eluaasta jooksul kujuneb lapse grammatika. Koolimineku ajaks on lapse sõnavaras 14 000- 15 000 sõna. Laps oskab ennast vabalt väljendada. Samuti on selleks ajaks lapse kõnes lause grammatiline ka süntaktiline struktuur hästi arenenud (Veisson, Veispak 2005:44-46). KÕNE ARENGU TEOORIAD Laste kõne arengut iseloomustavad järgimised tunnused: psüühiliste protsesside ja kõne vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad
Tegelikult olid viikingid maaharijad ja põllumehed, kes peale rüüsteretki üritasid uues kohas ennast sisse seada ning läbi selle avaldasid suurt mõju kohalikus kultuuris ( Blanck, 2016,4). Enamus viikingitest olid rahumeelsed põllumehed, merekaubanduse ja röövimisega tegelesid vähesed ( Käsmu Meremuuseum). Küll aga võib siin rääkida eesti viikingitest, kes olid sel ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses (Karlep 2017) Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses
Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid
Inglis keelses logopeedialases teaduskirjanduses laialdaselt kasutatava termini SLI (inglise k. specific language impairment) vasteks eesti keeles on spetsiifiline kõnearengu puue (edaspidi SKAP) (Padrik, 2006). Eestis kasutatakse enam kliinilis-pedagoogilist kõnepuuete klassifikatsiooni, milles kasutatakse SKAP asemel terminit alaalia, mis tähistab esmast alakõnet. Alaalia puhul eristatakse motoorset ja sensoorset vormi (jaguneb omakorda eferentseks ja aferentseks vormiks) (Karlep, 1998). SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes
Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse- kone-arengust) Aitäh tähelepanu eest!
2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine; 3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine; 4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine; 5 5) kvantitatiivsed asendused (vältevead); 6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia). Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise
iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988
III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised õppekavad - koolitusmaterjalid
1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust. Sõnade kokkulugemisraskus, sõnade tähenduse mittemõistmine, ühelt realt teisele ülehüppamine. 17. Millised on varased düsleksia märgid
sellist last aidata ning millised on täpsemad lugemisraskuste tunnused. Seda esseed koostades, leidsin nii mõnegi õpilase juurde mitu düsleksia tunnust. Sain esseest terve hulga uut infot enda jaoks ja soovitan seda ka teistele lugeda, kuna lugemis- ja kõnehäired on praegu suur probleem ja sellega tuleb tegeleda. Kasutatud kirjandus: o http://htk.tlu.ee:8080/teadusfoorum/doktoriseminar/Document.2004-04- 05.9610407344 o http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7495 o Karlep, K. Töökorralduse teoreetilised alused lugemis- ja kirjutamispuuete ületamiseks.
mõistmine). Kokkuvõttes võib märkida, et Eesti NSV tingimustes sõltub eripedagoogika rakenduslik efektiivsus kõigepealt ühiste seisukohtade väljatöötamisest erinevate anomaalsete laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Kuid õpetaja tegevuse lõpliku resultaadi määrab siiski oskus korrektsioonitööd diferentseerida. ,,Arengupuutega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtted ja diferentseerimine" Karl Karlep ning Jaan Kõrgesaar Nõukogude Kool
” Kuid poeg ei viitsinud minna ja lausus: “Mina olen teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus- tanud. Mis asi see reha on?” Vaevalt oli ta õue läinud, kui astus rehale peale ja sai selle varrega vopsu vastu otsaesist. Sedamaid meenus talle, mis asi reha on, ta haaras otsaesisest kinni ja kähvas: “Kes oli see loll, kes reha siia vedelema jättis!” Lev Tolstoi “Aabitsajutte” Kirjandus Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. TÜ Kirjastus. Kõneloome (lk 114-128, 131-151) Kõnetaju (lk 152-173, 177-178) Suhtlemine (lk 173-177, 205-220)
ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad. Viimane artikkel („Abikooli õpilaste ärakiri“) pärineb aastast 1984, kus Karl Karlep kirjeldatab abikooli õpilaste kirjutamisoskust, selle arengut ning kui suur mahajäämus on neil normaalsetest lastest. Seletatakse ära arvuliselt kui palju vigu ja kui palju kordi sama vigu kipuvad abikooli õpilased tegema. Sama artiklis mainitakse ära ka kirjutamispuuetega ehk düsgraafikute kirjutamisvead vastavalt ülejäänud tavalistele õpilastele. On esitatud täpsed arvud: 57 düsgraafikul
9. 18. mittekorrutav lalin 12. esimesed sõnad 18. kahesõnalaused umbes 2 aste I 400 sõna, LKP 1.75 2.6 aste II 900 sõna, LKP 2.25 3 3.6 aste III 1200 sõna, LKP 2.75 3.6 4 aste IV 1500 sõna, LKP 3.5 45 aste V 1900 sõna, LKP 4.0 4. Foneetiline ja fonoloogiline areng. Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r].
kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna
Intragenomic Profiling Using Multicopy Genes: The rDNA Internal Transcribed Spacer Sequences of the Freshwater Sponge Ephydatia fluviatilis Liisi Karlep, To~nu Reintamm, Merike Kelve* Department of Gene Technology, Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia Abstract Multicopy genes, like ribosomal RNA genes (rDNA), are widely used to describe and distinguish individuals. Despite concerted evolution that homogenizes a large number of rDNA gene copies, the presence of different gene variants within a genome has been reported
lauseloome, lausete seostamine, uue teabe esiletõstmine), enesekontroll ja teksti parandaminetäiustamine. f. Suhtlusoskuste kujundamine: suhtlemise alustamine ja jätkamine, suhtlemise strateegiate ja taktika valdamine, rollisuhtluse teadvustamine, ütluste varieerimine sõltuvalt suhtlemisülesandest ja/või -situatsioonist. Praktiline sõnavaraõpetus: Loe juurde: Karlep, K. (2003). Kõnearendus.(lk 63-90) Kõnearenduse metoodika sõnastab sõnavaraõpetuse ülesanded järgmiselt: sõnavara mahu laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine, sõnade aktiveerimine (kasutusvaldkonna laiendamine). Öeldu kehtib kõigi raskusastmele ja koolitüüpide kohta. Kui tavaõpilasel on vanusevormile vastav vähemalt min sõnavara olemas, siis eriõpetust vajaval lapsel tuleb suhtlemiseks ja õppimiseks vajalik leksikon alles kujundada. M
kirjanduse õpetajana. On avaldanud kohalikus kirjastuses artikleid kirjandusest, esinenud ettekannetega kunstist ja kirjandusest ning psühholoogiast ja pedagoogikast. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski suri 1934 aastal tuberkuloosi (Karlep 2005 (8): 30). Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158).
meelemürke kasutatakse isegi lastekodu seinte vahel! Kindlasti on võimalik nende laste olukorda parandada, riigi suurema toetuse, ühiskonna vastutulelikkuse ja tähelepanelikkusega saaksime ja peaksime tegema lastekodust nende laste kodu. 15 10.Kasutatud kirjandus Aunapuu, T. (1990). Mõningates lastekodulaste psüühika arengut mõjutavatest teguritest. Rmt. Unt, I., Karlep K. (Koost.) Anomaalsete laste õpitegevus ja isksus. Tartu: Tartu Ülikooli toimetised, 3 Kraav, I., Kõiv K. (2001) Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis, Tartu Malvet, M. (2002) Erivajadustega laste õpingute toetamine,(kogum.) Laps, haridus ja toetav võrgustik, Tallinn: 27-28; 30 Marvet M., Mikkola, M. (1998) Sotsiaalhoolekanne, Karelactio Medar M., Medar E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad
lastevanemate koostöö, mille eesmärgiks on luua lapsele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Bakk, A .& Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimeste hoolekandest. Toim. Tulva, T. & Väljataga, S. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. (1992). Riigi Teataja. 28, 370. Erg, L., Karlep, K., Kontor, A., Pastarus, K., Plado, K., Täht, H., Viitar, E. (2002). Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend. Tartu: TÜ ÕAK: Häidkind, P. (2007). Koolivalmidus ja kooli valmisolek. Eripedagoogika. Alusharidus 27, 45-52. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas,198-201. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P. & Kuusik, Ü. (2009)
Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid
). Võtame teise näite — keeleüksuse verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)? Lisaks loe “Psühholingivistika ja emakeeleõpetus” Karlep. LK 16-26 2. Tegevusteooria - L. Võgotski + abilised Tegevusteooria järgi on psühholoogia teadus, mis uurib psüühika (psüühilise peegelduse, psüühiliste protsesside) kujunemist, funktsioneerimist ja struktuuri indiviidi tegevusprotsessis. Tegevus on spetsiifiline, ainult inimesele omane käitumise vorm, seda reguleerivad algusest peale inimkonna kogemused ja ühiskonna nõuded, see on inimese
koolivägivald, suhtlemisraskused, oskamatus probleeme lahendada, teismeliste enesetapud, alkohol, uimastid. Ent hädad ei lõpe puberteediga. Minu õpetaja Strebeleva ütleb, et käitumisprobleemidega täiskasvanud pole reeglina lapseeas piisavalt mängida saanud. Soome psühholoogid hoiatasid ammu, et ühiskond, mis hakkab laste arengut teatud etapil kiirendama ja Eesti ühiskond teeb seda väga võimsalt , viib lapsed hoopis arengukriisi. Nagu ütleb pedagoogikateadlane Karl Karlep: hakkad liha küpsetama, paned valusa tule alla, ja milline on tulemus? Väljast kõrbenud, seest toores. Kõik vanemad ei sunni lapsi trenni, vaid lasevad ikka mängida. Jah, aga osa asju jääb tegemata. Minulgi läks tükk aega, enne kui mõistsin, et ka tavaarenguga laps ei hakka mängima, kui teda ei õpetata. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda.
annaabi.ee 
