SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1.SÜGISLILLED 3
1.1Aster 3
1.2Gladiool 5
1.3Harilik saialill 7
1.4Lõvilõug 10
1.5Krüsanteem 12
1.6Päevalill 14
1.7Kuldvits 16
1.8Mungalill ehk
kress 16
2.MÕTTEID AINEVALDKONNITI 18
2.1Mina ja keskkond 18
2.2Keel ja kõne 19
2.3Matemaatika 19
2.4Kunst/käeline tegevus 20
2.5Muusika 22
2.6Liikumine 23
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
SISSEJUHATUS
Oktoober võib juba kõledat ja
vihmast palet näidata, kuid vapramad
sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale,
õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis
kukehari ,
paljud sügisel õitsevad
astrid , kuldvitsad, päevakübarad ja
mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked
suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei,
karvane päevakübar, hall
salvei,
kosmos , päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled
pakuvad silmailu lumeni!
Lasteaialaps võiks ära tunda
lille erinevad osad
juur ,
vars , leht
ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid,
gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis
toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad
tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid
tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele.
SÜGISLILLED
Aster
Aster on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast .
- Astrit nimetatakse ka sügise kuningannaks- mitmeaastane aster, mis valitseb päris hilissügiseni välja.
- Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega umbes 100 cm, väga väikeste õitega, diameetriga mitte rohkem kui 1 cm. See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine.
- Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa , punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla.
- Kõige tihedamini kohtab meie aedades kõrgekasvulisi astreid, sellised nagu uusinglismaa, või nagu teda veel nimetatakse, ameerika kaunis aster (Aster novae-angliae), ja uusbelgia, või virginia õiekas aster (Aster novi-belgii).
TÖÖLEHT
MIS VÄRVI ON LILL? KIRJUTA LILLE KÕRVALE.
MILLINE LILLE OSA ON PILDIL? (VARS, JUUR, LEHT, ÕIS)
................................
MIS LILLED ON PILDIL?................................
ARVUTA!
Gladiool
Mitte vähem populaarne lillekasvatajate seas on ka hübriid
gladioolused (Gladiolus x hybridus). Paljudel seostub see lill
1. septembriga ja meeltliigutavade esimese klassi õpilastega, kes
vajudes raskusest suurte kimpude all, sammuvad esimesse tundi
- Perekonnanime " gladiool " kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus).
- Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana- Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga.
- Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni.
- Kehtib seaduspärasus – iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 4–5, mis oleneb sordist.
- Gladiooli vars on 12–15 cm pikkune .
- Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni, õisiku pikkus kõigub eri sortidel 40–45 kuni 60–70 cm. Esimesena arenevad välja õisiku alumised õied.
- Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes toonides kui ka nende varjundites.
- Gladioole peetakse vapruse ja mehisuse sümboliks. Oma kodumaal, Aafrikas omab ta õnne tähendust, ning ilma gladioolita ei tominud seal ühtki pidustust!
TÖÖLEHT
MIDA ON LILLEL KASVAMISEKS VAJA? ÜHENDA JOONE ABIL VAJAMINEVAD ASJAD LILLEGA .
MIS/KES ON PILDIL? NIMETA
Harilik saialill
Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste
sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa. Eestis kasvatatakse
kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab
edukalt ka poolvarjus.
- Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40 cm taim.
- Saialill on armastatud lõikelill ning võib vaasis püsida nauditavana umbes nädala vältel.
- Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni, elab üle ka esimesed külmad ning on üks viimaseid taimi meie hilissügiseses aias.
- Saialille kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena.
- Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli.
- Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
- Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks.
- Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest – neid nimetati suveniirideks ja nad sümboliseerisid meelde jäänud õnnelikke hetki.
TÖÖLEHT
„AITA LIBLIKAL JÕUDA LILLENI“
- Kui oled kohale jõudnud räägi mulle sellest lillest- MIS LILL ON PILDIL? TOO VÄLJA SELLE LILLE ISELOOMULIKKE TUNNUSEID (VÄRV, KASULIKKUS JNE.).
