Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et, ennekui, sellal (sel ajal) kui, jne. KIIL eraldatakse muust lausest komade, sidekriipsude või sulgudega. Tänaval lebas elutu inimene minu meelest oli ta surnud , kuid keegi ei aidanud teda. ÜTE eraldatakse alati muust lausest komadega. Maarja, tule aita lauda katta!
Parem oleks: "Väga paljudel inimestel maailmas on arvutid." Ehkki tegelikult on ka sõna maailm lauses ülearune. Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma arvutita ei saa ette kujutadagi. Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat sorti põimlauses: Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. Pealause kõrvallause pealause jätkub Kokku- ja lahkukirjutamisel lähtu ühendi konkreetsusest-abstraktsusest: arvutis istumine
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist
seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab .. 2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu .. Komadega eraldatakse järgmised lauseosad : 1.Järellisand : Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ? NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette :
1 Ülesanne 5. Kas sama- või ühisviitelisus? Põhjendage Uurimus hõlmab aastaid 19902000. Töö koosneb kolmest peatükist. Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada. Artikkel on teravmeelne. Teravmeelsusega üksi siiski kaugele ei jõua. Lilled on kallid. Juba üks roos maksab väga palju. Kuulasin eile Andrus Ansipit. Eesti peaminister pidas meeldejääva kõne. Ülesanne 6. Leidke sidendid ja kirjeldage neid (määrake liik). A. Keeli on võimalik liigitada mitmelt aluselt, kuid olulisemad on sugulus (päritolu) ja ehitus. Suguluse järgi jaotatakse keeled keelkondadesse ja keelerühmadesse. Peale selle võib keeli liigitada ehituse järgi. On olemas nii kõikidele keeltele ühiseid jooni kui ka varieeruvaid nähtusi. Samuti eristatakse sõltumatuid tunnuseid ja tingimuslikke tunnuseid. B. Esimesel kokkusaamisel jaotati ülesanded
Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium 1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda. Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et,
koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
olevas käändes (kellena?millena?) järellisandit: komaga eraldatakse järellisand: omastavas käändes (kelle?mille?) järellisand eestpoolt: 7 Rindlause Rindlause osalaused on võrdväärsed. Sina küsid, mina vastan. 8 Põimlause Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele
Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda). Vaatasin (seda), millele ta osutas. Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest; ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas;
vabade laiendite üle. Puus olevaid suhteid kirjeldatakse sugulusterminitega ema, õde, tütar. VP, V' ja V on sõlmed hargmikus ehk süntaklises puus. Sõlm domineerib vahetult neid sõlmi, mis on puus otse selle sõlme all. Vahetud moodustajad PP > NP P ehk postpositsioonifraas koosneb nimisõnafraasist ja tagasõnast. Leksikaalsed kategooriad N, V, Adj, Adv, P. Funktsionaalsed kategooriad abitegusõnad, sidendid, määratlejad. Komplement seotud laiend. Fraas, mis on tihedalt seotud peasõnaga (nt verb + selle obj, prepositsioon + selle obj). Seotud laiend on peasõna (X0) õde. Adjunkt vaba laiend: AdjP, PP, AdvP. Vaba laiend on X' õde. Peasõna ei nõua vabade laiendite kasutust. Määratleja specifier viitab kategooriale, mis on XP tütar ja X' õde. Määratlejad on tavaliselt universaalsed. Igal kategoorial on ainult üks määratleja. Lühend: Spec. Ema peasõna ehk X'
Kõige värskem allikas, kust võib kirjavahemärgitarkust ammutada, on Mati Erelti ,,Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" (2006). Ka alljärgnev õpetus põhineb sel käsitlusel. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ühendsidendite ,,sellepärast et", ,,selleks et", ,,selle asemel et", ,,enne kui", ,,juhul kui", ,,samal ajal kui" jts puhul komakasutus vaba, nt Selleks(,) et õigesti elada, tuleb hoolsalt õppida. Enne(,) kui lõplikult otsustad, tutvu meie kataloogiga. Niisugused sidendid nagu ,,isegi kui", ,,olgugi et", ,,ainult et", ,,vaevalt et", ,,peaasi et", ,,ilma et", ,,mitte et" kuuluvad kokku ning sõnade ,,et" ja ,,kui" ette koma ei panda, nt Olgugi et volikogulased hoiavad üht kätt rusikas, on see käsi taskusse peidetud. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused on võrdväärsed, neid seovad kas sidesõnad või komad. · Sidesõnade ja, ning, ehk, või, ega ette koma ei panda. Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab.
.. Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000 H 17. Sidendid. * Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning. Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine. * Samuti = ka. Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki. * Nii ... kui ka. See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid
Tekst on 7 koostatud omavahel korrektselt seotud lausetest, tekstil on kindel teema ning see moodustab tekstist temaatilise ja sisulise terviku (Kutsehariduskeskus 2015). Sidusus aitab lugejal aru saada, kuidas on kirjutises käsitletavad teemad üksteisega seotud, ilma et ta peaks ise seda hakkama välja mõtlema. Kõige tüüpilisemad sidususvahendid on sidesõnad (ja, et, kuna) ning muud sidendid (kas, küll, seetõttu, peale selle, niisiis). (Erelt jt. 2007: 14) Võib öelda, et teksti „skeleti“ moodustavad tuumlaused. Nende eesmärk on anda edasi teksti peamine sõnum. Tuumlausete mõtet aitavad edasi kanda tugilaused, mis põhjendavad, arutlevad kirjutatu üle ja/või arendavad teemat edasi järgmise tuumlauseni. Nagu eelpool mainitud, on oluline osa teksti ülesehitusel. Kirjutisest on hea ja lihtne aru saada, kui selle ülesehitus on loogiline ja järjekindel
järgnevad laused aluseta lünklaused)? nt. [Päike rändas rõõmsalt ja uhkelt mööda taevast] ja [Ø saatis kiiri igas suunas laiali]. Kindlalt koondlause: 1) laiendamata, sisult kokkukuuluvad öeldised, intensiivistavad, pole eraldi situatsioone. Ma ootan ja ootan. Tule aga tule! Laps nuttis ja karjus. Ta läks ja kutsus politsei. (vrd seriaalkonstruktsioon: Ta läks kutsus politsei) 2) sidendid nii... kui, niihästi... kui, mitte niivõrd... kui, ehk (ei rinnasta lauseid) Metall roostetab ehk korrodeerub. Laulja oli ise nii viisi loonud kui sõnad sepitsenud. Pigem koondlause muudel juhtudel, kui seos tihe ja lauseteks jaotamine eraldaks; ühine abiverb. Vrd. Sind on ära kuulatud ja sobivaks loetud. Sind on ära kuulatud ja sind on sobivaks loetud. Ma pidin täna vara tõusma ja sadamasse minema.
jutustused Tuvilugu 1 Pallilugu 1 Sidusus. Siduvate vahenditena kasutas laps eelkõige Vahendatud jutustused sidendeid ja, siis, ja siis, samuti ajamäärsõna pärast. Kohati Lumememmelugu 1 olid lausungite sidumisel sidendid puudu. Sidusus on areneva Vanatädilugu 2 ja mittearenenud taseme vahel. Vahendamata jutustused Tuvilugu 1 Pallilugu 2 Grammatiline õigsus. Jutustuses esinevad põhiliselt Vahendatud jutustused
Vaadeldavad tekstitunnused: Tekstisidusus – kuidas lauseid tekstiks seotakse? Prototüüpne tekst koosneb omavahel seoses lausetest. Tekstil on teema, mis teeb sellest temaatilise, sisulise terviku. Terviklikkus tähendab, et tekstil on kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Sisulis-tähenduslik terviklikkus = sidusust. Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa sidesõnad ja sidendid, millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente. Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus, sünonüümide kasutus. Sünonüümia ei tähenda leksikograafilisi sünonüüme: uurimus vs töö. Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist: teravmeelne vs teravmeelsus.
teavet. Sõnatähenduse selgitamise võtted jaotuvad kaemuslik-illustratiivseteks, verbaalseteks ja kahe nimetatud võtete rühma kombinatsioonideks. Kaemuslik- illustratiivsed võtted jaotuvad järgmiselt. *Sõnade esitamine praktilise tegevuse käigus; *Suunatud vaatlusele toetuv sõnade esitamine ja seletus; *Piltide tajumisele toetuv sõnaseletus; *Skeemidele toetuv sõnaseletus (tuletised, sidendid, ees- ja tagasõnad). B. Tajutavate objektide (tunnuste) verbaiiseerimine (taju —> sõna). Kasutatakse peamiselt kahte laadi ülesandeid: pedagoog sooritab ise mingeid toiminguid ja kommenteerib neid; lapsed täidavad praktilisi ülesandeid matkides, näidise järgi või rühmitavad esemeid (kujundeid) näitlike rühmitusaluste järgi, pedagoog kommenteerib tegevust. Vahetule tajule toetuvatele ülesannetele järgneb samalaadne
Peamine otsustus- koht sisumääratluste juures on lähima soomõiste paigutamine algusse (näide 23) või lõppu (24). (23) mootorratas – kaherattaline sõiduk, mis liigub mootori jõul (24) jalgratas – inimjõul liikuv kaherattaline sõiduk Selgitused, nagu muudki lugemiseks mõeldud tekstid, võiks olla kirjutatud loetavalt, ja seda just sõnastiku sihtrühma silmas pidades. Loetavust mõjutavad lisaks lause pikkusele mitmesugused tegurid, näiteks keskmisest pikemad sõnad, sidendid, abstraktse tähendusega sõ- nad, harvaesinevad sõnad, nominalisatsioonid, üksteisest eemal asuvad seotud sõnad jms. Paljude keelte kohta on olemas ka loetavusindeksite arvutamise algoritmid, eesti keele kohta esialgu mitte. Määratlus peaks kuuluma terminiga samasse grammatilisse kate- gooriasse, mille vastu eksitakse kõige rohkem juhul, kui termin ei ole nimisõna. (25) kantserogeenne – tekitab vähki Siin on termin omadussõna, määratlus aga verbifraas. Parandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
