Funktsioon MIN Tekstifunktsioonid Funktsioon Funktsioon CONCATENATE Funktsioon FIND Funktsioon LEFT Funktsioon LEN Funktsioon LOWER Funktsioon MID Funktsioon PROPER Funktsioon REPLACE Funktsioon REPT Funktsioon RIGHT Funktsioon SEARCH Funktsioon SUBSTITUTE Funktsioon TEXT Funktsioon TRIM Funktsioon UPPER Funktsioon VALUE Kirjeldus Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete keskmise. Loendab andmebaasi lahtrid, mis sisaldavad arve. Loendab andmebaasi lahtrid, mis pole tühjad. Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete suurima väärtuse. Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete väikseima väärtuse. Liidab arvud kriteeriumidele vastavasse andmebaasi kirjeteveergu. Kirjeldus Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui kõigi selle argumentide väärtus on TRUE.
Funktsioon Funktsioon CONCATENATE Funktsioon FIND Funktsioon LEFT Funktsioon LEN Funktsioon LOWER Funktsioon MID Funktsioon PHONETIC Funktsioon PROPER Funktsioon REPLACE Funktsioon REPT Funktsioon RIGHT Funktsioon SEARCH Funktsioon SUBSTITUTE Funktsioon T Funktsioon TEXT Funktsioon TRIM Funktsioon UPPER Funktsioon VALUE Kirjeldus Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete keskmise. Loendab andmebaasi lahtrid, mis sisaldavad arve. Loendab andmebaasi lahtrid, mis pole tühjad. Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete suurima väärtuse. Annab vastuseks valitud andmebaasikirjete väikseima väärtuse. Korrutab kriteeriumidele vastavate andmebaasikirjete näidatud välja väärtused. Liidab arvud kriteeriumidele vastavasse andmebaasi kirjeteveergu. ktsioonid Kirjeldus
Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame valemi osa a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 , et saada maksimum 16 numbrit. Meie skeemis on binaarkoodi näitajaks punased valgusdioodid, kus punane värv vastab olekule 1 ja valge värv olekule 0, lisaks on meil 7-segmendiline indikaator element (digitaalne ekraan, display) näitamaks süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised:
Lapse arengu analüüs Lapse nimi: Lora Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast Kasutab minevikuvormi Jätab meelde ...
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad).
ega 15 min Tõmmete Ühe basseinipikkuse läbimisel 8x25m Kas näitan ise efektiivsuse tehtavate tõmmete harjutusi ette või määramiseks loendamine kasutan pädevamat õpilast ette näitamiseks Õpilane loendab mitu tõmmet 20 min Tõstab pulssi suudab teha 25m läbi ujudes 5x25 m Kontrollime tõmmete arvu 25m peal ja tõstame tempot, lisades jalgade tööga kiirust Käelabadega aerutamine
Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires. maatika Laps saab hakkama loendamisega, võrdlemisega (aastajad, nädalapäevad). Kunst Laps saab hakkama Klaabu kujutamisega (guassitehnikas). Muusika Laps tajub rütmitunnet. Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed proovile. Päeva- Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede sõna
2. Leia kogumi aritmeetiline keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ja minimaalne element, variatsiooni ulatus, standardhälve. Selleks vali menüüribalt Formulas ning vasakult nupp fx . Arvuti pakub paremal aknas sulle vajalikke funktsioone MODE – mood MEDIAN – mediaan MAX – maksimaalne element MIN – minimaalne element AVERAGE – keskväärtus (aritmeetiline keskmine) STDEVP – standardhälve COUNT – loendab elemente (võimalik leida kogumi maht) PEARSON – lineaarne korrelatsioonikordaja Esmalt vali lahter, kuhu tahad, et arvuti tulemuse kirjutab, siis, valides vastava funktsiooni, küsib arvuti, millistest elementidest vastavat suurust leida. Selleks anna reale Number1 esimese elemendi lahter ja viimase elemendi lahter (näiteks a3:a33) ja vajuta OK. 3. staff.21k.ee/tiiav/11 kataloogist leiad oma klassi andmed (klass õppeaasta). Koosta oma
KOOLIASTME ÕPITULEMUSED Üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide kohta vaata põhikooli riiklikust õppekavast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1, vastu võetud 06.01.2011). I kooliastme lõpuks õpilane: · saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita; · loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste; · näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste · kujundite abil; · loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühekahe tunnuse · järgi; · kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid; · kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti); · tunnetab soovi ja vajaduse erinevust; · tunneb huvi ümbritseva vastu; tahab õppida; · hoiab korras oma töökohta, tegutseb klassis ja rühmas teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;
Näited COUNTIF (piirkond; kriteerium) arv leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste 21 arvu. Arvud SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) 23 leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad -45 väärtused. 13 Kui piirkond2 puudub, liidetakse piirkonna1 vastavad 18 väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Elsa Senina IT-16E WINDOWS OS HALDUS Juhendaja: Mart Marandi Tallinn 2017 20.10.17 Töö VirtualBoxis Teen Windows 10 masina ja sellest clone’i Mõlemas masinas: Devices – Insert Guest Additions CD image Mõlemas masinas: Devices – Shared Folders alt jagan folderit ning panen linnukese Auto- mount ja Make Permanent koha peale. Mõlemas masinas: Devices – Shared Clipboard – Bidirectional Mõlemas masinas: Devices – Drag and drop – Bidirectional Teen mõlemale masinale restardi Kontrollin File Managerist, kas folderite jagamine toimis Avan Computer Management’i – Local Users and Groups – Users, loon sinna kasutaja nimega "opilane" Opilane Properties – Member of – Add – Guests Teine variant: Local Users and Groups – Groups – Guests – Add - opilane Control Panel – System S...
jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri. Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete
Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid 16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu. Järeldus Trigerid nullitakse kui loendur on lugenud 19 ühikut (0-12) ehk 2 nd süsteemis 10010 ja 16nd süsteemis 12, ehk kui indikaator kuvab näidu ,,12" siis süsteem teeb restardi ja loendamine hakkab jälle ,,0"st pihta.
1) Funktsioon, mis loendab, mitu etteantud sümbolit on etteantud tekstis loenda (tekst, sümbol) 2) funktsioon, mis leiab, mitmes on etteantud sümbol etteantud tekstis; kui sümbolit tekstis ei ole, on funktsiooni väärtuseks 0 mitmes (tekst, sümbol) 3) funktsioon, mis väljastab etteantud teksti sümbolid vastupidises järjestuses tagurpidi (tekst) 4) Suurim ühistegur (SÜT) Koostada töölehe funktsioon kahe arvu suurima ühistegugi leidmiseks. Vt. skeemi. Antud arvude suurimaks ühisteguriks nimetatakse suurimat arvu, millega kõik antud arvud jaguvad. Function SÜT (arv1 As Long, arv2 As Long) As Long ...
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatust...
arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder..) Aga see selleks. Ajaloo teadlased peavad hulga olulisemaks vaielda küsimuse üle, kus siis tegelikult toimus Ümera lahing. Esimesed räägivad, et lahing toimus paremal pool jõge, teised
Kõik rühmas olijad saavad mängust osa- on näitlejad, piletörid, pealtvaatajad. Sten on piletör. ÜHISMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten paneb lõvimaski ette, et teisi hirmutama minna. Kutsub kaasa ka sõpru, aga keegi pole nõus seda mängu kaasa mängima. ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten ehitab klotsinurgas üksi garaazi. Teisi lapsi keskuses pole. ÜKSIKMÄNG/ EHITUSMÄNG · Step hüppab hüppenööriga õues. Loendab, mitu korda ta jõuab hüpata rohkem kui ta sõber eelmisel päeval hüppas. Teised mängivad jalgpalli, kaevavad liivakastis auke, ronivad turnimisredelil. ÜKSIKMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · Poisid vaatavad kõik koos diivanil Lego katalooge. Sten on koos poistega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS Sten on seltsiv, rõõmsameelne ning taibukas poiss, kellel on väga elav fantaasia. Keskendudes Steni üldoskustele, on ta vägagi arenenud omavanuse kohta- teab rääkida enda
reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest: Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. Kümnendloendur loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. Gray koodi loendur gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid.
Kõigil 3 kohustuslikku argumenti: database - andmebaasitabel koos väljanimedega field - selle välja nimi, millele funktsiooni rakendada criteria - töölehe lahtritesse kirjutatud tingimus (nagu Advanced Filteri korral) DAVERAGE Aritmeetiline keskmine DMAX Maksimumi leidmine DMIN Miinimumi leidmine DPRODUCT Korrutamine DSUM Summeerimine DCOUNT Loendab numbreid sisaldavaid välju DCOUNTA Loendab mittetühje välju DSTDEV, DSTDEVP Standardhälve DVAR, DVARP Dispersioon DGET Ühe tingimusele vastava kirje eraldamine EXCEL – Funktsioonid 10 - 11 A. SUBTOTAL SUBTOTAL(function_num, ref, ...)Vahekokkuvõte (ka filtreeritud tabelis) etteantud funktsiooni kasutades
reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. Timer Counter (0, 1 ja 2) erinevused Taimer0 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine loendur) , R/W , 8 bitine programmeeritav sageduse jagaja (prescaler). Sisemine/välimine signaali allikas. Katkestus üleminekul FFh->00h. Signaali frondi valik Timer1 16-bitine loendur st. Suurendatakse arvu, mis asub kahes 8bitises registris, mis käitub kui üks 16bitine register. Kolm võimalust : Sünkroonne taimer , Sünkroonne loendur , Asünkroonne loendur Taimer2 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine). pre ja
Juhtmängija roll jääb enamasti täiskasvanu kanda Mängib mõtestatud süzeega Ehitab erinevatest materjalidest keerulisi ehitisi Kühveldab, silub ja tambib lund Mängib liiva ja veekeskuses Õpib mängudes täitma juhtrolli Mängib keerukamate reeglitega mänge Püüab ennast mängus jälgida ja võrrelda oma käitumist teiste omadega Tutvub erinevate esemetega, võrdleb nende tunnuseid, kirjeldab, loendab ja järjestab neid Rakendab mängudes erinevaid meeli: haistmine, kuulmine ja nägemine 2.3.4. 6- aastased Oskab ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise (tegevused, kõne, intonatsioon, emotsionaalsus) Mängib keerulise mängusüzee üle enne mängu lepib kokku rollide osas, loob mängukeskkonna, valib vahendid, vajaduse korral meisterdab puuduva mänguvahendi
.. +S3 kiirettenihe tööettenihe Ajam rakendub tööle käivitusnupu abil ja pidurdatakse (generaatorpidurdus) ning peatub peale naasemist lähteasendisse ning sellega kaasnevat lõpplüliti S3 rakendumist. Ümberlülitamine kiirettenihkele ning seejärel kiirele tagasikäigule toimub loenduri poolt antavate signaalide abil. Loendur loendab mootori poolt tehtud pöörete arvu ning määrab selle abil kindlaks ettenihkemehhanismi (suporti) poolt läbitud tee. Ettenihkeajami juhtimisprogramm peab rhuldama järgmisi tingimusi: - ettenihkeajam ei tohi käivituda enne kui spindel pöörleb; - kui ettenihkeajami töö käigus spindel peatub, peab ettenihkeajam välja lülitum; - ettenihkeajam saab käivituda ainult siis, kui suporton lähteasendis, st lõpplüliti S3 on rakendunud;
Paremas käes hoiab ta ,,Eetikat", kus ta on võtnud seisukoha, et intellektuaalne aktiivsus suurendab meie õnnetunnet see sümbol sobib hästi raamatukoguruumi otstarbega. Mõlemad mehed näivad tulevat mööda kiriku pealöövi ja lähenevat kõrgemale tõele, mis asub vastasseina freskol kujutatud kristlikul altaril. Platonist vasakule jääb rohelisse riietatud ning külgvaates asetsev Sokrates, kes ajab end ümbritsevate inimestega juttu ning loendab sõrmedel numbreid. Temast allpool, vasakus nurgas on Pythagoras, kes teeb märkmeid oma tahvli järgi, kus on kirjas tema harmooniaideede formuleering ja noodid: numbrid kuus, kaheksa, üheksa ja kaksteist on ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant. Pythagorasest paremal pool istub üksik, pisut salapärase välimusega mõttesse vajunud mees, toetades küünarnukki marmorplokile ning näib, nagu oleks tal mõni kirjatöö pooleli. Kui kõik
Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid.
olles samal ajal oluline sotsiaalne rituaal. See on hea põhjus minna kööki ja kolleegidega vabamas vormis vestelda. Kavatseme oma uurimuses võrrelda kahte sama organisatsiooni gruppi. Üks grupp kasutab kohvimasinat, mille puhul kohvi saamiseks tuleb sisestada raha. Teine grupp kasutab sellist kohvimasinat, kus kohvi võttes tuleb raha panna masina kõrval olevasse karpi. Eksperimendiga selgitame välja, kummal juhul juuakse rohkem kohvi ja kuna masin loendab mõlemal juhul, mitu korda kohvinupule vajutati, saame kontrollida ka pettuse esinemist ehk ebaeetilist käitumist. Soovime eksperimendiga tõestada, et selline ebaeetiline käitumine või ka otseselt pettus on levinud ka tavamõistes distsiplineeritud keskkonnas nagu töökoht. Teoreetiline ülevaade ja uuritavad konstruktid Meie eksperimendi puhul on peamiseks uuritavaks konstruktiks ebaeetiline käitumine.
jaotataksegruppidesse. Gruppide tarvitab tööks vähem energiat. 2.Mikroskeemide valmistamise Loendustegur=2 n (n- vahel võimalik: 1) jadaülekanne Dünaamiliste muutmälude tehnoloogiad: DTL (Diod loendurikohtade arv). gruppides ja rööpülekanne eeliseks on väike hind ja Transistor Logic) 3 osa: 1) Kümnendloendur - loendab gruppide vahel 2) vastupidi võimsustarve. Neid saab kombinaator, mis realiseerib järjest 2nd koodi 0...9. 7.Dekooder: Dekooder on valmistada väga suure loogikafunktsiooni. 2) Taastaja, Sünkroonne - ehk lülitus, mis on ette nähtud integratsiooniastmega, mis mis taastab õiged nivood
roheliselt mõtlev peremees, ei pea kaugelt otsima. Hakatuseks on hea vaadata enda sisse. Just sel sekundil sünnib miljonites rakkudes teie kehas eeskujulik jäätmekäitlus: raku osised võetakse pilbasteks, sorditakse ja pakendatakse põhimõtteliselt prügikottidesse. Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus, ega vastuta oma vanade pattude eest." Laias laastus on rakkudel koolmiseks kaks teed: nekroos ehk kärbumine ja apoptoos. Nekroos on organismile ootamatu ja valus. Näiteks on lugu läinud füüsiliseks: rakk on lõigutud toore jõuga ribadeks või siis põletatud tulise rauaga lombakaks
40 }
41 }
42 // Igal taimeri ületäitumisel vähendatakse n-i väärtust ühe võrra
43 // ja nullitakse taimer
44 if (INTCON & Q_taimer){
45 TMR0 = 0;
46 INTCON &= ~Q_taimer;
47 if (n) n--;
48 if (m) m--;
49 }
50 }
51 return (1);
52 }
INTCON funktsioon näitab kui taimer üle paisutab. Muutuja n näitab aega, mille jooksul tekib
dioodile uus arv. See arv 126, mis ajaliselt on veidi sekund. Programm loendab Taimeri TMR0
ületäitumisi kui 8-bilitline loendur on loendamisega jõudnud 255-ni.
. Missuguse taktsignaaliga töötab taimeri loendur teie tehtud ülesandes? 5MHz
Pulsilaiusmodulaatori (laiusimpulssmodulaatori)
modulatsioonisageduse ja impulsi laiuse määramine
Antud ülessande registrid määravad ära heli sageduse ehk millisena heli jõuab meieni. Heli
kostub mikrokontrolleri tranistorist.
#include
Kuna vooluimpulsi tekkimise momendil tekib koormustakistusel R suur pingelang, väheneb anoodi ja katoodi vaheline pinge järsult sedavõrd, et gaasilahendus lakkab. Geigeri Mülleri loendurit kasutatakse peamiselt elektronide ja -kvantide (suure energiaga footonite) registreerimiseks. -kvantide väikese ionisatsioonivõime tõttu ei registreeri loendur neid vahetult. -kvantide kindlakstegemiseks kaetakse klaastoru sisepind ainega, millest -kvandid löövad välja elektrone. Loendur loendab peaaegu kõik temasse tunginud elektronid; gammakvantidest registreerib ta ligikaudu igast sajast vaid ühe. Raskete osakeste (näiteks alfaosakeste) registreerimine on küllalt keerukas, sest raske on teha loendurisse nende osakeste jaoks läbipaistvat õhukest ,,aknakest".[1] Wilsoni kamber Loenduritega saab registreerida vaid osakese läbimineku fakti ja määrata osakese mõningaid karakteristikuid. 1912. aastal loodud Wilsoni kambris jätab kiire laetud osake
9. Piima vastuvõtt: tankikaalud (jalgadel jõuandurid), autokaalud, vooluhulgaarvestid- Eestis rõngakujulise kolviga piimaarvestid- kogus määratakse ühikmahtude loendamisel. Pump, piim vahutab- õhueraldi, filter, säilitustank. 10. Tanki-ja autokaalud: tensomeeter, kaalutakse taara(auto), nullarvestus, 100g täpsus. 11. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine: kalibreeritud mõõtekamber, ekstsentriliselt liikuv mõõtekambri seina vastu liibuv rõngaskolb, tsükleid loendab magnet möödumisel andurist. Mõõtetäpsus 0,2...0,5 %, kuni 100000 l/h. Väiksetel kogustel ebatäpsem. Etten.tootluse alampiir. 12. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte: liikuvad osad puuduvad, piim on elektrijuht- käitub juhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, juhi otste vahele indutseeritakse elektromotoorne jõud, mõõdetakse alalispinget, mis tekib piimatorus diametraalselt paiknevatele elektroodidele. 13
until < tingimus >; PASCAL 3. loeng Programminäide 4. (FOR-tsükkel) program Fibonacci; (* Programm leiab Fibonacci arvud - arvujada, kus iga järgmine liige on *) (* kahe eelmise liikme summa. Jada pikkuse määrab kasutaja. *) (* N: 0,1,1,2,3,5,8,13,21,34 .... *) var i, kordi, F_arv, esimene, teine : integer; begin write('Mitu Fibonacci arvu soovid leida? '); readln(kordi); esimene := 0; (* esimesed kaks arvu on teada - 0 ja 1 *) teine := 1; for i := 1 to kordi do (* i on abimuutuja, mis loendab kordusi *) begin (* i muutub 1-st kuni 'kordi' väärtuseni *) F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *)
Trigeri infosisendid näitavad, kuidas umber lülitada; CLK (C)- sisend on ümberlülitamise momendi määramiseks. 169 D- triger (delay) viitetriger. Omab 1infosisendit. Mäluelement mahuga 1bitt. Kui D = 1, siis CLOCK`i aktiivne front lülitab ta alati olekusse 1. Kui D = 0, siis CLOCK`i aktiivne front lülitab ta olati olekusse 0. Viide on täpselt 1 takt! 170 T- triger (toggle) loendustriger. Loendab 0 1 0 1. Lülitub vastasolekusse kui tuleb ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber. JK- trigeri kasutamine. MS- struktuur (siseviivitusega triger). ,,Master Slave". Toppelttriger suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt universaalne JK- triger. 171 Schmitt`i triger. Rikutud frontidega kahendsignaali kantimiseks (frontide järsuks tegemiseks). Schmitt`i triger omab hüstereesi!
loendada ja järjestada. Seetõttu peavad väikesed lapsed saama asju katsuda ja niimoodi matemaatilisi mõisteid kogeda Kui laps oskab tegutseda esemete ja esemete hulkadega, saab aru ja oskab kommenteerida oma tegevust, siis võib minna edasi arvude õppimisele. 1) Kõigepealt õpib laps tegelema hulkadega (moodustab neid algul ühe, hiljem mitme erineva tunnuse alusel) käelised tegevused, mis on matemaatiliste tegevuste aluseks. 2) Seejärel loendab hulki või nendes olevaid esemeid. 3) Lõpuks on võimalus arvutada (hulgast ära võtmise ja juurde panemise teel). ASJADE MAAILM: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad. ARVUDE MAAILM: loendamine, arvud, liitmine ja lahutamine. 18. Mida tähendab matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega? Too 2 näidet. Matemaatika tegevuse lõimimisega lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.
registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ..
mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Loendurid Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ..
registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ..
graafik on kolmnurkse kujuga. Jaotust kirjeldavaid parameetreid on kolm- murdjoone nurkpunktide väärtused. RANDOM(0,1)- juhuslik arv 0 ja 1 vahel. NÄIDE: 13. Mündi viskamise mudel- Juhusliku protsessi mudel. Viskame nt. 2000 korda münti. Modelleerime selle arvutil, kasutades juhuslike arvude generaatorit- igal viskel genereerime juhusliku arvu vahemikus (0,1), kui see on <0.5, siis loeme viske kirjaks, kui >0.5 kulliks. Põhimuutuja loendab, mitu korda esineb kiri rohkem, kui kull. Ajasamm DT=1, simulatsiooni aeg 2000. 14. Positiivne tagasimõju, mudel- süsteemi ühe komponendi muutus kutsub esile süsteemi teise (teiste) komponendi muutuse, mis omakorda võimendab esialgset komponendi muutust. On halb, see viib süsteemi tasakaalust välja. Nt. mudel, mis vastavalt juhusliku suuruse väärtustele lisab erinevate reeglite järgi anumasse palle.
NB! Juhul kui tabelis toodud kategooriad ei ole sisuliselt tähenduslikus järjekorras, siis tuleks tabeli read sageduste/osakaalude järgi ümber järjestada (parempoolne tabel). Jätan meelde! Sagedustabel loendab tunnuse väärtuste esinemissagedused. Tunnuse väärtuste jaotumisest ülevaatlikuma pildi saamiseks lisatakse tabelisse ka protsendid. Kui tunnuse väärtustel on sisuline järjestus, siis tabeli ridu sageduste järgi ei järjestata. Tulemuste esitlemine Statistilisi andmeid ja statistilise andmeanalüüsi arvulisi tulemusi saab esitada: teksti sees toodud arvudena tabelina arvjoonise e diagrammina
Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud.
Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus
Ümberlülitusaeg ei ole samasugune. Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 46.Sünkroonloendur. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on koguaeg samasugune. Kasutatakse arvutites, andmetöötluses. 47.Ringloendur. Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks. 49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil. 50.Reversiivne loendur. Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. 51.Mis asi on mitte-kahendloendur? 52.ADM-FLASH. 53.Järjestikuse aproksimeerimise printsiip ADM ehitamiseks. 54.TTL-Schottky olemus. Küllastus reziimi vältimisega on võimalik vähendada hilistust. See saavutatakse Schottky dioodide abil. Transistori kollektori siirdega ühendatakse rööbiti Schottky diood. Schottky dioodi päripingelang on väiksem,
parity-check codes) asenduseks Reed-Solomonile. LDPC koodid võimal- davad Shannoni limiidi lähedust võimsust ja seetõttu veelgi suuremat salvestamis tihedust. Tavaline kõvaketas proovib ,,remap"-ida andmed füüsilisse sektorise, need, mis lähevad n.ö. Halvaks, ümber varu sektorisse lootes, et vigade hulk on halvas sektoris ikka piisavalt väike, et ECC saaks infot kätte, ilma seda kaotamata. S.M.A.R.T. (Self-Monitoring, Analysis, and Reporting Technology) süsteem loendab kogu vigade arvu, mis on ECC poolt parandatud ja kogu- arvu ümbertõstmisi, ennetamaks kõvakettal info kaotamist Arhitektuur Tüüpilises kõvaketas on kaks elektrimootorit, üks plaatide jaoks ja teine lugemis/kirjutamise käe liigutamiseks. Plaa- tide mootoril on väline rootor plaatidega ühendatud. Pea toetus käsi on väga kerge, kuid sam- muti jäik, moodsates hd-des, pea kiirendus tekitab 550 G-d. Hõbedast värvi struktuur, esimese pildi üleval vasakus nurgas, on magneti kaas ja
Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv). Arv 7 – vaja kolme trigerit 2*3=6 Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. 14. Asünkroone loendur D-trigeritel (näide, 4-bitine). See on 3 bitine, nelja jaoks on vaja ühte trigerit juurde. Esimene, noorim järk saab clock impulsi, teised saavad impulsi sõltuvalt eelmise trigeri seisundist. On aeglasemad, kui sünkroonloendurid. Iga järgmine triger on nii öelda eelmise takt jagatud kahega. 15
Failist loetud tulemuste võrdlemine eeldavate tulemustega, laadida ja kirjutada mälu sisu faili. 76. Mis erinevus on Mealy ja Moore masinatel? Mealy olekumasin sõltub nii sisendist, kui ka hetke olekust ja Moore masin sõltub ainult hetke olekust. 77. Kirjutage Moore masina baasil stopperi (Omab ainult ühte nuppu – olekud start, stop, reset, start jne) olekudiagramm. Alguses on S0. Kui on S0 ja btn on 1, siis liigub S1-te. Kui on S1 ja btn on 0, siis liigub S2. S2 tähendab, et stopper loendab. Kui on S2 ja btn on 1, siis liigub S3-e. Kui on S3 ja btn on 0, siis liigub S4-ja. S4 tähendab seda, et stopper on stop seisundis. Kui on S4 ja btn on 1, siis liigub S5-te. Kui on S5 ja btn on 0, siis liigub S0-i. S0 on reset seis. S0 ajal on loendamisväärtus 0, S2 ajal väärtust suurendatakse ja S4 lõpetatakse loendamine ja loendamisväärtus püsib, mis see viimati oli. 78. Mis on ALU, millega ta võib tegeleda? Arithmetic logic unit – aritmeetika jaoks eraldi plokk
Korraldus- Lapsevanem jookseb „ Kuum muna lusikal“ ja oma lapsuke aitab kukkunud „muna“ tagasi lusikale panna. Mäng on kohandatud vastavalt vanusele (101 Mängu Noortele, mäng nr 79, lk 25). SÕNALINE OSA: Kas teate lapsed, et tsirkuses jooksevad ja hüppavad loomadki läbi rõnga. Ma usun, et meiegi oleme osavad seda tegema. Korraldus – Selleks palun kõigil lastel koos rühmaõpetaja abiga rivistuda kolonni lipuvärvide järgi. Iga lapsevanem aga loendab, mitmes on tema võsuke kolonnis ja otse loomulikult jätab numbri meelde ning rivistub vastaskolonni, saades sealt vahendid teise õpetaja käest, milleks on ämbrite sees olevad kollased tennispallid. Tähelepanu! Sõimerühma lastel ei ole võimlemisrõngad vaid suur läbipugemistunnel. Ülesanne: Laps ronib läbi rõngaste kuni lapsevanemani, kes on vastaskolonnis ja annab lapsele palli ning koos joostakse isa või emaga käsikäes tagasi
*Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele
22 17 Harjutus 5.1 1. Loendamine Mõnikord on arvutustes vaja teada, mitu rida tabel sisaldab. COUNT(piirkond) - arvutab kokku lahtrite arvu, millest ta leiab nullist erineva arvu. ROWS(piirkond) - arvutab kokku, mitu rida mahub sulgudes näidatud piirkonda, sõltumata sellest, kas need lahtrid COUNTA(piirkona) - arvutab lahtrite arvu, mis pole tühjad (NB! Kui lahtrisse on kirjutatud tühik, siis see pole tühi) COUNTIF(piirkond;"tingimus") - loendab piirkonnast otsitava Arvuta mitu inimest on kokku, mitu on maksnud ja mitu pole maksnud Nimi Maksis Ants 45.00 Inimesi kokku 10 Peeter 90.00 Neist maksnud 8 Mari 75.00 Pole maksnud 2
ajaraamistik:ajahetk(levimuse korral) ja ajaperiood(haigestumuse korral) e.ii. Haigestumusrisk uute juhtude osakaal, mis tek esialgselt tulemivabas (mittejuhtudest koosnevas) populatsioonis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Nt populatsioonis x diagnoositi 6 uut insuliinisõltuva diabeedi juhtu 100000 in kohta vahemikus 1.01-31.12.97. Loendab uusi haigusjuhte populatsioonis kindla ajaperioodi vältel annab infot haiguste kohta, kus uued juhud nõuavad suurte ressursside panustamist. (kui popliikmete arv on stabiilne ja uuritav tulem pole sage, siis muutused riskipop suuruses pole märkimisväärsed, kas HAIGESTUMUSRISKI). e.iii. Kuna levimus on mõjutatud paljudest teguritest, on seoste uurimisel
Mõnikord on arvutustes vaja teada, mitu rida tabel sisaldab. COUNT(piirkond) - arvutab kokku lahtrite arvu, millest ta leiab nullist erineva arvu. ROWS(piirkond) - arvutab kokku, mitu rida mahub sulgudes näidatud piirkonda, sõltumata sellest, kas need lahtrid midag sisaldavad või mitte COUNTA(piirkona) - arvutab lahtrite arvu, mis pole tühjad (NB! Kui lahtrisse on kirjutatud tühik, siis see pole tühi) COUNTIF(piirkond;"tingimus") - loendab piirkonnast otsitava Arvuta mitu inimest on kokku, mitu on maksnud ja mitu pole maksnud Nimi Maksis Ants 45,00 kr Inimesi kokku 10 Peeter 90,00 kr Neist maksnud 8 Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 Malle 48,00 kr Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
