Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika
9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud). § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest; 11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel; 2) vanemate poolt kaetavast osast; 3) annetustest. (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus). [RT I 2009, 15, 93 - jõust. 1.03.2009] (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Kohalikel omavalitsustel lasub põhivastutus üldhariduse kättesaadavuse (alusharidusest gümnaasiumihariduseni), koolikohustuse täitmise ning koolieelsete lasteasutuste ja koolide ülalpidamise eest.
lapsed, kelle vanemad seda soovivad. 1926/1927 oli linna ülalpidamisel 5 lasteaeda ( 488 last). 10. Juuni 1925.a linnavolikogu otsuse kohaselt olid lasteaiad ühised kasvatusasutused poeg- ja tütarlastele. Vastu võeti 3-7 aastaseid lapsi. Eesõigus oli vaestel lastel ja neil, kelle vanemad töötasid. Eestikeelsetest lasteaedadest olid tasulised Linda Kiruski ja Kristliku Noorte Naisühingu lasteaed. Töö lasteaedades tugines peamiselt Fröbeli meetodile Tallinna Linnavalitsusele alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6 lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed.
Kohalik omavalitsus Omavalitsus on valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusteks vald ja linn. Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse regist...
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal
hepatiit, HIV infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, südame-veresoonkonna haigused) tõstavad haiguse tõsiduse riski, seetõttu põevad just vanemaealised raskemini. Kuidas hepatiidi vastu vaktsineerida? A-hepatiit pole probleemiks niivõrd haiguse raskuse, kuivõrd võimaliku paljude inimeste samaaegse haigestumise tõttu, seetõttu on arukas vaktsineerida inimesi, kes on reisimas A- hepatiidist ohustatud aladele, samuti neid, kes on tööalaselt seotud meditsiini, lasteasutuste, toidu ja militaaralaga, veeni süstivaid narkomaane, homoseksuaalseid mehi ja kroonilise maksahaiguse põdejaid. Reisimisel ohustatud aladele tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Kasutatud allikad: http://www.vaktsiin.ee/hepatiit/
Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud
kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi.
Kliiniline õde on õendusala spetsialist, kelle tegevus on suunatud kliinilise õenduse valdkonda kuuluva erivajadustega patsiendi abistamisele. Kliinilise õe tegevus on tihedalt seotud meditsiinilise diagnoosi ja raviga vastavalt inimese haigusele, vigastusele või puudele. Kliiniline õde osutab õendusabi igas eas erivajadustega inimestele kliinilise õenduse valdkonnas kõigil tervishoiu tasanditel. Kliiniline õde osutab teenust kas iseseisvalt või koos eriarstiga ja teeb vajadusel koostööd tervishoiuväliste institutsioonidega. Kliinilise õenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis ja heaolu kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile. Kliinilise õenduse ülesandeks on: · osutada õendusabi kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile tema terviseprobleemi lahendamise eesmärgil, · aidata erivajadusega patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, · toetada patsienti tema elukvalitee...
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli m...
linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
- Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi. Maavanema ametisse määramine toimub Linnapea/vallavanema ametisse astumine nii : toimub nii :
tütarlapsi. Teiste hulgas olid õppejõududeks C. H. Niggol, M. Niggol, M. Kampmann ja tolleaegne Tartu Õpetajate Seminari juhataja Juhan Tork (1889-1980). Õppeaeg oli mõeldud esialgselt 2-aastasena, tegelikult õppis esimene lend 1,5 aastat, teised lennud 1 aasta. Lasteaednikkude Seminar lõpetas tegevuse Haridusministeeriumi korraldusel 1927 aastal, kuna vajadus lasteaednike järgi oli ajutiselt rahuldatud . Esmakordselt saab rääkida lasteasutuste riiklikust regulatsioonist Eestis alates 1928. aastast., kui Sotsiaalministeerium andis välja määruse, kus nähti ette lasteaedade, -päevakodude ja sõimede asutamise kord. Samal aastal hakkas kehtima Eraõppeasutuste seadus, mis määras muuhulgas ka lasteaedade tegevuse õppekeele osas. Lasteaia õppekeeleks oli kas lapse emakeel või riigikeel. Lasteaedade igapäevatööd takistas nende tegevust reguleeriva seaduse puudumine,
sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi, mis kujutab endast õigust luua asutusi, mis korraldaks traditsioonide hoidmist ja arendamist. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldab sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekanne,noorsootööd,elamu ja kommunaalmajandus, veevarustus, kanalisatsioon, territoriaalplaneerimine,ühistransport,teede ja tänavate korrashoid., lasteasutuste koolide raamatukogude muuseumide turva- ja hooldekodude terviseasutuste ja muude org ülalpidamine. Valla või linnavolikogu ülesanded: eelarve vastuvõtt,maksde ja soodustuste kehtestamine, arengukava kinnitamine, osavalla v linnaosa moodustamine, laenud, esimehe ja aseesimehe valimine golikokku, vallavanema või linnapea valimine Valla või linnavalitsus: lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, valmistab ette
...................................................................6 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 6 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 6 3 Tervise kaitse inspektsiooni töö...............................................................................................7 Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustusruumide tunnustamine .................................7 4 Toidumürgistus, toiduinfektsioon ja helmintoos..................................................................... 9 Toidumürgistus...................................................................................................................... 9 Sagedasemad põhjustajad.................................................................................................. 9 Haruldasemad põhjustajad.
