Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sügislilled (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS VÄRVI ON LILL?
  • MILLINE LILLE OSA ON PILDIL?
  • MIS LILLED ON PILDIL?
  • MIDA ON LILLEL KASVAMISEKS VAJA?
  • MISKES ON PILDIL?
  • Kui oled kohale jõudnud räägi mulle sellest lillest- MIS LILL ON PILDIL?
  • MIS LILL ON PILDIL?
  • KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE?
  • MITU LILLE ON PILDIL?
  • MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS?

SISUKORD


SISSEJUHATUS 2
1.SÜGISLILLED 3
1.1Aster 3
1.2Gladiool 5
1.3Harilik saialill 7
1.4Lõvilõug 10
1.5Krüsanteem 12
1.6Päevalill 14
1.7Kuldvits 16
1.8Mungalill ehk kress 16
2.MÕTTEID AINEVALDKONNITI 18
2.1Mina ja keskkond 18
2.2Keel ja kõne 19
2.3Matemaatika 19
2.4Kunst/käeline tegevus 20
2.5Muusika 22
2.6Liikumine 23
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28

SISSEJUHATUS


Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari , paljud sügisel õitsevad astrid , kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos , päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni!
Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur , vars , leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele.
  • SÜGISLILLED


  • Aster


    Aster on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast .
    • Astrit nimetatakse ka sügise kuningannaks- mitmeaastane aster, mis valitseb päris hilissügiseni välja.
    • Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega umbes 100 cm, väga väikeste õitega, diameetriga mitte rohkem kui 1 cm. See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine.
    • Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa , punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla.
    • Kõige tihedamini kohtab meie aedades kõrgekasvulisi astreid, sellised nagu uusinglismaa, või nagu teda veel nimetatakse, ameerika kaunis aster (Aster novae-angliae), ja uusbelgia, või virginia õiekas aster (Aster novi-belgii).

    TÖÖLEHT
    MIS VÄRVI ON LILL? KIRJUTA LILLE KÕRVALE.
    MILLINE LILLE OSA ON PILDIL? (VARS, JUUR, LEHT, ÕIS) ................................
    MIS LILLED ON PILDIL?................................
    ARVUTA!
  • Gladiool


    Mitte vähem populaarne lillekasvatajate seas on ka hübriid gladioolused (Gladiolus x hybridus). Paljudel seostub see lill 1. septembriga ja meeltliigutavade esimese klassi õpilastega, kes vajudes raskusest suurte kimpude all, sammuvad esimesse tundi 
    • Perekonnanime " gladiool " kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus).
    • Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana- Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga.
    • Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni.
    • Kehtib seaduspärasus – iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 4–5, mis oleneb sordist.
    • Gladiooli vars on 12–15 cm pikkune .
    • Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni, õisiku pikkus kõigub eri sortidel 40–45 kuni 60–70 cm. Esimesena arenevad välja õisiku alumised õied.
    • Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes toonides kui ka nende varjundites.
    • Gladioole peetakse vapruse ja mehisuse sümboliks. Oma kodumaal, Aafrikas omab ta õnne tähendust, ning ilma gladioolita ei tominud seal ühtki pidustust!

    TÖÖLEHT
    MIDA ON LILLEL KASVAMISEKS VAJA? ÜHENDA JOONE ABIL VAJAMINEVAD ASJAD LILLEGA .
    MIS/KES ON PILDIL? NIMETA
  • Harilik saialill


    Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab edukalt ka poolvarjus.
    • Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40 cm taim.
    • Saialill on armastatud lõikelill ning võib vaasis püsida nauditavana umbes nädala vältel.
    • Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni, elab üle ka esimesed külmad ning on üks viimaseid taimi meie hilissügiseses aias.
    • Saialille kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena.
    • Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli.
    • Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
    • Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks.
    • Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest – neid nimetati suveniirideks ja nad sümboliseerisid meelde jäänud õnnelikke hetki.

    TÖÖLEHT
    „AITA LIBLIKAL JÕUDA LILLENI“
    • Kui oled kohale jõudnud räägi mulle sellest lillest- MIS LILL ON PILDIL? TOO VÄLJA SELLE LILLE ISELOOMULIKKE TUNNUSEID (VÄRV, KASULIKKUS JNE.).

  • Lõvilõug


    • Eestis kasvatatakse üheaastase aiailutaimena ja lõikelilleks suut lõvilõuga mitmesugustes värvitoonides õitega sorte.
    • Iidsed kreeklased täheldasid kauni kahehuulelise õiekrooni kujus koletise nägu ning nimetasid taime Antirrhinon, mis tõlkes tähendab nagu-nina. Inglise keeles kutsutakse taime nimetusega Snapdragon. Prantslastele meenutab õis hundi, sloveenlastele aga jänese nägu, lõvi lõuga meenutab õis aga sakslastele (Löwenmaul), soomlastele (leijonankita) ja venelastele (львиный зев). Eriti ilmekalt tuleb õite loomne olemus esile kui õit näppude vahel õrnalt pigistada ja siis lahti lasta, lõvi suu avaneb ja sulgub.
    • Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides (va sinine): valged, kollased , roosad, vaarikakarva, purpurjad, leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi.
    • Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks.
    • Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid .

    TÖÖLEHT
    KIRJUTA JOONTELE LILLEOSAD (VARS, LEHT, JUUR, ÕIS).
  • Krüsanteem


    • Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi.
    • Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju.
    • Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised.
    • Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil – krüsanteemiordenil.
    • Euroopas ja Aasias tähistavad küsanteemid tavaliselt surma või leina, valge krüsanteem aga ausust. USAs aga sellist tähendust nendel lilledel pole, pigem loetakse neid positiivseteks, näiteks on krüsanteem Chicago ametlik lill.
    • Aasias juuakse ka krüsanteemi teed, mida kasutatakse ravimina gripi vastu.

    TÖÖLEHT
    LOENDA JA VÄRVI LILLEÕIED- VÄRVI ÕIED SEDA VÄRVI NAGU VÕIB OLLA GRÜSANTEEMI ÕIS (valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju).
    VASTUS .........................
  • Päevalill


    Tavaline kultuurtaim Eestis, kasvatatakse põldudel ja aedades, kuid vahel leidub metsistunud taimi prahipaikadel. Pärit algselt Ameerikast. Korvõieliste sugukonnast, üheaastane taim.
    • Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetri kõrgused, kuid on ka erandeid , leidub veel madalama kasvuga kui kõrgemaid.
    • Lehed suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm.
    • Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini.
    • Õitseb augustist oktoobrini.
    • Päevalille kasvatataksegi enamasti seemnete saamiseks, millest pressitakse õli, kuid teda on kasvatatud ka silotaimena. Eestis kasvatatakse erinevaid päevalillesorte ka ilutaimena.
    • Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses.
    • Päevalilleseemneid kasutab laialdaselt ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad).
    • Rahvameditsiinis on päevalilleõli kasutatud palavikualandajana, seemned on aga heaks magneesiumiallikaks.
    • Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta.

    TÖÖLEHT
    KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS).
    MIS LILL ON PILDIL?.................
    RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE?
    LOENDA!
    MITU LILLE ON PILDIL?
    VASTUS........................
    RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD JNE.)
  • Kuldvits


    Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
    • Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas.
    • Huvitav on see, et kuldvitsa on ühes kohas kutsutud naestepunaks, teisal aga hoopis meestepunaks. Kuna naistepuna on hoopis üks teine ravimtaim , siis peaks meestepuna sobilikum olema. See on päris hea lahendus: kui naistel on oma puna, siis olgu meestel ka.
    • Seda, et temaga sai mitmeid valusid kõrvaldada, näitavad nimetused umbvalurohi, venindhaigerohi ja voolme rohi .
    • Peale tugeva valuvastase toime on kuldvitsal ka põletikuvastane vägi. Teena aitab kuldvits soole-, neeru- ja kuseteede põletike vastu.
    • Hariliku kuldvitsa õitest võib saada kollast värvainet, millega riiet värvida. Kuldvitsa lehti on rasketel aegadel kasutatud tee aseainena.

