KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine, b) snade liitmine, c) snade tuletamine, d) tehissnade loomine. 17. Snonm on sarnase thendusega sna, antonm on vastandthendusega sna. 18. eldis vljendab tegevust ja olukorras olemist. 19. Alus on lause moodustaja, mis mrgib tegevuse sooritajat vi olukorras olijat. 20. Lihtlause vljendab hte tegevust vi olukorda. Lihtlauses on ainult ks eldis. Liitlause on mitmest osalausest koosnev lause.
· Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Nt: Inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt kõiki neid õpitakse koolis. IV. KOMA SIDESÕNADE KUI, NAGU, KUNI, OTSEKUI EES. · Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad osalauset, s.t neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma. Nt: Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda. · Lihtlauses (võrdluses) sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda. Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju.
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
He said: ,,I am coming to the party today." --- He said (that) he was coming to the party that day. They said: ,,We are going out this evening." --- They said (that) they were going out that evening. Pane tähele! SAY SOMEBODY SAY TO SOMEBODY TELL SOMEBODY 3. Küsilaused kaudses kõnes Kas-küsimused algavad kaudses kõnes if või whether. Kui otseses kõnes esinevad do, does, did, jäävad need kaudses kõnes ära. Sõnade järjestus on nagu tavalises lihtlauses st. alus seisab öeldise ees. Direct speech Reported speech Mary asks me: ,,Do you like tennis?" Mary asks me if/whether I like tennis. She asked: ,,Is John coming to see She asked if John was coming to see her. me?" Tony asked if I had seen Tom. Tony asked: ,,Did you see Tom?"
Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele.
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus
käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: tööta). 4. Teadmislaadi katekooria jaguneb otseseks (nt: ma kirjutan) ja kaudseks (nt: ma kirjutavat). 5. Tegumoe katekooria jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Mari avas ukse Mari on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Uks avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4
on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA (am) VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt
Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud. Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist. Norbert puhises valjusti, aga tulutult. Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp. Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma. KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna (fraas):
Tsirkumfiks afiksid, mis esinevad tüve ümber ehk siis koosneb sufiksist ja prefiksist. Preskriptiivne grammatika normid on ettekirjutatud, st et õige viis keele kasutamiseks on ette antud. Deskrpitiivne grammatika kirjeldab ja seletab, kuidas grammatika funktsioneerib. Morfosüntaks keeleteaduse osa, mis uurib nii morfoloogilisi kui süntaktilisi nähtusi. Grammatiline kategooria hulk morfosüntaktilisi omadusi. Ühte kategooriasse kuuluvad omadused ei saa lihtlauses samaaegselt esineda. (nt ei saa ühes lihtlauses samaaegselt olla kaht ajavormi) Substantiiv ehk nimisõna on sõnaliik, mis väljendab nähtust, olendit või midagi mõtteliselt olemasolevat (nt jumal, karma) Verb ehk tegusõna väljendab tegevust või sündmusi. Adjektiiv ehk omadussõna väljendab omadusi. Adverb ehk määrsõna väljendab tegevuse viisi. Numeraal ehk arvsõna väljendab arvu või järjestust. Pronoomen ehk asesõna on sõnaklass, mis asendab substantiive.
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo.
Siiski on ka Augustinuse ajakäsitluses ,,suured augud". Ilmar Vene ütleb ,,Pihtimuste" järelsõnas, et Augustinus ei suutnud hoiduda küsimusest: milles väljendus aeg enne maailma loomist? Ja Augustinus vastab ise: aeg loodi maailma loomisega üheaegselt. [Augustinus, A., 1993, lk.373] Tasub tähele panna, et viimases allakriipsutatud lauses on 2 loogikaviga. Aega seletatakse aja kaudu ja loomist loomise kaudu (ehk teisiti sõnastatult: ühes 5-sõnalises lihtlauses on kahte sõna 2x). Oleks ehk saanud öelda: ,,aeg ja maailm loodi koos." Õige on Cassireri väide, et ootused on need, mis on suunatud tulevikku. [Cassirer, E., 1999, lk. 83] Ka nostalgia peaks olema suunatud tulevikku, mitte minevikku seda tegelikult selle kreekakeelse sõna etümoloogia ka ütleb. Cassirer'i aja- ja ruumikäsitluse peatükist leiab veel ühe õpetliku lause, mis on seotud ajaga: ,,Prohveteering ei tähenda lihtsalt tuleviku sõnastamist, see tähendab tõotuse
He said: ,,I am coming to the party today." He said (that) he was coming to the party that day. They said: ,,We are going out this evening." They said (that) they were going out that evening. Pane tähele! SAY SOMEBODY SAY TO SOMEBODY TELL SOMEBODY 3. Küsilaused kaudses kõnes Kasküsimused algavad kaudses kõnes if või whether. Kui otseses kõnes esinevad do, does, did, jäävad need kaudses kõnes ära. Sõnade järjestus on nagu tavalises lihtlauses st. alus seisab öeldise ees. Direct speech Reported speech Mary asks me: ,,Do you like tennis?" Mary asks me if/whether I like tennis. She asked: ,,Is John coming to see me?" She asked if John was coming to see her. Tony asked: ,,Did you see Tom?" Tony asked if I had seen Tom.
Põhiliste võtetena kasutatakse lausete lõpetamist ning järele kordamist, lausete keelelist verifitseerimist. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega 1. tegevus. Teema: Tüdruk ja koer. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega. Eesmärk: Laps tunneb ära veaga lausekonstruktsiooni (laiendatud lihtlauses puudub alus). Laps moodustab laiendatud lihtlause lauseliikme (alus) lisamise teel. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Täna tulevad meiega koos õppima tibu, kana, elevant ja lõvi. Siin on eelmisel korral kuuldud jutu pildiseeria. Vaatame, kas sul 1. Pildiseeria
samuti motiive puudutava info olulisust. Võib öelda, et kõiki püstitatud eesmärke ei saavutatud, kuna laps küll tõi jutu lõpus esile tegelaste tunded, kuid vajas sealjuures suunavaid repliike või küsimusi. Töös jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega (5 tegevust) pöörati enam tähelepanu osastava käände mitmuse moodustamisele, tervikliku lause moodustamisele. Eesmärgid: 1. Laps märkab obligatoorse lauseliikme puudumist lauses (laiendatud lihtlauses puudub alus või sihitis) ja korrigeerib lauset. 2. Laps moodustab osastava käände vormi lõpuvariantidega –sid, -id. 3. Laps koostab semantiliselt ja vormiliselt sidusa jutukese. Tekstiloomeoskuse õpetamine 39 Et teadvustada lapsele erinevust tervikliku lause ja lausemalli vahel, kus puudub obligatoorne lauseliige (terviklik ja elliptiline lause), esitati lapsele terviklike lausetega tekst ja elliptiliste lausetega tekst
annaabi.ee 
