Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (0)

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) KIRJALIKU KÕNE UURIMINE JA HINDAMINE Sissejuhatus  Lapse üks olulisematest ülesannetest koolis on  kirjaliku kõne  (inglise keeles  literacy skills)
omandamine ehk  lugema ja kirjutama õppimine. Koolis (ja teatud määral juba enne kooli)
toimub suur osa teadmiste omandamisest tekstide lugemise kaudu, lugemisoskus on vajalik
igas ainetunnis (loodusõpetus, matemaatika, muusika jne). Kirjutamise tähtsaim funktsioon on
mõtete/teabe edasiandmine kirjalikul kujul. Ka enese kirjalik väljendamisoskus (kirjutamine,
sh õigesti kirjutamine)  on igas ainetunnis vajalik. Seega lugemise ja kirjutamise  oskusest
sõltub paljuski edasine edu koolis (akadeemilise hariduse omandamine) ja toimetulek elus (ka
igapäevaelus toimub ju suur osa teabe hankimisest ja edastamisest kirjalikult, st lugedes ja
kirjutades). Keelespetsiifikaga arvestamine. Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tuleb teada ja
arvestada ka keelespetsiifikat. Keelespetsiifika tundmine aitab mõista lugemise ja kirjutamise
omandamise   seaduspärasusi  ning  seeläbi   paremini   õpetamise   protsessi  kavandada.  Samuti
aitab   keelespetsiifika  tundmine  paremini   teadvustada  nüansse,  mis  on  keele   omandamisel
keerulised,   sh   seda,   mis   raskendavad   kirjaliku   kõne   omandamist   (lugema   ja   kirjutama
õppimist).
Eesti keele on foneetiline ehk reeglipärase kirjasüsteemiga keel - jälgib valdavalt printsiipi
üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi).  Siiski on ka eesti keeles lugema- ja kirjutama õppimisel aspekte, mida peab arvestama ning
mis lugema ja kirjutama õppimist raskendavad.
 Kirjutatud kujul pole võimalik vahet teha  pikal ja ülipikal täis- ja suluta kaashäälikul:
kooli (kõrval) või (läks) kooli, kallas (paistab) või kallas (vett).
(Sulghäälikute kirjapildile toetudes on kolme väldet võimalik eristada: tigu - tiku - tikku.)    Häälduse ja kirjapildi vahel on  erinevused ka diftongides ja konsonantühendites:  ehitas
sauna (u – lühike) või läks    sauna     (u – ülipikk); nägi    hunti     (t – ülipikk); nägi    paati     (a ja t ülipikad).  Eesti keeles ei märgita palatalisatsiooni nt palk (puulaud) või palk (töötasu).  Eesti keeles ei kasutada kirjapildis rõhumärke - valdavalt on eesti keelsetel sõnadel rõhk
esimesel silbil, kuid võõrsõnade puhul võib rõhk olla ka järgsilbil (selle mitteteadmine
valmistab lugemisel ja sõnatähenduse mõistmisel raskusi).  Raskendavaks faktoriks on eesti keele morfoloogiline keerukus - sõnadel on mitmeid eri
tüvevariante (nuga-noaga; juua-joovad), sõnavormid muutuvad sageli väga pikaks ning on
seetõttu raskesti kokkuloetavad ning mõistmiseks keerulised (kannatamatutelegi).  Kirjaliku kõne oskuste hindamine ÜLDPÕHIMÕTTED Kirjaliku kõne oskuste uurimisel-hindamisel tuleb:  1 Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. 
Vastupidine on nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise
keel ebareeglipärase kirjasüsteemiga, mittetransparentse ortograafiaga keel. 