Lõvilõug
- Eestis kasvatatakse üheaastase aiailutaimena ja lõikelilleks suut lõvilõuga mitmesugustes värvitoonides õitega sorte.
- Iidsed kreeklased täheldasid kauni kahehuulelise õiekrooni kujus koletise nägu ning nimetasid taime Antirrhinon, mis tõlkes tähendab nagu-nina. Inglise keeles kutsutakse taime nimetusega Snapdragon. Prantslastele meenutab õis hundi, sloveenlastele aga jänese nägu, lõvi lõuga meenutab õis aga sakslastele (Löwenmaul), soomlastele (leijonankita) ja venelastele (львиный зев). Eriti ilmekalt tuleb õite loomne olemus esile kui õit näppude vahel õrnalt pigistada ja siis lahti lasta, lõvi suu avaneb ja sulgub.
- Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides (va sinine): valged, kollased , roosad, vaarikakarva, purpurjad, leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi.
- Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks.
- Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid .
TÖÖLEHT
KIRJUTA JOONTELE LILLEOSAD (VARS, LEHT, JUUR, ÕIS).
Krüsanteem
- Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi.
- Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju.
- Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised.
- Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil – krüsanteemiordenil.
- Euroopas ja Aasias tähistavad küsanteemid tavaliselt surma või leina, valge krüsanteem aga ausust. USAs aga sellist tähendust nendel lilledel pole, pigem loetakse neid positiivseteks, näiteks on krüsanteem Chicago ametlik lill.
- Aasias juuakse ka krüsanteemi teed, mida kasutatakse ravimina gripi vastu.
TÖÖLEHT
LOENDA JA VÄRVI LILLEÕIED- VÄRVI ÕIED SEDA VÄRVI NAGU VÕIB OLLA
GRÜSANTEEMI ÕIS (valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju).
VASTUS .........................
Päevalill
Tavaline kultuurtaim Eestis, kasvatatakse põldudel ja aedades, kuid
vahel leidub metsistunud taimi prahipaikadel. Pärit algselt
Ameerikast. Korvõieliste sugukonnast, üheaastane taim.
- Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetri kõrgused, kuid on ka erandeid , leidub veel madalama kasvuga kui kõrgemaid.
- Lehed suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm.
- Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini.
- Õitseb augustist oktoobrini.
- Päevalille kasvatataksegi enamasti seemnete saamiseks, millest pressitakse õli, kuid teda on kasvatatud ka silotaimena. Eestis kasvatatakse erinevaid päevalillesorte ka ilutaimena.
- Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses.
- Päevalilleseemneid kasutab laialdaselt ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad).
- Rahvameditsiinis on päevalilleõli kasutatud palavikualandajana, seemned on aga heaks magneesiumiallikaks.
- Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta.
TÖÖLEHT
KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS).
MIS LILL ON PILDIL?.................
RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE?
LOENDA!
MITU LILLE ON PILDIL?
VASTUS........................
RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD
JNE.)
Kuldvits
Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste
sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
- Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas.
- Huvitav on see, et kuldvitsa on ühes kohas kutsutud naestepunaks, teisal aga hoopis meestepunaks. Kuna naistepuna on hoopis üks teine ravimtaim , siis peaks meestepuna sobilikum olema. See on päris hea lahendus: kui naistel on oma puna, siis olgu meestel ka.
- Seda, et temaga sai mitmeid valusid kõrvaldada, näitavad nimetused umbvalurohi, venindhaigerohi ja voolme rohi .
- Peale tugeva valuvastase toime on kuldvitsal ka põletikuvastane vägi. Teena aitab kuldvits soole-, neeru- ja kuseteede põletike vastu.
- Hariliku kuldvitsa õitest võib saada kollast värvainet, millega riiet värvida. Kuldvitsa lehti on rasketel aegadel kasutatud tee aseainena.
Mungalill ehk kress
Suur mungalill (Tropaeolum majus L.)
