Harilik siil Välimus Pikkus 14-30 cm. Kaal 700-1100g. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende
hävitajana. SIILIDE TOITMINE Siilid on lõpmata aplad loomad, kes söövad meelsasti mitmesugust toitu. Siilidele ei tasu pakkuda piima, mis on tegelikult siilidele kahjulik, sest võib põhjustada kõhulahtisust, mis nõrgale ja halvas toitumuses loomakesele võib isegi saatuslikuks saada. Piim ja leib täidavad küll siilil kõhtu, kuid täiskõhutunne paneb siili toiduotsinguist loobuma, mille tulemusena jääb tal palju vajalikke toitaineid saamata. Piim ja leib on siilide jaoks ka liiga pehme toit ja vähene närimine mõjub siilide hammastele halvasti. Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba! Siilidele võiks anda hoopis muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi või koeratoitu. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja ka anum puhta veega
varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse
varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse
...........................................................................................12 Legendid siilist..........................................................................................................................13 Kuidas siil omale okkalise kasuka sai...................................................................................13 Kuidas siil endale okkad sai?................................................................................................13 Miks on siilil okkaline kasukas? Leedu muinasjutt..............................................................14 Luuletused siilist.......................................................................................................................14 SIIL.......................................................................................................................................14 SIILI SILMAD....................................................................................................
hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk
sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1.desoksüriboos- monosahhariid 2
talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus
tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. · Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. Kerakala · Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. · Tema külgedelt lamendunud keha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. · Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad.
,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda
4. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. LISA3 SIILIMÄNG KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB (käed kõrvade juures, kuulatame) TUUL, TUUL, TUUL (puhuda tuule moodi) OKSKESI ÕÕTSUTAB:PUUL, PUUL, PUUL (sõrmed harali, õõtsutades käsi) VIHMAPIISKU RABISTABSEAL JA SIIN (koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale) SOOJAS PESAS NAHISTAB (teeme kätega pesemisliigutusi) VÄIKE SIIL (ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.) LISA4 SIILIPOISS Liigun metsas, põllul, aias, olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. LISA5 KONN JA SEEN 1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat) Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar) Arva, arva, kes see on? - sääl ju pisikene konn. 2.Tuul viib pilved taevast ära, (suuga teed tuule häält) kallab hiilgust, sära. Hüpleb konn ja kepsleb konn, (hüpleb)
Meestele üldiselt ei meeldi roosad toad, samas taluvad nad kinnist ruumi paremini kui naised. Igasugune liialdus on halb. Oranz, punane, kollane, erklilla loovad küll lõbusat meeleolu ja meeldivad noortele, aga häirivad pikaajalist keskendumist. Noorte värvieelistused on alati särtsakamad ja tugevamad ning võivad nii mõnegi eakama hüsteeriasse ajada[3] Ainult valget värvust kasutades kujuneb liiga steriilne keskkond, helehall loiutab ja töötajal tekib tunne nagu siilil udus. Pimedates ruumides, milles töötatakse täistööajaga, tuleks valida tavabüroo värvilahendused, kuid veidi pastelsemad, ka peab valgustus olema parem. [3] 2.6 Pisiasjad paika Silmadele annab puhkust heleroheline - kas siis elavad taimed, akvaarium või suurem maastikumaal. Värskeid värvilaike saab interjööri tuua rõõmsavärviliste kaustakaante või toolidega[3]. Teinekord peab ruumi suurendamiseks appi võtma peeglid. Kuid peeglid tuleks paigutada nii,
Meestele üldiselt ei meeldi roosad toad, samas taluvad nad kinnist ruumi paremini kui naised. Igasugune liialdus on halb. Oranz, punane, kollane, erklilla loovad küll lõbusat meeleolu ja meeldivad noortele, aga häirivad pikaajalist keskendumist. Noorte värvieelistused on alati särtsakamad ja tugevamad ning võivad nii mõnegi eakama hüsteeriasse ajada[3] Ainult valget värvust kasutades kujuneb liiga steriilne keskkond, helehall loiutab ja töötajal tekib tunne nagu siilil udus. Pimedates ruumides, milles töötatakse täistööajaga, tuleks valida tavabüroo värvilahendused, kuid veidi pastelsemad, ka peab valgustus olema parem. [3] 2.6. Pisiasjad paika Silmadele annab puhkust heleroheline - kas siis elavad taimed, akvaarium või suurem maastikumaal. Värskeid värvilaike saab interjööri tuua rõõmsavärviliste kaustakaante või toolidega[3]. Teinekord peab ruumi suurendamiseks appi võtma peeglid. Kuid peeglid tuleks
Meestele üldiselt ei meeldi roosad toad, samas taluvad nad kinnist ruumi paremini kui naised. Igasugune liialdus on halb. Oranz, punane, kollane, erklilla loovad küll lõbusat meeleolu ja meeldivad noortele, aga häirivad pikaajalist keskendumist. Noorte värvieelistused on alati särtsakamad ja tugevamad ning võivad nii mõnegi eakama hüsteeriasse ajada. Ainult valget värvust kasutades kujuneb liiga steriilne keskkond, helehall loiutab ja töötajal tekib tunne nagu siilil udus. ,,Pimedates ruumides, milles töötatakse täistööajaga, tuleks valida tavabüroo värvilahendused, kuid veidi pastelsemad, ka peab valgustus olema parem. " (Arvuti kirjandus, 2012) 11 7. PISIASJAD PAIKA Silmadele annab puhkust heleroheline - kas siis elavad taimed, akvaarium või suurem maastikumaal. ,,Värskeid värvilaike saab interjööri tuua rõõmsavärviliste kaustakaante või toolidega. " (Arvuti kirjandus, 2012)
loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga. Mägra küünised on kohandunud kaevamiseks ning jalajäljes alati nähtavad, samas kui kassi ja ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad. Nende varvastes hoiab
pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt. unilasel 3,50 , siilil 1,8 , pähklinäpil 3,0 , videvlasel 0,1°-ni) elutegevus vaibub miinimumini. Sooltoru tühjeneb ja tõmbub kokku, südame tegevus aeglustub kuni 10 kordselt, hingamine tasaneb väga tugevasti, jne. Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid. Elutegevus toimub selle toiduvaru arvel, mis nad suvel oma kehasse on kogunud. Madal temperatuur üksinda talveund esile ei kutsu: terve rida
osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7. siilile allatiiv alalütlev 8. siilil väliskohakäänded adessiiv konkreetsed alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised käänded saav 10. siiliks translatiiv rajav 11
Õpetajaraamat TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Kuulamine Praegu on sügis. Sügisel on metsas ilus: päike paistab, õues on soe. Lehed on punased ja kollased. Metsas elab siil. Siil ütleb: "Mul on suur korv." Seened on korvis. Seened on kollased ja pruunid. Lind laulab. Lind on pruun. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja rõhutab sõnu sügis, mets, leht, seen ja nende värvusi. · Õpetaja kordab fraase siilil on seen, seened on korvis. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: On sügis. Päike paistab. Õues on soe. Siilil on seen. Korvis on seened. See leht on punane, see leht on kollane. · Lapsed lõpetavad õpetaja lause See leht on ... . · Õpetaja esitab küsimused: Mis värvi on see leht? Mis on korvis? Kes see on? Kas see on siil või karu? Kas siil laulab? Kas siil tantsib? Kas lind laulab? Kus on seened? Kus siil elab? Kus lind elab?
lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg) Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. 4 Kerakalalaste üht esindajat okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See
,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda
annaabi.ee 
