Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "sidendid" leiti 23 faili

5
docx

Eesti keele reeglid

LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!...

Eesti keel - Keskkool
45 allalaadimist
2
doc

Grammatika

Küsilause ja hüüdlause ­ Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks k...

Eesti keel - Keskkool
202 allalaadimist
5
odt

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära .

Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis...

Eesti keel - Keskkool
90 allalaadimist
2
doc

Lause vahemärgistus

Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põh...

Eesti keel - Põhikool
125 allalaadimist
10
doc

Eesti õigekeel

Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas:...

Eesti keel - Keskkool
219 allalaadimist
2
doc

Orienteerumine

aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub...

Kehaline kasvatus - Põhikool
20 allalaadimist
23
doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab...

Eesti keel - Tartu Ülikool
116 allalaadimist
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (181...

Eesti keel - Tartu Ülikool
231 allalaadimist
5
doc

Kirjavahemärkide kordamine

KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma)...

Eesti keel - Keskkool
64 allalaadimist
6
doc

Tekstianalüüs

Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal...

Eesti keel -
14 allalaadimist
14
docx

ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE

Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja:...

Pedagoogika - Põhikool
6 allalaadimist
6
docx

Formaalsed lähenemised keeleteaduses

Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem ­ foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: s...

Eesti keel -
139 allalaadimist
6
docx

Lausete liigid

Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause...

Eesti keel - Põhikool
7 allalaadimist
11
docx

Eesti keele grammatika

Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kir...

Eesti keel - Põhikool
13 allalaadimist
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

(23) mootorratas – kaherattaline sõiduk, mis liigub mootori jõul (24) jalgratas – inimjõul liikuv kaherattaline sõiduk Selgitused, nagu muudki lugemiseks mõeldud tekstid, võiks olla kirjutatud loetavalt, ja seda just sõnastiku sihtrühma silmas pidades. Loetavust mõjutavad lisaks lause pikkusele mitmesugused tegurid, näiteks keskmisest pikemad sõnad, sidendid , abstraktse tähendusega sõ- nad, harvaesinevad sõnad, nominalisatsioonid, üksteisest eemal asuvad seotud sõnad jms. Paljude keelte kohta on olemas ka loetavusindeksite arvutamise algoritmid, eesti keele kohta esialgu mitte. Määratlus peaks kuuluma terminiga samasse grammatilisse kate- gooriasse, mille vastu eksitakse kõige rohkem juhul, kui termin ei ole nimisõna. (25) kantserogeenne – tekitab vähki Siin on termin omad...

Inimeseõpetus -
9 allalaadimist
36
docx

Eesti keele reeglid

PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid . Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida,...

Eesti keel - Keskkool
16 allalaadimist
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Tekstil on teema, mis teeb sellest temaatilise, sisulise terviku. Terviklikkus tähendab, et tekstil on kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Sisulis-tähenduslik terviklikkus = sidusust. Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa sidesõnad ja sidendid , millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente. Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus, sünonüümide kasutus. Sünonüümia ei tähenda leksikograafilisi sünonüüme: uurimus vs töö. Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist: ter...

Foneetika -
17 allalaadimist
2
pdf

Kirjandite tüüpvead

" Ehkki tegelikult on ka sõna maailm lauses ülearune.  Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma arvutita ei saa ette kujutadagi. Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta.  Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka.  Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat sorti põimlauses: Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. Pealause kõrvallause pealause jätkub  Kokku- ja lahkukirjutamisel lähtu ühendi konkreetsusest-abstraktsusest: arvutis istumine t...

Kirjandus - Keskkool
1 allalaadimist
48
pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

Sidusus aitab lugejal aru saada, kuidas on kirjutises käsitletavad teemad üksteisega seotud, ilma et ta peaks ise seda hakkama välja mõtlema. Kõige tüüpilisemad sidususvahendid on sidesõnad (ja, et, kuna) ning muud sidendid (kas, küll, seetõttu, peale selle, niisiis). (Erelt jt. 2007: 14) Võib öelda, et teksti „skeleti“ moodustavad tuumlaused. Nende eesmärk on anda edasi teksti peamine sõnum. Tuumlausete mõtet aitavad edasi kanda tugilaused, mis põhjendavad, arutlevad kirjutatu üle javõi arendavad teemat edasi järgmise tuumlauseni. Nagu eelpool mainitud, on oluline osa teksti ülesehitusel. Kirjutisest on hea ja lihtne aru saada, kui selle ül...

Eesti keele õppetaterjal -
13 allalaadimist
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

Hinnati, milline on jutus esinev viitsuhete võrgustik; milliseid referendile viitamise võimalusi laps kasutab; kas jutust on aru saada ka piltide abita, kellest või millest on jutt. Siduvate vahendite kasutamine. Hinnati, milliseid erinevaid sidususe vahendeid laps jutustades kasutab ning milliseid vigu esineb sidendite kasutamisel. Skoor toetus erinevate sidususvahendite (sidendid lausungite ja osalausete ühendamiseks, koha- ja ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist jutustuses, korrektsete agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused: Hääle omadused on lapsel normikohased (vt lisa 7, ül 1.1) Foneemikuu...

Erivajadustega laste... -
16 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun