TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75..
Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest. See pole kahjuks veel kõik, peale igasuguste saastete ja muude ohtudega rikume me Tapa veepuhastusjaama vett, mida meie kõik ise sisse joome. Kodukoha vesila on juba päris saastatud, keegi ei taha enam seda vett juua, sest see on kloorine ja vastiku maitsega. Kes selles aga süüdi on? Meie kõik ise, me rikume ja loobime prahti ka veekogudesse, mille vesi voolav meie puhastusjaama. Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada kahjuks on see kõik organismile liig mis liig. Me kõik oleme ühed saastajad ja meie kodukohas on veel palju asju mis meid ohustavad.
perekonnas kõigil meeles püsivad. Jõulude ajal külastab meie perekonda jõuluvana, kuna mul on väikevend, siis see on rohkem temajaoks. Loomulikult on hästi palju süüa, käime ka õhtujooksul mõlemal vanaemal külas ja soovime ,,häid jõule!". Enamasti on jõulud meie perejaoks see aeg, kui terve perekond saab kokku ja meil on aega üksteise jaoks. Lihtsalt kasvõi istume, sööme ja sealjuures räägime juttu. Aastavahetus on samuti nii, et joome, sööme. Lisaks sellele ka vaatame televiisorist vahepeal aastavahetuse showsid, kuulame presidendi kõnet ja laseme rakette väljas. Kuna mul on sünnipäev 1.jaanuaril, siis kohe uue aasta saabudes saame ka seda tähistada. Uue aasta saabumisel läheme kindlasti ja soovime naabritele ja teistele lähiümbruses olevatele inimestele ,,head uut aastat!". Aastavahetus on minujaoks armas sündmus. Mulle meeldib, et
Koostasid:Keidy ja Renita 1 SISUKORD Sissejuhatus-3- Mis on katlakivi-4- Kas katlakivi on ohtlik-5- Kuidas katlakivi teket ära hoida-6- Meie arvamus-7- Kokkuvõte -8- 2 Sissejuhatus Selles ettekandes räägime katlakivist, tema ohtlikkusest ja seda kuidas katlakivi ära hoida, või kui ta on juba tekkinud siis kuidas temast lahti saada. 3 Mis on katlakivi? 4 Kas katlakivi on ohtlik? 5 Kuidas katlakivi teket ära hoida? 6 Meie arvamus Siin on katlakivi boileri soojusspiraali ümber. Meie arvame , et seda saab vältida ainult spetsiaalsete katlakivi tõrjumise seadmetega. Meie ise ei mõtlegi selle peale, et mis võib toimuda boilerite sees, me peseme sel...
Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist. Kõige levinum oksiid Maal on vesi (H2O). Vesi osaleb paljudes reaktsioonides. Vesi kujundab meie planeedi kliimat, saame toota elektrienergiat . Vett me joome, kasutame endi hügieeniks ja pesupesemiseks. Samas võib inimene oma lohakusega reostada vett ja see heitvesi saastab keskkonda. Meid ümbritsevad erinevad oksiidid, mida inimene saab enda tarbeks ära kasutada.
kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks. Peretraditsioonid annavad mulle tundma ühendava jõudu ja seetõttu tekkivad kindlus- ja turvalisetunnet. Lõppus tahan öelda, et peretraditsioonid on abieluõnne ja heaolu pant.
võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine avaldab organismile pöördumatut kahju. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev. Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab terviserikkeid.
kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame. Inimesi ostetakse raha eest, näiteks orje ja lapstööjõudu. Me oleme Maal kõige vajalikum ressurss, me oleme kütus. Kütus mis ehitab kõik majad ja linnad, teenides eliiti vaid raha nimel. Me oleme piisavalt targat et oma tööd teha, kuid mitte piisavalt et selles kahelda. Inimesed näevad kõike materiaalset kui asju mida saab müüa, osta ja vahetada. Maal on piisavalt toitu et kõik inimesed ära toita. Kuid miks inimesed nälgivad
Rohkem tegelevaid noorukeid! Oma vaba aja sisustamiseks on mitmeid võimalusi. Lihtsalt mõned noored ei tea kuidas seda kasutada ja seepärast nad ei kujuta ette ka kuidas teistmoodi sisustada enda vaba aega. Niisiis nad võtavadki ette järgmised tegutsemisviisid, et muuta oma vaba aega sisukamaks... Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et ,,oh, megalahe joome end täis siis on hea olla" on kõige selle tunnustajaks et tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits, narkootikumid ja vesipiip. Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu
O 628 päeva O Asusid teele 2. oktoobril 2010 O Jõudsid tagasi 19.06.2012 Looming O Filmid, näidendid ja lavastused O ,,Ristumine peateega" O Kõige suurem osa loomingust on laulud O Mitmed lood pühendatud sõpradele Laulud O ,,Minemine" O ,,Dollarilaul" O ,,Purjus pea ei pea" O ,,Silveri laul" O ,,Sõprade laul nr. 6" O ,,Ootamine" O ,,Rändaja" O ,,Tulemine" O ,,Sõprade laul nr. 1" ,,Sõprade laul nr. 1" Tulge mu sõbrad, nii nagu enne, teeme üks leil ja joome üks ölu. :,: Ärge küsige elust ja õnnest, oleme lihtsad ja väldime sõnu. :,: Tulge mu sõbrad, tulge, et tulla, tulge, et jõuda ja tulge, et olla. :,: Ärge küsige viimaseid busse, hingame välja ja hingame sisse. :,: Täname kuulamast!
Eks istu ju seesama noor anna nii- öelda hukkamõistminst oma perega ühes lauas, kui vanaisa viinapitse tühjendab ja väga lõbusasse olekusse jääb." ,,Siiamaani on lõunamaades alkoholitarbimise kultuur teistsugune kui meil. Seal juuakse kuni kaks klaasi veega lahjendatud veini õhtusöögi kõrvale, et maitseelamust parandada. Meie ühiskonnas juuakse peamiselt selleks, et purju jääda." ,,Ühest joomapühast teiseni, aastast aastasse, lausa kirstuni välja, me joome ja joome. Ning ka surma puhul, isegi kui juhtud olema surnud maksapuudulikkusesse võetakse peielauas mälestuseks pits." ,,Alkoholi tarbimine on tihedalt seotud ühiskonna tavadega. Eestlased pruugivad põrguvett kõikvõimalikel tähtpäevadel, bankettidel, firmasisestel üritustel, ka õhtusöögi kõrvale. Isegi lähedase isiku manalasse varisemisel ei kohku omaksed peielaua ääres viinapudeli korki pealt keeramast."
· Meik 12.00 mis peaks olema heledates toonides, selline mahe, peaks sobima kleidiga. · Maniküür 12.30 · Kodus oleksin uuesti 13.30 kus panen selga pulmakleidi. · 14.30 algab laulatus, kirikus kuhu on kogunenud külalised, umbes kuuekümne ringis. · 16.00 oleme abielus millele järgnevad õnnitlused, piltidega tegemine. · 16.30 läheme pulma rongkäiguga edasi peokohta. · 17.00 oleme pulmapeo kohas - kus joome sampanjat, teeme veel pilte ning varsti tantsib värske abielupaar valssi, millega liituvad ka teised peokülalised. Valsile järgnevad teised tantsud. · 17.15 istuvad kõik lauda on natukene vabaaega, saab süüa, juua ja juttu rääkida. · 17.45 toimuvad traditsioonilised mängud, mille pulmaisa on välja mõelnud. · 18.30 algab järgmine tantsublokk. · 19.00 toimuvad järgmised mängud. · 20.00 lõikan koos oma mehega pulmatordi lahti. · 20
o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus
Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jahedaks läinud H: On jah. Küll praegu tahaks midagi sooja juua. J: Ma keetsin just kakaod. Lähme joome tassikese H: Hea mõte! (lähevad jänese majja) Jutustaja: Väljas läks aga tuul valjemaks (tuule hääl) Hunt ja jänes läksid õue vaatama. H: Lund sajab J: Vahva, lähme lume sisse hullama Mirjami laul Lumehelbekeste tants Jutustaja: Mängu hoos ei pandud tähele, et kogu maa oli lumega kaetud. Seda nägid ka linnud. Linnud lendavad Linnud: Oi, oi maa on lumega kaetud, kust küll süüa saaks? Laul lindudest Lind: Siin on ju 1,2,3,4 piparkooki. Kas me tohime teid ära süüa?
.....................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on vesi tähtis, millised on vee omadused, kuidas saadakse puhast vett ja tegin oma koduveega mis tuleb kraanist katseid. 3 Vee tähtsus Miks on vesi tähtis? Vesi on tegelikult väga tähtis. Me joome vett. Kui me vett ei jooks, siis meil tekkiks suur vee puudus. Mille tagajärjel, kui me vett ei ole tarbind, siis umbes kahe nädala pärast võime me surra. Vett kasutame ka taimede kastmiseks. Kui me taimi ei kastaks, siis me ei saaks taimi süüa, sellepärast et siis kuivaksid taimed ära ja need ei kasva. Ka puud vajava vett, ehk vihma. Ilma vihmata ei oleks meil metsa, kus elavad loomad.Ilma veeta hävineks elu. 4
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat
1) bibamus, moriendum est joome, sest me peame surema 2) Si vis pacem, para bellum kui tahad rahu, valmistu sõjaks 3) ars longa vita brevis kunst on pikk, elu on lühike 4) aut viam inveniam aut faciam ma kas leian tee või teen selle 5) per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole 6) Mors principium est surm on algus 7) Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin 8) Sit tibi terra bris olgu muld sulle kerge 9) Per se iseeneses 10) Quod libet jovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale 11) In vino veritas veinis on tõde 12) Vox clamantis in deserto nagu hüüdja hääl kõrbes 13) Pecunia non olet raha ei haise 14) Manus manam lavat käsi peseb kätt 15) Lupus in fabula hunt jutus (kus hundist räägid..) 16) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt 17) Lupus non mordet lupum hunt hunti ei murra 18) Tabula rasa puhas tahvel(leht) 19) Alma mater toitev ema 20) Rara avis ...
vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsetest jäätmetest puhastama ja 1980. aastal kuulutati Enewetak elamiseks ohutuks. 1999. aastal elas Enewetakil 820 inimest. 2000. aastal maksti saareelanikele 340 miljonit dollarit kompensatsiooniks. Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas. Järelikult puutume me sellega kokku iga päev. Näiteks vee üks koostisosa on vesinik ja vett me joome iga päev. Maavarad sisaldavad vesinikku. Nafta sisaldab vesinikku 11-14%. Aatomipommi põhiline koostisosa on uraan. Kui uraani aatomituum jaguneb kaheks, siis vabaneb tohutu hulk energiat (tuuma suuruse kohta). Ja see emiteerib neutroneid, mis lähevad naabertuumadesse neid poolitama vabastades rohkem energiat, mida seetõttu nimetatakse "ahelreaktsiooniks". (Kui aatomituum laguneb, siis konverteeritakse aine energiaks vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2.
sinu tervisele kasulik. Lausjoomist küll taunitakse aga teatud piirini joomist aksepteeritakse, kui midagi isenesesetmõistetavaks. Eestis on juba välja kujunenud traditsiooniks, et igal peol on alkohol laua peal ja kui keegi ei joo siis küsitakse kohe temalt mis sul viga on, et sa ei joo. Mitte kordagi aga ei küsita joojatelt, miks te joote. Kõik küsitlused aga näitavad, et eestlased on viimastel aastatel aru saanud, et me joome liiga palju. 75% Eesti elanikest arvab, et alkoholi juuakse palju ning vaid 16% leiab, et alkoholi tarbitakse mõõdukuse piirides. 81% elanikest on seisukohal, et joomist Eestis tuleks vähendada. Kuigi näitajad on paljulubavad siis tegelikus on palju kurvem. Eestis tarbitakse alkoholi üle igasuguste normaalsete piiride, seda näitasid nii statistika kui tänavapilt juba ammu. Kui TAI jõulise alkoholivastase kampaania
Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end heaks, me nimetame end heaks, kuid me ei pruugi seda olla.
suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga.
" Homme võib aga juba hilja olla. Tarvitame mõtlematult mõnuained ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti ohustab vaid endale elamine mitte ainult meid endid, vaid ka meie planeeti Maa. Tahame parimat ja see käib ka toidu kohta. Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks de...
See omakorda võiks inimestel silmad avada, et igalpool maailmas ei ole elu nii ilus ja muretu kui meil siin ning panna mõtlema selle üle, kas oleks võimalik sinna midagi parata. Ka meie Euroopa kultuuriruumis oleme andnud oma panuse hiiglaslike prügisaarte tekkimisse. Maailma suurima prügisaare pindala võrdub umbes 3 Prantsusmaaga! See ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav, kuid ometigi ei mõtle me sellele iga kord, kui mingit jooki kõrrest joome või friikartuleid ühekordse kahvliga sööme, et mitte nõusid pesta. Kontrollimatu plastikutarbimisega me lihtsalt hävitame oma koduplaneeti ja seda ei mõisteta täieulatuslikus tõsiduses enne, kui Maa elukõlbmatuks hakkab muutuma. Teine laialdasemlt levinud ja sotsiaalmeedias rohkem tähelepanu pälvinud probleem on sõjatsoon Islamiriikides. Me kõik oleme kuulnud rühmitusest nimega ISIS ning nende tegudest - ülemaailmsed terrorirünnakud, hukkamised jne
kõrgkihiga, kuid kaotavad seda tehes järjest rohkem iseennast kuni tagasilangemiseni. Sellest eneseületamiskatsest tulenevad ka kõik nende konfliktid. Teos kui struktuurne tervik Teose algus ja lõpp. Romaan algab sellega kuidas Nick läheb West Eggi elama ja kohtub tema kõrval majas elava Gatsbyga. Nick käib Gatsby peol ja nad saavad sõpradeks. Gatsby palub hiljem Nickilt abi, et ta kutsuks Daisy endale külla teed joome (Gatsby armastatu). Romaan lõppeb sellega, et Gatsby saab surma. Sureb põhjuseta, asja eest, mida ta pole teinud. Gatsby matustele ei tule peale tema isa, Nicy ja koduabiliste kedagi. Teos kui struktuurne tervik Sissejuhatus, teema arendus, haripunkt, pööre ja lahendus. Sissejuhatus: Raamatu minategelane on Nick Carraway, jõukast Kesk-Lääne suguvõsast
,,Mina ja alkohol" Juba varajases nooruses mekitakse alkoholi vanemate õdede-vendadega, sõpradega või mõni isegi koos vanematega. Kuid mis see alkohol üldse on? Lühidalt öeldes on alkohoolne jook uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanool ehk viinapiiritus. Aga mida see alkohol meiega teeb? Alkoholi tarbides tunduvad palju inimesed huvitavamad, lõbusamad ja mõnikord ka isegi ilusamad kui ennem. Ega muidu ei tuleks ütlus ,,Joome naised/mehed ilusaks!". Tarbinud alkoholi, muutub inimene lõbusamaks, seltskondlikumaks, sest see aitab tal lõõgastuda ja tekitab heaolutunde. Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada. No muidugi see kellaaeg tingis ka selle, sest selleks ajaks oli enamikel mõnusas koguses alkohoolset kraami kõrist alla kallatud. Kahjuks teatud hulk joobes inimesi muutub vägivaldseks, riskialtiks ...
· Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane · Esimesed luuletused ilmusid 1986 kuna arvati, et tekitab noorte seas mässumeelsust · Teinud lauludele ,,Pille-Riin" ja ,,Täna jälle me joome bensiini" sõnad · Luule on ilustamata, reaalne. Kasutab palju kordust · Kasutab mõnikord X Y jne
C-vitamiin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine ............................................................................ 6 2.2 Biofunktsioonid ....................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................8 Kasutatud kirjandus .................................................................9 Sissejuhatus Juba 16. sajandil märkasid arstid, et pikkadel merereisidel hakkas madruseid vaevama üldine nõrkus, väsimus ja liigesevalu, samuti ninaverejooksud ja igimete veritsemine. Ometi oli laevareisile kaasa võetud küllaldaselt kuivikuid, soolaliha ja j...
Jääb igavest` ütlemata Seniks süda veel lööb silmad näevad Meil südame õndsam õnn - Ja rõõm tirib kõrvuni suu Ja südame sügavam valu, Kuniks elul on antud veel olla Mis vaikiv kui igavik on… Kuniks ööle veel järgnemas päev Tee ruttu ja ela – võibolla enam homset su silmad ei näe Anna Haava “Kohus” Me joome kohvi, sööme saia, ja kanget kohut mõistame, Aleksander Suuman ning rohkem suhkrut kohvi sisse Ei ole õige öelda, et inimesed me pühas vihas paneme. tulevad ja lähevad. Me teeme tagaselja-otsust, On inimesi, nii hoopis hingeteadmata- kes tulevad nad vaesed käivad päiksevalgel, ja kunagi ei lähe. ei mõista paha aimata. Nad on sooja hommiku sarnased. Nad tulevad Ei mõista meie neid küll surma,
Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde? Valupunktid, soojuspunktid, külmapunktid, puute- ja survepunktid. 20. Too näide nende retseptorite paiknemisest nahas ja siseelundite juures. Kui me joome liiga kuuma teed siis soojuspunktid söögitoru juures reageerivad ja me tunneme kuumavoogu või isegi väikest kõrvetust. Kui torkame nõelaga sõrme siis reageerivad valupunktid (närvid).