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus)  arvestada   üldiste   põhimõtetega   uurimisprotsessi   ülesehitamisel,   st   alustada   uurimist
eeldatavast oskusest – vajadusel liikuda madalama taseme oskuste uurimise suunas;   teada, mis kirjaliku kõne oskusi teatud vanuses lapse juures oleks vajalik uurida;  osata valida sobivat uurimismaterjali (vastavalt lapse vanusele);  olla valmis kasutama erinevaid abistamise võtteid (raskusastme reguleerimine, materjali
valik)  jälgida, et uurimisprotsessi läbiviimine oleks piisavalt mänguline (eriti nooremate laste
puhul) ning vajadusel last motiveerida. Mida uurida ja hinnata? Lugemine ja kirjutamine on keerulised vaimsed toimingud, mis toetuvad lugeja ja kirjutaja
suulisele kõnele, sõltuvad tema intellektist, motoorikast, kuulmisest ja nägemisest, optilis-
ruumilisest tajust, tähelepanust ja töövõimest.  Lugemise ja kirjutamise omandamiseks on vajalikud mitmed eeldused ehk eeloskused, mille
arendamine peab algama juba varases lapseeas.  Teadlikumalt   on   laps   valmis   lugemise   ja   kirjutamise   õppimisega   tegelema   enamasti   5-6-
aastaselt  (mõni varem, mõni hiljem).  Eelkoolieas,  st lasteaias  kujundatakse  lugemiseks ja
kirjutamiseks vajalikke  esmaseid oskuseid, st eesmärgiks ei ole ladusalt lugema ja õigesti
kirjutama õppida, vaid anda baas selleks, et laps koolis edukalt kirjaliku kõne omandamisega
jätkata saaks (kujundada lugemis- ja kirjutamisvalmidus). 
Koolis lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemine jätkub. Sõltuvalt lapse vanusest on vajalik uurida ja hinnata:  Kirjaliku kõne eeldusi ehk eeloskusi – 5-6 (7)-aastased lapsed *Hindamiseks ja uurimiseks leiad materjale SIIT: 
[1] https://docs.google.com/document/d/1GnLOmeh5SMYLCwVMdErpA2henDtCnyrB/edit
[2] (Eesti k erivajadustega I) https://drive.google.com/file/d/1kCoFSPVLh_YqiZ1ud0P7dpYKpxNC1Hok/view?usp=sharing     Lugemiseks ja kirjutamiseks vajalikke esmaseid oskuseid - 6-7-aastased lapsed  Esmased   oskused:  häälikute   eristamine   (kvalitatiivne   foneemikuulmine),   häälikute   arvu   ja
järjekorra  määramine  (häälikanalüüsi  osaoskused), teistest pikema  hääliku  leidmise  oskus
sõnas (kvantitatiivne foneemikuulmine). 
Need   nimetatud   esmased   oskused   on   vajalikud   häälik-   ja   foneemanalüüsi   oskuse
kujunemiseks. Häälik- ja foneemanalüüs omakorda on lugemise ja kirjutamise alused.  
*Häälik- ja foneemanalüüsioskuste uurimise ja hindamise kohta leiad materjale SIIT: 
[3] https://drive.google.com/file/d/1TBjrqyhpUW8BtHX5j2_wR1bP5qIZSwBH/view?usp=sharing
 Lugemisoskust 
 Enne kooli    , lasteaias, arendatakse ja hinnatakse lugemise eeloskusi ja esmaseid oskusi.  Koolis     jätkub lugema õppimine. Lugemisoskuse kujunemise hindamine koolis on väga oluline   –   see   võimaldab   varakult   märgata   lapsi,   kes   vajavad   lugemisoskuse
kujunemisel täiendavat tuge. Kui vajalikku abi lastele õigeaegselt ei pakuta, tekivad
raskused kõigis õppeainetes, sest lugemist on vaja iga aine õppimisel. Lugemisoskuse uurimisel on oluline jälgida ja hinnata:   lugemisviisi (sh juhtiv lugemisviis); 2


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus)  lugemise tempot ja sellega seoses ladusust;  ilmekust (see on võimalik alles ladusal lugemisel);  lugemisvigu;  enesekontrolli lugemisel;   loetu mõistmist. *Hindamiseks ja uurimiseks leiad materjale SIIT: 
[4] https://drive.google.com/file/d/15u5Q5eVmgPLQFosw8aiWx_hJc0mzbPc8/view?usp=sharing   Kirjutamisoskust 
 Eelkoolieas     – kirjutamise eeloskusi ja esmaseid oskusi.   Koolieas     – kirjutamise erinevaid valdkondi. Kirjutamisoskuse uurimisel on oluline jälgida ja hinnata: kirjutamise tehnikat, ärakirja,
õigekirja,   oma   mõtete   kirjalikku   esitamist   (kirjalikku   tekstiloomet),   enesekontrolli
kirjutamisel.  *Hindamiseks ja uurimiseks leiad materjale SIIT Kirjatehnika
- [5] https://drive.google.com/file/d/1JId8nQP6HeK7S5ouBQutop65XY_5mwF_/view?usp=sharing 
-   K.   Karlep,   A.   Kontor   (2010).   Aabitsa   ja   töövihikute   kasutamise   üldised   põhimõtted.
Õpetajaraamat. Tartu: Studium. Lk 54-61. Ärakiri
- [6] https://drive.google.com/file/d/1pEFTC81AvuqDRdAmJBSPn9LT6ITzzSTi/view?usp=sharing  Õigekiri
- õigekirjavead (sh selgitada välja vigade põhjused – häälik- ja/või foneemanalüüsioskuse
puudulikkusest tingitud vead, reeglivead jms);  - enesekontroll kirjutamisel. [7] https://drive.google.com/file/d/1qtiVFkO2zQsHYm5mkuIMSk7fgvyJsX09/view?usp=sharing  -  Kirjalik tekstiloome Kuidas uurida? Võimalused
- Õpilase tehtud kirjatööde analüüs (ülesanded töövihikus, vihikus) – pöörata tähelepanu
kirjavigadele,   käekirjale,   töö   puhtusele.   Vanemates   klassides   saab   infot   ka   kirjalike
tekstide koostamise kohta – sidusus, terviklikkus. - Vaatlus. Vaadelda õpilast tunnis (last õppetegevustes lasteaias) – klassis lugemine, sh
järje hoidmine, loetu põhjal küsimustele vastamine jms.  3


