Sügislilled (0)

SÜGISLILLED

Aster

• Astrit nimetatakse ka sügise kuningannaks- mitmeaastane aster, mis valitseb päris hilissügiseni välja.
  

• Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega umbes 100 cm, väga väikeste õitega, diameetriga mitte rohkem kui 1 cm. See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine.
  
• Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa , punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla.
  

• Kõige tihedamini kohtab meie aedades kõrgekasvulisi astreid, sellised nagu uusinglismaa, või nagu teda veel nimetatakse, ameerika kaunis aster (Aster novae-angliae), ja uusbelgia, või virginia õiekas aster (Aster novi-belgii).
  

Gladiool

• Perekonnanime " gladiool " kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus).
  
• Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana- Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga.
  
• Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni.
  
• Kehtib seaduspärasus – iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 4–5, mis oleneb sordist.
  
• Gladiooli vars on 12–15 cm pikkune .
  
• Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni, õisiku pikkus kõigub eri sortidel 40–45 kuni 60–70 cm. Esimesena arenevad välja õisiku alumised õied.
  
• Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes toonides kui ka nende varjundites.
  
• Gladioole peetakse vapruse ja mehisuse sümboliks. Oma kodumaal, Aafrikas omab ta õnne tähendust, ning ilma gladioolita ei tominud seal ühtki pidustust!
  

Harilik saialill

• Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40 cm taim.
  
• Saialill on armastatud lõikelill ning võib vaasis püsida nauditavana umbes nädala vältel.
  
• Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni, elab üle ka esimesed külmad ning on üks viimaseid taimi meie hilissügiseses aias.
  
• Saialille kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena.
  
• Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli.
  
• Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
  
• Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks.
  
• Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest – neid nimetati suveniirideks ja nad sümboliseerisid meelde jäänud õnnelikke hetki.
  

• Kui oled kohale jõudnud räägi mulle sellest lillest- MIS LILL ON PILDIL? TOO VÄLJA SELLE LILLE ISELOOMULIKKE TUNNUSEID (VÄRV, KASULIKKUS JNE.).
  

Lõvilõug

• Eestis kasvatatakse üheaastase aiailutaimena ja lõikelilleks suut lõvilõuga mitmesugustes värvitoonides õitega sorte.
  
• Iidsed kreeklased täheldasid kauni kahehuulelise õiekrooni kujus koletise nägu ning nimetasid taime Antirrhinon, mis tõlkes tähendab nagu-nina. Inglise keeles kutsutakse taime nimetusega Snapdragon. Prantslastele meenutab õis hundi, sloveenlastele aga jänese nägu, lõvi lõuga meenutab õis aga sakslastele (Löwenmaul), soomlastele (leijonankita) ja venelastele (львиный зев). Eriti ilmekalt tuleb õite loomne olemus esile kui õit näppude vahel õrnalt pigistada ja siis lahti lasta, lõvi suu avaneb ja sulgub.
  
• Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides (va sinine): valged, kollased , roosad, vaarikakarva, purpurjad, leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi.
  
• Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks.
  
• Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid .
  

Krüsanteem

• Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi.
  
• Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju.
  
• Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised.
  

• Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil – krüsanteemiordenil.
  
• Euroopas ja Aasias tähistavad küsanteemid tavaliselt surma või leina, valge krüsanteem aga ausust. USAs aga sellist tähendust nendel lilledel pole, pigem loetakse neid positiivseteks, näiteks on krüsanteem Chicago ametlik lill.
  
• Aasias juuakse ka krüsanteemi teed, mida kasutatakse ravimina gripi vastu.