võib see teos sümboliseerida rahu ja õnne. Veel valisin pildi ,,B ja M (2008)". Esimene reaktsioon selle pildiga on suvine ja meeldiv. Teosel on kujutatud kahte naist rannas, päikest võtmas, jalad merevee sees. Kõige esimesena haarab mu tähelepanu naiste ilusad figuurid. Teos paneb mõtlema mind suvele ja mere kohinale, rannas päevitamisele ja lõõgastumisele. Pilt paneb mind meenutama kuidas ma ise suviti sõbrannaga mere ääres päevimatamas käime ja jäätisekokteile joome. Teose peateema võikski olla minu arvates suvi ja lõõgastumine. Pealkiri ,,B ja M" sümboliseerib kahte naist pildil. Kasutatud on taaskord üsna sooje värve punast, sinist, helelillat ning kollast. Kui teos oleks tumedates värvides tumesinine, must, hall siis jätaks pilt süngema mulje ja ei paneks mõtlema suvele. Kontekst on minu arvates lõõgastumine mere ääres ja puhkamine tööelust. Kaks naist on läinud mere äärde päevitama ja naudisklema.
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" ...
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
Kristina: Alguses jõin siidreid ja värke, nüüd aasta juba ainult viina. Ropsin väga harva ja järgmine päev paha ka pole. Joon nii tihti kui võimalik, min. nädalas kaks korda, max. 5-6 korda. Mina ei kavatse oma noorust õpikute taga veeta. Sven: Oleneb sellest kui palju meil sel hetkel raha on. Peale esimest korda panin endale piirangu,et joon ainult suurpühade aeg uusaasta/jaanipäev ja enda sünna.Aasta vast isegi oligi sedasi, aga nüüd joome ikka iga nädalavahetus. 5.Kas te suitsetate praegu? Nendest noortest suitsetavad praegu ainult Jaanika ja Karl, teised on kunagi suitsetanud aga suutnud maha jätta. 6.Kui vanalt suitsetama hakkasite ? Jaanika: 15a. pidudel. 16a. regulaarselt Karl: Esimest korda proovisin 1. klassis, jäime vahele ja kogu moos. Kuid nüüd kolm aastat tagasi hakkasin uuesti suitsetama ja nüüd siiamaani. 7. Kas maha jätmine oli teie jaoks kerge või raske?
kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei lähe; senikaua kui me kõike seda selliselt võtame, avaldame vastupanu. Meie kamraadid Click icon to add picture on surnud,me ei saa neid aidata,nad puhkavad rahus kes teab,mis Click icon to add picture meid veel ees ootab? Sellepärast poeme põhku ja põõname või õgime nii palju, kui vatsa mahub,ja joome ning suitsetame, et üksluiseid tundeid peletada.Elu on üürike Click icon to add picture On Click icon to add picture sügis.Vanadest sõduritest ei ole enam paljusid.Meie klassi seitsmest vabatahtlikust olen mina viimane. Olen üpris rahulik. Click icon to add picture Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta. Click icon to add picture Ma olen nii üksi ja
viibides oli Sartre teravalt arvustanud Nõukogude vägede invasiooni Ungarisse. "Teie, härra Sartre, olete kapitalismi sabassörkija," sõnas Hrustsov. "Ärge sekkuge meie riigi siseasjadesse." Liidu esimese mehe nõustaja andis nõu olla külalise vastu sõbralikum, Hrustsov aga vastas: "Mina tahan olla rangem, muidu nad ju ei mõista, mida on teinud." Lõpuks peasekretär leebus ja lõpetas vestluse sõnadega: "Ja siiski olete ka teie sõja vastu. Sellepärast me istumegi siin ja joome." Sartre'i Nobeli-aastal jäänud paarike Eestis kultuuriintelligentsile silma sellega, et vahetpidamata sebiv Beauvoir ei lasknud väliselt veel noorel ja elujõus mehel suudki lahti teha ega iseseisvalt sammugi astuda. Pikk Beauvoir pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi
narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine on ebaterve ja mitte õige ning avaldab organismile pöördumatut kahju. Tervislikum on valida õiged eluviisid. Toitumine Toitumine on organismi varustamine vajalike toitainete (süsivesikud, rasvad ja valgud), vitamiinide, mineraalide ja piisava koguse vedelikuga. Kõik elusolendid vajavad toitu, toit annab neile vajaliku energia ning aitab kasvada. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev. Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab
" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 RonJürgen Kuld/Kevin Roost Aastavahetusepidu Rühmatöö Õpetaja nimi: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Sissejuhatus Teema: Aastavahetusepidu Me valimise selle teema, kuna meie aastavahetustel on toimunud alati suur pidu. Roni aastavahetus möödus Pärnu maakonnas, kus oli väga palju inimesi ja väga lahe seltskond. Pidu kestis hommikuni kella 7- meni. Selliseid pidusi tahaks rohkem kogeda või korraldada. Kevini aastavahetus möödus saaremaal sõpradega koos. Pidu oli väga raju, kestis hommikuni välja ja läks veel järgmine päev edasi. Pidu tahame korraldada Mändjala puhkemajas. Plaanis on kutsuda umbes viiskümmend inimest. Peo algusaeg on kell kaheksa öhtul. Peo lõppaeg oleks hommikul kell kümme. Külalisi on kutsutud kokku viiskümmend. Me oleme ka sellega arvestanud, et keegi ei saa tulla, näiteks mingi haiguse tõttu või ke...
fluori lisaks. Kui aga fluori on üle 1,5 mg/l, tuleb ilmsiks tema toksiline toime. Kahjustus ilmneb esmajoones hambafluoroosina. Sel juhul hakkavad hambad pealtpoolt lagunema ja kaob ära hammaste valge läige ningi muutuvad kollakaks või isegi pruuniks. Hiinlaste arvates võib isegi fluori sisaldus pidurdada laste intelligentsuse arengut. Üle 1,5 mg/l fluorisisaldusega vett ei tohiks tarbida. Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi ei tohiks olla, et flouri sisaldus on liiga suur kuna me joome puhastatud pinna vett, see esineb enamasti maa kohtades, kus vesi tuleb puurkaevust. 1.3 Radioaktiivsus põhjavees Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti
on vähe, kõigest 5 mg võrreldes tavalise kofeiiniisisaldusega, mis on 90 mg või enam tavalises kohvis. Peale selle on uurimused näidanud, et kofeiinivaba kohv võib teha unisemaks kui kohvijoomisest täielikult loobumine. Dr. Crystal Haskell Norhumbria Ülikoolist avastas, et kofeiinisisaldus, mis on väiksem kui 10 mg, mõjub tegelikult nii, et inimesed tunnevad end väsinuna ja nende mälu halveneb. See tulenevat sellest, et kui me kohvi joome, eeldab organism kõrgemat kofeiinitaset. Müüt:. Müüt: Mustikates on rohkem antioksüdante kui teistes puuviljades ja marjades Tegelikkus: Loomulikult on sinised marjad täis kasulikke aineid, kuid on olemas ka teisi toite, mis sisaldavad vähemalt sama palju antioksüdante nagu näiteks tumedad viinamarjad ning tume, suure kakaosisaldusega sokolaad Kasutatud kirjandus http:// www.ohmygossip.ee/articles/3515-kuemme-mueueti-tervisliku-toitumise-kohta http://www.toitumine
Poksi Gümnaasium Astala Vista 10 h klass Värvide Psühholoogiast Referaat Kolga 2009 Värvid übritsevad meid sünnihetkest alates. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks. Nad mõjutavad me kodust keskonda, nagu ka haigla, kontor ja kooli miljööd. Isegi inimese riiete värv peegeldab tema isiksust ja mõjutab tema psüühikat, värvid
Tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus on hea tervise aluseks. Eurooplased tarbivad tänapäeval siiski liiga palju kaloreid ja liiguvad liiga vähe. Ülekaalulisus ja rasvumine ohustavad Euroopa lapsi järjest rohkem. Paljud enneaegset surma põhjustavad olulised riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, kolesterool, kehamassiindeks ja diabeet on seotud sellega, kuidas me sööme, joome ja liigume. Seepärast on toitumine ja füüsiline tegevus Euroopa Liidu rahvatervisepoliitika prioriteedid. Alkohoolsete jookide kuritarvitamine on kogu ühenduse territooriumil rahvatervise ja sotsiaalse heaolu tagamise peateema. Euroopa rahvastiku seas on alkoholi tarbijate osakaal maailma kõrgeim, samuti tarbitakse siin kõige rohkem alkoholi elaniku kohta ja alkoholist tulenev kahju on suurim. Alkoholi
Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad Kui kasutatavaid kunstlikke toiduvärve on paarikümne ringis, siis maitse- ja aroomiaineid on tuhandeid. Toiduainetele lisatakse neid väga väikestes kogustes. Neil ei ole ka E-numbreid ning ei nõuta nende eraldi väljatoomist pakendil. Nii ei saagi me teada, kui joome mustasõstra-maitselist teed, kas tegemist on kunstliku või loodusliku aroomiga. Mõningaid aroomiaineid, näiteks kiivi, banaani, pirniaroome, osatakse väga hästi sünteesida. Kui lugeda pakendilt, millest on valmistatud kiivisiirup, siis selgub, et naturaalse kiiviga ei ole sellel midagi ühist. Viinamarjamahla, sidrunhapet, kunstlikku kiiviaroomi, rohelist toiduvärvi ja konservanti sisaldavat vedelikku reklaamitakse meil vahest naturaalset.
,,Oleme nii mõndagi suutnud taluda. Nüüd kattub meil keha higiga. Tahaksime uuesti püsti karata ja minema joosta, ükspuha kuhu, ainult et mitte enam kuulda. Seejuures ei ole need ju inimesed, vaid üksnes hobused.(lk. 51) ,,Meie kamraadid on surnud, me ei saa neid aidata, nad puhkavad rahus kes teab, mis meid veel ees ootab? Sellepärast poeme põhku ja põõname või õgime nii palju kui vatsa mahub, ja joome ning suitsetame, selleks et üksluiseid tunde peletada. Elu on üürike."(lk.105) ,,Rinde jubedus kaob, kui me talle selja pöörame ning siivutute ja raevukate naljatustega talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei läheks; senikaua kui me kõike selliselt võtame, avaldame vastupanu."(lk. 105) ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie
võiks järeldada, et inimene on oma Inimese seedesüsteem, keha organite loomult kiskja. Tegelikkuses kutsub funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas loomade omast absoluutselt erinevad. viinamari, millest ei ütle ära isegi täis Inimesed sarnanevad kõige rohkem loomadega, kes toituvad puuviljadest. kõhuga inimene, olles meelitatud selle me joome vett, tõmmates seda sisse, nagu ka mõnusast maitsest." kõik taimetoidulised loomad, meie lõualuu ja hammaste ehitus on nende omaga samasugune, meie süljel on aluseline reaktsioon ja ta sisaldab amülaasi, mis aitab seedida tärkliserikast toitu. Selle asemel, et süüa toorest liha, nagu seda teevad kõik lihatoidulised loomad, inimesed keedavad, küpsetavad ja praevad seda Inglise talupoeg Thomas Parr elas 152 eluaastani, süües ainult taimetoitu. Ta abiellus
selle kahjulikkusest ning kui palju halba see tegelikult organismile teeb. Sellest võib isegi sõltvusse jääda ning ajapikku hakkab see tervisele mõjuma väga kahjulikult. Antireklaami kasutades tahaksime näidata noortele ning samuti ka vanematele, mida see tegelikult sisaldab ja mida see tegelikult teeb vastupidiselt sellele, mida see lubab. Nagu on ka faktides öeldud, tekitab see peavalu ja seal suures koguses sisalduv kofeiin vaid väljutab vett meie kehast, hoolimata sellest, et me joome endale tegelikult vedelikku sisse. Kuna seda joovad väga palju noori ning noored alles arenevad ning samuti nende organism, siis juues mitu pudelit päevas energiajooki võib tekitada tulevikus palju probleeme südamega. Loodame, et suudame panna mõtlema selle antireklaamiga noori, kui palju tähtsam ja tarvilikum oleks juua tavalist vett selle asemel, et rikkuda enda tervist sellega, et juua energiajooki ning kannatada tagajärgede käes.
Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel süsihappegaas laguneb ning aktiivselt osaleb keevitusprotsessis hoopis eraldunud hapnik, tõstes keevitamise temperatuuri ca. 600°. Kontaktkeevitus Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või
selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