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus)  Annab   infot,   kuidas   õpilane   klassitingimustes   keskendub   ja   suudab   korraldusi
jälgida ja täita, küsimustele vastata.   Samuti saab infot juba ka lugemistehnika ja loetu mõistmise kohta.  - Spetsiaalsed uurimiseks koostatud ülesanded.  NÄIDE: Toomela, A., Mädamürk, K., Soodla, P., Härma, E. (2020). Arvutipõhised
hindamisvahendid   lugemis-   ja   matemaatikapädevuse   hindamiseks   põhikooli   I   ja   II
kooliastmes. Juhendid testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks.  Arengu hindamine võimaldab välja selgitada: 
- milline on õppija arengutase ja -potentsiaal; 
- millised on õppija: 
     (a) olemasolevad (osa)oskused erinevates arenguvaldkondades ja õppeainetes; 
     (b) oskused lähima arengu vallas. → Millise abiga suudab? Dünaamilise hindamise protsess koosneb kolmest osast:   osaoskuste eelhindamisest,   ühe osaoskuse õpetamisest,   selle tulemuslikkuse järelhindamisest. Padrik, Hallap, 2020, lk 29, 42 https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/kasiraamat_mitmekeelne_erivajadusega_opilane_koolis.pdf ************************ 4


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Millises vanuses, mida ja kuidas hinnata (Materjali täiendas Kaja Pastarus, 2022) 2-5-aastased. Otseselt uurima ei pea!
Eelkoolieas: KIRJALIK KÕNE = lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine, lastekirjanduse tutvustamine Vanus Kirjaliku kõne oskuste eeldatav (eakohane) tase Mida ja kuidas uurida? 2-a - Vaatab   koos   täiskasvanuga   pildiraamatuid,   täiendab täiskasvanu   juttu   osutamisega   pildile   või   üksiku   sõna
ütlemisega pildi kohta. 3-a - Vaatab   üksi   ja   koos   täiskasvanuga   pildiraamatuid:   keerab lehte, osutab pildile ning kommenteerib pilte. - Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste. 
- Eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt  tass - kass, pall - sall, tuba - tuppa), osutades
pildile või objektile. 4-a - Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku häälikute reas.  - Tunneb   ära   ja   nimetab   üksikuid   tähti  (suured   trükitähed,
joonistähed). - Matkib lugemist. - Matkib kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga. 5-a - Kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat tuttava teksti puhul). - Tunneb   kuulates   iseseisvalt   ära   hääliku   häälikute   reas   ja sõnades (va häälikuühendites).  - Õpib   täiskasvanu   eeskujul   häälima   1-2-silbilisi sulghäälikuteta   ja   häälikühenditeta   sõnu   (oluline   häälimise
sujuvuse   jälgimine   ja   arendamine),   st   hakkab   kujunema
esmane häälimismehhanism.  - Kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega (nt oma nime).
- Teeb   matkimise   ja   näidise   alusel   kirja   eelharjutusi Kogu uurimisprotsess tuleb üles esitada  mänguliselt, laps peab
olema motiveeritud (annab endast maksimumi).
 Kvalitatiivne   foneemikuulmine:   *hääliku   eristamine
häälikute   reas;   *hääliku   eristamine/olemasolu   määramine
sõnas (va häälikuühendis). [2] lk 6; [3] lk 6, 7  Tähtede tundmine (suured trükitähed). [4] lk 9    Eeloskuste uurimine (tajud, mälud) [1], [2] 5 *5-6-a laste lugemisoskuse eelduste uurimine (K. Pastarus, 1999)


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) (vertikaalsed   ja   horisontaalsed   jooned;   täheelemendid:
paunad, kaared, sakid jms). Hallap, Padrik (2009), lk 30, 31 https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2015/07/Oppevaldkonnad_Alusharidus.pdf  Kirjutamisvalmiduse   uurimine:  näidise   alusel   erinevate
mustrite   ja   kirja   eelharjutuste   tegemine,   sarnaste
sümbolite/tähemärkide leidmine/rühmitamine jms. [2] Vanus Kirjaliku kõne oskuste eeldatav (eakohane) tase Mida ja kuidas uurida? 6-a 6-aastasel lapsel täiustub oskus jaotada sõna häälikuteks, määrata 
häälikute järjekorda sõnas, kinnistuvad tähe-hääliku seosed. 6-aastane laps:
- häälib (vajadusel täiskasvanu abiga, abivahendeid kasutades) 
1–2silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu; - määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, sees) häälikuühendita
sõnas; - kordab   täiskasvanu   eeskujul   eri   vältes   kahest   sõnast
koosnevaid ridu (nt koli - kolli (III v); koli - kolli (II v); koli -
kooli (III v); koli - kooli (II v);  - loeb/tunneb ära üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja 
tänavanimed, sildid); - veerib  kokku lihtsamaid 1-2 silbilisi sõnu; - tunneb ära ja oskab õigesti kirjutada juba mitmeid tähti. Kogu uurimisprotsess tuleb üles esitada  mänguliselt, laps peab
olema motiveeritud (annab endast maksimumi).  Häälimisoskus (aluseks häälikanalüüsile)  Materjali keerukus: sõnade valik (sõnastrukt-de tabel  [3],  lk 2);
materialiseerimisvahendite   kasutamine   /   uurijaga   koostöös
ülesande täitmine.
 Häälikanalüüsioskus: hääliku asukoha määramine sõnas  (alguses, lõpus, sees). → Piltide rühmitamine. → [3], lk 3, 4
ABI: Uurija nimetab ise sõna ja rõhutab otsitavat häälikut; suunab
jälgima suuliigutusi.
 Vältepaaride järelekordamise oskust (see on aluseks  võrdlevale hääldamisele). → “Papagoi-mäng”, “Salakood”.
Materjal: [3], lk 9   Tähtede tundmine (suured trükitähed, joonistähed).  Lühikeste sõnade lugemisoskus (veerimine). Materjal (lugemisoskuse uurimine): [4]    Eeloskuste uurimine (tajud, mälud)  Materjal: [1], [2]   6 *Kontor, A. “Eesti keele töövihik 1. kl, 1. osa. Studium, 2019.
*Kirja   eelharjutused   eelkooliealistele   lastele   (erinevad
õppematerjalid).