Elades maal peab päris palju liikuma autoga, sest bussiliiklus on vägagi hõre. Seega on kulutused transpordile küllaltki suured. Inimesel, kes elab oma majas kulub palju vaba aega koduste toimetuste peale ning loomade eest hoolitsemiseks. Vaba aja veetmiseks klubis, kinos, muuseumis või mõnes muus sarnases kohas ei jää väga palju aega. Sellest tulenevalt ei mõjuta vaba aja veetmisega seonduvad hinnatõusud põllumajandustöötajat palju. Hariduse ja lasteasutuste hinnatõus on olnud ligi 77% ning see mõjutab ainult neid inimesi, kellel on laps või kes ise töö kõrvalt kuskil täiendavalt õpivad. Siiski pole hinnatõus liiga suur ning on kooskõlas palgaga. Tervisehoid on valdkond, mille hinnatõus mõjutab siiski kõiki inimesi. Alati võib tekkida ettearvamatuid terviseprobleeme ning sellisel juhul on vaja külastada arsti või osta rohtusid. Üldiselt on paljud ravikulutused kaetud haigekassa poolt, kuid kui haigekassat pole
St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu. Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus
- kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust - korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist - organiseerib ühistransporti - korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Avalik haldus - riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine Bürokraatia ametnikkond; tegeleb avaliku haldusega; kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga Tõhusa bürokraatia tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega - igal ametikohal kehtivad ametinõuded - kogu tegevus dokumenteeritakse - ametnik on vastavalt koolitatud Bürokraatia funktsioonid: - poliitika elluviimine - süsteemi stabiliseerija
§8 Puhkuse nõude aegumine (1) Puhkuse nõude õigus kehtib kuni 4-ja viimase aasta eest antavale puhkusele. §9 Põhipuhkus (1) Põhipuhkuse kestvus on 28 kalendripäeva (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) Alaealistele 35 kalendripäeva 2) Isikutele kellele on määratud töövõimetus pension või rahva pension 35 kalendri päeva 3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikule 35 kalendri päeva 4) Lasteasutuste, lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, õpetajad, õppejõud, teadustöötajad, pedagoogid 56 kalendripäeva §10 lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel kes töötavad: 1) Allmaa töödel 2) Tervist kahjustavatel töödel 3) Eri iseloomuga töödel §13 Puhkuse andmine 1-sel tööaastal (1) Töötaja, kes on 1-sel tööaastal töödanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsem...
makse. Maavalitsuse tähtsamad ülesande on : Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransport ,tervishoid ,kultuur ja haridus . Planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : *Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, *Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. *heakorra ja keskkonna planeerimine. *organiseerida ühistransport. *korraldada koolide, lasteasutuste ,muuseumide ja rahva raamatukogude ülalpidamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda: Valimisel saavad osaleda, osaleda selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a Eesti kohtusüsteem I Maakohtud ja halduskohtud II ringkonnakohus III riigikohus Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond, rec/ isamaaliit
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
Vabariigi strateegiad. Strateegia kolmandas osas on toodud välja õpetajahariduse olukorra analüüs ja samuti toodud nähtavale probleeme. Selles punktis on toodud välja kokkuvõtlik õpetajaskonna statistiline analüüs, seadusandliku olukorra analüüs, ja samuti ka antud õpetajakoolituse arengukava 2003- 2010 täitmise ülevaade. Statistiline analüüs tõi nähtavale, et Eesti õpetaja on rahvusvahelisest keskmisest vanem. Samuti teeb rahutuks see, et noored üldhariduskoolide ja lasteasutuste õpetajad on koondunud peamiselt suurtesse linnadesse, mille tõttu õpetajate järelkasvu tagamine maakoolides on suur probleem. Teine analüüsist selgutud probleem seisneb selles, et palju õpetajaid töötab ainult osakoormusega, mille tõttu võib vähendada õpetajana töötamise atraktiivsust. Üldhariduskoolides suurendavad osakoormusega hõivatute hulka valikainete õpetajad, väiksemates koolides ei ole võimalik tagada väiksemamahuliste ainete õpetajatele täiskoormust
sätestatud järgmised punktid: 1)avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; 2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; 3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;
eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu; muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset. Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse nõuete täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele; kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile; tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlase taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli;
· Õppetasude suuruse kinnitamine Jõhvi valla huvialakoolides · Jõhvi vallaeelarvest kultuuriühingute tegevustoetuse ja kultuuriprogrammide ning -ürituste toetuse eraldamise kord · Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise kord · Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise korra muutmine 22.12.2009 · Jõhvi Muusikakooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded · Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord · Jõhvi Keskraamatukogu kasutamise eeskiri · Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine · Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine · Jõhvi Spordikooli põhimääruse kinnitamine Vaatamisväärsused 1Mihkli kirik 2.Jõhvi kontserdimaja 3.Jõhvi Vabadussammas Haridusasutused Lasteaiad: 1.Lasteaed Kalevipoeg 2.Lasteaed Pillerkaar 3.Sipsik Koolid: 1.Jõhvi Gümnaasium 2
Tervisedendus lasteaias. Tervisedendus on on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma. Tervise edendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu mõjutatakse nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas. Nii lasteaiaealine ise kui tema vanemad on sellel eluetapil oluliselt enam mõjutatavad kui hilisemas eas. Seetõttu on koolieelikutega tegelejate ees suur vastutus olla inimese vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut kogu selle paljutahulisuses. See aga nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise eelduseks on meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lastevanemad, paikkonn...
Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valib rahvas iga nelja aasta järel. Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu
sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.............................................................................
9- aastaste vaimselt alaarenenud ning arengupeetusega laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. Uurimismeetodite kompleks koostati J. Piaget', A. Leusina ja M. Perova materjalidele toetudes, mis käsitleb uurimustulemusi hulkade tajumise, võrdlemise, samaväärsuse säilimise, arvude tundmise ja võrdlemise oskuste kujunemise kohta vaimselt alaarenenud 6- ja 7-aastastel lastel. Esitatav materjal on mõeldud koolieelsetele lasteasutuste kasvatajatele, 6-aastaste laste ja 1. klasside õpetajatele, sest ka nendel võib olla kokkupuuteid niisuguste lastega, kellele nimetatud ainelõigud raskusi valmistavad. ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" Viivi Neare Nõukogude Kool, 1979, juuli
See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud? Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Jekaterina Andrjuskova Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks Essee aines ,,Lastekaitsetöö meetodid" Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase kõrgharidusega spetsialist kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond, mille alavaldkonnaks on lastekaitse. Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna...
Õiguskantsleri õiguskantsleri seadusest tulenevad ülesanded - on kontrollida, et: * avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; *kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; *laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: *anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; *vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi;
· Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna.
Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Omavalitsuse ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid · Korraldada elamu- ja kommunaalimajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransporti · Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Omavalitsus vajab ülesannete täitmiseks raha. Linna/ valla eelarve seal kajastuvad kõik planeeritavad kulud ja tulud, võtab vastu volikogu. KOHTUSÜSTEEM Dem. riigis tavaliselt mitmeastmeline kohtusüsteem. Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem: 1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3. Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus) Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine
Valmistada tema lemmiktoite, kuid mitte selle lausega „see on ju su lemmiktoit, kuidas sa seda ära ei söö?“ 21. Kuidas on organiseeritud lastekaitsetöö kohaliku omavalitsuse tasandil? Kohalikus omavalitsuses on sotsiaaltöötaja ja/või lastekaitsetöötaja. KOV ülesanded on laste õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine oma arengukavas; programmide ja projektide väljatöötamine ja rakendamine; hallatavate lasteasutuste järelevalve korraldamine; abivajavast lapsest teada saamisele tema vajaduse hindamine ning abistamiseks meetmete pakkumine; vajaduse korral nõuandva organi moodustamine(laste ja perede komisjon); perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine. 22. Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel. ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon art. 28-29
siis püüda tema tähelepanu. Samas õpetada last ka õigesti oma tegevust lõpetama. Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A
Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud me...
enesehinnangu ja arengu toetamiseks, eelkõige aga edasise tegevuse kavandamiseks koostöös lapse vanematega. Lapse arengu jälgimine ja hindamine on osa lasteaiaõpetaja igapäevast, mis tuleb teadlikult planeerida. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on
Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline teater Vanemuine soovib noorsootöö kaudu kasvatada tarka ja teadlikku publikut. Koostöös lasteasutuste ja -organisatsioonidega, huviringide ja -koolidega saame anda praktilist lisa õppekavadele. Vanemuse teater on eriline ja ammendamatu õpikoht. Tööd tehakse kolmes zanris: draama, muusika ja ballett. Vanemuisel on tuntud ja tunnustatud draamanäitlejad, professionaalne sümfooniaorkester ja ooperikoor ning balletitrupp, kus tantsib artiste rohkem kui kümnest erinevast riigist. Teatri töökodades valmivad
iseendalt. Õppepuhkusega seonduv on reguleeritud täiskasvanute koolituse seadusega. Vastavalt puh §9 on põhipuhkuse üldine kestvus 28 kalendripäeva. Põhipuhkus on pikema kestvusega: Alaealistel 35 kalendripäeva Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus.
Vald ja linn kohaliku halduse üksused. Maavalitsuse ülesanded: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) Käsutada riigivara 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut. Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist 4) Organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide, rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi
õppimise ja selleks vajaliku füüsilise keskkonna loomise. (Ibid) 7 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE 2.1. Võru valla arengustrateegia Elu edendamisel Võru vallas on peaeesmärgiks kogu valla tasakaalustatud areng. Tasakaalustatud arengu all mõeldakse eelkõige seda, et kõik erinevad valdkonnad saaksid ühepalju tähelepanu ja areng oleks igas valdkonnas märgatav. Võru valla arenguprioriteetideks on: 1. Koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide nüüdisajastamine ja igakülgne arendamine ning nende majandusliku olukorra parandamine; 2. Valla elanikele kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, spordiga tegelemiseks ning vaba aja veetmiseks tingimuste loomine; 3. Valla teedevõrgu korrashoid ja renoveerimine ning infrastruktuuri arendamine; 4. Valla elanikele oluliste tugiteenuste osutamine, avatud suhtlemine ja kodanike suurem kaasamine. (Võru valla…2015)
· valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; · teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; · volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised
kõnest arusaamine hääle tekitamine kõne sujuvus 7. Afaasia tekkepõhjuseks võivad olla: reflukshaigus neuroinfektsioonid viirushaigused ajuvereringehäired 8. Õige või väär? Spetsiifilise kõnearengupuude korral on tegemist primaarse alakõnega. Õige Vale 9. Logopeedi erialased kompetentsinõuded on reguleeritud: Logopeedide Ühingu põhimäärusega Koolieelse lasteasutuse seadusega Kutsestandardiga haridusministeeriumi määrusega- Koolieelse lasteasutuste pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 10. Milline väide on õige? Kommunikatsioonipuude puhul: logopeediline abi ei ole alati hädavajalik probleem võib aja jooksul iseeneslikult mööduda probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele kõneline suhtlemine ei vasta ühiskonna poolt kehtestatud normidele 11. Õige või väär? Kommunikatsioonipuude korral on tegemist alati kõne funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale
Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R
teada ka noorsootöötajatel, Eestis kui ka välismaal, (inim)õiguste kaitsmisel ja edendamisel; 1. Käesolevas konventsioonis esile toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osutavad osalisriigid vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon, RT 1991, 35, 428) Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista; 7 Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
