
kutsuma   ja   need  väljendavad 
3. Lause 
põimlause 
päästsidki   tüdruku 
keeleline 
skeemid 
verifitseerimin
ära.
sidenditega et/ 
e ja eesmärk- 
sest.
põimlause 
ning põhjus-
Tibu   hakkab   sulle     teksti   kohta   lauseid  
põimlause 
ütlema. Sellele, kes ütleb õigesti lause, teeb  
moodustamine
 
elevant  kalli . Aga, kui ta ütleb lause valesti,   Laps verifitseerib ja 
siis   paranda   teda.   Korda   ka   terve   lause  korrigeerib 
uuesti. 
eesmärk-,
 
või 
Lauri läks tiigijääle, sest uisutada (et).
põhjus-põimlause. 
Lauri   rõõmustas,   et   uisutamine   oli   tema 
lemmiktegevus (sest).
Lauri kukkus jääl, et ta libises (sest).
Lauri oli õnnetu, sest ta käsi valutas (õige).
Malle keerutas, et näidata oma 
uisutamisoskust (õige).
4. Iseseisev 
Lapsed olid kohkunud, sest Malle vajus läbi  
jutustamine
jää (õige).
Laps jutustab.
5. Lapse 
jutustuse 
Nüüd   jutusta   kanale   Lauri     jutt.   Räägi  
kuulamine 
kõigest,   mis   juhtus.   Räägi   ka   tegelaste 
diktofonilt 
osade kaupa ja  tunnetest. Ja mõtle jutule ka lõpp. 
sisuanalüüs.
Abi:  Suunavad   küsimused   ja   repliigid 
tegelaste
 
tunnete,
 
mõtete, 
käitumismotiivide,   sündmuste   kohta;   lause  Laps   kuulab   enda 
alustamine. 
jutustust   osade 
Kuulame   sinu   jutustust   kõigepealt   otsast  kaupa   ja   vastab 
lõpuni ära.
küsimustele.
Kuulame nüüd vaid jutu algust. 
Mida sa jutu alguses rääkisid?
Millest sa jutu alguses veel oleksid võinud  
rääkida?
Abi: Mida sa rääkisid tegelaste, tegevusaja, 
tegevuskoha   kohta?   Tegelaste   tunnete   ja 
mõtete kohta?
Nüüd kuulame jutustuse keskpaika.
Kõigepealt   kuulame,   mis   Lauriga   jääl  
juhtus (algatav sündmus).
Kas sina ütlesid, miks Lauri kukkus? 
Kuulame   edasi   (tegelaste   sisemised 
reaktsioonid).
Mida   sa   rääkisid     tema   tunnetest   ja  
mõtetest?
Mida sa rääkisid tema lootustest?
Mida   sa   rääkisid   selle   kohta,   mida   Malle 
edasi tegi?
Mida sa rääkisid selle kohta, mis Mallega  
jääl juhtus?
Kuulame   sinu   jutustust   edasi   (tegevus  
olukorra lahendamiseks).
Mida sa rääkisid selle kohta, mida lapsed 
olukorra lahendamiseks ette võtsid?
Millest sa veel oleksid võinud rääkida?
Kuulame ära ka jutu lõpu.
Millest sa rääkisid loo lõpus?
Millest sa veel oleksid võinud loo lõpus 
rääkida?
Abi: Mida sa rääkisid tegelaste tunnete ja 
Ei.
mõtete kohta? Mida sa rääkisid tegelaste 
Ma   ei   oleks 
käitumise kohta?
eputanud.
Selles   loos   ei   tulnud   välja,   miks   Malle  Ei oleks.
Laurile   appi   ei   läinud.   Me   ei   saanudki  
teada, miks Malle nõnda käitus.
Kas sina oleksid Malle asemel nii käitunud? Et   teiste   ees 
Mida   sina   oleksid   Malle   asemel   teisiti   eputamine   ei   lõpe 
teinud?
hästi.
Mis   sa   arvad,   kas   Malle   oleks   siis  
kukkunud, kui ta poleks Lauri ees eputama  
hakanud?
Mis   sa   arvad,   mida   Malle   sellest   loost 
õppis?
Kinnistav 
Lõvi ütleb sulle nüüd lauseid. Sina lõpeta   Laps lõpetab lause 
Laual 
etapp
ja kordab 
lausenoobid, 
lause. 
terviklause.
kus sidesõnad 
1.Põhjus- 
Abi:    Suunav    küsimus:   miks/millepärast; 
et, sest.
põimlause   ja  milleks/ mis eesmärgil?
eesmärk-
Lauri läks tiigijääle... (et seal uisutada).
põimlause 
Lauri   oli   rõõmus..(sest   talle   meeldis  
moodustamine  uisutada). 
lause 
Lauri kukkus jääl...(sest ta libises).
lõpetamise teel  Lauri oli õnnetu (sest ta käsi valutas).
ja
 