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) 7-a 7-a laps (1. kl astuja)
- nimetab ja kirjutab enamikku tähti (võib segistada üksikuid
kujult või häälduselt sarnaseid tähti, samuti võõrhäälikuid); - veerib 1–2silbilisi sõnu kokku, pikemaid sõnu loeb aimamisi
(järgneva kontrollita) ja eksib sageli; - häälib õigesti 1–2silbilisi, ka sulghäälikuid sisaldavaid, võib
eksida häälikuühendeid sisaldavate sõnade häälimisel; - oskab   kirjutada   häälitud   sõnu,   andes   õigesti   edasi   sõna
häälikstruktuuri (lähen koli), võib eksida ühe ja kahekordse
tähe valikul, tugeva ja nõrga tähe valikul;
  - eristab häälikuühendita sõnas kuulmise järgi teistest pikemat
häälikut; - muudab täiskasvanu eeskujul sõna vältestruktuuri (nt koll -
kool; linna (III v) - lina; tibu - tippu).  Nt sõna: sall. Muuda
sõna, häälda „a-d“ väga pikalt – saal. - jagab   kuuldud   lause   sõnadeks,   kasutades   sõnade   arvu
märkimiseks abivahendeid (võib eksida abisõnade eristamisel,
nt loeb üheks sõnaks laua all); - tunneb ära luuletuse ja muinasjutu kui kirjandusžanri. Hallap, Padrik (2009), lk 30, 31 https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2015/07/Oppevaldkonnad_Alusharidus.pdf  Tähe-hääliku seos, tähekujude kirjutamine  (kui laps tuleb
sõnade kirjutamisega toime, siis oskus selgub juba nii. Ei pea
uurima eraldi).  Sõnade lugemise (veerimise) oskus. Materjal vt: [4]    Kirjutamisoskus. Sõnade (ka lühikese lause, et hinnata  lauses sõnade eraldamise oskust) kirjutamise oskus. Valida esmalt
lihtsamad sõnad, mis võivad sisaldada sulghäälikuid, kuid mitte
häälikuühendeid. Materjali valikul on abiks sõnastruktuuride tabel
- [3], lk 2. 
Motiveerida:   nt   anda   valik   pilte,   mille   hulgast   laps   ise   valib
kirjutamiseks sõna (jälgida, et valikus oleksid sobiva raskusega
sõnad).   Jälle   võib  kasutada   ka  mängulooma,   kes   kirjutab   sõna
valesti,   nt   MUNA   asemel   MUA   vms.   Lapse   ülesanne   on
kontrollida ja parandada.
*Kui laps tuleb kirjutades häälikujärje taastamisega toime, siis
võib valida ka keerukamaid, sh häälikuühendeid sisaldavad sõnu.
*Kui   laps   eksib   häälikujärje   taastamisel,   siis   valida   kergem
keelematerjal (nt vältida sulghäälikuid).
NB!  Kui   laps   ei   tule   toime   sõnade   kirjutamisega   (häälikujärje
fikseerimisega), siis uurida eraldi  häälikanalüüsi osaoskusi, sh
häälimisoskust.   Vajadusel   kasutada   materialiseerimisvahendeid.
(vt 5-6-aastaste suuniseid).
 Kvantitatiivne foneemikuulmine  → [3], lk 8 *Kuulmise alusel sõnas teistest pikema hääliku määramine. 
Laps valib kotist pildi. Uurija (või laps ise) nimetab, mis on pildil.
Kas mõni häälik kostus pikemalt? Mis häälik? 
Raskusastme muutmine: kergemad on sõnad, milles on ülipikk
häälik   (nt   KOOL);   raskemad   on   sõnad,   kus   on   pikk   häälik
(SUUSAD).  Valikuks   esitada   ka   sõnu,   milles   teistest   pikemat
häälikut ei ole (MUNA). 7


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Abi:   uurija   nimetab   ise   veelkord   sõna   ja   rõhutab   pikemalt
kostuvat häälikut.  Välteridade järelekordamise oskus (on aluseks võrdlevale  hääldamisele) 
*„Papagoi-mäng“   (välteridade   ehk   kõnetaktide   ahela   järele-
kordamine). Kuula ja korda (oled nagu papagoi): koli-kooli(IIIv)-
kooli(IIv); lumme (IIIv) – lumme(IIv) – lume. → [3], lk 9
*Sõna vältestruktuuri muutmise oskus.  Paluda ka lapsel sõnas
vältekandjat ringipaigutada või sõna väldet muuta. Eelnevalt on
vajalik näidise esitamine. Nt sõna: sall. Muuda sõna, häälda „a-
d“ väga pikalt – saal (vältekandja ringipaigutamine).  Nt sõna:
lammas.  Ütle sõna nii, et “m” kostuks lühikeselt – lamas (sõna
välte muutmine). → [3], lk 9 KOOL. Hindamine on õppekavapõhine, st vastavalt õppekavas esitatud oskuste tasemele.  Kui õpilane eksib, siis uurida eraldi ka eeloskusi. Nt eksib häälikupikkuse märkimisel või sõna häälikulise struktuuri taastamisel, siis
uurida eraldi häälik- ja foneemanalüüsi osaoskusi.  I kooliaste *Täpsemalt vt: https://oppekava.ee/oppeprotsesside-kirjeldused/keele-ja-kirjanduse-oppeprotsessid Õpilase eeldatavad oskused, mida uurida ja hinnata kirjaliku kõne osas 1. kl Lugemine 
1. klassi alguses: valdavalt sõnade lugemine, edasi lausete ja ka
lühikese teksti lugemine. → ÕPPESISU: Trükitähtede (nii suurte
kui   väikeste)   tundma   õppimine.   Tähtedest   sõnade   ja   sõnadest
lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine. 
- Tähtede tundmine. Sõnade, lausete lugemise oskus. V    t:    [4]   1. kl lõpuks Kirjutamine
- Kirjatehnika. Vt: [5]  ÕPPESISU:  Kirja eelharjutused, joonistähtede kirjutamine. Õige
pliiatsihoid  ja kirjutamisasend  istudes ja seistes (tahvli  juures).
Väikeste   kirjatähtede   õppimine.   Suurte   kirjatähtede   õppimine
(vajadusel 2.klassis). Tähtede seostamine.
1. kl lõpuks: kasutab õigeid kirjutamisvõtteid; teab, kuidas väikesi
ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse. 8


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Õige   hääldus,   ladusus,   pausid,   intonatsioon,   tempo,   oma
lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse.
Eeldatavad oskused:
- loeb õpitud teksti enam-vähem  ladusalt,  lausehaaval  üksiku
peatusega   raskema   sõna   ees   oma   kõnetempos   või   sellest
aeglasemalt; (*Uut teksti loeb valdavalt sõnade/sõnaühendite
kaupa,   pikemaid   sõnu   veerib.   Valdavalt   loetakse   tekste
valjult.); - mõistab   häälega   või   endamisi   (vaikse   häälega   või   huuli
liigutades) lugedes loetu sisu;  - vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on
palas otsesõnu öeldud. - Ärakiri.  Vt:  [6]  →  1. klassi lõpuks  peaks laps oskama teha
lühemate sõnade ja lausete ärakirja, nt kirjutab tahvlilt ära.  - Häälikurühmade tundmine: 1. klassi lõpuks eristab 
häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut. [3], lk 10, 11 - Häälikupikkuste   märkimine   kirjas:  1.   kl   lõpuks  kirjutab
õigesti   lühemaid   (kuni   2-silbilisi)   sõnu   ja   lauseid.
(*Täishääliku   pikkused   ja   õigekiri,   kaashääliku   pikkustega
tutvumine.) [7]  - Õigekirjareeglite   kasutamine:  1.   klassi   lõpuks  kirjutab
omasõnade algusesse k, p, t; teab, et lause lõpeb punktiga;
teab,   et   lause   alguses,   inimeste,   loomade,   oma   kodukoha
nimes kasutatakse suurt algustähte; kirjutab õigesti oma nime. Kui õpilane eksib häälikupikkuse märkimisel või sõna häälikulise
struktuuri taastamisel, siis uurida eraldi häälik- ja foneemanalüüsi
osaoskusi.  2. kl
lõpuks Lugemine 
Ladusus, tempo, õigsus, ilmekus; mõistmine.
- loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt ((lugemistempo
võib   olla   kõnetempost   aeglasem),   enamasti   väljendab
intonatsioon loetava sisu; uut teksti loeb valdavalt süntagmade
kaupa; - märkab lugemisel tehtud vigu ja parandab neid (sh kaaslase
lugemist);  - mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu; - vastab   teemakohastele   (ka   lihtsamatele   tekstis   mitte   otsese
infoga seotud) küsimustele; - leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid 
ja lõike, vastab küsimustele, sh annab hinnanguid. Kirjutamine
- Kirjatehnika:   kasutab   kirjutades   õigeid   väikeste   ja   suurte
kirjatähtede   tähekujusid   ja   seoseid;   hoiab  ühtlast   kirjarida;
kujundab   vihikut,   paigutab   näidise   järgi   tööd   vihikulehele,
kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga. - Ärakiri tahvlilt või õpikust (teeb ärakirja enamasti veatult). - Häälikupikkuste   märkimine   kirjas:   kirjutab   õigesti
täishäälikud,   suluta   kaashäälikud,   täishäälikuühendid   (1-2-
silbilised sõnad).
Vajadusel eraldi uurimine: o Häälikurühmade tundmine. [3], lk 10, 11
o Häälikuühendi äratundmine. [3], lk 11, 12 - Õigekiri:  omasõnade   alguseses   ja   omandatud   võõrsõnade 9


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) alguses;   suur   algustäht   (lause   alguses,  inimeste   ja   loomade
nimedes, tuttavates kohanimedes); lause lõpumärgid (punkt,
küsimärk);   sõnalõppude   õigekiri:  -d   (mida   teed?),   -te   (mida
teete?),   -sse   (kellesse?   millesse?),   -ga   (kellega?   millega?),   -ta
(kelleta? milleta?) . - Kontrollioskused: kontrollib kirjutatut (nt etteütlust) näidise
järgi. - Kirjalik tekstiloome:  koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse
ja   teate;   kirjutab   loovtöö   ning   ümberjutustuse  pildiseeria,
tugisõnade   ja   küsimuste   abil.  (Oskab   kirjas   oma   mõtet
tervikliku lausega väljendada.)
Vajadusel uurida eeloskusi. Vaba kirjutamise eeloskuseks on
suuline   kõne  –  lausete   moodustamine,   kirjeldamine,
jutustamine.  3. kl
lõpuks Lugemine 
Ladusus, tempo, õigsus, ilmekus; mõistmine.
- loeb   nii   häälega   ja  kui   endamisi   ladusalt  ja   teksti   mõistes;
mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; - loeb   õpitud   teksti   ette   õigesti,   selgelt   ja   sobiva
intonatsiooniga; - töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel; - vastab  suulistele   ja  lühikestele  kirjalikele  küsimustele   loetu
kohta; - eristab   kirjalikus   tekstis   väidet,   küsimust,   palvet,   käsku,
keeldu; - tunneb   ära   jutustuse,   luuletuse,   näidendi,   muinasjutu,
mõistatuse, vanasõna, kirja; - on   lugenud   läbi   vähemalt   neli   eesti   ja   väliskirjaniku   teost,
kõneleb loetud raamatust; - teab nimetada mõnd lastekirjanikku. Kirjutamine
- Kirjatehnika:   kasutab   kirjutades   õigeid   tähekujusid   ja   -
seoseid, kirjutab loetava käekirjaga; paigutab teksti korrektselt
paberile, vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt. - Ärakiri tahvlilt ja õpikust (kirjutab õigesti). - Häälikupikkuste märkimine kirjas: märgib kirjas häälikuid
õigesti:   täis-   ja   suluta   kaashäälikute   pikkused,
kaashäälikuühendid (2-3-silbilised sõnad). Asesõnad (ma, sa,
ta, me, te, nad). - Õigekiri:   kirjutab   õigesti   sulghääliku   omandatud   oma-   ja
võõrsõnade   algusse;   märgib   kirjas   õigesti   käänd-   ja
pöördsõnade   õpitud   lõppe   ja   tunnuseid;   koostab   lihtsaid
loendeid tähestik- järjestuses; kirjutab suure algustähega lause
alguse,   inimese-   ja   loomanimed   ning   õpitud   kohanimed;
piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi. - Kontrollioskused: kontrollib kirjutatut (nt etteütlust) näidise 10