- Teda kasvatatakse nii peenrail kui ka lillekastides.
- Mahlased, suhteliselt nõrgad varred võivad kasvada rohkem kui paari meetri pikkuseks . Nad harunevad, lamavad või ronivad.
- Värvuselt on nad kollased, oranzid, punased või kirjud.
- Ravimtaimena on suur mungalill tuntud mitmete maade rahvameditsiinis.
- Aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral.
- Taimede mahl avitab kuseteedede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul.
- Tähepanu väärib mungalille kasutamine alkoholtõmmistes juuste kasvu soodustamiseks ja nende väljalangemise pidurdamiseks.
- Suur mungalill on tuntud ka maitse- ja toidutaimena.
MÕTTEID AINEVALDKONNITI
Mina ja keskkond
Valik tegevusi lastele sügislillede õpetamisel- tegevus peaks
toimuma siis õues, kas kellegi aias või lasteaia oma aias.
3-4 aastased
• leia õpetaja poolt nimetatud lill
• nuusuta, kuidas lill lõhnab
• katsu õrnalt, missugune on õis, vars, leht
• leia endale sõber lillede hulgast – “oma lill”, tegevused
oma lille juures, näiteks saab imiteerivalt lille eest hoolitseda
4-5 aastased
• leia õpetaja kirjelduse järgi õige lill
• leia värvi järgi õige lill
• kombi erinevate kehaosadega (käsi, sõrm, põsk) lilleõit,
kirjelda, mida tunned
• nuusuta astri, gladiooli, saialille ja lõvilõua õit
• võrdle kahte lille, värvuse, lõhna ja suuruse järgi
• leia “oma” lill, tegevused oma lille juures
5-6 aastased
• vaatle ja katsu erinevaid lilli
• võrdle vana ja noort lille (võimaluse korral)
• leia õpetaja kirjelduse järgi õige lill
• nimeta lille erinevaid osi (juur, vars, leht, õis)
• nimeta, mille poolest erinevad sügislilled suvelilledest
6-7 aastased
• vaatle ja võrdle kahe lille muutusi 3 nädala jooksul
• katsu õrnalt lille õit ja kirjelda
• võrdle varjus ja valguse käes kasvavaid lilli
• vaatle ja uuri mulda, milles lilled kasvavad (luubid)
• uuri putukaid lillede ümber (luubid)
Keel ja kõne
3-4 aastased
• nimeta tuttavate sügislillede nimesid
• kirjelda oma sõbra lille (eelnevalt valitud)
4-5 aastased
• jutusta , miks just selle puu endale sõbraks valisid
• iseloomusta oma lille naabreid (teised lilled)
5-6 aastased
• arva ära mõistatusi lilledest (siinkohal saab õpetaja ise ka
mõistatusi välja mõelda)
• mõtle välja ja esita mõistatusi lilledest
• kirjelda mõnda lille, teised arvavad ära
• mõtle välja jutuke ühest lillest
• nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht
6-7 aastased
• jutusta „Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?“
• mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill…..)
• kirjuta kivikestega “ aster“ jne.
Matemaatika
3-4 aastased
• loenda erinevaid lille sorte (1-3)
• leia lillede seast kõige suurem
• võrdle astri ja gladiooli pikkust
• seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale
• otsi kollaseid/punaseid lilli
4-5 aastased
• leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on
rohkem, mida vähem
• leia kõrgeim lill
• mine kõige madalama lõvilõua juurde
• kasuta puuoksi ristküliku/ringi/ruudu/kolmnurga tegemisel enda
lille ümber
• seisa oma lille taha/ette/kõrvale (võimalusel)
5-6 aastased
• loenda 12 lille (lille valib õpetaja)
• mõõda lillede pikkust kindla nöörijupiga
6-7 aastased
• leia nööri abil õige lill (nööri pikkus vastab ühe kindla
lille pikkusele)
• mõõda kahe lille vahelist kaugust (õpetaja valib lilled)
• mõõda silma järgi lille kaugust endast, kontrolli
mõõtevahendiga (samm, nöör, jne)
• nimeta sügiskuud, millal loodus sätib puhkama
• leia kõige noorem ja kõige vanem lill
• mõtle välja matemaatilisi jutukesi ja lahenda (10 astrit
õitsesid aias 2 närtsis ära, palju järgi jäi)
Kunst/käeline tegevus
Looduslikud värvid
Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti – söega,
taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik
värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks
paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis
kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid
millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne). Proovige
üheskoos, milliste taimedega paberit hõõrudes milline värvus
tuleb. Seejärel proovivad kõik lapsed nn looduslike värvidega
endale ühe pildi maalida.
