Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded- (vt lk 99) Muuteoperatsioonid: obligatoorsed, fakultatiivsed- (lk 19-22) Sidus tekst; selle tunnused: sidusus ja terviklikkus- (137-143) Ahel- ja paralleelseos kui mõtete seostamise viisid- (lk 141, 148) Foneemikuulmine- (lk 157) Tekstibaas- (lk 166) Situatsioonimudel- (lk 167) Propositsioonistrateegia, lokaalse sidususe strateegia, makrostrateegia, produktsiooni- strateegia- (lk 170)
- Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus) - Ülesanne: foneemikuulmine (ebateadlik võime eristada ja ära tunda häälikuid, kujuneb sünnist saati, kuni 2a-ni välja.) ehk foneemide eristamine ja ära tundmine. - Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei erista kõlalt lähedasi sõnu - > kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. 5. Oimusagara keskmise kääru piirkond - Ülesanne: 1) tajutava ütluse plaani mälushoidmine, 2) sõnade valik ütlusse.
omandanud 5.-6. eluaastal, kõnehingamise areng jätkub algklassides,arenenud hääl kujuneb välja 18-21 aastaks. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa,koogamise ja lalina perioodil: kujuneb artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni:
Tekstiloomeoskuse õpetamine 9 telistes kahesilbilistes sõnades, kus vältekandjaks on täis- või sulghäälik. Nagu kõik teisedki häälduspuuded, avalduvad välteasendused kõnes ebaühtlaselt (Vesker, 1986). Enamikel SKAP lastel on mingil arengutasemel foneemikuulmise raskused (Bis- hop, 2004). Samale järeldusele on jõudnud Kask (2005), kelle läbiviidud uurimuses ilm- nes, et SKAP lastel on foneemikuulmine vähem diferentseeritud kui eakohase kõne- arenguga lastel. Vesker (1986) toob esile, et SKAP lastel on nõrgenenud kuulmistähele- panu, häiritud on fraasi rütmilis-meloodilise struktuuri taju. Eelpool nimetatud raskused mõjutavad ka sõnavara arengut, mis samuti ei vasta eale (Bishop, 2004). Bishop (2004) toob esile, et raskuste ilmnemine SKAP laste sõna- vara omandamisel on seotud nii artikulatsioonipuuete, semantilise analüüsi raskuste kui
need operatiivmälus kuni ütluse mõistmiseni. Esmane analüüs toimub kuulmisretseptoris, kus helid ja mürad muudetakse sisekõrvas mehaanilisteks võngeteks vastavalt heli kõrgusele, tugevusele, kestusele. Häälikuformantide äratundmine on aju funktsioon. Nimetatakse seda foneemikuulmiseks, s.o. võimeks kuulmise teel ära tunda ja eristada kõnehäälikuid ja nendest moodustatud kõnesegmente. Foneemikuulmine kujuneb füüsikalise kuulmise pinnal ja kujutab endast inimaju võimet ära tunda korduvaid signaale, antud juhul kõnehäälikute spektrisse kuuluvaid formante. Seega kujuneb foneemikuulmine alati sõltuvalt konkreetsest kõnekeskkonnast. Kõnetaju sensoorne tasand jaotub vähemalt kaheks: 1. tajutava kõne liithelide mehaaniline jaotamine üksikuteks tunnusteks ning kodeerimine närviimpulssideks (perifeerias); 2
The MG showed no hemispheric differences. 26 2. AA and CS were slower on cooperative compared with unilateral trials, whereas the MG • Häiritud nii kõne (foneemikuulmine, teat.tähega sõnade ütlemine) kui ruumitaju (puzzled, showed the opposite pattern kopeerimisülesanded jne) Kkokkuvõte: MG poiste ajus leiti unikaalset ja suuremat HF vahelist koostööd ! • Kohmakad bimanuaalsetes ülesannetes: spordis, klaverimängus, kingapaelte sidumises jne. andekad
annaabi.ee 
