Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest, probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule? riigikontroll.ee hveeb.sm.ee, stat.ee Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna korraldus halduse kontekstis ja seostus poliitikaga. Sotsiaal- ja tervishoiukorralduse käsitlused
kodus 25% ja ca 20% mõjutas vähesel määral. 12.Pere vabaaja veetmise võimalusi mõjutab eriline laps ca 40% olulisel määral ja 40% puhul vähesel määral. 13.Paremaks toimetulekuks pigem soovis koolitusi 40% vastanutest ja sama palju pigem ei. 14.Muude kitsaskohtade all toodi välja: Vanem peab ise uurima ja kokku viima arsti, lasteaia, terapeutide soovitused, et lapse areng oleks terviklikum. Üliraske on logopeedi teenust saada, eriti tasuta teenust. Väga väike hooldaja toetus. Kuna erivajadustega lapsi suunatakse ühe enam tavaklassi, siis on vaja õpetajad kurssi viia ja peavad arvestama lapse diagnoosiga. Kooli tee pikkus bussipeatusest koju. Peaks olema kirjas maksimaalne kaugus ka puudega laste puhul. Rae vallas ei ole logopeede ja eripedagooge ja väga keeruline on kolme lapse kõrvalt leida võimalusi sõita eralogopeedi juurde linna teise otsa iga nädal
Mina kui tulevane eripedagoog või logopeed Võib öelda, et jõudsin antud erialani saatuse tahtel. Olles aastaid infotehnoloogia erinevates valdkondades töötanud, sain aru, et tehnika, tehniliste lahenduste, toodete loomine ja tõenäoliselt eripedagoogi või logopeedi teenitavast suurem igakuine sissetulek mind õnnelikuks ei teinud. Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol. Siinkohal ei petnud ma ennast ning ei loonud illusioone nagu suudaksin maailma parandada. Kuna olen üksjagu meditsiini-, pedagoogika- ja ka sotsiaaltööalast kirjandust iseseisvalt läbi
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist
lastega 2. Lasteasutuses, kus on 5–6 rühma, luuakse 0,5 juhataja asetäitja ametikohta õppe- ja kasvatusalal. Seitsme ja enama rühmaga lasteasutuses luuakse üks juhataja asetäitja ametikoht õppe- ja kasvatusalal. 3. Lasteasutuses luuakse iga kahe 2-aastaste ja vanemate laste rühma kohta 0,25 muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ja ujumisõpetaja (ujumisbasseini olemasolu korral) ametikohta. 4. Lasteasutuses, kus on tasandusrühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht rühma kohta. 5. ...kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta. 6. ...kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 7. ...kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 8. Laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 9
sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks kasutatavad mitme osalised intelligentsus testid, kus hinnatakse eraldi teemasid alates suulisest eneseväljendusest ja kuulamisest ning kirjalikust eneseväljendusest kuni matemaatiliste oskusteni.
tsentraliseerida. Mõned lapsed käivad erikoolis, kus kõik lapsed on kuulmispuudega. Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis. Tavakoolis peaks õpetajatel olema vastav koolitus. Ka lasteaedasid on nii tava- kui ka erilasteaedasid. Erilasteaias saab laps käia iga päev logopeedi tunnis ning kasvatajad on eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999)
tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte vahetamine (pikapäkk päkapikk) Täishäälikute vahetamine (Tommi Timmo venna kohta) Häälikute puudumine Rääkima hakates ei kasutanud ma rtähte, selle asendasin tavaliselt ltähega. Käisin regulaarselt lasteaias logopeedi juures ja pika harjutamise peale, lasteaia lõpu poole, see häälik ka lõpuks minu kõnesse tuli.
Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu aktiivseks pidurdajaks. Kõne areng on seotud kogu organismi talitlusega, eriti meeleorganite tööga. Pime laps hakkab rääkima mitu aastat hiljem kui tema eakaaslased, kurt laps ei hakka erialase abita üldse rääkima. Kolmeaastane laps peab oskama väljendada ennast häälikulises keeles niivõrd, et teine inimene sellest aru saaks, vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama.
