Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused?
lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida)
Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Õpetajal on oluline seda teada, sest ta saab ja peab seda ka ise tunnis lapse arendamiseks kasutama. Selleks, et laps areneks ja suudaks läbida mingit uut vaimset toimingut, vajab ta esialgu välist realiseerimist ja väliseid orientiire. Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel.
15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%)
või juhiste abil. 3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid 4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid? Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud. Neid näitajaid mõõta on suhteliselt kallis, aeganõudev ja võib lla sportlasele tülikas ning ebamugav. Enesekohased mõõtevahendid-Küsimustikud ja testid. Kõige levinum SCAT test. 6
kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega. CHARLES BAUDELAIRE: oli modernistliku luule esimesi silmapaistvaid autoreid. Oma luulekujundi paljutähenduslikkusega oli ta prantsuse luule uuendaja kogu oma loominguga sümbolismi algläte. Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu "Kurja lilled" (1857)
-kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? 1. Toimingus orienteerumine- Laps jälgib õpetaja praktilist tegevust vahenditega (kujundid vms) ettenäitamine. 2. Praktiline tegevus esemete või nende kujunditega- Laps Kordab ise õpetaja tegevust, võimalusel valjult kommenteerides. 3. Valju kõne etapp- Laps räägib, mida teeb, ilma tegevust ennast sooritamat 4. Vaikne kõne - Laps kommenteerib tegevust omaette, sosinal või ainult suuliigutustega. 5. Sisekõne etapp- Toiming on automatiseerunud, lühenenud, laps saab tulemuse ilma operatsioone teadvustamata. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada? Tuleb tekitada lastele huvi õpitava suhtes. Võimalikult mitmetele meeltele ja väljendusvahenditele rakendamine.
" Teine lausub leplikult ja rahumeelselt: "Mis parata, tuleb oodata. Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."(2) Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2) Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult, et avastad selle alles siis, kui olukorrale juba teatud viisil reageerinud oled. Esimesena kirjeldatud isiku sisekõne pole muud kui rida halbu vaimseid harjumusi. Kui oled samal viisil reageerima õppinud, siis on see kahjulik õppetund olnud.(2) 7 Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel ületatud. Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või "piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete maandamiseks
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel ...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
vastupanu Lapsevanemast tingitud koostööd raskendavad tegurid motivatsioonpuudus eitamine, ei võta vastutust liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta negatiivsed meeleolud, hoiakud, poosid, hirmud liigne agarus, jäikus või jäärapäisus kehakeel, verbaalne väljendusviis ( vaikne hääl, kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika?
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma.
Lihtsalt. „Ankruketi lõpp on laulu algus“. Rroosi Selaviste. Ilmar Laaban. INDREK: Kui teie teaksite, milline on minu elu, siis te ei tuleks siin oma Hamletist üldse rääkima... PROFESSOR: Vabandust, härra projektijuht… (Palu, 2016) Niisiis kui ei oleks Professorit, kes Marit kaiseb, saaks viimane ehk koguni lavastuse heidiku rolli. Isabellal ja Maril on mitmeid ühiseid jooni kuid ka mitmeid erinevusi. Isabella justkui ongi Mari peegeldus, ehk ka Mari noorena, kuid eelkõige Mari sisekõne. Isabella on noor ja julge ja pisut uljas ning otsiv. Mari aga mõõdukas ja tasakaalukas, kohati väsinud lootmast. See tuleb välja peamiselt Mari ja Isabella dialoogi kaudu, mis tervikuna ongi pigem nagu Mari sisekõne. ISABELLA: Mina ka ei tea. Aga ma arvan, et see on just see, mida ma vajan. Mari, te olete Indrekuga abielus? MARI: Jah. ISABELLA: Kas õnnelikus abielus? MARI: Vist küll… … ISABELLA: Kas mees on loom?
sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed. Ärevus - uskumused keskendunud füüsilisele või psühholoogilisele ohule, Mõtted suunatud pigem tulevikku, Hinnangud on selektiivsed, oletuslikud ja spetsiifilised hirmutavale situatsioonile. 18
Tihti kasutatakse täitesõnu ja väljenduskliseesid. Dialoogi repliigid voolavad otsekui iseendast. Dialoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse. Keele ja mõtlemise uuringud on näidanud et sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemülesandega. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võib hoomata vaevumärgatavaid artikulatsioonielundite )huuled,
10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal-ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese
Abiga sooritatud ülesanded moodustavad potentsiaalse arenguvalla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslasel. Seetõttu tuleb neile abi väga täpselt doseerida. Viimane on üks arenguhälvetega laste integreeritud õpetamise olulisemaid probleeme. Näiteks abiõpet vajav I—II klassi õpilane võib saada küll jõukohase ülesande, kuid tal pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule. 3. Kõnetegevus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab (juhib ja reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism — kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne
meeltega, nad liiguvad kogu oma kehaga. Mängu käigus kujuneb välja kindel kordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiline tundlikkus. Kui kasutada ühte mänguasja (nt. puutükk loodusest) erinevates tegevustes ja mängudes, areneb lapse paindlik mõtlemine. 4 aastane laps räägib mängu ajal, võib kirjeldada oma tegevust. Jutustab mänguasjadele lugusid loeb neile mängult raamatuid ette. 5 aastane reguleerib oma tegevusi sisekõne abil, oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid, tunneb värvusi, kasutab liitlauseid, kasutab enamasti õigeid keelevorme, suudab jutustada sündmustest oma elus või pildil, suudab meelde jätta luuletusi ja liisusalme ja see kõik tuleneb mängides. Lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastane laps: - tunneb mängust rõõmu; - püüab rakendada mängudes oma teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
Peategelane Kannab teose ideelist põhiraskust Kõrvaltegelased On peategelase teenistuses Episoodilised tegelased Esinevad teoses põgusalt Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus
b) sõnad- süntagmiks- laps peab süntagma piires eristama üksikud sõnad. Laps ei pruugi lauses aru saada, et nt suure puu all ei pruugi eristada 3 sõna ja mitte neid kokku kirjutada. Lugemisel loevad lapsed tihti sõna haaval. (tuleb sujuvat hääldamist veerimisel teha mitte tõhh, aa, ell, uu vaid t-aa- ll-uu) Just erivajadustega lastel on sellega proleeme · Kirjutamisel= üleminek kõnesegmentidelt keele üksustele. VEEL MIDAGI KIRJAS; LOE SLAIDE Sisekõne: · sisekõne funktsioonid: - verbaalse mälu ja mõtlemise teenindamine saadab lapse tegevust - oma tegevuse reguleerimine, planeerimine, jälgimine(erivj) - mälu ja mõtlemise vahendiks, aitab areneda kõrgematele protsessidele · Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika
põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus.
Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada
Valida pildiseeria, piltide järjestamine, puuduva lüli või vea leidmine pildiseerias või tekstis, piltide rühmitamine seeriate kaupa. JÄRGMINE LOENG: Et muuta lause tekstis sidusaks , on vaja midagi ringi paigutada ja asendada. Et hoiduda liigsest stereotüüpsusest. Peame leidma vahendeid, et soodustada eelmises tunnis räägitud etappidest läbiminemist. KÕNE VORMID JA LIIGID Kõnel on 3 vormi: väliskõne (suuline, kirjalik) + sisekõne. (aga ka alternatiivsed vormid, nt viiplemine, pimedakiri). Kõige rohkem kasutame kõnet iseendal arvatavasti. Millele rõhutada kõnearenduses? Kõige vähem tegeldakse sisekõne ehk oma tegevuse planeerimisega. Kõnemõistmisel pööratakse ka kahjuks vähe tp. Sisekõne on Endale suunatud kõne. Endale suunatud kõne on aga laiema tähednusega kui ainult sisekõne. Nt väike laps räägib, mida ta teeb, aga see on talle endale suunatud.
inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted. Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres
3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.7. klassis 3.5.1. Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi. 3.5.2. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine,
20) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa; 21) arvutab 20 piires. Kõige olulisemad eesmärgid on suurendatud. Seoses esmärkidega on tekkinud üks küsimus. Kuidas saab tagada seda, et õpilanetunneksendoma pere liikmena, oma klassi õpilasena? Seda on raske saavutada. See on ideaal. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist-reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.3.3
Hilisema koolieelse ea (6-7 aastat) jooksul on laps võimeline kasutama täiskasvanule omast keelekasutust, mille sõnavarasse kuulub üle 2000 sõna. 5 aastat: Sellel perioodil jätkub minakeskse kõne areng. Üksinda mängides jagab laps valju häälega korraldusi, juhtides tegevuse eri etappe; algul nimetab ta järgmisi toiminguid täiskasvanule, hiljemise-endale. Kui tegevus või lahenduskäik on saanud lapsele tuttavaks või omaseks, ei vaja ta enam väljuhäälset juhendamist ning algab sisekõne kujunemine. Lapse käitumist mõjutavad suulised juhised, kuid nende pidurdav roll on veel nõrk. Lapse kõne ja mälu areng võimaldavad tal lahendada ülesandeid ja probleeme ning jõuda kokkuleppele. Ta on suuteline järgima mitmeastmelisi korraldusi uutes situatsioonides, eriti kui järgnev tegevus on eelneva loomulik jätk. Kujuneb sidus kõne, laps suudab vestelda asjadest ja sündmustest, mis pole parasjagu käsil, vaid mis toimusid varem või hakkavad toimuma edaspidi. Laps
· kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine
Ta pidas oluliseks keelt. Mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega. Kui Piaget pidas laste omaette rääkimist nende enesekesksuse väljenduseks, siis Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab see sisekõne vormi. · Nüüdisaja uurimused näitavad, et lapsed suudavad siiski rohkem, kui Piaget ja Võgotski seda arvasid, neil on olemas mingid teadmised maailma kohta tavateooriad, mis natukene erinevad õigetest teaduslikest tõdedest. · Fluiidne intelligentsus on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäragaa, siia alla kuuluvad liigutuste kiirus, mälu ja üldistusvõime.
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside. · Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega · Voolab otsekui iseendast · Sisaldab ohtarsti küsimusi · Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga
Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast Sisaldab ohtarsti küsimusi Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne- midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et
kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon
Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon
olulised elusündmused (kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine jms) igapäevamured (arvutiprobleemid, auto ei käivitu, majanduslikud raskused jms) 5 Sisemised stressorid elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms) negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või- mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, ,,peaksin" mõtlemine jms) isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast
o Motoorne suunatud liigutustele Tähelepanu omadused Valivus (tähelepanu ülesanne on valida keskkonnast info), püsivus (ajaline mõõde kaua suudetakse pühenduda ühele tegevusele), ümberlülituvus (kui täielikult õnnestub ühelt tegevuselt teisele lülituda), maht Kõne Oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend o Mõistmine ja produtseerimine o Sõnavara o Grammatika sõnade omavaheline sidumine o Suuline ja kirjalik kõne o Sisekõne dialoog iseendaga Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageering sise- või välisärritajale. Emotsioonid tekivad, kui olukord on oluline. Toob kaasa muutused füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 3. Psüühika arengu tingimused. Geneetilised ja keskkondlikud tegurid, nende roll aju orgaanilises küpsemises. Psüühiliste protsesside ontogeneetiline formeerumine
tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattud kalamaimu,
Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest : Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada
algusest peale. Selleks, et muuta midagi seoses minaga: Positiivne leidmine ja tunnustamine enesehinnangu paranemine kõrged ootused enda ja teiste suhtes rohkem valikuvõimalusi tegevusekssots oskuste paranemine positiivne mina-pilt ja positiivne tagasiside algusest peale. Erinevad võimalused mina-pildi parandamiseks, sealhulgas enesehinnangu parandamiseks: 1. Enese-instruktsioonide andmine(sisekõne) tõhus sisekõne ja selle õptamine või ka ennast juhtiv kõne saab olla kahesugune: seab piiranguid(praegu ei saanud hakkama, aga mul ei lähe alati halvasti) või on situatsioonispetsiifiline ja positiivne(oskan vaikse väälega rääkida, istun jakuulan koos teistega) Sisekõne õpetamine: Põhimõte on see, et ise oled mudeliks, milline on tõhus sisekõne ja alustad ise sisekõne lausumisest kõva häälega lapsele
Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne).
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ...
nähes õpetaja ja kaasõpilase positiivset heakskiitu tema uuele käitumisele. Edu tugendab ka enesehinnangut. Enesekindluse tõstjatele on oluliseks peetud sisekõnet, mida kirjeldatakse raamatus pikemalt. Ennastkahjustav käitumine on seotud ennastkahjustava mõtlemisega, mis omakorda on seotud halva meeleolu, ebaedu ja läbikukkumusega. Laps esitab endale tihti väga käskivaid nõudmisi ning need viivad teda frustatsioonini. Sellisel juhul saabki tulla appi sisekõne, mis on tõenäoliselt õpilasele väga suureks kasuks. Lapsi peab õpetama oma mõtlemist ümber suunama, sest mõtlemine on eriline käitumisviis, mida saab õpetada. Neljanda osa nimi on ,,Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase motiveerimine". Käitumisraskustega lapsed kipuvad olema tõrjutud nii kaaslaste poolt kui vahel tülpinud õpetaja poolt, kes ei pruugi neid meelega tõrjuda. Neile õpilastele näib olevat iseloomulik vähene huvi koos soovimatusega pingutada
Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1 Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest
kui selline. Siiski, nt vene keeles on sõna „vaenlane“ üheks sünonüümiks „mittesõber“, paljudes keeltes on aga mittesõber olemine neutraalse väärtusega. See peegeldab hästi ka venelaste jaoks tüüpilis käitumismalle sõprussuhete vallas – kui keegi pole sõber, tajutakse ja koheldakse teda pigem vaenlasena kui lihtsalt neutraalse isikuna. Kõne liigid: sisekõne – kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, kus teadvustatud osa vahelduvad teadvustamata lõikudega. Sisekõne on suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis.
vastust leida. 3 1.Agressiivne laps Käitumisprobleemi taga on sageli mitmeid häireid, näiteks keskendumisvõime puudulikkus, tähelepanematus jm. Probleemi tuleb suhtuda tõsiselt ning soovitavalt võimalikult varakult. Üks lähenemisviis on analüüsida info hankimise ja töötamisega liituvaid raskusi ning otsida võimalikke abivahendeid. Teine võimalus on suhtuda tähelepanupuudulikkusse tegevusjuhiste ja/või sisekõne häirena. Kolmandaks võib käitumisraskusi pidada kontrolliprobleemiks, st ümbritsevatelt saadava tagasiside omandamine on mingil põhjusel raske (Aro jt. 2001, 150). Tüüpiliselt räägitakse ikka lapse käitumisprobleemidest, just nagu oleks lapses endas mingi viga või puudujääk. Tähelepanu keskendub tavaliselt väikesele inimesele, unustades ära, et käitumisprobleemi näol on peaaegu alati tegu lapse ja ta ümbruse vahelise vastastikuse mõjuga. Selles kontekstis on iga
551497 e.m.a Keel kui suhete hoidja Keel kui mõtlemisvahend Inimeste ja loomade keelte põhiline erinevus tehiskeeltest on võime toimi- Kui väheke juurelda, siis tundub, et keel ja mõtlemine on sama da kahel tasandil: ühtaegu vahendada infot ja samal ajal kujundada kom- asi: mõeldes millestki, toimub inimese teadvuses sisekõne sellel munikeerijate suhteid. Osalt langeb info vahetamine ja suhete hoidmine teemal. Samas tekib kohe küsimus, millisel viisil mõtlevad siis kokku. kurttummad, kes pole kunagi keelt kuulnud ega oska rääkida. Kui kellelegi öelda Sa oled mulle kallis, siis vaieldamatult edastati uut tead- Uuringud on näidanud, et kurttummad mõtlevad viipekeeles,
Näiteks laps tõstab kätt, siis kui tahab vastata. See seab piirangud. Sekkumisstrateegia on situatsioonispetsiifiline ja positiivne. Sisekõnet võib harjutada jaatavate väidetega, väljendudes viisil nagu olekski olukord käes: ma istun vaikselt ja kuulan koos teistega; Ma vaatan õpetaja poole, kui ta mu nime hüüab; Ma liigun klassiruumis ringi ilma teisi segamata. Õpetaja peab mudeldama sisekõnet valjusti, sest sisekõne muutub välimiselt sisemiseks järk-järgult. Õpetaja palub last kõvasti ütlema lausungit. Näiteks ,,Maali ma jagan oma asju teistega." Edasi ütleb õpetaja asju sosinalt. Lõpuks palub käitumist järele teha mõttes. Kõiki käitumisakte tuleb õpetada eraldi. Sisekõne puhul tuleb jagada käitumine väiksemateks käitumisaktideks. Näide: Sisekõnena on kirjutatud: ,,Ma suudan vaikselt kirjutada". ,,Ma suudan olla teistega lahke ja sõbralik; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