( http://keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf )
Käevõru
Iga laps saab ümber käe maalriteibi. Liimine pool jääb ülespoole.
Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga, mis jääb teibile kinni
(liiv, lehed, lilled jne).
Kui käevõru kaunistatud, tutvustada teistele, mis materjale on
kasutatud.
Foto: http://froggooseandbear.blogspot.com/2011/09/nature-walk-with-twist.html
Meisterdused looduslikust materjalist
Võtate aiast lilli, lehti ja muud looduslikku materjali tuppa kaasa
ning toas saate lasta lastel midagi meisterdada. Lapsed saavad
läheneda väga loovalt!
Näiteks
Meistertused taaskasutus materjalist
Näiteks saab lilli teha pudelikorkidest ja varred saab teha kõrrest.
Fotod: http://pinterest.com/search/pins/?q=flower+art
Muusika
Rütmilill
Õpetaja seletab ennem lastele ära ja teeb rütmid läbi. Siis
hakkab õpetaja lille nimesi ütlema ja lapsed löövad rütmi,
vastavalt lillele. (Saab mängida nii nooremate- kui ka vanemate
lastega, raskemate rütmidega)
Aster- üks käteplaks
Gladiool- kaks käteplaksu
Saialill- üks käteplaks, üks põlveplaks jne.
Minu lille rütm
Iga laps mõtleb oma valitud lillele rütmi ja kannab selle ette,
pärast on võimalik ka ansamblit teha (õpetaja paneb järjekorra
paika).
Lille laul
Lapsed mõtlevad koos õpetajaga lillele laulu, lapsed valivad ise
lille.
Liikumine
Algatuseks võiks välja mõelda luuletuse, laulu, millega saaks
lapsed kurssi viia erinevate sügislilledega. Luuletusse, laulu saab
panna just need sügislilled, mida parasjagu õpitakse. See teeks minu arust õpetamise kohe huvitavamaks, köidaks laste tähelepanu.
Näide
Lille nimetuste ajal näita pilte, see oleks vahva tegevus
algatuseks. Saab kasutada ka nii, et lille nime ise ette ei ütle,
vaid näitad pilti ja lapsed ütlevad ise lille nime.
Sügisel olla võib külm ja kõle,
kuid ikka on näha veel värvikaid lilli.
Lillad ja roosad need olla võiks astrid.
Pikad ja võimsad, kas need võiks olla gladioolid?
Saialilled need katavad aasad ning talvel nad ravivad köha.
Kaunid ja lõhnavad lõvilõuad pakuvad silmailu kõigile.
Krüsanteemil aga tähendusi palju, lein , ausus, positiivsus .
Rong
Vanus: 4-7
Vaja läheb: pilte lilledest
Mängu käik : (Lillepeatused; toas mängimiseks- prindid välja
lille pildid, laotad laiali. Õues saab päris lilledega mängida-
õpetaja saab ette öelda, et sõidame gladiooli peatusesse jne. )
Lapsed seisavad kolonnis (rong), käed eelmise lapse õlgadel. Mängu
käik: rong hakkab sõitma, lapsed ütlevad: „Tšuhh-tšuhh…”
Rong peatub. Mängujuht (jaamakorraldaja) ütleb peatuse nime
vastavalt sellele, mille juures rong peatus . Näiteks: „Gladiooli
peatus!” Kolonni viimane laps tuleb esimeseks – vedurijuhiks. Ja
mäng kordub.
Mängu tulemus: Laps oskab ära tunda erinevaid lilli, ning oskab
neid ka nimetada.
Sorteeri värvi järgi
Vanus: 3-5
Vaja läheb: Värviringe, sügislilledest erinevate värvidega pilte
Mängu käik: On olemas erinevat värvi ringid ja erinevad lille
pildid, ning laps rühmitab neid vastavavlt värvile õigele ringile.
Ning laps saab ka loendada, mitu lille mingile värvile kokku sai.
Mängu tulemus: Laps oskab rühmitada erinevaid sügislilli vastavalt
värvile, tunneb värve, oskab nimetada nähtud lilli.
Memoriin sügislilledega
Vanus: 3-7
Vaja läheb: Kaarte sügislilledest, 2 ühesugust
Mängu käik: Laps pöörab ümber pahempidi olevaid kaarte ja leiab
kaks ühesugust lille.
Mängu tulemus: Laps tunneb erinevaid sügislilli. Teab mõisteid
samasugune, paar.
Pärliotsija
Vanus: 3-7
Vaja läheb: Erinevate sügislillede pilte ja hõbepaberit
Mängu käik: Tähistatud alale peidetakse palju hõbepaberiga
kaunistatud erinevaid sügislilli (pilte). Võidab laps, kes
võistlusaja jooksul leiab “pärleid” kõige enam, laps loeb ise
„pärlid“ üle ja nimetab lilli, mis ta leidis.
Mängu tulemus: Laps tunneb erinevaid sügislilli, oskab ise lilled
kokku lugeda.
Peitemäng
Vanus: 3-7
Mängu käik: Mängu mängitakse pargis vöi mänguväljakul , kus on
mille taha ennast peita. Maa-ala peab olema piiratud teede vöi
aiaga. Üks laps on noppija , teised sügislilled. Viimased peidavad
endid mänguks määratud maa-alale. Teatava aja järel hakkab
noppija lilli vaasi korjama. Nähes lille, hüüab ta teda ja hüütu
on tabatud, ta jääb noppijale appi (hüütu peab ütlema, mis lill
ta on ja suuremad võivad välja tuua ka mingi tunnuse). Mäng jätkub
koos abilistega. Võitja on see, keda noppija näeb viimasena.
Mängu tulemus: Lapsele kinnistuvad läbi vahva mängu erinevad
sügislilled.
Tunne ära
Vanus: 4-7
Vaja läheb: erinevate kujundite ( kolmnurk , ring, nelinurk , süda)
peal olevad lillede kaardid
Mängu käik: Õpetaja joonistab väikestele kaartidele erinevaid
kujundeid (kolmnurk,ring, nelinurk,süda), mille järgi lapsed
otsivad mängu-alale vastava kujuga peidetud lilli.
Mängu tulemus: Lapsed õpivad tundma erinevaid kujundeid ja saavad
nimetada erinevaid sügislilli.
Juur, vars, leht, õis
Vanus: 4-7
Mängu käik: Käskluse „juured“ peale lapsed jooksevad mööda
väljakut laiali ja kükitavad maha – nad imevad endasse vett
“mull-mull-mull”. – teevad nii häält.
Käskluse “varred” peale lapsed tõusevad püsti ja on seisavad
nagu varred.
Käskluse „lehed“ peale panevad lapsed käed puusa ja jooksevad
mööda mängu-ala ringi.
Käskluse “õis” peale võtavad lapsed kätest kinni ja
moodustavad ringi.
Mängu tulemus: Lapsed saavad tundma lille erinevaid osi.
Pane lill õigele kohale
Vanus: 3
Vahendid: Sinised, punased, kollased kettad , paberist lilled.
Mängu käik: Kettad asetatakse põrandale. Lapsed moodustavad ringi.
Neil on käes paberlilled. Nad keerlevad vabalt ringis . Õpetaja
märguandele lapsed peatuvad ja püüavad hästi kiiresti oma lille
vastavat värvi kettale panna. Siis lähevad nad oma kohtadele tagasi
ja mäng kordub.
Mängu tulemus: Kinnistada laste teadmisi värvidest.
Mäng lilledega
Vanus: 3
Vaja läheb: Väikesed ja suured lilled.
Mängu käik: Õpetaja jagab lilled lastele. Kellele annab väikese
lille, on väike lill, aga kellele suure lille, on suur lill. Lapsed
jalutavad. Mõne minuti pärast hüüab õpetaja: „Väikesed
lilled, jookske minu juurde!“ Lapsed väikeste lilledega jooksevad
õpetaja juurde ja moodustavad ringi. Sama kordub suurte llilledega.
„Aga nüüd ma punun pärja,“ ütleb õpetaja. Lapsed moodustavad
suure ringi. Võib laulda mõnda tuttavat laulu.
Mängu tulemus: Eraldada lilli suuruse järgi.
Korjame lilli
Vanus: 3-4
Vaja läheb: Suured ja väikesed lillekujutised, mis kasvavad
mänguaias, igale lapsele korv , õpetajal suur korv.
Mängu käik: Õpetaja vaatleb koos lastega üht suurt ja paljusid
väikseid korve. Ta teeb lastele ettepaneku minna lilli korjama. Iga
laps saab ühe väikese korvi, õpetaja suure korvi.
Ülesanne lastele: igaüks leiab ühe väikese lille, paneb selle oma
korvi ja ühe suure lille, mille toob õpetaja korvi. Lõpuks
korratakse, et aias kasvab palju suuri ja väikseid lilli. Iga laps
korjas ühe suure ja ühe väikese lille. Igas väikeses korvis on
üks väike lill ja suures korvis on palju suuri lilli.
Mängu tulemus: Eristab mõisteid suur ja väike, üks ja palju.
Sügislilled
Vanus: 5-7
Mängu käik: Sissejuhatuseks korratakse matkal nähtud lilli ja
taimi ning tuletatakse meelde nende värvid.
Lapsed valivad omale istumiseks mugava koha. Mängujuht nimetab
eelnevalt nähtud taime nime ja lapsed peavad leidma oma riietuselt
sama värvi nagu lill. Need, kellel on värv olemas, võivad minna
jooksma näiteks ümber puu. Teised, kes ei leidnud oma riietuselt
vastavat värvi, peavad jääma oma kohale ootama järgmise lille
nimetamiseni.
Mängu tulemus: Sügislillede õppimine.
KOKKUVÕTE
Leian, et antud õpimapp annab väga hea ülevaate tuntumatest
sügislilledest ja pakub õpetajale ainevaldkonniti erinevaid
tegevusi ja mõtteid, kuidas õpetada lastele sügislilli.
Näidetena toodud töölehed on heaks tubaseks harjutamiseks ja õpitu
kinnistamiseks. Usun, et enamus õpetajad on võimelised ise välja
mõtlema erinevaid töölehti, et õpetada ühte konkreetset teemat,
kas või sügislilli.
Õpimapi lõpetaksin Anna Haava luuletusega,
Kui sa tuled, too mul lilli
"Kui sa tuled, too mul lilli,
lillekesi armastan .
Sügisel neid vähe leida? -
Ühestainsamast küllalt saan.
Ehk vast juhtud nurmelt leidma
veel üht hilist lillekest -
kõige kallim, oh kui väga
tänaksin sind selle eest!
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.rodoaed.ee/sugisesse-aeda-sobivad-lillesordid/
http://www.multiflora.ee/?toode=197
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=369
http://www.aialeht.ee/news/lillekasvatus/mitme-naoga-paevalill.d?id=24929373
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/
http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud-oues-3-5-aastastele
http://www.hot.ee/mangunurk/
http://pinterest.co m
http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=1
Kõik kommentaarid