lause  Lauri   lootis...   (et   Malle   tuleb   teda  
järelekordami
lohutama).
ne
Malle   keerutas…(et   näidata   oma 
uisutamisoskust).
Lapsed   olid   kohkunud…(sest   Malle   vajus 
läbi jää).
Lauri otsustas...(et läheb abi kutsuma). 
Tibu on alles väike ega saanud kõigest päris  
2. 
hästi aru. Ta küsib su käest jutu kohta mõne  
Põhjuspõimlau küsimuse.
se
 
ja  Mis eesmärgil läks Lauri tiigijääle?
Et seal uisutada.
eesmärkpõiml
Miks ei olnud Lauril jääl suuski jalas?
Sest suuskadega ei 
saa uisutada.
ause 
Mis põhjusel Lauri lehvitama hakkas?
Sest ta nägi Mallet.
moodustamist  Miks Lauri kukkus?
Sest ta kaotas 
tasakaalu.
eeldavatele 
Miks Lauri nutma hakkas?
Sest tal oli valus.
küsimustele 
Milleks hakkas Malle keerutama?
Et eputada.
Sest ta keerutas 
vastamine.
Miks kukkus Malle läbi jää?
jääle augu sisse.
Miks ei läinud Lauri kohe abi kutsuma?
Sest ta oli liiga 
kohkunud.
Miks   Lauri   ei   saanud   Mallet   lihtsalt   Sest Malle oleks 
jääauku jätta?
võinud siis surra.
Tunni   alguses   jutustas   sulle   kiisu.   Tema 
jutustas sulle Tiidu ja Tootsi loo.
3. 
Edasi jutustas sulle tibu. Tema jutustas sulle  
sissejuhatavas  Lauri ja Malle loo.
etapis
 
ja  Mõtleme,   mille   poolest   need   lood   olid 
põhietapis 
sarnased?   Mõlemas   loos   tegid   tegelased 
kuuldud 
midagi koos. Mida tegid tegelased Tiidu ja 
tekstide 
Tootsi loos? Aga mida nad tegid Malle ja  
võrdlus   sisu  Lauri loos?
osas.
Mõlemas   loos   juhtus   midagi.   Mis   juhtus  
Tiidu   ja   Tootsi   loos?Mis   juhtus   Lauri   ja  
Malle loos?
Kuidas   Tiit   käitus   peale   seda,   kui   Toots  
kukkus?
Kuidas Malle käitus peale seda, kui Lauri 
kukkus?
Mis juhtus Tiiduga edasi?
Mis   juhtus   Mallega,   peale   seda   kui   ta  
eputama hakkas?
Mõtleme   nüüd,   mille   poolest   need   lood 
erinesid.
Abi:   kus   lugude   tegevus   toimus,   kes   olid  
lugude   tegelased?   Millal   toimusid 
tegevused?
Lõpetamine
 
Sina jutustasid Lauri lugu. Millised osad 
Algus,   keskpaik   ja 
sinu jutustatud Lauri loos olid?
lõpp.
Me oleme sinuga õppinud juba päris ilusaid 
jutukesi rääkima. Sina  oled targemaks 
saanud ja ka meie sõbrad siin on palju 
targemaks saanud. 
Tibu ütleb, et enne ta tegi vaid lühikesi 
lauseid, aga nüüd õppis ta koos sinuga 
pikemaid lauseid tegema.
Kana ütleb, et enne ei rääkinud ta 
jutustades tegelaste tunnetest ega mõtetest. 
Mis sa arvad, mida sa temale õpetasid?
Et   tuleb   ka 
Kass ütleb, et enne ta ei  teadnud , mida peab  tegelaste   tunnetest 
jutu alguses, keksel ja lõpus rääkima. 
ja mõtetest rääkida.
Talle   jäi   nüüd 
Mis sa arvad, mida sa teda jutustades 
meelde,   et   jutu 
tegema õpetasid?
lõpus   tuleb   alati 
Loomad on sinu lugusid kuulanud ja nemad  rääkida,
 
mis 
arvavad , et sina oled selgeks sanud, mida 
tegelastest   sai   ja 
tuleb rääkida jutu alguses, keskel ja lõpus. 
mida   nad   lõpuks 
Nad ütlevad sulle koos: "Suur, suur  aitäh !"
tundsid. 
Lauri uisutamas
Õues oli ilus talveilm, päike paistis ning sadas laia lund. Õues, tiigijääl uisutas väike poiss. Tema 
nimi oli Lauri. Talvel meeldis Laurile väga uisutada, see oli tema lemmiktegevus. Lauri sai uisutada 
oma kodu lähedal, sest seal asus tiik. 
Poiss uisutas tiigil päris mitu kiiret tiiru. Tiigijääl uisutades nägi poiss oma sõpra. Tema 
nimi oli Malle. Lauri lehvitas Mallele, kuid kaotas siis tasakaalu ja libises. Poiss kukkus jääle  istuli . 
Oli see vast valus kukkumine. Lauri oli õnnetu, sest tema käsi ja jalg valutasid kõvasti. Poisil oli nii 
valus, et ta hakkas nutma. 
Lauri lootis, et Malle tuleb teda lohutama.  Kuid Malle hoopis  naeris  kavalalt ja hakkas oma 
uisutamisoskust näitama. Ta muudkui keerutas ja keerutas end jääl järjest kiiremini. Lauri vaatas 
Mallet imestunult. 
Järsku kostus kõva raks ja Malle vajus läbi jää. Nüüd oli laste ehmatus suur. Nad olid nii 
kohkunud, et ei osanud esialgu midagi ette võtta.  
Pildiseeria:
Pilt 1: Õues sajab lund, laps uisutab, eemal paistab lumememm ning puuoksal istus lind. Laps on 
rõõmsa näoga.
Pilt 2: Lauri kukub jääl, tema kõrval seisab rõõmsa näoga Malle. Tiigi ääres paistab maja.
Pilt3:   Lauri   istub   solvunud   näoga   tiigijääl.   Malle   hakkab   jääl   keerutama.   Mallel   on   rahulolev, 
rõõmus nägu.
Pilt 4: Lauri istub rõõmsa näoga tiigijääl, Malle keerutab jääl.
Pilt 5: Lauri on kohkunud näoga, ta põlvitab jääl. Malle on vajunud läbi jää ning on poolest saadik 
vees. Tal on kohkunud nägu.
Analüüs:
Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on  tekstis toodud
Mis  aastaajast on juttu?
Kuhu läks Lauri?
Mida tegi Lauri jääl?
Kelle juurde hakkas Lauri uisutama? 
Mis juhtus Lauriga? 
Miks oli Lauri kurb?
Mida hakkas Malle tegema?
Miks kukkus Malle läbi jää?
Miks Lauri ehmus?
Miks ema ehmatas?
Millise näoga oli Malle?
Järeldamist-tuletamist vajav info
Miks tahtis Lauri õue uisutama minna?
Miks pidi poiss uisud jalga panema?
Miks läks Lauri jää peale?
Miks hakkas Lauri kaugemale tiigijääle uisutama?
Miks Lauri kukkus?
Miks oli Lauri kurva näoga?
Miks hakkas Malle keerutama tiigijääl?
Miks kukkus Malle vette?
Miks oli Lauri ehmunud  näoga?
Millises tujus võis malle olla?
Mida võis Malle sellest juhtumist õppida?
Pildiseeriad
Poiss ja kummikud
Mees ja linnud
Poiss ja konn
Ema ja laps
Tiina ja tuul.
Tüdruk ja koer
Poiss ja jänes
Laps ja kassa
Tüdruk ja torn
Võidusõit
Tüdruk ja tuul
Lauri uisutamas
Mees ja hiir
Maiu ja Tommi
Rattalugu
Kasutatud kirjandus
Botting, N (2002)  Narrative  as a tool for the assesment of linguistic and pragmatic impairments. 
Child Language  Teaching & Therapy, 1-22.
Davies , P.; Shanks, B., Davies, K. (2004). Improving Narrative  Skills  in Young  Children  with 
Delayed Language  Development . Educational Review, 56, 271-285
Fay, M., E., Cleave, P., L, Long, S., H. (1997). Two models of grammar Facilitation in Children 
With Language impairments: Phase 2.  Journal  of speech and hearing research, 40, 141-157. 
Hallap, M., Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine: Praktilisi soovitusi kõnelise
suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kaderavek, J., Sulzby, E. (2000). Narrative Production by Children With and  Without    Specific  
Language Impairment:  Oral  Narratives and Emergent  Readings. Journal of
Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49.
Karlep, K. (1998).  Psühholingvistika  ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
Karlep, K. (2003).  Kõnearendus : emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
McKeuogh, A.,  Davis , L., Forgeron, N.,  Marini , A., Fung, T. (2005)Improving storycomplexity and 
cohesion: A developmentalapproach to teaching story composition . Narrative  Inquiry , 15, 241-266. 
Mäesaar, K. (2010). Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel. Teadusmagistritöö. Tartu ülikool.
Norbury,   C.   F.,   Bishop,   D.   V.   M.   (2003).   Narrative   Skills   of   Children   with    Communication  
Impairments. International Journal of Language & Communication Disorder, 38, 287-313.
Swanson, L. A., Fey, M. E.,  Mills , C. E., & Hood, L. S. (2005). Use of narrative- based  language in-
tervention with children who have specific language impairment. American Journal of Speech-Lan-
guage Pathology, 14.
Teiter, T., Padrik, M. (2011). 5-6-aastaste laste vahendatud ja vahendamata jutustuste 
mikrostruktuur . Eripedagoogika.  Logopeedia  ja emakeel, 15-21.
Traumann, J. (2009). Tekstiloome õpetamine viie- ja kuueaastastele eakohase kõnearenguga lastele 
Pärasmaa lasteaia näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond.
Udras, K (2009). Spetsiifiline kõnearengupuue: avaldumine eesti keeles juhtumikirjelduse alusel. 
Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond.

Document Outline

• Magistritöö
  • Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.
  • (3 tegevust)
  • Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 
  • Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 
  • Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
  • 1. tegevus
  • Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
  • 2. tegevus 
  • Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
  • 3. tegevus
  • Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga
  • Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
  • Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega.
  • Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega
  • Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega
  • Töö jutustuse mikrostruktuuriga 
  • Kokkuvõtvad ja kinnistavad tegevused
  • Kokkuvõtvad ja kinnistavad tegevused