TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev)
mille tundmaõppimine on uurimuse eesmärk iseenesest (näiteks unikaalne inimene) ning instrumentaalse juhtumi puhul on eesmärk representeerida näiteks üldisemat fenomeni, mis väljendub erinevates konkreetsetes ilmingutes (näiteks tüüpiline patsient – haiguse põdeja). Andmeid kogutakse rikkalikult ja süvitsi, põhilised meetodid on osalusvaatlus, intervjuu, tekstid ja visuaalsed tekstid. Andmete analüüs toimub juhtumisiseselt või juhtumit läbivalt. Tegevusuuring – Tegevusuuringut on määratletud kui sotsiaalsete olukordade uurimist, mille viivad läbi praktikud eesmärgiga mõista teatud tegevuse probleemi sügavamalt ning parandada selle kvaliteeti. Sellele kehtivad tavalise teadusuuringu üldpõhimõtted nagu süsteemsus ja täpsus. Tegevusuuring lähtub praktilistest küsimustest ja on suunatud erialase tegevuse edendamisele, on loomult tsükliline, selle käigus läheb vaja analüüsivõimet ning on koostööpõhine ja kogukonnakeskne
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks
miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine, mis võimaldab uurida seni veel mitteküllaldase tõestusega seoseid ühe konkreetse juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks
analüüs. püstitamine, sensibiliseerivate põimitud protsesid n loov uurimus mõistete leidmine, avatus üheaegselt. Saadud uutele vaatenurkadele. kodeerimine. Tegevusuuring Uuritavaks objektiks on väiksem grupp, Uuringu kavandamine- Intervjuud, kirjaliku millele uurimisel rakendatakse tegevusevaatlemine- koosolekuprotokolli sekkumisprojekte ning vaadeldakse nende reflektsiooni spiraal, kus igat märkmikud jm. Proj mõju. etappi suhestatakse jälgimine ja süstema
Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus
Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel. Kvantitatiivsed uuringud on tavaliselt statistiliste andmete
Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust: Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk). 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring. Puudub üks kindel taustteeoria. Nähtusi uuritakse nende enda loomulikus keskkonnas, nähtusi püütakse tõlgendada ja mõtestada. Lisaks intervjuudele ka pildid, avatud vaatlus, ka dokumentide, piltide analüüs. Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid. Erinevab kvanitatiivsest uuringust, kus kasutatakse meetodeid mis võimaldavad kvantitatiivset meetodit, arvulist mõõtmist, standard
andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine) • Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra
KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud
Tulemuste esitamise võivad ka õpilased ise otsustada. 6. Viimase aspektina peab õpetaja jällegi otsustama, kuidas korraldatakse töö. Kas klassis tervikuna, rühmas, individuaalselt. Kui töö toimub rühmas, siis kas kõikidel õpilastel on samad ülesanded või mõned õpilastest tegelevad näiteks andmekogumisega, teised andmetöötlusega vms. Uurimusõppe eriliik on tegevusuuring, kus uurijad on samas ka uuritavad. Näiteks matemaatikas aritmeetilist keskmist õppides arvutatakse ning võrreldakse klassi õpilaste vanuse, pikkuse, kaalu, õdede-vendade arvu, koolitee pikkuse jms aritmeetilisi keskmisi või koostatakse nende kohta diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks;
arvestamisega toime tulla. Kvalitatiivsed uuringustrateegiad • Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) • Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi põhjalikule uurimisele