  • Mungalill ehk kress


    Suur mungalill (Tropaeolum majus L.)
    • Teda kasvatatakse nii peenrail kui ka lillekastides.
    • Mahlased, suhteliselt nõrgad varred võivad kasvada rohkem kui paari meetri pikkuseks . Nad harunevad, lamavad või ronivad.
    • Värvuselt on nad kollased, oranzid, punased või kirjud.
    • Ravimtaimena on suur mungalill tuntud mitmete maade rahvameditsiinis.
    • Aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral.
    • Taimede mahl avitab kuseteedede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul.
    • Tähepanu väärib mungalille kasutamine alkoholtõmmistes juuste kasvu soodustamiseks ja nende väljalangemise pidurdamiseks.
    • Suur mungalill on tuntud ka maitse- ja toidutaimena.

  • MÕTTEID AINEVALDKONNITI

  • Mina ja keskkond


    Valik tegevusi lastele sügislillede õpetamisel- tegevus peaks toimuma siis õues, kas kellegi aias või lasteaia oma aias.
    3-4 aastased
    • leia õpetaja poolt nimetatud lill
    • nuusuta, kuidas lill lõhnab
    katsu õrnalt, missugune on õis, vars, leht
    • leia endale sõber lillede hulgast – “oma lill”, tegevused oma lille juures, näiteks saab imiteerivalt lille eest hoolitseda
    4-5 aastased
    • leia õpetaja kirjelduse järgi õige lill
    • leia värvi järgi õige lill
    • kombi erinevate kehaosadega (käsi, sõrm, põsk) lilleõit, kirjelda, mida tunned
    • nuusuta astri, gladiooli, saialille ja lõvilõua õit
    • võrdle kahte lille, värvuse, lõhna ja suuruse järgi
    • leia “oma” lill, tegevused oma lille juures
    5-6 aastased
    • vaatle ja katsu erinevaid lilli
    • võrdle vana ja noort lille (võimaluse korral)
    • leia õpetaja kirjelduse järgi õige lill
    • nimeta lille erinevaid osi (juur, vars, leht, õis)
    • nimeta, mille poolest erinevad sügislilled suvelilledest
    6-7 aastased
    • vaatle ja võrdle kahe lille muutusi 3 nädala jooksul
    • katsu õrnalt lille õit ja kirjelda
    • võrdle varjus ja valguse käes kasvavaid lilli
    • vaatle ja uuri mulda, milles lilled kasvavad (luubid)
    • uuri putukaid lillede ümber (luubid)
  • Keel ja kõne


    3-4 aastased
    • nimeta tuttavate sügislillede nimesid
    • kirjelda oma sõbra lille (eelnevalt valitud)
    4-5 aastased
    jutusta , miks just selle puu endale sõbraks valisid
    • iseloomusta oma lille naabreid (teised lilled)
    5-6 aastased
    • arva ära mõistatusi lilledest (siinkohal saab õpetaja ise ka mõistatusi välja mõelda)
    • mõtle välja ja esita mõistatusi lilledest
    • kirjelda mõnda lille, teised arvavad ära
    • mõtle välja jutuke ühest lillest
    • nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht
    6-7 aastased
    • jutusta „Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?“
    • mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill…..)
    • kirjuta kivikestega “ aster“ jne.
  • Matemaatika


    3-4 aastased
    • loenda erinevaid lille sorte (1-3)
    • leia lillede seast kõige suurem
    • võrdle astri ja gladiooli pikkust
    seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale
    • otsi kollaseid/punaseid lilli
    4-5 aastased
    • leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem
    • leia kõrgeim lill
    • mine kõige madalama lõvilõua juurde
    • kasuta puuoksi ristküliku/ringi/ruudu/kolmnurga tegemisel enda lille ümber
    • seisa oma lille taha/ette/kõrvale (võimalusel)
    5-6 aastased
    • loenda 12 lille (lille valib õpetaja)
    • mõõda lillede pikkust kindla nöörijupiga
    6-7 aastased
    • leia nööri abil õige lill (nööri pikkus vastab ühe kindla lille pikkusele)
    • mõõda kahe lille vahelist kaugust (õpetaja valib lilled)
    • mõõda silma järgi lille kaugust endast, kontrolli mõõtevahendiga (samm, nöör, jne)
    • nimeta sügiskuud, millal loodus sätib puhkama
    • leia kõige noorem ja kõige vanem lill
    • mõtle välja matemaatilisi jutukesi ja lahenda (10 astrit õitsesid aias 2 närtsis ära, palju järgi jäi)
  • Kunst/käeline tegevus


    Looduslikud värvid
    Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti – söega, taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne). Proovige üheskoos, milliste taimedega paberit hõõrudes milline värvus tuleb. Seejärel proovivad kõik lapsed nn looduslike värvidega endale ühe pildi maalida. ( http://keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf )
    Käevõru
    Iga laps saab ümber käe maalriteibi. Liimine pool jääb ülespoole. Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga, mis jääb teibile kinni (liiv, lehed, lilled jne).
    Kui käevõru kaunistatud, tutvustada teistele, mis materjale on kasutatud.
    Foto: http://froggooseandbear.blogspot.com/2011/09/nature-walk-with-twist.html
    Meisterdused looduslikust materjalist
    Võtate aiast lilli, lehti ja muud looduslikku materjali tuppa kaasa ning toas saate lasta lastel midagi meisterdada. Lapsed saavad läheneda väga loovalt!
    Näiteks
    Meistertused taaskasutus materjalist
    Näiteks saab lilli teha pudelikorkidest ja varred saab teha kõrrest.
    Fotod: http://pinterest.com/search/pins/?q=flower+art
  • Muusika


    Rütmilill
    Õpetaja seletab ennem lastele ära ja teeb rütmid läbi. Siis hakkab õpetaja lille nimesi ütlema ja lapsed löövad rütmi, vastavalt lillele. (Saab mängida nii nooremate- kui ka vanemate lastega, raskemate rütmidega)
    Aster- üks käteplaks
    Gladiool- kaks käteplaksu
    Saialill- üks käteplaks, üks põlveplaks jne.
    Minu lille rütm
    Iga laps mõtleb oma valitud lillele rütmi ja kannab selle ette, pärast on võimalik ka ansamblit teha (õpetaja paneb järjekorra paika).
    Lille laul
    Lapsed mõtlevad koos õpetajaga lillele laulu, lapsed valivad ise lille.
  • Liikumine


    Algatuseks võiks välja mõelda luuletuse, laulu, millega saaks lapsed kurssi viia erinevate sügislilledega. Luuletusse, laulu saab panna just need sügislilled, mida parasjagu õpitakse. See teeks minu arust õpetamise kohe huvitavamaks, köidaks laste tähelepanu.
    Näide
    Lille nimetuste ajal näita pilte, see oleks vahva tegevus algatuseks. Saab kasutada ka nii, et lille nime ise ette ei ütle, vaid näitad pilti ja lapsed ütlevad ise lille nime.
    Sügisel olla võib külm ja kõle,
    kuid ikka on näha veel värvikaid lilli.
    Lillad ja roosad need olla võiks astrid.
    Pikad ja võimsad, kas need võiks olla gladioolid?
    Saialilled need katavad aasad ning talvel nad ravivad köha.
    Kaunid ja lõhnavad lõvilõuad pakuvad silmailu kõigile.
    Krüsanteemil aga tähendusi palju, lein , ausus, positiivsus .
    Rong
    Vanus: 4-7
    Vaja läheb: pilte lilledest
    Mängu käik : (Lillepeatused; toas mängimiseks- prindid välja lille pildid, laotad laiali. Õues saab päris lilledega mängida- õpetaja saab ette öelda, et sõidame gladiooli peatusesse jne. )
    Lapsed seisavad kolonnis (rong), käed eelmise lapse õlgadel. Mängu käik: rong hakkab sõitma, lapsed ütlevad: „Tšuhh-tšuhh…” Rong peatub. Mängujuht (jaamakorraldaja) ütleb peatuse nime vastavalt sellele, mille juures rong peatus . Näiteks: „Gladiooli peatus!” Kolonni viimane laps tuleb esimeseks – vedurijuhiks. Ja mäng kordub.
    Mängu tulemus: Laps oskab ära tunda erinevaid lilli, ning oskab neid ka nimetada.
    Sorteeri värvi järgi
    Vanus: 3-5
    Vaja läheb: Värviringe, sügislilledest erinevate värvidega pilte
    Mängu käik: On olemas erinevat värvi ringid ja erinevad lille pildid, ning laps rühmitab neid vastavavlt värvile õigele ringile. Ning laps saab ka loendada, mitu lille mingile värvile kokku sai.
    Mängu tulemus: Laps oskab rühmitada erinevaid sügislilli vastavalt värvile, tunneb värve, oskab nimetada nähtud lilli.
    Memoriin sügislilledega
    Vanus: 3-7
    Vaja läheb: Kaarte sügislilledest, 2 ühesugust
    Mängu käik: Laps pöörab ümber pahempidi olevaid kaarte ja leiab kaks ühesugust lille.
    Mängu tulemus: Laps tunneb erinevaid sügislilli. Teab mõisteid samasugune, paar.
    Pärliotsija
    Vanus: 3-7
    Vaja läheb: Erinevate sügislillede pilte ja hõbepaberit
    Mängu käik: Tähistatud alale peidetakse palju hõbepaberiga kaunistatud erinevaid sügislilli (pilte). Võidab laps, kes võistlusaja jooksul leiab “pärleid” kõige enam, laps loeb ise „pärlid“ üle ja nimetab lilli, mis ta leidis.
    Mängu tulemus: Laps tunneb erinevaid sügislilli, oskab ise lilled kokku lugeda.
    Peitemäng
    Vanus: 3-7
    Mängu käik: Mängu mängitakse pargis vöi mänguväljakul , kus on mille taha ennast peita. Maa-ala peab olema piiratud teede vöi aiaga. Üks laps on noppija , teised sügislilled. Viimased peidavad endid mänguks määratud maa-alale. Teatava aja järel hakkab noppija lilli vaasi korjama. Nähes lille, hüüab ta teda ja hüütu on tabatud, ta jääb noppijale appi (hüütu peab ütlema, mis lill ta on ja suuremad võivad välja tuua ka mingi tunnuse). Mäng jätkub koos abilistega. Võitja on see, keda noppija näeb viimasena.
    Mängu tulemus: Lapsele kinnistuvad läbi vahva mängu erinevad sügislilled.
    Tunne ära
    Vanus: 4-7
    Vaja läheb: erinevate kujundite ( kolmnurk , ring, nelinurk , süda) peal olevad lillede kaardid
    Mängu käik: Õpetaja joonistab väikestele kaartidele erinevaid kujundeid (kolmnurk,ring, nelinurk,süda), mille järgi lapsed otsivad mängu-alale vastava kujuga peidetud lilli.
    Mängu tulemus: Lapsed õpivad tundma erinevaid kujundeid ja saavad nimetada erinevaid sügislilli.
    Juur, vars, leht, õis
    Vanus: 4-7
    Mängu käik: Käskluse „juured“ peale lapsed jooksevad mööda väljakut laiali ja kükitavad maha – nad imevad endasse vett “mull-mull-mull”. – teevad nii häält.
    Käskluse “varred” peale lapsed tõusevad püsti ja on seisavad nagu varred.
    Käskluse „lehed“ peale panevad lapsed käed puusa ja jooksevad mööda mängu-ala ringi.
    Käskluse “õis” peale võtavad lapsed kätest kinni ja moodustavad ringi.
    Mängu tulemus: Lapsed saavad tundma lille erinevaid osi.
    Pane lill õigele kohale
    Vanus: 3
    Vahendid: Sinised, punased, kollased kettad , paberist lilled.
    Mängu käik: Kettad asetatakse põrandale. Lapsed moodustavad ringi. Neil on käes paberlilled. Nad keerlevad vabalt ringis . Õpetaja märguandele lapsed peatuvad ja püüavad hästi kiiresti oma lille vastavat värvi kettale panna. Siis lähevad nad oma kohtadele tagasi ja mäng kordub.
    Mängu tulemus: Kinnistada laste teadmisi värvidest.
    Mäng lilledega
    Vanus: 3
    Vaja läheb: Väikesed ja suured lilled.
    Mängu käik: Õpetaja jagab lilled lastele. Kellele annab väikese lille, on väike lill, aga kellele suure lille, on suur lill. Lapsed jalutavad. Mõne minuti pärast hüüab õpetaja: „Väikesed lilled, jookske minu juurde!“ Lapsed väikeste lilledega jooksevad õpetaja juurde ja moodustavad ringi. Sama kordub suurte llilledega.
    „Aga nüüd ma punun pärja,“ ütleb õpetaja. Lapsed moodustavad suure ringi. Võib laulda mõnda tuttavat laulu.
    Mängu tulemus: Eraldada lilli suuruse järgi.
    Korjame lilli
    Vanus: 3-4
    Vaja läheb: Suured ja väikesed lillekujutised, mis kasvavad mänguaias, igale lapsele korv , õpetajal suur korv.
    Mängu käik: Õpetaja vaatleb koos lastega üht suurt ja paljusid väikseid korve. Ta teeb lastele ettepaneku minna lilli korjama. Iga laps saab ühe väikese korvi, õpetaja suure korvi.
    Ülesanne lastele: igaüks leiab ühe väikese lille, paneb selle oma korvi ja ühe suure lille, mille toob õpetaja korvi. Lõpuks korratakse, et aias kasvab palju suuri ja väikseid lilli. Iga laps korjas ühe suure ja ühe väikese lille. Igas väikeses korvis on üks väike lill ja suures korvis on palju suuri lilli.
    Mängu tulemus: Eristab mõisteid suur ja väike, üks ja palju.
    Sügislilled
    Vanus: 5-7
    Mängu käik: Sissejuhatuseks korratakse matkal nähtud lilli ja taimi ning tuletatakse meelde nende värvid.
    Lapsed valivad omale istumiseks mugava koha. Mängujuht nimetab eelnevalt nähtud taime nime ja lapsed peavad leidma oma riietuselt sama värvi nagu lill. Need, kellel on värv olemas, võivad minna jooksma näiteks ümber puu. Teised, kes ei leidnud oma riietuselt vastavat värvi, peavad jääma oma kohale ootama järgmise lille nimetamiseni.
    Mängu tulemus: Sügislillede õppimine.

    KOKKUVÕTE


    Leian, et antud õpimapp annab väga hea ülevaate tuntumatest sügislilledest ja pakub õpetajale ainevaldkonniti erinevaid tegevusi ja mõtteid, kuidas õpetada lastele sügislilli.
    Näidetena toodud töölehed on heaks tubaseks harjutamiseks ja õpitu kinnistamiseks. Usun, et enamus õpetajad on võimelised ise välja mõtlema erinevaid töölehti, et õpetada ühte konkreetset teemat, kas või sügislilli.
    Õpimapi lõpetaksin Anna Haava luuletusega,
    Kui sa tuled, too mul lilli
    "Kui sa tuled, too mul lilli,
    lillekesi armastan .
    Sügisel neid vähe leida? -
    Ühestainsamast küllalt saan.
    Ehk vast juhtud nurmelt leidma
    veel üht hilist lillekest -
    kõige kallim, oh kui väga
    tänaksin sind selle eest!



    KASUTATUD KIRJANDUS


  • http://www.rodoaed.ee/sugisesse-aeda-sobivad-lillesordid/
  • http://www.multiflora.ee/?toode=197
  • http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=369
  • http://www.aialeht.ee/news/lillekasvatus/mitme-naoga-paevalill.d?id=24929373
  • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.ht m
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill
  • http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/
  • http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud-oues-3-5-aastastele
  • http://www.hot.ee/mangunurk/
  • http://pinterest.co m
  • http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=1
  • Vasakule Paremale
    Sügislilled #1 Sügislilled #2 Sügislilled #3 Sügislilled #4 Sügislilled #5 Sügislilled #6 Sügislilled #7 Sügislilled #8 Sügislilled #9 Sügislilled #10 Sügislilled #11 Sügislilled #12 Sügislilled #13 Sügislilled #14 Sügislilled #15 Sügislilled #16 Sügislilled #17 Sügislilled #18 Sügislilled #19 Sügislilled #20 Sügislilled #21 Sügislilled #22 Sügislilled #23 Sügislilled #24 Sügislilled #25 Sügislilled #26 Sügislilled #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elgar87 Õppematerjali autor
    Tegu on õpimapiga, seda saab kasutada lasteaias.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Mänge lastele - referaat
    46
    doc

    Mänge lastele - referaat

    täppe Mängu käik: Lapsed istuvad ringis. Õpetaja jagab igale lapsele kaardi, rütmimängu "Võtan- annan" rütmis. Saanud kaardi, hoiab laps seda nii, et teistele paistab täppidega pool. Nüüd peab laps mõtlema lause vastavalt oma kaardil olevale numbrile ja selle värvile (nt mul on üks sinine pliiats) ja küsib paremal pool istujalt: "Mis number sul on?" Laps vastab vastavalt oma numbrile ja selle värvile, näiteks: "Mul on viis punast lille," jne. PILDID KUUDE KAUPA Eesmärgid: õppida välja tooma olulisi tunnuseid, õppida koostööd tegema Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-20 mängijat Vahendid: suur talvepilt, väikesed pildid ja lumehelbed (samuti võib olla pildikomplekt teiste aastaaegade kohta) Reegel: Lepitakse kokku, kas vastab kapten või vastavad kordamööda grupi liikmed. Mängu käik: Määratakse kolm kaptenit. Kapten valib võistkonna. Grupis on 5-6 last. Iga grupp saab ühe talvepildi

    Mäng
    Õpetajaraamat
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

    Eesti keel
    Lillekasvatus lävendipõhised taimed
    244
    pptx

    Lillekasvatus lävendipõhised taimed

    taimedega LOBELIA ERINUS - SINILOBEELIA • Kasvab 10-20 cm kõrguseks laiuvaks tihedaks mättaks. Peened nõtked varred, väikesed rohelised lehed, rikkalikult kahehuulelisi õisi. Läbi aegade soosituim suvelill. Õue istutada mais-juunis. Eelistab viljakat ühtlaselt niisket mulda täispäikeses kuni poolvarjus. Ei talu mulla läbikuivamist. Väga palavas kipub ruttu ära õitsema. MIMULUS X HYBRIDUS – AED-PÄRDIKLILL • Erksavärviline, (kollane-punane) rõõmus lill. Armastab päikest. Kasvukohaks sobib viljaka ja niiske mullaga, mitte väga soe (jahedam) ning tuuline koht. vastakuti asetsevad kitsad helerohelised lehed. PELARGONIUM – PEREKOND PELARGOON • Pelargoonid on väga arvukas perekond umbes 400 tuntud liigi ja tuhandete hübriidide ja ristanditega. Pelargoonide välimus võib lõputult varieeruda. Nad vajavad rikkalikuks õitsemiseks palju toitaineid, rohkesti kaaliumi sisaldavad

    Põllumajandus
    Kevade värvid õpimapp
    72
    doc

    Kevade värvid õpimapp

    mässitud kuldsesse uttu. Lepa värviks võib pidada halli. Eriti teravalt torkab see silma sinilillede ja ülaste õitsemise ajal, kui jõuline kevadpäike lepikualuse üle ujutab. Tihedalt paiknevad tüved kiiskavad päikesekiirtes külmalt ja tõrjuvalt. Eredas valguses suplevad sinised, kollased ja valged õiesilmad. Õitsevatest metsalilledest rõõmustavad kevadel meie silma esimestena sinililled. Sinilill on pelglik, kuid inimese poolt armastatud lill. Rõõmsad sinised värvilaigud püüavad pilku metsa all ja loovad optimistliku kevadmeeleolu. Ülaste õitseajal valendab neist terve metsaalune. Pärast mõnda soojemat päeva ilmuvad esimesed rohelised rohulibled põllupeenardele ja kraavikallastele. Päikesele hõiskavad vastu paiselehe kuldkollased õied. Ning lendavad esimesed liblikad ­ kollased ja kirjud. Väike ­ koerliblikas ongi see, kelle järgi tavaliselt ennustatakse kirjut suve. Liblika tiibade alustoon on oranz,

    Keskkond
    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
    80
    docx

    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

    Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

    Alushariduse pedagoog
    Emakeele õpimapp
    36
    docx

    Emakeele õpimapp

    Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär

    Eesti keele ajalugu
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

    Mäng
    Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu
    43
    pdf

    Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................

    Lapse tervise edendamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun