VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast.
Kui moodustub fosforhappega ester, tekib väga tähtis aine ehk adenosiin-3',5'-fosfaat. Selle ühendi tähis on cAMP. Ta osaleb rakkudes välise keemilise signaali ülekandmises raku sisemusse. Nukleiinhape- nukleotiid koos oma fosforhappejäägiga moodustab estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja edasi polünukleotiidid, mis ongi nukleiinhape. Organismis on need DNA ja RNA. Neid sünteesitakse rakus vastavate ensüümide vahendusel. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad 2 antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. Fosforhappe jäägid ulatuvad heeliksist väljapoole, kus nad seovad DNA pakkimiseks vajalikke valgumolekule ioonsete sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C. See näitab meile, et vesiniksidemed on elus väga olulise
G guanosiin, 2´-desoküguanosiin C tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U uridiin T tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees
Kaubandusturunduses defineeritakse äritüüpi teisiti. Ka tüpiseerimine ei ole eesmärgiks omaette. Tema ülesandeks on välja selgitada tüüpilised kaubandusinstitutsioonid, iseloomustada nende alusel kaubandusinstitutsioonide mitmekesisust, äritüüpide arengut. 8.1. Kaubandusinstitutsioonide klassifitseerimine Kaubandusinstitutsioonide klassifitseerimisel võib eristada kaht astet: makro- ja mikrostruktuuri. Sisuliselt on tegemist nö. esimese ja teise astme liigendusega. Kaubanduse makrostruktuur Kaubanduse makrostruktuur on kaubanduse kui terviku liigendus suurteks osakogumiteks mingi kindla tunnuse järgi. Makrostruktuur aitab teoreetiliselt avada kaubanduse mitmekesisust ja komplitseeritust. Makrostruktuur avab kaubanduse kõige olulisemate tunnuste alusel, kusjuures need peaksid sobima nii kaubandustehingute kui kaubandusettevõtete klassifitseerimiseks. Vanemas kaubandusalases kirjanduses on toodud selliseid tunnuseid viis kuni seitse. Tänapäeval väärib
sõltuvad elementkoostisest ja mikro-ning Materjalid, mis on valmistatud pulbritest, makrostruktuurist. pulbermetallurgilised tooted: ehitusmaterjalidest- punased tellised, katusekivid- need on pressitud saviosakestest ja on Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. teatud määral poorsed adsorbeerivad vedelikke vesi Makrostruktuur tähendab mismoodi on põhjustab probleeme. seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur Merevesi on tugevalt korrodeeriv keskkond, põhjuseks kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib fluoriidioonid (F-) ja hapnik. F- kiirendavad kõikide metallide hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide korrosiooni va. Pt metallid ja Au. Kokku ei sobi Al
populismi ja FPÖ-poliitiku Heinz Strache artikli oktoobris 2004. Artikli avaldamise ajal oli Strache Viini FPÖ juht ja kirjutas kommentaare ajalehes Die Presse. Kommentaarid Tabelis 5.1. hiljem. Parempoolne tulp tabelis 5.1 summeerib artikli makro- ja mesostruktuurid. Strache tekst kuulub ajalehe artikli zanri ja kommentaaride alazanri või jaotusse. Arvamusele orienteeritud artikkel retoorilise eesmärgiga veenda lugejat. Artikli makrostruktuur jaotub 5 paragrahvi samal ajal kui teemat käsitlev ja funktsionaalne makrostruktuur koosneb 3 osast sissejuhatus, näited, kokkuvõte. Tabel 5.1 Vasakpoolsed paragrahvid. Strache tekst (kommentaarid vasakult) Paragr 1 kogu tõlget ei ole.Tekst. Need seal üleval teevad, mida tahavad niikuinii. Poliitikud, kes lasevad end valida iga mõne aasta tagant, ei lase hiljem kodanikel sekkuda. Fakt on see, et need seal üleval teevad, mida tahavad. Ja pole ime, et
lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon- Metallid; keraamika; polümeerid; komposiidid- 2 või enamat materjali koos; kõrgtehnoloogilised. 10. Materjalide struktuur. Mikrostruktuur- aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur- tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused: Mehhaaniline- deformatsioon koormuste mõjuljäikus, tugevus jm; Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; Magnetiline- magnetvälja mõju; Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; Keemiline- keemiline aktiivsus. 12
sõnastikke (nt www.eter.ee). 1) Oskus- ehk terminiartiklisõnastik - Vähemalt 1 eriala terminiartiklite kogu - Kas eraldi sõnaraamat või sõnaloend vm? 2) Seletussõnastik oskussõnastik koos määratlustega 3) Tõlkesõnastik alati mitmekeelne 4) Õppesõnastik õppuri põhiterminitest koosnev 5) Terminiartikkel (mõistega seotud info), algab märksõnaga ehk eelisterminiga 6) Oskusleksikograafia/terminograafia Sõnastiku struktuur ja tüüp: a) Makrostruktuur üldülesehituselt põhiosad+abiosad b) Mikrostruktuur terminiartikli ehitus c) Tähestikuline ehk alfabeetiline sõnastik - Lihttähestikuline - Pesatähestikuline d) Mõisteline sõnastik nt H. Otsa ,,Autosõnastik", oskussõnastik + käsiraamat (demograafiasõnastik tekst, kus terminid on eraldi tähistatud ja viidatud) e) Segatüüpi - Nt algul tähestikuline, siis mõisteline
Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. ). 9. Materjalide klassifikatsioon: lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid jt.); liitainete segud; liht- ja liitainete segud. 10. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro-ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur on kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. ). 11. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 12. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 13. tähistamine. Nimed ei anna meile informatsiooni aine koht nt kriit. Osades
PROOVI VÕTMISE TEHNIKA 1. Mis on sihtpopulatsioon proovi võtmisel? Populatsioon, millele omistatakse mõõtmistulemused. 2. Mis on juhuslik proov? Kõige parema tulemuse annab proovide juhuslik väljavalimine. Juhusliku valiku korral on igal populatsiooni osal võrdne võimalus saada proovis esindatud. 3. Mis on esindusproov? Üksikproov, mis esindab mingi üldise nähtuse või populatsiooni keskmisi omadusi. Ei ole kuidagi võimalik valida sellist proovi juhuslikult või tõestada tema esinduslikkust. Proov esindab tõeliselt midagi ainult siis, kui see defineeritakse eelnevalt kui materjali esindaja. · Õhutemperatuur Tallinnas · Veetemperatuur Pirita rannas · Veeproovid 4. Mis on alamproov? Analüüsiks toodud proovi suurus on tavaliselt palju suurem kui analüüsiks vaja ja seetõttu tuleb proovi suurust laboris veel vähendada. Tuleb jä...
·Atomaarset tasandit (keemilise el. väljendatud koostis) kasut. põhiliselt metallide puhul. ·Molekulaarset tasandit on kasut. ühest molekulist koosneva materjali puhul. ·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal
tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; 5) Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime;
n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- n Looduslikud- puit, luud; n Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse ning makrostruktuurist. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. materjaliga). n Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. n CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja polümeer. Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, korrodeeruma kihtide vahel
16. Komposiitide mõiste, näited. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). ning makrostruktuurist. n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. n Looduslikud puit, luud; n Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. n Sünteetilised fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse Makrostruktuur materjaliga). kihiline so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. korrodeeruma kihtide vahel. n CFRP süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud)
Laps kasutas jutustadesi peamiselt lihtlausungeid ja ahellausungeid ning esines nii sõnavormi kui ka süntaktilisi vigu. Eeltesti tulemusest võib järeldada, et siduvate vahendite kasutamise oskus 6.8 aasta vanuses ei olnud lapsel omandatud – probleeme ilmnes nii õigete sidendite kasutamisel kui ka sidendite puudumises lausungite ühendamisel. Tabel 4. Vahendamata ning vahendatud jutustuste makro- ja mikrostruktuuri analüüs narratiivi hindamisskaala alusel. Narratiivide makrostruktuur Punktid Sissejuhatus. Laura jätab sissejuhatusest Vahendatud jutustused Lumememmelugu ära mõningaid elemente. Laps nimetab 2 näiteks aja ja koha, kuid ei nimeta tegelasi. Vanatädilugu 2 Või nimetab tegelased ja tegevuse, kuid ei Vahendamata jutustused nimeta aega ega kohta. Antud kategoorias Tuvilugu 2 kuulub Laura arenevale tasemele. Pallilugu 2 Konflikt/lahendus. Üldiselt on algatav Vahendatud jutustused
- mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR - margo medialis – nõgus - neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis Hilum renale – eest tahapoole läbivad VAU (vena renalis, arteria - täidavad neerukarikad + neeruvaagen + veresooned + rasvkude renalis ja ureter) - urget ümbritseb paksuseinalise kotina neeruparenhüüm – säsi ja koor
· Torustike sektsioneerimine elektrijuhtivus viiakse minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega, · Elektrodrenaaz uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest, ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast eraldatud juhtme abil, · Katood-, anoodkaitse. Korrosioon on kiire kui potentsiaalide erinevus on suur, elektriline takistus väike. Korrosiooni sisetegurid: · Metalli või sulami koostis, · Mikro- ja makrostruktuur, · Metalli töötlemisel tekkinud sisepinged, · Pinnatöötlus. Korrosiooni välistegurid: · Keskkonna koostis, · Temperatuur, · Sama metalli erinevad temperatuurid, · Vedelike ja gaaside liikumiskiirus, · Rõhk, · pH. Gaaskorrosiooni tõrje: 1. Legeerimine sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine (raua legeerimiseks Si, Cr, Al). Legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis.
tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime.
Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid 4)komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid. 10. Materjalide struktuur (mikro-, makro) Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused (nimetada 6) Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju
konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. 4. Peptiidside formeerumine, sideme omadused, osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused. Peptiid- ehk amiidsideme omadused: · Planaarne ehk tasandiline · Sarnane kaksiksidemele (elektronide resonants) · Pöörlemine ümber sideme on takistatud · Pikkus 1,32 Å, mis on üksik- ja kaksiksideme vahel · Puudub laeng. III. VALGU STRUKTUUR, ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. (Õpik lk 45-58) 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Peptiid on molekul, mis koosneb kahest või enamast aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Sõltuvalt jääkide arvust nimetatakse peptiide: 2 jääki dipeptiid 3 jääki tripeptiid 12-20 jääki oligopeptiid 20 -100 jääki polüpeptiid >100 jääki Mr>10 000, valk Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: Monomeerne valk üks polüpeptiidahel; Multimeernevalk mitu polüpeptiidahelat 2
tööstuskeskkonnas. ➢ Vesi Magevesi- sisaldab lahustunud hapnikku, mineraale (vee karedus). Merevesi- soola 3,5% (NaCl), mineraalid jm. Merevesi on ohtlikum korrosiooni keskkond kui magevesi. ➢ Pinnasoluline niiskus, hapnik, soolasisaldus, leelisus ja happelisus, bakterid. 94. Sise- ja välistegurid korrosioonil. SISE ➢ Metalli või sulami koostis ➢ Mikro- ja makrostruktuur Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus kristallidevaheline korrosioon suuremad kristallid, seda rohkem korrodeerub. ➢ Sisepinged Näiteks metalli töötlemisel (kuumutamine, jahutamine, pressimine, valtsimine jm.) tekkinud pinged. ➢ Pinnatöötlus Näiteks hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe mikropragusid. VÄLIS ➢ Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub; b)
aminorühma vahel. Omadused: Planaarne; sarnane kaksiksidemele; pöörlemine ümber sideme on takistatud; pikkus 1,32A, mis on üksik-ja kaksiksideme vahel; puudub laeng. Peaaegu kõik valkude peptiidsidemed on trans-konfiguratsioonis. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad peptiidsidemete abil ühendatud kahest või enamast aminohappest. III. VALGU STRUKTUUR, ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. (Õpik lk 45-58) 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega peptiidsidemetega. Koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: monomeerne valk ( üks polüpeptiidahel); Multimeerne valk (mitu polüpeptiidahelat). Sisaldavad ka mitteaminohappelist osa: Lihtvalgud (koosnevad ainult aminohappest); Liitvalgud (sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa). Igal valgul on unikaalne aminohappe järjestus
või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 16) Mineraale iseloomustatakse väliskuju, koostise, tekke ja omaduste järgi. 17) Materjali struktuure saab jagada *makrostruktuuriks *mesostruktuuriks *mikrostruktuuriks *nanostruktuuriks 18) Makrostruktuur on silmaga või suurendusklaasiga nähtav, tuvastatav struktuur. 19. Mesostruktuur on optilise mikroskoobi abil jälgitav struktuur. 20. Mikrostruktuur on elektronmikroskoobi, röntgendifraktomeetri ja muude uurimisseadmetega jälgitav struktuur (aatomid ja molekulid) 21. Nanostruktuur paikneb mikroskoopilise ja molekulaarstruktuuri vahel. 22. Keemliste sidemete tüübid on aatomite või ioonie vahel molekulis või kristallis. *Kovalentne üldiselt 2 või enam mittemetalli
koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
omavahel seotud. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne – segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne – gaasiline, vedel või tahke lahus (õhk) Heterogeenne – segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune; koosneb mitmest eristatavast faasist 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementide koostisest ja mikro-makro struktuurist. Mikrostruktuur – aatomite tasand Makrostruktuur – mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. (Kasevineer niiskes ruumis – kihid tulevad lahti)(Alumiinium ja merevesi kokku ei sobi) 10. Materjalide omadused (6 kategooriat). 1) Mehaaniline – deformatsioon koormuste mõjul – jäikus, tugevus jm 2) Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju 3) Termiline – soojusmahtuvus ja –juhtivus 4) Magnetiline – magnetvälja mõju
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub; b) halogeniidioonid suurendavad korrosiooni; kõrged kontsentratsioonid vähendavad O2 lahustumist. Temperatuur- ohtlik kui suletud süsteem Vedelike ja gaaside liikumiskiirus - neutraalsetes keskkondades, soodustab O2 difusiooni Rõhk- suurendab gaaside lahustuvust, mehaanilised pinged metallides. · pH Sisetegurid Metalli või sulami koostis Mikro- ja makrostruktuur - Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus mõjutab kristallidevahelist korrosiooni. Mida suuremad kristallid, seda rohkem korrodeerub. Sisepinged - metalli töötlemisel (kuumutamine, jahutamine, pressimine, valtsimine jm.) tekkinud pinged. Pinnatöötlus - hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe mikropragusid 1. Keemiline korrosioon: mõiste, näited
e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid
Rotatsioonibarjäär 88 kJ/mool hoiab amiidrühma planaarsena. LIISI KINK 14 BIOKEEMIA test I IV. PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega peptiidsidemetega. Valkude suurused on väga varieeruvad, näiteks insuliini kogu molekulmass on 5733 Da aga glutamiini oma ~600 000 Da. Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelas: - Monomeer üks polüpeptiidahel - Multimeer mitu polüpeptiidahelat Homomultimeer sama tüüpi ahelad
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
inimesed vahetuvad. Ühiskond: 1. teatud ala (riik) aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm 2. teatud elanikud (eestlased, venelased, vanurid, väikeste laste emad) 3. materiaalne keskkond (linnaelanikud, maaelanikud, laevadel elavad inimesed, kodutud) 4. kultuur - käitumisjooned 5. institutsioonid seadused, normid, pere, rahandus 3-5 kuuluvad sotsiaalsetesse struktuuridesse. Struere (lad.k.) = ehitada, kokku seada Mikrostruktuur ja makrostruktuur: poliitiline partei ja poliitiline süsteem; jaemüük ja majandusüsteem => Sotsiaalne süsteem hõlmab endas kõiki sotsiaalseid struktuure. * Tihti teeme ise struktuurseid üldistusi: halb müüa või boss: palju tööd -> pigem ressursid Inimene või struktuur: erinevatel aegadel erinev rõhk. Peamine on siiski sotsioloogial olnud nende vahekorra nähtavaks tegemine. Struktuuride avastamine 3-st huvist lähtuvalt. · Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn
LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I
funktsionaalse süsteemi mõjutamisega) või komplekssed (mõjutavad kahte või mitut funktsionaalset süsteemi). 5.2 Treeningu periodiseerimine Sporditreeningu ülesehitus jaguneb sõudmises järgmisteks struktuurideks: 1. mikrostruktuur: üksiktreeningu või väikese e. mikrotsükli (koosneb mitmest treeningust) struktuur; 2. mesostruktuur: keskmiste e. mesotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur; 3. makrostruktuur: suurte e. makrotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur. Treeningu periodiseerimise kõige väiksemaks osaks on treeningtund, mis koosneb kolmest osast: ettevalmistavast osast, põhiosast ja lõpposast. Samas jagatakse treeningtunnid oma suunitluselt peamisteks (sooritatakse põhiosa töö mahust, seotud ettevalmistusperioodi peamiste ülesannete lahendamisega) ja täiendavateks (loovad soodsad tingimused
2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri bokumon . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Pronkskiri kinmon . . . . . . . . . . . . . . . 17 ¨
Laps eristab sõnu lauses, kasutades sõna tähistamiseks noope. Laps lõpetab teksti alusel põhjust väljendavaid liitlauseid kasutades sidendit sest. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lauseskeem, sõnanoobid. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Sidusa teksti Kas sa mäletad, millest me eelmine kord Laps vastab makrostruktuur rääkisime?Kes oma lugusid jutustasid? küsimustele. i osade kordamine Milline oli tibu jutt? Miks? Kana ja tibu. Tibu jutt oli igav. Ta unustas palju rääkida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