statistikat). Toimub ühe objekti süvaanalüüs; Miks ja kuidas?; kirjeldamine/analüüsimine; jälgimine; vaatlus, intervjuu, sõnaline suhtlus; 12.02.2016 Uurimuse tüübid (kvalitatiivne) Juhtumiuuring- konkreetse juhtumi süvaanalüüs (nt pedagoogika); Fenomenoloogiline uuring- inimese kogemuse uurimine, põhiline uurimisviis on intervjuu; Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine; Tegevusuuring- sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine; Teksti uuring- kasutatakse põhiliselt kirjandusteaduses; Andmete kogumine (kvalitatiivne) Intervjuu; Vaatlus; Visuaalsed materjalid, kirjalikud materjalid (pildid, videod, tekstid); Dokumendianalüüs (kirjad, autobiograafiad jms.) Andmete kogumine internetist (intervjuud, blogid, artiklid); Küsimustike koostamine kvantitatiivses uurimistöös Keda küsitlen
Mikro- ja makrotasandil teostatud uurimused ja nende väljundid praktilises töös: uurija ja praktiku ühistegevus Arusaam, et nd on ühte õimunud ning ei saagi lahutada Globaalne etnograafia – inimeste isiklike kogeuste alusel võrreldakse riiklike poliitikaid ja süsteeme (M.Burawoy 1999; Fangen jt 2011) Alates 2002 ilmub ajakiri Qualitative Social Work, SAGE Pub. 8. Kaheksas ja üheksas moment Uurija poliitiline vastutus Uuritavate aktiivsus – osalus-tegevusuuring (participatory action research) Et poleks ainult passiivne objekt. Uurimused kavandatud nii, et uurimuse käigus midagi muutuks nende inimeste elus, keda uuritakse. Uurimus kui pidev protsess ja selle seos tegelikkuse arendamisega Alates 2005 toimub regulaarselt iga aasta mai kuus International Congress of Qualitative Inquiry Urbana-Champaign-s, Illinois-is, sel aastal on 10. 5. Eetika ja uurija roll kvalitatiivuuringus Kujutage ette, et olete kutsutud osalema kvalitatiivses uurimuses
Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused või hüpotees(id). Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et nende põhjal saaks midagi väita ja järeldada. Andmete kogumisel on oluline protseduuri korrektsus ja uurija eetika. Pärast andmete kogumist moodustatakse neist andmebaas ja töödeldakse saadud andmeid. Soovitav on andmete töötlemine mehhaaniliselt (mitte automatiseeritud andmeanalüüsi abil),
behaviour, queer theory expands its focus to encompass any kind of sexual activity or identity that falls into normative and deviant categories.) Maailma mitmekesisus ja ühtlustamine: sarnasused-erinevused. Üks keel erinevad tähendused. Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised eesmärgid. 8) Kaheksas ja üheksas moment Uurija poliitiline vastutus, uuritavate aktiivsus: osalus-tegevusuuring uurimissubjektide suurenev aktiivsus. Uurimus kui pidev protsess, selle seos tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) arendab edasi positivistliku PT
Ebakindluse vältimine: Eesti ca 60. Pikaajalisuse orientatsiooni uuringutel Eesti ei osalenud. Kultuuripuul asume Sveitsi ja Saksamaa lähedal. 2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas? Alusuuring või täisteoreetiline uuring olemasolevate teooriate arendamisele või ümber lükkamisele suunatud Rakendusuuring selgitamaks, mil viisil teatud teoreetilised lähtekohad või juhtimismudelid praktikasse rakenduvad Tegevusuuring pakub konkreetsetes probleemsituatsioonides konkreetseid lahendusi Juhtumi uuring analüüsib juhtimispraktikas esinenud probleemi ja püüab seda üldistades teha järeldusi, mis omaks teoreetilist väärtust 2.14 Mis etappidest koosneb tavapärane juhtimise-alane uurimistöö? 1) Probleemi/ uurimisküsimuse sõnastamine 2) hüpoteesi sõnastamine ( ei ole juhtimises alati kohustuslik) 3) eesmärgi sõnastamine 4) uurimistöö kavandamine 5) uurimuse läbiviimine
· Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema · Juhtumiuuring (case study) loomulikus keskkonnas · Etnograafiline uuring (etnography) · Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib · Tegevusuuring (action research) keskenduda ühele juhtumile (single case (Tepp) study) või mitmele juhtumile (multiple case study) (Tepp) Juhtumi uuring (case study): Juhtumi uuring (case study):
annaabi.ee 