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) järgi. - Kirjalik   tekstiloome:   lausete   laiendamine   ja   sidumine
tekstiks;   tarbeteksti   (ajaleheartikli,   teate,   nimekirja   jne)
kirjapanek.   Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi,
kaardi või kava toel. Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi,
pildiseeria,   küsimuste,   skeemi,   kaardi   või   kava   toel,
fantaasialugu).   Sündmusest   ja   loomast   kirjutamine.   Jutule
alguse ja lõpu kirjutamine. Kirja kirjutamine.  II kooliaste 
Õpilased peaksid olema omandanud ladusa lugemise, sh uue teksti ladus lugemine. Peamine areng jätkub teksti mõistmise osas (erinevate
mõistmisstrateegiate   kasutamine),   samuti   loetud   pala   põhjal   ümberjutustuste   (sh   kirjalikud)   koostamisel.   Lisaks   ka   suuline   ja   kirjalik
vahendamata tekstiloome. Konspekteerimine.
Õpilased on omandanud tehnilise kirjaoskuse, valdavalt märgivad õigesti häälikupikkused ning rakendavad õpitud õigekirjareegleid (1.-3. klassi
teemad). Rõhk on kirjaliku teksti koostamise õppimisel (nt kirjandid, loovtööd – sidusus, terviklikkus) ning erinevate keeleteemade õppimisel (nt
käänamine, pöördsõnad jms). Vt täpsemalt:
- Riikliku õppekava eesti keele ainekava ja õpitulemused (sh õppesisu): https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/4202/2010/1m%20lisa1.pdf#  - Klasside kaupa: https://oppekava.ee/oppeprotsesside-kirjeldused/keele-ja-kirjanduse-oppeprotsessid Õpilase eeldatavad oskused, mida uurida ja hinnata kirjaliku kõne osas 4. kl
lõpuks Lugemine
- loeb   eakohast   teksti   ladusalt   ja   mõtestatult;   mõistab   lihtsat
plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; - otsib   teavet   tundmatute   sõnade   kohta,   teeb   endale   selgeks
nende tähenduse; - vastab  teksti   põhjal  koostatud  küsimustele   tekstinäidete   või
oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi; Kirjutamine - Ärakiri. Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. - Häälikupikkuste   märkimine   kirjas:   täis-   ja   kaashäälikute
kõik pikkused; kaashäälikuühendi õigekiri. - Õigekirjareeglid: sulghäälik omandatud oma- ja võõrsõnade
alguses; tegusõna pöördelõpud (olevik); käändsõnade oleviku-
ja minevikuvormid,  pöördsõnade olevik  ja minevik;  sõnade
poolitamine (õpitud reeglite piires); suure ja väikese algustähe 11


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) - leiab teksti peamõtte; - kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi; - leiab tekstist vajalikku infot; - tunneb   ära   jutustuse,   luuletuse,   näidendi,   muinasjutu,
mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja; - on   läbi   lugenud   vähemalt   neli   eakohast   väärtkirjandusteost
(raamatut); - tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb
loetust. kasutamine   (isiku-   ja   kohanimed;   õppeainete,   kuude,
nädalapäevade, ilmakaarte nimetused). - Kontrollioskused. Õpitud ortograafiareeglite jälgimine oma
kirjalikes tekstides; vigade leidmine (õpitud keelendite piires)
enda   ja   kaaslase   kirjutistes,  leitud   vigade   parandamine
sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja abiga. - Kirjalik   tekstiloome.  Eakohase   pikkusega   loovtööde
kirjutamine küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või
kava  toel  (Jutustus  (pildi  või  pildiseeria  põhjal,   küsimuste,
skeemi, kaardi või kava toel), fantaasialugu, kirjeldus, eri liiki
ümberjutustused.) 5. kl
lõpuks Lugemine - loeb   ja   mõistab   eakohaseid   õpi-   ja   elutarbelisi   ning
huvivaldkondade tekste; - esitab teksti kohta küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist
lühikokkuvõtte;  - kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Vt lisaks kooliastme lõpu (6. kl) õpitulemusi (st täpsustused, mis
oskusi on vaja kujundada, harjutada). Samuti õppesisu. Kirjutamine
Häälikupikkuste märkimine. Õigekirjareeglid.
- tunneb eesti keele häälikusüsteemi; - järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; - moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid; - rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes. Kirjalik tekstiloome:
- jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult; - kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju; - vormistab kirjalikud tekstid korrektselt; - kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja 
tekstimõisteid. Vt lisaks kooliastme lõpu (6. kl) õpitulemusi (st täpsustused, mis
oskusi on vaja kujundada, harjutada). Samuti õppesisu. 6. kl
lõpuks Lugemine Kirjutamine
- Kirjatehnika:   kasutab   kirjutades   õigeid   tähekujusid   ja   - 12


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) - loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes;  - loeb   õpitud   teksti   ette   õigesti,   selgelt   ja   sobiva
intonatsiooniga;  - töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;  - vastab  suulistele   ja  lühikestele  kirjalikele  küsimustele   loetu
kohta;  - eristab   kirjalikus   tekstis   väidet,   küsimust,   palvet,   käsku   ja
keeldu;  - tunneb   ära   jutustuse,   luuletuse,   näidendi,   muinasjutu,
mõistatuse, vanasõna ja kirja;  - mõistab tabeleid, diagramme, skeeme ja tingmärke;  - on   lugenud   läbi   vähemalt   10   eesti   ja   väliskirjaniku   teost,
kõneleb loetud raamatutest;  - teab nimetada mõnd lastekirjanikku. seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga. - Ärakri:   kirjutab   tahvlilt   ja   õpikust   õigesti   maha,   paigutab
teksti   korrektselt   paberile   ning   vormistab   vihiku/õpilas-
päeviku nõuetekohaselt. - Häälikupikkuste märkimine kirjas: eristab häälikut ja tähte,
täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; eristab
lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; märgib
kirjas õigesti häälikuid ja kaashäälikuühendit. - Õigekirjareeglid:   märgib   kirjas   õigesti   käänd-   ja   pöörd-
sõnade õpitud lõppe ning tunnuseid; kirjutab õigesti asesõnu;
kirjutab   õige   sulghääliku   omandatud   oma-   ja   võõrsõnade
algusse; kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja
loomanimed ning õpitud kohanimed; piiritleb lause ja paneb
sellele   sobiva   lõpumärgi;   kirjutab   etteütlemise   järgi   sisult
tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40
sõna); teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat
sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses. - Kirjalik   tekstiloome:   koostab   kutse,   õnnitluse,   teate   ning
kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ja teisi loovtöid
küsimuste,   tugisõnade,   joonistuse,   pildi,   pildiseeria,
märksõnaskeemi või kava abil.  III kooliastme eeldatavad õpitulemused → Vajadus oskusi uurida-hinnata. 
Vt täpsemalt:
- Riikliku õppekava eesti keele ainekava ja õpitulemused (sh õppesisu): https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/4202/2010/1m%20lisa1.pdf#  - Klasside kaupa: https://oppekava.ee/oppeprotsesside-kirjeldused/keele-ja-kirjanduse-oppeprotsessid 13


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Soovituslikud allikad, kus leida materjale ja võtteid uurimiseks  Eripedagoogika, nr 4 (2004) – Leiab mänge häälik- ja foneemanalüüsi  oskuste uurimiseks, samuti näidiseid  etteütluste tekstidest koos
analüüsiga.  Eripedagoogika, nr 47 (2011) - Leiab mänge ja võtteid laste häälik- ja foneemanalüüsioskuste uurimiseks.  Aire Hansen, Maret Jahu “Lups lugema” 1., 2., 3., osa. – Leiab keelematerjali ja mängulisi võtteid lugemisoskuse uurimiseks.  K. Plado, K. Sunts “Lugedes ladusalt lugema” – Lugemisülesanded ja -tekstid.  K. Plado, K. Sunts “Kas tõesti loomad räägivad? Lugedes loomamuinasjutte.” – Lugemistekstid ja ülesanded loetu mõistmise kohta.  K. Plado, K. Sunts “Kas tõesti imed juhtuvad? Lugedes imemuinasjutte.” – Lugemistekstid ja ülesanded loetu mõistmise kohta.  Kontor, K. Plado “Kirjutades kirjutama. Vaatan ja kirjutan. Ärakiri” – Võtteid ja materjali ärakirja uurimiseks.  Kontor, K. Plado „Kirjutades kirjutama“ (I-IIIosa) – Materjale etteütluse koostamiseks (teemade kaupa).  K. Karlep, A. Kontor, E. Vihm „Aabits“  K. Karlep, A. Kontor „Eesti keele töövihk 1. klassile“ (1.-3. osa)  K. Karlep, A. Kontor „Eesti keele tööraamat 2. klassile“ (1.-4. osa) Materjali koostamise kasutatud allikad - A. Kontor, K. Karlep (2006). „Õpetamine eesti keele tööraamatu järgi abiõppe 2. klassis.“ Õpetajaraamat. - Eripedagoogika nr. 52, märts 2017 (lk 32-52, K. Pastarus „Õpilaste juhendamine eesti keele tundides ehk erinevate etappide rakendamine õpilaste juhendamisel). - Eripedagoogika nr. 44, november 2014 (lk 63-82, K. Karlep „Milleks õpilastele noobid? Häälik- ja foneemanalüüsi õpetamise ajalugu“) - Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend, 2002 (internetist leitav) - K. Karlep (1998) „Psühholingvistika ja emakeeleõpetus“. Tartu Ülikooli Kirjastus. (internetis) 14


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) - K. Karlep (1999) „Emakeele abiõpe 1“. Tartu Ülikooli Kirjastus. (internetis) - K. Karlep “Emakeele õpetamine abikooli I klassis.“ Metoodiline juhend. - K. Plado „Kirjutamisoskuse uurimine etteütluste abil“ (artikkel) - Karlep „Harjutusi häälikanalüüsi õpetamiseks“ (artikkel) - K. Karlep, „Lugemis- ja kirjutamistoimingu enesekontroll abikooliõpilastel“. Töid eripedagoogikast XIV. (artikkel) -K. Karlep, „Lugemispuuete uurimine.“ Defektoloogilt üldkooli õpetajale. (artikkel) -K. Karlep, „Õpilaste kirjutamisoskuse uurimine.“ Defektoloogilt üldkooli õpetajale. (artikkel) -K. Karlep, A. Kontor “Aabitsa ja töövihikute kasutamise üldised põhimõtted. Õpetajaraamat.” (2010) -Merit Hallap, Marika Padrik (2008). „Lapse kõne arendamine“. Tartu Ülikooli kirjastus. (internetist leitav) -M.-K. Lerkkanen (2007).  „Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses. -P. Soodla, M. Vija, R. Pajusalu. (2013) „Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus. http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/
ERYa9.18 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv -„Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad“ (2009). Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. https://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/2015/07/Oppevaldkonnad_Alusharidus.pdf -„Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes“ https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf -„Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“ (2008). 15


Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) 16