Õpetajaraamat (0)

ÕPETAJARAAMAT
laste töölehtede juurde
2006
Projektijuht : 
Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolledþ
Koostajad: 
Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit
Kaljuste , Natalja Lunjova, Lea Maiberg , Ülle Peedo, Margarita Raun , Maibi Rikker
Toimetajad: 
Merit Hallap, Anu- Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso
Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni
Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus
Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus
ISBN
AS Atlex
Kivi 23
51009 Tartu
Tel 734 9099
Faks 734 8915
e-post: atlex@atlex.ee
http://www.atlex.ee
Tasuta jaotatav tiraaþ
Õpetajaraamat
SISUKORD
Sisukord
3
Eessõna
6
1. Sissejuhatus
7
2. Õppematerjali eesmärgid
8
3. Tegevuse ülesehitus keeleõppes
10
3.1. Häälestamine
10
3.2. Uue materjali esitus
11
3.3. Sõnavara kinnistamine
12
4. Soovituslikud kõnearendusteemad
14
5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine
15
6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks
16
7. Mäng keeletegevuses
17
8.  Laulmine keeletegevuses
18
9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara
19
10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes
21
11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele
23
11.1. Laulud tunni alustamiseks
23
11.2. Teretamistantsud
23
11.3. Laulud tunni lõpetamiseks
24
11.4. Lohutussalmid
24
11.5. Mina
25
11.6. Minu sõbrad
27
11.7. Minu pere ja kodu
28
11.8. Laulud sünnipäevaks
30
11.9. Aastaajad , ilm
30
11.10. Mänguasjad, loomad, linnud
32
11.11. Laulud jõuludeks
35
12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele
37
TÖÖLEHT 1. Mina
37
TÖÖLEHT 2. Aastaajad
38
TÖÖLEHT 3. Loomad
39
TÖÖLEHT 4. Riided
40
TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on?
41
TÖÖLEHT 6. Puuviljad
42
TÖÖLEHT 7. Aeg
43
TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu
44
TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues
45
TÖÖLEHT 10. Jõulud
46
TÖÖLEHT 11. Mänguasjad
47
TÖÖLEHT 12. Poes
48
3
Õpetajaraamat
TÖÖLEHT 13. Sünnipäev
50
TÖÖLEHT 14. Pühad
51
TÖÖLEHT 15. Talv
52
TÖÖLEHT 16. Ilm
53
TÖÖLEHT 17. Liiklus
54
TÖÖLEHT 18. Mööbel
55
TÖÖLEHT 19. Toidunõud
56
TÖÖLEHT 20. Minu ema
57
TÖÖLEHT 21. Tänaval
58
TÖÖLEHT 22. Suvel rannas
59
13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele
60
TÖÖLEHT 1. Sport
60
TÖÖLEHT 2. Riided
61
TÖÖLEHT 3. Aias
62
TÖÖLEHT 4. Köögis
63
TÖÖLEHT 5. Kodus
64
TÖÖLEHT 6. Loomad
65
TÖÖLEHT 7. Mardipäev
66
TÖÖLEHT 8. Minu päev
67
TÖÖLEHT 9. Kinos
69
TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas
70
TÖÖLEHT 11. Mis on järgmine pilt?
71
TÖÖLEHT 12. Arsti juures
73
TÖÖLEHT 13. Vastlapäev
74
TÖÖLEHT 14. Koduloomad
75
TÖÖLEHT 15. Sünnipäev
76
TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid
77
TÖÖLEHT 18. Pühad
78
TÖÖLEHT 19. Koristame kööki
79
TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad
80
TÖÖLEHT 21. Elukutsed
81
TÖÖLEHT 22. Kauplused
82
TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale
83
TÖÖLEHT 24. Marjul
84
TÖÖLEHT 25. Suvel pargis
85
14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele
87
TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti?
87
TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid
89
TÖÖLEHT 3. Aastaajad
90
TÖÖLEHT 4. Kodutööd
92
TÖÖLEHT 5. Korter
93
TÖÖLEHT 6. Õues ja toas
94
TÖÖLEHT 7. Aeg
95
4
Õpetajaraamat
TÖÖLEHT 8. Loomad, linnud
96
TÖÖLEHT 9. Geomeetrilised kujundid
97
TÖÖLEHT 10. Turul
98
TÖÖLEHT 11. Mis on teisiti?
99
TÖÖLEHT 12. Elukutsed
100
TÖÖLEHT 13. Talvel
101
TÖÖLEHT 14. Pühad
102
TÖÖLEHT 15. Söögid, joogid
103
TÖÖLEHT 16. Kus on asjad?
104
TÖÖLEHT 17. Vastlapäev
105
TÖÖLEHT 18. Kodu ja kodumaa
106
TÖÖLEHT 19. Liiklus
108
TÖÖLEHT 20. Haigus
109
TÖÖLEHT 21. Kodutehnika
110
TÖÖLEHT 22. Mida ei tohi teha?
111
TÖÖLEHT 23. Meil on tore olla
112
TÖÖLEHT 24. Poes
113
TÖÖLEHT 25. Pargis
114
TÖÖLEHT 26. Sipelga teekond
115
TÖÖLEHT 27. Telefonikõne
117
TÖÖLEHT 28. Numbrid ja tähed
118
TÖÖLEHT 29. Koolitee
119
TÖÖLEHT 30. Olen viisakas
120
5
Õpetajaraamat
EESSÕNA
Õpetajaraamat on valminud projekti “Koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui
teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine” raames Mitte-eestlaste
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena.
Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele
õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid:
• alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti
keele kui teise keele õpetamise jaoks; 
• põhikoolituse õppekava “Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes
lasteasutustes”;
• täienduskoolituse õppekava “Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses
lasteasutuses”;
• eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus
ning selle loomist toetavate materjalide kirjeldused;
• piirkondliku keeleõppekeskuse mudeli kirjeldus;
• õppematerjalid (töölehed) koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele
õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat;
• õppematerjal koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate põhi- ja
täienduskoolituseks.
6
Õpetajaraamat
1. SISSEJUHATUS
Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater-
jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi . 
Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes
ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi-
päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus,
kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo-
gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan-
taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu
iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda
materjalide esitamisel arvestama. 
7
Õpetajaraamat
2. ÕPPEMATERJALI EESMÄRGID
Õpetajaraamat on lasteaia keeleõpetajale metoodiliseks abiks, lastele mõeldud
töölehtede täienduseks ja lisaks.   
Töölehtede koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: püütud toetada lapse
loomulikku huvi ümbritseva elu vastu, laiendada tema teadmisi loodusest ja ühiskon-
nast . Töölehti kasutades areneb laste valiku- ja otsustusvõime, süvenevad koostöö-
oskused. Töölehtede abiga keeleõpet suunates esitab õpetaja teatud nõudmisi ja kont -
rollib järjekindlalt tegevust. Lihtsaid reegleid täites õpivad lapsed järgima ja austama
käitumisnorme. 
Keeleõppe kaudu on võimalik
1) rikastada laste teadmisi ümbritsevast elust ja arendada ümbruses orienteerumise
oskust:
• anda teadmisi loodusest;
• äratada huvi oma pereliikmete tegevuse vastu, anda teadmisi inimeste tööst ja
selle tähtsusest;
• arendada oskust täiskasvanute ja eakaaslastega viisakalt käituda, kujundada tur-
valise käitumise harjumusi;
• anda võimalus koguda muljeid ümbritsevatest asjadest, nähtustest ja nende oma-
dustest;
• arendada peenmotoorikat (käelised tegevused, näpumängud);
• tutvustada lapsi eesti kultuuritraditsioonidega;
2) arendada keelelisi ja vaimseid oskusi ning äratada huvi eesti keele vastu:
• õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;
• arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates
olukordades ;
• julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid;
• sisendada usku oma keelevõimekusse;
• arendada õiget hääldust ja intonatsiooni;
• tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames;
•  harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende
põhjal vesteldes;
• arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides ;
• arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada , järjestada, üldistada; 
•  seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud,
pantomiim , tants jms). 
8
Õpetajaraamat
Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren-
gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik.
Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut.
Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega.
Laps peegeldab oma teadmistes ja kogemustes sotsiaalsust ja kultuurilist reaalsust.
Keeleõpe peaks arvestama laste vajadusi ja huve, võimaldama lapsel olla aktiivne ja
algatuslik õppija. 
Kuna laps õpib uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja
ümbritsevat vaadeldes, tuleb tema huvi eesmärgipäraselt suunata. Koolieelses vanu-
ses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Mõtle-
mine on fantaasiarikas: asjad ei täiene loogika struktuuriga, faktid leiavad seletuse ja
moodustavad terviku, toetudes lapse fantaasiale. Lapse mõtlemisele on omane tugev
animism ehk esemetele ja nähtustele hinge omistamine . Ka mälu, taju ja tähelepanu
iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda
materjalide esitamisel arvestama. 
Lapse sõnavara tuleb laiendada nii, et uued sõnad haakuksid juba tuttavatega ja
moodustaksid omavahel mõistevälju. Sõnavara ja keelendite valiku ja temaatilise
rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline
valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege-
vustes lasteaias ja väljaspool seda.
Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot-
sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks,
mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi
on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist , vaimset ja sotsiaalset,
sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga
toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 
9
Õpetajaraamat
3. TEGEVUSE ÜLESEHITUS KEELEÕPPES
Lapse areng peegeldub mängus. Seepärast on lasteaias mõeldav vaid mänguline
õpetus. Keel on mängu ja tegevuste saatjaks ja läbiviimise vahendiks. Järgnevalt on
esitatud õpetajale abiks mõned näpunäited, mille vastu ei tohiks eksida. 
1.  Eesti keele tegevuse tempo peab olema aeglane, et laps jõuaks aru saada, mida
temalt soovitakse.
2. Teise keele õppes väikelaps reageerib küsimustele, kuid ta ei tee seda alati ver-
baalselt. Keeletegevuses on vastused ühesõnalised, ka pearaputus ja noogutus on
adekvaatne vastus.
3. Esmane eesmärk on äratada lapses huvi selle vastu, mida keeletegevuses paku-
takse.
4. Erineva temperamendiga lapsed osalevad õppetegevuses erinevalt, tihti vastavad
ühed ja samad lapsed, kuna nad on kiirema reaktsiooniga ja julgemad. Sellegi-
poolest ei tohi õpetaja jätta ühtki last tähelepanuta. Et hoida üleval huvi ja pak-
kuda piisavalt võimalusi ka jälgides edu kogeda, peab õpetaja leidma viise, kuidas
kõiki lapsi märgata ja innustada. Vaiksete või aremate laste delikaatne esiletõst-
mine aitab kaasa kogu rühma mikrokliimale.
5. Koolieelikud on aktiivsed ja andekad matkijad, mis võimaldab neil omandada hea
häälduse, intonatsiooni ja kõnerütmi. 
6. Kõneorganid on paindlikud, puudub hirm kõnevigade ees ja nad jätavad kergesti
meelde sõnu, sõnaühendeid ja lühikesi lauseid .
7. Võõrkeele õppimisele aitab kaasa laste loomulik huvi kõige ümbritseva vastu ja
soov suhelda.
Keeletegevus koosneb tavaliselt kolmest osast:
• sissejuhatus ehk häälestamine,
• õppimine ehk uue materjali esitamine ja harjutamine ,
• refleksioon ehk kinnistamine ja rakendamine.
3.1. Häälestamine
Häälestavad tegevused võivad olla laste ja/või õpetaja tunni algust markeerivad
korduvad tegevused, näiteks kogunemine ühte ruumi piirkonda, liikumine kindla
skeemi alusel, ühe fraasi või salmi kordamine, õpetaja kindlakskujunenud tegevused
(õpetaja avab koti mänguasjadega, kutsub lapsi samade fraasidega, tervitab kõiki
lapsi kindlakskujunenud protseduuri järgi jne).
10
Õpetajaraamat
Sissejuhatav tegevus lõpetab laste eelmised tegevused, fookustab laste tähelepanu,
alustab keeleõppetegevuse rütmi ja kinnistab õpilase-õpetaja-keskkonna vahel kuju-
nenud suhtlemismustrit.     
Heaks tegevuse alustamise võtteks on  hommikuring . 
• Lapsed ja õpetaja istuvad vaibal või seisavad koos ringis . Kõik lapsed tervitavad
üksteist sõnadega ja kättpidi. Harjutustes ja mängudes on hea kasutada pehmet
palli, mida üksteisele edasi antakse. Kuna laste sõnavara on väike, võib igaüks
öelda oma nime või mõne eestikeelse sõna, mida ta teab. Teised võivad seda kor-
rata .
• Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova 
on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad
kõik lapsed ja õpetaja. Algul loeb üksnes õpetaja, kuid peagi hakkavad lapsed jul-
gelt kaasa lugema. Kui kõik lapsed loevad algusringi salmi kaasa, valib õpetaja
uue algussalmi või laulu.
• Samuti sobivad häälestuseks äraarvamismängud. Kotti või karpi pannakse lastele 
tuttavad esemed või mänguasjad, mida laps püüab kompides ära tunda ja nimetada.
Seejärel võetakse esemed välja ja nimetatakse neid üheskoos.
Häälestavad tegevused ei tohi olla formaalsed, õpetaja ei pea kiirustama. Hääles-
tavate tegevuste variatiivsus tagab rõõmsa elevuse iga tunni alguses ning kestva huvi
keeleõppe vastu. 
3.2. Uue materjali esitus
Enne uue teema juurde asumist korratakse eelmises tunnis õpitut.
• Eelmises tunnis kasutatud piltide näitamine (õpetaja kordab teksti, fraase , sõnu,
mida peab vajalikuks; lapsed kas räägivad kaasa või kordavad).
• Õpetaja näitab eelmises tegevuses kasutatud pilte, mänguasju jne, eelmise teema 
üksikuid osalisi ja tegevusi. Korrates vaatab õpetaja alati tagasi kogu õpitud mater -
jalile ja püüab seda oma kõnes kasutada.   
• Lapsed vastavad tuttavatele küsimustele, täidavad õpetaja korraldusi ja palveid. 
Õpetaja võib lapsi ergutada kuulama tunnist tundi korduvaid väljendeid, millega
ergutab laste korduvaid tegevusi (palun anna mulle; palun pane uks kinni; palun
istu siia; palun võta välja; palun pane asjad ära jne). 
11
Õpetajaraamat
Uut materjali esitades tuleb meeles pidada:
• laps ei suuda korraga palju uut informatsiooni vastu võtta ja meelde jätta, piisab
paarist uuest sõnast või ühest uuest korraldusest;
• mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta-
vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt  ka osalevad.
Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või
lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada
saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim.
• Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn “õpetaja abimees ”, nukk või loom,
kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku-
ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab.   
• Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega.  
• Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga “Mis on puudu?”: kahe 
kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed
võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab
õpetaja seda otsides: Kus on ... ?
• Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, 
kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või
väljendit korrata palju kordi , küsides: Kas see on ... ?
• Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord  
värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab
küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? 
• Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad
laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi-
sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja
matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. 
• Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele-
panu ja oskust kuulata. Õpetaja hääldab teatud sõna või sõnaühendit ja lapsed
kordavad seda kajana võimalikult täpselt järele. Vahelduseks võib kutsuda lapse,
kes soovib mängu juhtida. 
3.3. Sõnavara kinnistamine
Tunni lõpuosas saab õpetaja tagasisidet omandatu kohta. Selleks sobivad
tähelepanu ja reageerimist arendavad mängud. 
12
Õpetajaraamat
• Võib kiiremini näidata piltkaarte või esemeid, mida laps peaks nimetama (Kes see
on? Mis see on?).
• Lotomäng, kus lapsed leiavad oma mängukaardile vastava asja. Lotomängu juures
saab iga laps üksi sõnu öelda ja juhul kui öelda ei taha, võib ta tõsta üksnes käe,
näitamaks, et leidis õige asja.
• Sõnavara võib harjutada ja kinnistada ka käelise tegevuse toel. Laste lemmik-
tegevusi on joonistamine, mida võib edukalt rakendada ka keeleõppes. Joonis-
tatud piltide järgi asjade nimetamine, fraaside kasutamine ja hiljem jutustamine
kinnistavad tekstis esinenud keelendeid. Keeletunnis joonistab kolme-nelja-aas-
tane laps vaid üksikuid lihtsaid esemeid. 
Keeleõppe edu tagab õpetaja hoolikas planeerimine: kõik eelnevalt omandatu
peab leidma kasutust . Seetõttu vaatab õpetaja iga tegevust ette valmistades tagasi eel-
nevale õpiperioodile, millest valib kordamiseks ja kinnistamiseks mitte vaid antud
teema, vaid kõigi eelnevate teemade sõnavara, seob selle iga uue teemaga . 
13
Õpetajaraamat
4. SOOVITUSLIKUD KÕNEARENDUSTEEMAD
MINA: minu nimi, minu keha, tutvustamine, tervitamine , tänamine-palumine, küsi-
mine, minu tegevused, minu oskused, minu soovid.
MINU PERE JA KODU: pereliikmed, minu sõbrad, minu lemmikloom, kodu ja tege-
vused kodus jne.
KODU: maja, tuba, kodused asjad.
MINU PÄEV: ärkamine, pesemine, söömine jt tegevused.
PÜHAD, SÜNNIPÄEV: rahvakalendri tähtpäevad, riiklikud pühad, tähtpäevad.
RIIDED, JALATSID .
MÄNGUASJAD, SPORDIVAHENDID.
LOOMAD, LINNUD, PUTUKAD.
TAIMED: puu- ja juurviljad , marjad, puud.
AEG: hommik, päev, õhtu, öö. 
AASTAAJAD: ilm.
LIIKLUS: transpordivahendid , ohutu liiklemine.
ELUKUTSED.
TERVIS: enesetunne, tervislikud eluviisid .
HÄÄLIKUD JA TÄHED.
ARVUD JA NUMBRID. GEOMEETRILISED KUJUNDID.
14
Õpetajaraamat
5. TÖÖLEHTEDEGA TEHTAVA TÖÖ KAVANDAMINE
Töölehtede temaatika hõlmab alushariduse raamõppekava kõnearendusteemasid ja
on lõimitud emakeeles käsitletavate teemavaldkondade, teadmiste ja oskustega.
Töölehed on järjestatud aastaaegade järgi. See annab võimaluse luua tegevustes
kindel rütm ning loogiliselt korrata, laiendada ja süvendada omandatud materjali
seoses ümbritsevas elus (looduses ja inimtegevuses) toimuvate muutustega . 
Loomulikult on igal õpetajal võimalus valida ühe või teise töölehe kasutamise aeg ja
koht oma tööplaanist ja oma rühma keeletasemest lähtuvalt.
Ka iga teema sees saab ainult õpetaja kõige otstarbekamalt valida töölehe kasu-
tamise koha. Töölehed on mõeldud teemade kinnistamiseks või teatud sõnavara ja
grammatiliste ühendite harjutamiseks. Üks tööleht ei ole mõeldud kasutamiseks
ainult ühes tegevuses.
Õpetaja peab kavandama ja jälgima töölehtede lastele jagamise, nende hoidmise ja
kogumise viise. Selles saavad keeleõpetajat aidata rühmaõpetaja ja lastevanemad.
Õpetaja peab olema järjekindel nõudmistes ja kehtestama rühmas kindlad reeglid
ning protseduuri, kuidas lapsed töölehti tunnis ja väljaspool seda kasutavad. Õpetaja
peab alati teadma, missugused töölehed on lastel käes ja kus need asuvad. 
Keeleõpetaja teatab töölehtede kasutamise reeglid lastele, rühmaõpetajale, vane-
matele ja teistele lasteaia pedagoogidele, kontrollib reeglite täitmist ja hoidlikku suh-
tumist. 
Lugupidamist raamatu, vihiku ja õpiku vastu õpivad lapsed keeletundides oma
esimesi õppematerjale kasutades.  
Töölehed on vaid üks abivahend, mis aitab tunde liigendada ja uut materjali süste-
matiseerida. Juba omandatu kinnistamiseks saab nende juurde ikka ja jälle tagasi
pöörduda. Töölehtedelt saavad lapse ema ja isa teada, mida laps on keeletegevustes
teinud; laps saab vennale ja õele näidata, kuidas lasteaias õpitakse – nii kujuneb kodu
toetav suhtumine ja osavõtlikkus. Töölehtede värvimise, sõnade ja väljendite korda-
mise vajalikkuse kooskõlastab keeleõpetaja rühmaõpetajaga. Tekste , mida lapsed
kuulavad ja kordavad, peaksid teadma teised lasteaia pedagoogid (laulmise õpetaja),
et lapse edu omandatu kasutamisel märgata ja toetada. 
15
Õpetajaraamat
6. TÖÖLEHTEDE ÜLESEHITUS JA 
NÕUANDED NENDE KASUTAMISEKS
Töölehed on kahepoolsed: esiküljel ülesanded lapse jaoks ja tagaküljel selle töö-
lehe abil harjutatav keelematerjal teadmiseks rühmaõpetajale ja lastevanematele. 
Töölehtede pildid on must-valged. Piltide värvimise vajaduse ja aja teatab õpetaja
lastele, lisaks ka rühmaõpetajale ja/või vanematele. Värvimise, ühendamise, täien-
damise , võrdlemise, rühmitamise ülesanded võib õpetaja jätta hilisemaks materjali
kinnistamiseks ja tulla ühe töölehe juurde korduvalt tagasi. Õpetaja peaks ühe töö-
lehe pilte kasutama esimesel õppeaastal vähemalt kümnel korral ning järgmisel õppe-
aastal leidma sobivaid võimalusi korduvalt samu pilte käsitleda kõnearenduses, et
tagada õpitud sõnavara ja keelendite kinnistumine ja kõnes kasutamine.
Töölehe esiküljel on olupilt või eelneva materjali omandamist toetavad pildid
koos ülesannetega. Pildi alusel jutustab õpetaja lühijutu. Lapsed kuulavad jutustust,
jälgides pilti töölehel. Õpetaja jutustus sisaldab ka lastele tundmatuid sõnu, mille
tähendust nad taipavad konteksti ja pildi järgi. Vajaduse korral võib õpetaja tõlkida
tundmatu sõna lapse emakeelde. 
Kuulamisele järgnevad kõnearendusharjutused (nimetamine, valimine, kirjelda-
mine, küsimustele vastamine, lausete lõpetamine, kommenteerimine, oma arvamuse
väljendamine jne).
Töölehe tagaküljel on pildiga seotud sõnavara. Küsimused, fraasid , lühike luule-
tus või liisusalm on seotud töölehe teema ja tekstiga . Sõnavara on lapse abistamiseks
väljaspool eesti keele tegevust. 
16
Õpetajaraamat
7. MÄNG KEELETEGEVUSES
Lastele töölehti jagades ja nendega tegeledes ei tohi rikkuda keeleõppe mänguli-
suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku
ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu-
aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga
leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides ( dialoogid , rollimängud, mini-
etendused) ja rühma koostegevuses.  
Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid .
Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. 
Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu
on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen-
did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks .   
17
Õpetajaraamat
8. LAULMINE KEELETEGEVUSES
Muusikalistest tegevustest on lapsele kõige meelepärasem laulmine. Lastelaulude
põhiline hääldust kujundav ja parandav omadus on rütmilisus, meloodilisus ja laul-
vus. Lauldes areneb lapse hääleaparaat, häälikute artikulatsioon, kujuneb oskus kasu-
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo,
kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus.
Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus-
oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor-
damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak-
sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju-
nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks,
eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks.
Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et
keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda
materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades
silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
Muusika kasutamine eesti keele tegevuses toetab keeleõpet ja seepärast võib
õpetaja repertuaari varieerida (muuta laulude pikkust ja sõnu, luua ise sõnu juurde,
lisada teksti visualiseerimiseks erinevaid liikumisi ja liigutusi jne).
Keeleõpetaja teeb koostööd muusikaõpetajaga, planeerides lastele jõu- ja eako-
hase muusikalise repertuaari. 
18
Õpetajaraamat
9. KEELETEGEVUSES KASUTATAV 
ÕPETAJA SÕNAVARA
Eesti keele õpetuse tulemuslikkus koolieelses eas sõltub eelkõige õpetaja keele-
oskusest . Õpetaja kõne keeletegevuses peab olema korrektne. Ülesanded ja lastele
antavad korraldused peavad olema sõnastatud lühidalt ja lihtsalt.
Õpetaja pöördumiste tüüpilisemad näited
Palun tule siia! Palun tulge siia!
Palun võta! Palun võtke! Ära võta! Ärge võtke!
Palun anna! Palun andke! Anna minu kätte!
Palun too siia! Palun tooge siia!
Palun istu! Palun istuge!
Tõuse püsti! Tõuske püsti!
Istu! Istuge!
Tee nii! Ära tee nii!
Teeme ringi!
Teeme suure ringi!
Teeme väikese ringi!
Seisa ! Seiske!
Seiske ritta!
Võtame käest kinni! 
Laseme käest lahti!
Anna mulle/talle käsi!
Võtke paaridesse!
Palun kuula! Palun kuulake !
Kuula tähelepanelikult! Kuulake tähelepanelikult!
Võta tööleht! Võtke tööleht!
Joonista! Joonistage!
Värvi! Värvige! Ära värvi! Ärge värvige!
Lõika! Lõigake!
Liimi! Liimige!
Kleebi! Kleepige!
Ühenda! Ühendage!
Otsi! Otsige !
Tee lahti! Pane kinni! 
Kes see on? Mis see on?
Kes teab? Kas sina tead?
Korda! Korrake!
Veel kord!
Näita! Näidake! Ära näita! Ärge näidake!
19
Õpetajaraamat
Palun ütle mulle! Ära ütle! 
Nüüd ütle sina!
Tubli ! Oled tubli! Olete tublid!
Väga hea! Väga tore! Väga ilus! 
Oota ! Oodake!
Pane lauale! Pange lauale! 
Tasa! Olge hästi tasa! Oleme hästi tasa!
Ära sega! Ärge segage!
Ütleme kõik koos!
Käed ette (taha, kõrvale, üles, alla)!
Jalad harki (kokku)!
Samm ette (taha)!
Kükita! Kükitage!
Vaata siia! Vaata sinna! Vaata seda!
Pane silmad kinni! Pange silmad kinni! Ära vaata!
Tee silmad lahti! Tehke silmad lahti!
Palun aita! Palun aidake!
Räägi tasem! Rääkige tasem!
Kas see on õige? Kas see on vale? Mis on valesti?
Kas on valmis? Kas on korras? 
Õpetaja laiendab rühmas tegevuse ajal kasutatavate fraaside valikut järk-järgult,
jälgib, et kõik saaksid pöördumisest või korraldusest aru, vajadusel saadab pöördu-
mist liigutustega või näitab ette. Õpetaja ergutab oma tegevust saatvaid fraase kasu-
tama ka lapsi, kes üksteise poole pöördudes ja grupi tegevust juhtides meeleldi kor-
davad tuntud korraldusi. Rühma töö suunamiseks kasutatavad sõnad ja väljendid on
õpetajal soovitatav ühendada þestidega, hiljem kordavad lapsed õpetaja þesti saatel
kinnistunud fraasi ise. 
Õpetajal on võimalik enda ja laste iga tegevust saata kindlate sõnade ja lausetega.
Need õpetaja tüüpilised fraasid jäävad lastele kergesti meelde ja leiavad kiiresti kasu-
tust esimestes reaalsetes keeleoskust nõudvates situatsioonides. Kui õpetaja kasutab
fraasi Pane silmad kinni!, on kindel, et laps taipab selle tähendust ja leiab võimaluse
see väljend käiku lasta teiste laste või täiskasvanutega suheldes. Oluline on, et õpe-
taja jälgiks eespool nimetatud ja muid sarnaseid fraase kasutades oma hääletooni ja
intonatsiooni ning vajadusel korrigeeriks ennast.
20
Õpetajaraamat
10. ÕPPEVARA, MIDA SAAB KASUTADA
EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPPES
Asser, H., Kaskman, A., Küppar, M. Õpime eesti keelt koos Mütsiku ja Patsikuga. 
AS Serk .
Asser, H., Küppar, M. 2000. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn: TEA 
Kirjastus.
Baker, C. 2005. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpeta-
jatele. Haridus - ja teadusministeerium.
Kikerpill, T., Kingisepp. L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn: 
TEA Kirjastus.
Kingisepp, L., Sõrmus, E. 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest . Tallinn: TEA 
Kirjastus.
Krall, I., Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn: 
TEA Kirjastus.
Krikk, L. 2002. Eesti keel tirtsudele ja põnnidele I ja II. Tallinn.
Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.
Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.
Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.
Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.
Lille , V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele . Tartu Ülikooli 
Narva Kolledþ.
Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva 
Kolledþ.
Merila , M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: 
Haridusministeeriumi väljaanne.
Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva 
Kolledþ.
Rannut , Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn.
Rannut, Ü. 2003.  Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele 
õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus.
Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri.
Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus.
Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002.
Loeme koos (sari). ILO 2004.
1.  Maire Kebbinau , Nonna Meltsas. Meile meeldib.
2. Liivi Türbsal. Lugu Katist ja karudest.
3. Meeri Tampere, Heda Kala. Tere, mida sa teed?
4. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Tants ümber puu.
5. Liivi Türbsal. Olen juba suur. 
6. Liivi Türbsal, Jana Pillmann. Meie pere.
21
Õpetajaraamat
7. Maire Kebbinau. Ehitame maja.  
8. Jana Pillmann. Kui ma suureks saan.
9. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meie läheme.
10. Ülle Rannut. Seemnest kasvab puu.
11. Ülle Rannut. Meie vaatame muna.
12. Heda Kala, Meeri Tampere. Tere päev.
22
Õpetajaraamat
11. SALMID JA LAULUD 3AASTASTELE LASTELE
11.1. Laulud tunni alustamiseks
A. Kumpas “Algab mängutund”
Algab mängutund, mõnus mängutund,
meid ootab muusika!
Algab mängutund, mõnus mängutund,
meid ootab muusika!
Eesti keele tunniks on võimalik laulu ka natukene muuta:
Algab keeletund, eesti keele tund,
meid ootab eesti keel!
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) 
“Kes on täna meiega?”
Kes on täna meiega?
Nastja on täna meiega.
Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa.
11.2. Teretamistantsud
“Eesti polka” ehk “Teretamistants”
Ette ja taha ja tere, tere, Nastja,
tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita!
Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Saša!
Ja tere, tere, Vanja!
Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna.
(M. Liivak . Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 20–21)
K. Rüütli  “Hommikutants”
Hommik käes, kaunis päev,
siin vaid rõõmsaid lapsi näen.
Hommik käes, kaunis päev,
lööme tervituseks kokku käed.
(K. Rüütli 2004. Lk 9)
23
Õpetajaraamat
11.3. Laulud tunni lõpetamiseks
K. Tammik “Lahti-kinni”
Lahti-kinni, lahti-kinni,
käsi on mul kaks,
lahti-kinni, lahti-kinni,
tee üks väike plaks !
Keeruta neid, keeruta neid,
keeruta neid nii,
lehvita neid, lehvita neid,
lehvita neid nii!
Lapsed teevad sõnadele vastavaid liigutusi. Lehvitades ütlevad kõik: “Head aega!”
Saksa lastelaul “Lõpulaul”
Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp.
On otsas meie tantsud
ja lauldud meie laulud.
Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 132) 
11.4. Lohutussalmid
Liisusalm “Suri- muri ” 
Suri-muri, halb ja kuri,
karga välja lapse seest!
Laps ei taha olla paha,
vabandab ja kalli teeb.
(N. Lunjova)
Liisusalm “Põsele pai” 
Ühele põsele pai,
teisele põsele pai,
mõlemale põsele pai 
ja musi ka!
(N. Lunjova)
Laps tegutseb vastavalt tekstile . Teeb musi peopesale ja saadab viipega teisele lapsele.
24
Õpetajaraamat
11.5. Mina
E. Stern “Tore laps”
See tore laps olen mina,              
See tore laps olen mina!
Minul on väike nina,                   
minul on väike nina,
käed ka, käed ka.                        
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 59) 
Liisusalm “See olen mina” 
Ma joonistan kuu, nina, silmad ja suu.
Ma joonistan kaela ja joonistan keha.
Ma joonistan käed ja joonistan jalad.
(laps “joonistab” õhus)
Kes see on?
(laiutab käsi)
See olen mina!
(osutab endale)
A. Kumpas “Pane sõrmed nina peale”
Pane oma sõrmed nina peale,
pane oma sõrmed nina peale.
Nina peale, põse peale
ja siis plaksuta.
Õpetaja puudutab nimetissõrmega kord nina, kord põske. Lapsed matkivad.
Varieerida: “nina peale... kulmu peale... juuste peale... kõrva peale... õla peale...
põlve peale” jne.
Varieerida ka lõpuosa: “ja siis patsuta..., lehvita..., trambi ka...” jne.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 68) 
A. Kumpas “Kus on?” 
Kus on lapse ninakene?
Nina, näe, on siin.
Nina, näe, on siin.
Kus on lapse põsekesed?
Põsed, näe, on siin.
… kulmukesed
… õlakesed
… põlvekesed
… silmakesed
… kõrvakesed   jne.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 24) 
25
Õpetajaraamat
T. Mee “Vaata, mis mul on!”
Vaata, mul on käsi kaks,
nendega teen pliks ja plaks.
Vaata, jalgu on ka kaks,
nendega teen tips ja taps.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 38) 
L. Verlin “Koputamise laul”
Kopp -kopp-kopp,
sõrmekene koputab.
Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp,
teine teda abistab .
Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm
ja kaasa võtab neljanda ,
viies pealt jääb vaatama.
(Laule mudilastele. Kirjastus “Muusika” 2001. Lk 4)
Laste laulumäng “Pimesikk” 
Pimesikk, nüüd tule siia,
kõiki meid sa kinni püüa!
Mis mu nimi, mõista sa,
seo siis minu silmad ka!
(R. Eespere, M. Vikat , M. Klaas. Laulik 1.–2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121)
“Kop ja plaks” 
Kop-kop jalaga,
Plaks-plaks kätega,
La-la laulan ma.
Natukene tantsin ka!
(I. Joandi, N. Lunjova)
Liisusalm “Teen ise!” 
Ma seon ise kingapaelad,
panen ise salli kaela.
Selle järel – hop,
On mul seljas jopp!
Inglise lastelaul “ Hommikul ”. Eestikeelne tekst E. Ait 
1. Hommikul käsi pesen nii,
pesen nii, pesen nii.
Hommikul käsi pesen nii,
uut päeva rõõmsalt algan.
26
Õpetajaraamat
2. Hommikul nägu pesen nii…
3. Hommikul hambaid harjan nii…
4. Hommikul juukseid kammin nii…
5. Hommikul putru söön ma nii…
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 
11.6. Minu sõbrad
A. Kumpas “Mina plaksutan”
1. Mina plaksutan, mina plaksutan,
mina plaksutan nii, nii.
2. Mina patsutan...
3. Mina lehvitan...
4. Mina kükitan...
5. Mina kallistan...
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 28) 
K. Tammik “Tee kaasa sina ka!”
La-la-la-la, la-la-laa,
la-la-la-la, la-la-laa.
Jooksen ma, jooksen ma,
jookse kaasa sina ka.
Hüppan ma,
trambin ma,
jne.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 48) 
M. Sink “Kahekesi kõnnime”
1. Kahekesi kõnnime, üks, kaks, kolm.
Lõbusasti liigume, üks, kaks, kolm.
Keerutame ringi, keerutame ringi.
Lõbusasti keerutame, üks, kaks, kolm.
2. Kätega nüüd plaksutame...
3. Põlvele nüüd patsutame...
4. Sõrmega nüüd viibutame...
5. Jalgadega koputame...
Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont . Sõnadega “ keeru -
tame ringi...” lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega “üks, kaks,
kolm” jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi.
(M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24)
27
Õpetajaraamat
Vanaaegne laste tantsuviis “Tule, sõbrake” 
1. Nüüd lähme lapsed kõndima
ja ringimängu mängima.
La-la-la... 
2. Nüüd tule, tule, sõbrake
ja tule tantsi minuga.
La-la-la...
Esimese salmi ajal kõnnivad lapsed ringi ja otsivad endale sõbra. Teise salmi ajal
võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad.
(E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus “Muusika” 1996. Lk 4)
Tule, tule, sõbrake 
Tule, tule, sõbrake,
anna mulle käeke.
Üks ja kaks, üks ja kaks,
tuju läheb paremaks.
Laps kõnnib sõbraga koos kätest kinni, “üks ja kaks” ajal mõlemad plaksutavad.
Koos hea meil olla
:,: Koos hea meil olla,
koos on hea meil olla. :,:
Plaksutame nii, plaksutame nii.
... tervitame nii.
... kummardame nii.
... koputame nii.
... lehvitame nii.
... nägemiseni.
(K. Rüütli. Päikene. Laulud lastele. Tartu 2004. Lk 21)
11.7. Minu pere ja kodu
Eesti lastelaul “Kus on minu koduke?” 
Kus on minu koduke,
koduke nii armsake?
Seal, kus isa, emake,
sõsar, väike velleke (või vend ja väike õeke).
(R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik. Algosa. Lk 26)
28
Õpetajaraamat
R. Päts “Emale”
Ema, emake,
memme, memmeke ,                        
luba mina tasakesi 
oma emme, kalli memme                
põsele teen pai,
pika, pika pai.
(K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 88)
A. Kumpas “Mida mina oskan”
1. Vaata, vaata, emakene hea,
mida mina oskan,
mida mina tean.
2. Pliks ja plaks ma plaksutan,
tips ja taps ma tapsutan,
kiiga-kaaga kiigutan,
käekesi liigutan.
3. Vaata, vaata, emakene hea,
seda mina oskan,
seda mina tean.
(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 43) 
A. Kumpas “Olen laululaps“
Olen laululaps, vahva laululaps,
laulan emale, laulan isale.