Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, ...
Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said ...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.................
Tunni etapid: õpilaste tähelepanu haaramine; õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine; varem õpitu meeldetuletamine; uue materjali esitamine/õppimine; õppimise suunamine; õpitu kontrollimine; õpitust tagasiside kindlustamine; õppimisele hinnangu andmine; õpitu kinnistamine ja üldistamine. 16. Mis nõuded esitatakse õppetunnile? 17. Tunnikava. Kes koostab? Tunnikava koostisosad. Õpetaja nimi Klass/rühm Kuupäev 1. Tunni teema 2. Tunni eesmärgid Eneseväljenduslik eesmärk o Valikute ja eelistuste põhjendamine o Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt o Oma seisukoha väljendamine o Teksti tõlgendamine o ... kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne o ... oskuste arendamine Keeleline eesmärk
Kursuse: "ARVUTI KOOLIS" lõputöö Töö autor: Glaidi Aasrand Kool: Türi Majandusgümnaasium Maakond: Järvamaa Töö teema: lülijalgsed Koht koolielus: bioloogia > loomad > selgrootud Klass: 8 klass Kooliaste: III Koolitaja: L. Aluoja Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi arvutiklassis. Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava "TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" . LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD (VÄHID) ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Ühised tunnused Lüliline keha Lülilised jalad Kitiinainest välistoes Lülijalgsete mitmekesisus Elavad nii maismaal kui vees Kirjeldatud on umbes 1 miljon liiki Arvatakse, et neid on 1018 liiki Vähid (koorikloomad)
KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline töötlemine NAHKEHISTÖÖ kotid, ehtekarbid, raamatukaaned jne. NAHKA KAUNISTATAKSE: · sisselõigatud dekoori- ga · kõrgendatud reljeefi- ga · põletatud mustrid · nahabatika TEKSTIIL · moekunst. · dekoratiivkangad, vaibad, tikandid, voodikatted jne. Autor: Malle Raudoja Õppeaine: Kunstiajalugu Töö pealkiri: Tunnikava juurde kuuluv slaidiesitlus. Koht koolielu struktuuris: kunstiõpetus->kujutav kunst Klass: gümnaasium Teema: Kujutava kunsti liigid Koolitaja: Anu Kurm Töö lühitutvustus: kooliaste IV, saab kasutada kutsekoolis. Lühike kirjeldus:Lühike ülevaade arhitektuurist, tarbekunstist, skulptuurist, maalist ja graafikast.
Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Õppe kavandamine Aeg: Õppijate iseloomustus: Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Kognitiivsed õppimiskäsitlused Tunni eesmärgid: Mõisted: Õppijate eelteadmised ja oskused: Eelnevalt vajalikud tegevused õppejõule: Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi elemendid (minutites) kavandatud ja tegevusega saavutada organiseeritud (sellel tulba mõte on tahetakse. õppetegevuste kirjeldus panna kavandades ...
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, str...
et oleks huvitatud just taolisest teemast, nagu meil valitud sai. Otsustasime minna ……….., kes oli nõus meile juhendajaks olema, loovtööst rääkima. 1.2. Ajakava koostamine Nõustusime õpetaja paika pandud ajakavaga. 1.3. Ettevalmistused tunniks Käisime mitmeid kordi õpetajaga rääkimas tunni ajakavast. Kui olime õpetajaga kokku leppinud, millal tund toimub ja rääkinud sellest, milliseid tegevusi võiks tunnis olla, panime paika ka täpsema tunnikava. Enne tunni algust käisime mängudeks vajalikke asju: palle, torbikuid jne võtmas. Võistluste jaoks kasutasime väikeseid rõngaid, kõndimistorbikuid ja palliga tasakaalu harjutava mänguasja. 1.4. Tunni läbiviimine Viisime läbi kehalise kasvatuse tunni 4. detsembril teise tunni ajal 2.d klassiga. Esialgu tutvustasime ennast ning jätkasime soojendusharjutustega. Peale soojendust otsustasime alustada mänguga „Must ja valge“, et lasta õpilastel harjuda kiirema tempoga. Seejärel
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusv...
Moissejenko). On olemas 4 võimalust, kuidas tagasisidet saada, arvan, et sellest on piisav. Hindamisviis on võetud ametlikust dokumendist "Õpilaste hindamise kord", arvan, et see on korrektne ja loogiline. Tunni sisu Tunnisisu on mitmekülgne: kirjutamine, suulised vastused, individuaalne, paaris- ja gruppitöö. Tunnikava vastab tunni eesmärkidele. Tegevused iga B tunni etaapis minu arust vastavad selle etaapi eesmärkidele. Tunnitegevused on omavahel seotud. Teadmised on nii teoreetilised, kui ka praktilised. Materjal on võetud - Unt (1985) ,,Johannes Käisi didaktilise süsteemi areng" raamatust Pedagoogiline põhjendus - Pollard, A., Triggs, P. (2001)
Eestikeelsetest lasteaedadest olid tasulised Linda Kiruski ja Kristliku Noorte Naisühingu lasteaed. Töö lasteaedades tugines peamiselt Fröbeli meetodile Tallinna Linnavalitsusele alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6 lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia. Ja
- Kavandada õppe-ja õpitegevused Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid - Üldine tasand seostub kursuse, teema v tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks õpperühmadega. - Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste saavutamine. Kooli õppekava ainekava, õpetaja töökava tunnikava Sisendipõhine eesmärk väljundipõhine eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1
(Koik 2017) Kultuuripoliitika põhialustes on välja toodud, et oluliseks peetakse harrastus- ja kooliteatrite tegevust. (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 6) siis olles külastanud viimased 4. aastat mitmeid üldhariduskoole ja kultuuriasutusi (seoses õpingutega), siis võib tõesti tõdeda, et nendes koolides tegutsevad huviringide näol näiteringid. Huviringid toimuvad peale koolitunde ning on üldjuhul jagatud kahte vanusegruppi. Kui lugesin ühe näiteringi tunnikava ja võttes aluseks kultuuripoliitika põhialustest punktid 29.1 ja 29.2, kus lugemisharjumuse juurutamine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse kultuuriruumi alustalasid ning riik pöörab suuremat tähelepanu loovkirjutamise õpetamisele kõikidel haridustasanditel ning väärtustab neid ettevõtmisi, mis toetavad lugemist ja kirjandust (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi.
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on ini...
-päevakodude ja sõimede asutamise kord. Samal aastal hakkas kehtima Eraõppeasutuste seadus, mis määras muuhulgas ka lasteaedade tegevuse õppekeele osas. Lasteaia õppekeeleks oli kas lapse emakeel või riigikeel. Lasteaedade igapäevatööd takistas nende tegevust reguleeriva seaduse puudumine, mis oleks haaranud nii töö sisu kui organiseerimist, samuti personali enesetäiendamise võimalusi. Lasteaedades oli koostatud oma kodukord ja tunnikava, kuid puudus ühtne õppekava. Kuna üldist õppekava polnud, koostas iga lasteaia juhataja ise nii aasta- kui ka päevakava. Olukorra lahendamisel paistsid aktiivsusega silma Pärnu lasteaednikud, kes pöördusid 1931. aastal kirjaga haridusministri poole. Muuhulgas nõuti, et samaväärselt õpetajatega oleksid seadusega tagatud lasteaednike õigused, kohustused, kohale valimine, palgamäär, haiguskindlustus jms.
Stuudio riiklikku toetust ei saanud, Sepp õpetas üksi, kunstnik, halb majandusmees, heitlik ja järjekindluseta. Loodi kõrvale sepa ja õpilastega Draamastuudio Ühing, mis võttis erastuudio üle. Ühing võis toetust saada ja erinevalt teistest seltsidest võis sellesse ühingusse kuuluda ka näitlejad. Õpilaste esindajana kuulus ühingusse koos Nerepiga ka Kalmet (õppeplaani koostamise komisjoni).. Kalmet oli ka stuudiovanem, kes korraldas igapäeva asju, reg tunniskäijad ja korraldada tunnikava. Oma maja polnud, kasutati koolimaju. Improvisatsiooniline õpetamine ja õppimine (hobikorras psühholoogiat, samaealised õpetajad, mõnikord ka stuudiolased ise: Engelberg etlust ja Kalmet kehalist kasvatust.. Õpetati ka eesti keelt, sest paljud olid lõpetanud keskkooli vene keeles ja polnud eesti keelt õppinud.) Sepa stuudio - Puudus igasugune ettekujutus, missugune õieti üks korralik teatrikool olema peab (baseerus püsivatel katsetustel, otsingutel ja improvisatsioonil)
kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid ainesisu loendid õppetöö korraldamise juhised õpetajatele Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis 1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad. 1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele. 1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad 1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „kohandada“, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal.
Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: "Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus" koos selle juurde kuuluvate "Maakoolide õpetuse plaanidega" 1874 ja "Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maa-koolidele" 1878, kus sätestati: · hariduse üldeesmärgid · aineõpetuse eesmärgid · ainesisu loendid · õppetöö korraldamise juhatused õpetajale Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis · 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt:kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana- siblijalg. Part- elav lootsik veel. Tui- teraotsija · 1928- Algkooli õppekavad - algkooli sihis ja ülesanded - õppekavad(õppesisu) - seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika) · 1937- Algkooli õppekavad(algkooli sihid ja ülesanded, õppekavad) · 1938- algkoli keskkooli gümnaasiumi õppekavad(lähtusid esimestest
jutustuse mahtu (lausungite arv, lausungite keskmine pikkus, lausungite tüübid. Nii eel- kui järeltestis kasutati samu tekste ja pildiseeriaid. Eel- ja järeltest ning õpetamine viidi läbi individuaalselt lapse kodus. Laps osales 19 nädalat kestvas (15.12.2013-24.04.2014) tekstiloomeoskuste arendamise programmis, mis koosnes 21 õppetegevusest. Iga nädal toimus 1 (kahel nädalal perioodi vältel toimus 2) 35-45-minutilist õppetegevust. Enne tunnikava koostamist püstitati eesmärgid, mida sooviti tegevusega saavutada, ja koostati tunnikava, mida töö autor analüüsis ja korrigeeris vajadusel mitu korda koos töö juhendajaga. Igas tunnis koostas laps jutustuse, mis salvestati ja transkribeeriti (vt. transkribeerimisjuhend, lisa 4) töö autori poolt. Autor analüüsis seda koos juhendajaga. Igale tunnile järgnes analüüs. Tunni ja lapse jutustuse analüüsi alusel püstitati eesmärgid järgmiseks tegevuseks
alla (kõik tõmbavad) jne. Kui lapsed on sinuga juba harjunud, siis võib võtta veidi keerulisemaid lauseid aga ette öelda, et kui sa ei saa aru, siis palun küsi! Õpetaja peab lapse valesid lauseid parandama. Kui sa hakkad ainekava tegema, siis vaata ka eelneva klassi ja järgneva klassi ainekava. 11. Üldised nõuded tundide protokollimisele ja tunnikonspektide koostamisele. Igal tunnil on konkreetne teema ja see tuleneb ainekavast ja on kirjutatud tööplaani. Tunnikava võib olla mitmes tunnis täpselt ühesugune. Aga seda teemat peab konkretiseerima eesmärk! Selle eesmärgi sõnastus peab olema väga täpne! Eesmärk on igal tunnil erinev, kuigi teema on üks. Eesmärgi sõnastamisel tuleb lähtuda kujundatavatest oskustest, ehk sellest, mida me tahame lapsele selle konkreetse tunni jooksul selgeks õpetada. Konkreetse oskuse määratlemisel tuleb aluseks võtta õppesisu. Õppesisu annabki oskused ja pädevused, mida
“ Ja Filippus ütles: „Mul pole paberit.“ Ja Bartolomeus millised on õiglased ja teisi arvestavad; ning millised on tavaliselt kannatlikud, huumorimeelega ütles „Kas me peame selle teile ära andma?“ Ja Matteus ütles: „Kas ma võin, palun, tualetti ja mis kõige tähtsam, hoolivad. minna?“. Seejärel küsis üks kohal olnud variseridest näha Jeesuse tunnikava ning päris 15-aastaselt käisin kuus kuud St Albansi keskkoolis. Ühel hommikul olin loodusteaduste tundi Jeesuselt: „Kus on su ennetavad vahendid ja kognitiivsed eesmärgid?“ Ja Jeesus nuttis. hilinemas. Buss tuli hiljem. Ma jõudsin klassi uksele ähkides ja puhkides, ärevil, sest õpetaja (Tundmatu autor) Brown polnud just kooli kõige kaastundlikum õpetaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