· Suulisest kõnest ja etteloetud teksti sisust saab laps tavaliselt paremini aru. ABISTAMINE DÜSLEKSIA KORRAL Düsleksiat peab ravima hakkama võimalikult vara. Enne kui lapsel tekivad raskused teistes õppeainetes. Vanem ei tohiks lapse lugemispuuet mingil juhul häbeneda. Vale oleks ka jääda 8 ootama, et küll koolis midagi ette võetakse. Kui laps on suunatud koolis logopeedi juurde, peaksid vanemad olema õnnelikud, sest logopeede meil napib, aga koos asjatundjaga tehtud tööst on palju abi, kõige paremate tulemusteni jõuab siis, kui lapse ja vanemaga teevad koostööd nii psühholoog, logopeed kui ka perearst. (Lukanenok, 2008) Teinekord võivad põhjused olla hoopis mujal ja üsna kergesti ravitavad. Kui koolist pole last logopeedi juurde saadetud, peaks vanem oskama seda nõuda või palkama eralogopeedi.
Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine. Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja: õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest; erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu;
kõnes, kuna nende keel on spetsialiseeritud ja kasutatakse kindlaid ametialaseid väljendeid, lühendeid ja sõnu. Niimoodi on peaaegu iga ametiga. Suulises keeles omab tähtsust ka hea diktsioon ehk hääldusviis, kui inimene hääldab sõnu halvasti, ei saada tihtipeale temast aru ja info jääb edastamata. Sellepärast peavad väiksemad lapsed tihtipeale logopeedi ehk kõneravija juures käima, seal saadakse lahti põrisevast R tähest, õpitakse hääldama S tähte ja parandatakse ka õigekirja. Maailmas on väga palju erinevaid keeli ja igaüks neist on omamoodi raske. Minuarust oleks hea kui maailmaas oleks igas riigis sama keel, siis ei oleks kunagi vaja õppida mitut keelt.
tekkinud ja ilmnenud probleemidega. Lapsed, kes sellist teenust vajavad on välja selgitanud sügisel maakonna õppenõustamiskeskusest kohal käinud spetsialist logopeed, kes nö kontrollib üle kõik lapsed, loomulikult kuulab ta ära ja saab informatsiooni ka lasteaiaõpetajatelt. Pärast sellist väljaselgitamist annab ta juhtnöörid kooli eripedagoogile, kes jätkab lastega tööd. Kevadel kutsume logopeedi tagasi ja siis juba vaadatakse tulemusi, analüüsitakse ning saame hinnangu lapse arenemise kohta ning kuidas tuleks jätkata. Tavaliselt vaatab logopeed üle ka kooli minevad lapsed, et anda hinnang, mis kajastub lapse koolivalmiduskaardil. Koolis pakutavad tugiteenused on: Süstemaatiline järeleaitamisetund/konsultatsioon aineõpetaja poolt. See on selline tund, kus õpilane saab küsida õpetajalt selle kohta, millest ta tunnis aru ei saanud
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi ...
õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste ja arenguvestluste kaudu. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid või korraldatakse diferentseeritud õpet. LAHENDUSED: Õpilasel, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, on võimalik osaleda konsultatsioonides, mida iga õpetaja annab 1 kord nädalas
Tihti mängis laps üksi ja rääkis omaette väga valju häälega. Ta rääkis selgelt, kuid jutt oli seosetu (emme tuleb, Kaspar ei tohi, palun juua jne...). Raskem oli suhelda poisi vanematega, kes ei tahtnud meid kuulda võtta ja uskusid, et me lasteaias kohtleme nende last kuidagi teisiti, kui ülejäänud rühma. Esimese aasta lõpuks saime nad siiski nõusse koos logopeediga, et laps vajab lisa abi. Nüüd käib laps logopeedi juures ja kõne areneb märgatavalt. Selle kohta ei saagi öelda, et laps on puudega vaid tegemist on vanemate haigusega ja laps on sellest sõltuv ja mõjutav, mis kodus toimub. Mulle oli suureks üllatuseks, kui see kevad tulin sealt lasteaiast ära Rakverre, siis kinkisid selle poisi vanemad mulle suure kommikarbi. See oli nii ilus, et nad seda tegid, sest me ei olnud väga sinapeal, pigem eirasime üksteist, et ära hoida kokkupõrkeid. Mõistsin, et
Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord (2010) § 4. Erivajadusega lapse erilasteaiast, lasteaia sobitus- ja erirühmast väljaarvamise alused ja kord (1) Erivajadusega laps arvatakse erilasteaiast, lasteaia sobitus- ja erirühmast välja: 1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel; 2) koolieelse lasteasutuse või nõustamiskomisjoni soovituse alusel. MIINIMUMKOOSSEIS: 6. Lasteasutuses, kus on tasandusrühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht rühma kohta. 7. Lasteasutuses, kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta. 8. Lasteasutuses, kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 9. Lasteasutuses, kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 10
laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava. Kooli ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli õppekava koostamisel
Laps peab suutma toime tulla kaugemal kui koduhoovis, näha ette ja vältida võimalikke ohtusid. Laps peab õppima enam arvestama teistega. Ta peab probleemide korral olema võimeline otsima abi, kuid ka ise teisi abistama. 7 Soovitused lapse arengu toetamiseks Lapsega tuleks teha väga palju tööd. Kõige enam oleks vaja, et lapsega tegeletaks kognitiivsete oskustega. Kuna lapsel on suured raskused hääldamisega, kehaosi, sõna lõppudega. Laps vajaks rohkem hoolt, toetust ja logopeedi abi. Logopeed aitaks poisil korda saada hääldus, sõnade lõpud, r-tähe. Arvan, et sellel lapsel on veel palju areneda, kuna paljud asjad mida 5 aastane laps peaks Lapsega tuleks teha väga palju tööd. Kõige enam oleks vaja, et lapsega tegeletaks kognitiivsete oskustega. Kuna lapsel on suured raskused hääldamisega, kehaosi, sõna lõppudega. Laps vajaks rohkem hoolt, toetust ja logopeedi abi. Logopeed aitaks poisil korda saada hääldus, sõnade lõpud, r-tähe.
html (17.06. 2014) Oolberg, T. 2013. Esitlus Mari Tähe bakalaureuse töö ´´Lugemis-ja kirjutamisraskustega üliõpilased: haridustee, vajadused ja toimetulek´´ http://goo.gl/GD9F6E (09.01.2015) Irv R. , Lugemis-ja kirjutamisoskustest . –Irvest. http://www.irvest.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=24:lugemis-ja- kirjutamisoskusest&catid=39:eripedagoogika-artiklid&Itemid=38 (25.11.2014) Nergi, A-M. Raili Mäll: järjest rohkem lapsi vajab logopeedi. –epl.delfi.ee. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raili-mall-jarjest-rohkem-lapsi-vajab- logopeedi?id=51297488 (17.02.2015) Tallinna Ülikool, Düsleksia kui kaasaegne probleem-kuidas abistada lugemishäirega last .- Annaabi. http://www.annaabi.ee/D%C3%BCsleksia-m58974.html (23.09.2014) What is Dysgrahpia . -Dyslexia-SPELD Foundation. http://dsf.net.au/what-is-dysgraphia/ (19.11.2014) Characteristics of Dyslexia . Dyslexia Scotwest http://www.dyslexiasw
profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei
tegemas, kuna võib juhtuda, et haigus taastub. Tõsisemaid kroonilisi haigusi ja allergiaid tal ei ole. Kognitiivne areng Mälu koha pealt on tüdruk arennenud keskmiselt. Kui vaadata tulemusi koolis, siis enamasti on need kas head või rahuldavad. Tüdruk ise mainis veel, et asjad väga lihtsalt tal ei unune, sest kui ta ikka hästi kuulab ja tähele paneb, siis jäävad asjad hästi meelde. Kõnes ei ole kuulda vigu ja ka kõnedefekte ei ole. Tüdruk ise mainis, et ka logopeedi juures pole ta käinud. Fantaasia ja loovuse koha pealt arvas ta ise, et on ikka suhteliselt loominguline. Kui ikka vaja on, siis on head ideed kerged tulema. Eriline raamatulugeja ta ka ei ole, aga kui vaja, siis kohustusliku kirjanduse saab ära loetud. Ka kirjutamises tal palju vigu ei ole. Mõned üksikud õigekirjavead tulevad ikka ette, aga üldiselt võib öelda, et eesti keeles saab ta hästi hakkama.
tulevikuplaane, kuid näis väga ebakindel ja pelglik. Kui nõustaja soovitas tal pöörduda psühholoogi poole, ei olnud ta esialgu selleks kohtumiseks valmis. Karjäärinõustaja püüdis neiu kõhklusi vähendada, kirjeldades talle kooli psühholoogi kui nooruslikku ja abivalmis inimest, kuni noor oligi nõus psühholoogilt abi otsima. Harvad ei ole ka juhud, kui karjäärinõustajad suunavad kliendi edasi eripedagoogi ja/või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppevorm ja õpistrateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirjaprobleemide korral. Kõik Pärnu linnas elavad riskigrupi lapsed ja noored on kuni kohustusliku kooliea lõppemiseni ÕNKi koolisotsiaalnõustajate vaateväljas. Eriti suurt tähelepanu vajavad seejuures õpiraskustega laste klassides ja lihtsustatud õppel olevad õpilased.
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et
sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo proofiil on lamedad. · Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k) Põhjus ja Ravi · Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on pärilikkuse info kandjate ehk geenide kogumik. · Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. · Downi sündroomi ei osata ravida. Seda osatakse leevendada arendusraviga e. laps käib psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja taastusravi arstide juures. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu siseseisev söömine ja hügieen. · Downi sündroomi on võimalik ka ennetada, lastes 15. rasedusnädalal määrata verest hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik et lootel esineb Downi sündroom
veendutakse, et lapse jaoks oleks loodud igati toetav kõnekeskkond. Seejärel uuritakse, et lapsel oleks kõik kõnelemiseks vajalik füüsiliselt olemas: keel, huuled, suulagi jne. Edasi saab uurida juba aistinguid: nt kui väikelapsel puudub lalin/koogamine, võib see hoopis viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga
Küll aga on mõned üldreeglid, mida saab ise kodus jälgida. 1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna. Kui ta ei räägi ühtegi sõna, ta ei räägi ka mitte omas keeles, ta ei saa jutust aru, tema kõne areng lõpeb koogamisega ning lalisemist ei ole olnudki või oli väga vähe, tasuks pöörduda neuroloogi, psühholoogi või logopeedi poole või rääkida murest perearstile, kes soovitab, kuhu edasi pöörduda. Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale
Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse. Korraldatakse nõupidamisi, et arutada konkreetse õpilase esilekerkinud probleemi lapsevanema, õpetajate, direktsiooni, ka erialaspetsialistide kohalolekul. Sotsiaalpedagoog on tihedas kontaktis koolikohustust mittetäitvate laste vanematega, vanemad käivad konsulteerimas psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi ja psühhiaatriga. Kindlasti üritan oma tulevases õpetajatöös olla lapsele igas olukorras toeks, nõustada ja aidata teda probleemides ja tunnustada õpilast, kui ta on saanud hakkama millegi positiivsega. Üritan hoida oma silmad lahti, märgata last ja tema probleeme ja teha kõik, mis minu võimuses, et laps saaks võimalikult hea hariduse hoolimata oma hariduslikest erivajadustest. Mida aeg edasi, on ka koolidel järjest rohkem võimalusi haridusliku
taastusravi, ratsutamisteraapia, tegevusteraapia, hooldusravi. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et laps iseseisvalt oma igapäevase eluga hakkama saaks. Ravi on kompleksne. Kõige olulisem ravis on füsioteraapia ehk ravivõimlemine, mis toimub igale lapsele eraldi tema vajadusi arvestades. Ravi tulemused on seda paremad, mida varem sellega tegelema hakatakse. Vajalikuks võivad osutuda ka kõne treening logopeedi õpetusel, ortopeediline ehk liigeste kirurgiline korrigeerimine, psühhoteraapia. Lisaks kasutatakse ravilahenduste leidmisel ka psühholoogilist kompleksuuringut. Psühholoogilise sekkumise eesmärgiks on lapse ja tema pere toimetuleku parandamine, kognitiivsete ja arenguliste iseärasustega arvestamine ja sobivate sekkumisviiside planeerimine. Krampide raviks kasutatakse antikonvulsante ehk krambivastaseid ravimeid (kvi. arbamasepiin, klonasepaam).
Sellest tulenevalt ei pruugigi konsonantide omandamine implantaatidega lastele olla nii keeruline kui kuulmislangusega lastele, kes kasutavad kuuldeaparaate. Sisekõrva implantaadi saanud laste puhul mängib suurt rolli see, mis arengu järgus olid nende laste kõneorganid ning kui vana on laps üldiselt, mida nooremalt sisekõrva implantaat paigaldatakse, seda suurem on tema kasutegur pikas perspektiivis. Väga oluline on ka see, kas, kui palju ja millise kvaliteediga logopeedi abi lapsele võimaldatakse. Logopeed saab suuremat rõhku pöörata just nende häälikute omandamise õpetamisele, millega üldiselt kuulmislangusega inimestel probleeme on. (Ertmer, Kloiber, Jung, Kirleis & Bradford, 2012) Schorr jt (2008) on oma uuringus välja toonud, et sisekõrva implantaatidega laste semantilised oskused on kuuljatest eakaaslaste oskustega võrreldes palju madalamad. Ometi oli ka lapsi, kelle sõnavara areng oli täiesti eakohane.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda. Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need
allergia, ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja, 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada. Mulle ei meeldinud lasteaias eriti käia, kuigi sellegipoolest suhtlesin väheste lastega
narratiivsete oskuste arendamisele. Laste oskus sidusalt ja loogilises järjestuses oma mõtteid väljendada võib vähendada võimalikke raskusi koolis. (tsit, Fey, Catts jt, 2004). Tekstiloomeoskuse õpetamine 12 II. Uuritava arengulugu ja kõneuuringu tulemused 2.1. Arengulugu Vajalikku informatsiooni lapse varasema arengu kohta kogusin dokumentatsiooni alusel (Tallinna Lastehaiglas läbiviidud uuringu tulemuste ja lasteaia logopeedi väljavõtted). Lapse sünnieelne areng oli mõjutatud mitmetest rasedusaegsetest komplikatsioonidest. Lapse sünnihinne oli 9,9. Lapse motoorne areng 1.eluaastal oli eakohane - laps hakkas pead hoidma 3 kuu vanuses, roomama 6-kuuselt, istuma 10-kuuselt, kõndima 11-kuuselt. Lapse kuulmise ja nägemise seisund oli hea. Esimesel eluaastal oli lapse psühhomotoorne areng eakohane. Laura tundis huvi ümbritseva vastu, manipuleeris sihipäraselt esemetega. Teisel eluaastal ilmnesid
Aga kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et 12 kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka juurde, kui ta kisa tõstab, tema on ju ülikoolis selgeks õppinud iga elulise situatsiooni lahendamise! Kahjuks jääb kõige olulisem arutelu alati pidamata. Nimelt see, kuidas toetada õpetajat tema töös. Iga nüüdisaegne kool vajab logopeedi ka põhikooli kolmandas astmes, sotsiaaltöötajat, noorsoopolitseinikku, turvameest ja psühholoogi. Selleks et koolis oleks turvalisem, tuleb tegeleda ka probleemsete kodudega, millele osutab Kadri Järvgi. Omaette teema on õpetaja ülekoormatus, mistõttu ta ei suuda alati koolivägivalda märgata. Kuidas saab õpetaja, kes tegeleb aastas keskmiselt viie-kuue klassiga (kusjuures klassis võib olla kuni 36 õpilast!) märgata kõike, mis koolis toimub, ning sujuvalt lahendada paljude
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste...........................................................................
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuus...
peab talle rakendama ettenäitamist ja koostegemist. Samuti tuleb oma võimeid kriitiliselt hinnata ja kaaluda kas ma üldse suudan pakkuda oma väikeses lastehoius erivajadusega lapsel arendavat ja edasiviivat keskkonda. Kas lapsevanemad on nõus väljaspool hoidu käima lapsega näiteks logopeedi või psühholoogi juures. Lasteaedades on need eriala spetsialistid kõik kohapeal olemas ja teeks lapsevanema elu palju kergemaks. Minu hoiu eeliseks on väike seltskond lapsi, saab paremini läheneda lapsele individuaalselt, koht kus laps päeva veedab meenutab paljutki kodu. Kindlasti suudan ma lastele luua hooliva ja salliva keskkonna.
Selleks on olemas rehabilitatsiooniinimesed, kes hindavad lapse ja pere toimetulekut ning määravad rehabilitatsiooni vajaduse. Et määravad, millised teenused lapsed võiksd saada/mida neil võiks vaja minna. Informeerib ka vanemaid, mis toetust nad võiksid saada ja kust seda küsida. Eripedagoog ja logopeed hindavad lapse oskustetaset. Ja koos psühholoogiga ka lapse võimeid. Psühholoog võiks hinnata ka pere emotsinaalset toimetulekut. + pakkude erinevaid teenuseid: eripedagoogi ja logopeedi teenust (lapse kõnearendamine + teiste võimete/oskuste kujundamine), sotsiaaltöötaja, kes saab juhendada, kuidas pere majanduslikku toimetulekut saaks organiseerida, ja millised soodustaised on puudega lapsele ette nähtud. Psühholoog saab ka peret toetda, saab pakkuda nii individuaalset kui ka grupiteraapiat. Tegevusterapeut saab ka kujundada erinevaid oskusi/võimeid, ehk konkreetsete tegevustega (ehk sarnande eripedagoogiga, aint eripeda tegeleb rohkem kirjaliuk, kõne asjaga)
Nooremas liitrühmas, Niksi ja Naksi käivad lapsed vanuses 2- 4 aastat. Vanemas liitrühmas, Triksi ja Traksi käivad lapsed vanuses 5- 7 aastat. Teeninduspiirkonna kehtestab vallavolikogu. 01.09.2008.a. muudeti Koosa Tipi ja Täpi lasteaed Vara Vallavolikogu määrusega ümber Koosa Lasteaed- Algkooliks, mis on Vara valla omandis olev haridusasutus. Kummaski rühmas tegeleb lastega 2 lasteaiaõpetajat ja õpetaja abi. Muusika- ja liikumisõpetaja töötab 0,5 kohaga. Logopeedi 0,5 kohta on hetkel täitmata, 0,25 kohaga töötab tervishoiutöötaja. 2009. aastal on plaanis avada lasteaias kolmas rühm, praegusesse raamatukogu ruumidesse. Lapsed käivad lasteaeda valdavalt külast, kuid on ka ümberkaudsetest küladest üksikuid lapsi. Koostöö lasteaia ja algkooli vahel toimib hästi. Klassiõpetajad nõustavad lasteaiaõpetajaid vajadusel koolivalmiduse küsimustes. Kuna lasteaialõpetajad on koolikeskkonnaga ja õpetajatega tuttavad, siis on üleminek lasteaiast
tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis. Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus . Keskmiselt implanteeritakse aastas üheksa last. Algus oli üsna vaevaline , sest abivahendid paigaldati liiga hilja , kuid praeguseks on kasvanud peale põlvkond , kes on saanud abi õigel ajal . Hea vaimse võimekuse , koduse abi ning surdopedagoogi / logopeedi pideva tegevuse korral on sellisel lapsel võimalus pöörduda tavakooli . Hiljuti sai esimene laps kahepoolse implantaadi mõlema kõrva jaoks . See on väga oluline , sest ühepoolse aparaadiga ei taju laps , kustpoolt heli tuleb . Ta ei kuule ruumiliselt , vaid üksnes ühest suunast , mistõttu on näiteks autode liikumise suunda ja telefonihelina asukohta raske tajuda . Kui kuulmislangusega lapse intellekt on heal tasemel ning surdopedagoog ,
keelte liigutamisest tulenev Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me võime tuttavad helid ära tunda. Nt eesti keeles ei ole ühtegi sõna- mis hakkaks tl täheühendiga. Samas aTLas on ja selle oleme me suutelised ära tundma - teame, et see on mingisugune kaartide kogum. Foneemihääldus buss- puss, sõltub sellest kus asub sõna ühend- laps- lapsed · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad
2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased ...
Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006). Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis vastavaid teenuseid ei osutatud (Erivajadustega laste..., 2006) Kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaatide tööpõhimõte seisneb helisignaalide muutmises elektrilisteks signaalideks, mis suunduvad võimendisse. Seal omakorda võimendatakse neid elektrisignaale ja hiljem telefonis muundatakse need jälle helivõngeteks. Näiteks kuuleb kuuldeaparaati kandev laps 40dB heli enda kõrvas hiljem 65dB-se helina. Sisekõrva implantaadi
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
veeta ja ka matkata. Oled kurt. Kas sündisid kuulmispuudega või tuli see läbi mõne haiguse? Olen sündinud kurdina, kogu mu pere - ema, isa ja vend - on kurdid Kus sa õppinud oled? Praegu õpin Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks, saan sealt rakenduskõrghariduse. Nii põhikoolis kui gümnaasiumis käisin Tallinna Heleni Koolis Kas kasutad ka mingeid abivahendeid? Ei, ma ei kasuta üldse abivahendeid. Väiksena kasutasin kuuldeapaarti, kuna logopeedi tunnis oli seda vaja. Kas viipekeele õppimine oli sinujaoks raske ning kui kaua sa seda juba õppinud oled? Kuna olen sünnist saati kurt olnud, ei olnud ka viipekeele õppimine minu jaoks raske, kuna mu emakeel on viipekeel. Täpselt nagu sina sündisid ja hakkasid õppima oma emakeelt eesti keelt. Õppinud olen veel ka vene keelt, inglise keelt ja eesti keelt. Vene keelt õppisin gümnaasiumi viimases klassis ja ise ka näiteks sõpradega suheldes. Oskan ka vene
teenustele. Rehabilitatsiooniteenused rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja planeerimine (ehk reh.plaani koostamine reh.meeskonna poolt); rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine; rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine Rehabilitatsiooniteenused (2) sotsiaaltöötaja teenus eripedagoogi teenus psühholoogi teenus logopeedi teenus füsioterapeudi teenus tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus. Vastavalt vajadusele osutatakse teenust kas isikule, perele või grupile. NB! teenuse saamise eeltingimuseks on vastav märge reh.plaanis (plaan on eeltingimus). Majutusteenus lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 23,97 eurot (1875.- EEK) eest aastas (arvestusega üks öö maksimaalselt 375
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
