...................3 ABSTRACT........................................................................................................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................5 I. KIRJANDUSE ÜLEVAADE JA PROBLEEMI SÕNASTAMINE ...............................7 1.1. Spetsiifiline kõnearengupuue............................................................................7 1.2. SKAP laste probleemid koolis..........................................................................9 II. UURITAVA ARENGULGU JA UURINGU TULEMUSED......................................12 2.1. Arengulugu.....................................................................................................12 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur ...............…………………………... ....14 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks
· Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad · metakeeleline- millise sõnaga on nimetatud õunu (viljad) ................. Tekstikäsitluse ettevalmistus ............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud
Ainsus Mitmus en bank (üks) pank bank-er pangad en vas (üks) vaas vas-er vaasid en katt (üks) kass katt-er kassid en plats (üks) koht plats-er kohad Kahe- ja enamasilbilised en-sõnad lõppudega ad, -het, -när, -skap: Ainsus Mitmus en månad (üks) kuu månad-er kuud en nyhet (üks) uudis nyhet-er uudised en konstnär (üks) kunstnik konstnär-er kunstnikud en kunskap (üks) teadmine kunskap-er teadmised 11 Tüvevokaalimuutusega en-sõnad: