VIITEKIRJED Raamatu viitekirjed Vaarandi, Debora 1984. Uuenevate mälestuste linnad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub:
Juust PARMESAN Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Lemmi Heero Rühm: TTP-10 (Parmigiano reggiano) üle 1000 aasta vana Parma kloostrist juust, mis on juustudest kõige valgurikkam ning mille rasvasisaldus on 32%. Noorelt pehme, mahe, vananedes väga vürtsikas juust. Kasutatakse peaaegu kõikides Itaalia rahvustoitudes. Ajalugu Parmesani valmimisaeg pidi olema sama pikk kui filosoofiadoktori kraadi saamine: vähemalt kaks, tavaliselt kolm kuni neli aastat. "Valmis"
asemesöögituppa. Kahe nädalaga seadis Fjodor maja korda, puhastas õue ja aia. Lavretskist toodi mugav mööbel, linnast viinad, raamatud ja ajakirjad, tallidesse ilmusid hobused. Anton jutustas Lavretskile igasuguseid jutte, ka Alafirast. Kolme nädala pärast ratsutas Lavretski O..sse Kalitinite poole, kus ta veetis terve õhtu. Kohal oli ka Lemm. Ta meeldis Lavretskile väga. Liisa mängis üksi ja väga väljendusrikkalt muusikat. Keskkööl saatis Lavretski Lemmi koju ja istus tema juures kella kolmeni hommikul. Lemm näitas külalisele oma muusikaloomingut. Lavretski kutsus lõpuks Lemmi endale külla. Ta sõitis vanamehele järgi. Järgmisel päeval istusid nad aias ja jõid teed. Jutt läks Liisa peale. Lemm ütles, et Liisa ei armasta Pansinit ja ei abiellu temaga. Õhtul aga otsustati, et kutsutakse külla Liisa, ta ema ja vanatädi. Paar päeva hiljem sõitis Fjodor linna, et külastada Kalitineid. Ta nägi Liisat ja hakkas temaga rääkima
talumaja,meil olid igasugused loomad ,kaks koera ja kass .Emal oli palju tööd loomade ja aedviljapeenardega,ma olin siis veel liiga väike ega saanud ema aidata.Ükskord leidis isa põllult väikese rebasekutsika,kes oli jäänud ilma emata.Me söötsime ja hoidsime teda, ta oli väga ilus koheva karvaga , sabaots oli valge.Naabruses ei olnud lapsi,kellega mängida ja mul oli igav.Peagi me kolisime teise kohta elama. Minu uus kodu on küla servas , kus on rahulik ja vaikne( vahetevahel).Minu lemmi kloom oli kass, sest teisi loomi meil ei olnud. Mulle meeldis palju joosta, vibusid meisterdada ja väga meeldis onne ehitada. Mul on kolm vanemat venda ,kes mulle igasuguseid asju õpetasid, kuigi ma ei mäleta mida nad õpetasid. Minu ülesandeks oli onne ehitada. Igal kevadel aitasin ma emal kartuleid panna ja sügisel viisin aiakäruga kartulid koju.(esimene asi oli kõndimine sõnad tulid hiljem! ) Rõõmustasin esimeste sõnadega, kõndimistega ja naljade tegemisega vanemaid ja vendi
Roqueforti juust Juhendaja: Lemmi Heero Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Roqueforti juust Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor on üks tuntumaid sinihallitusjuuste, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Euroopa Liidu seaduste kohaselt võib Roqueforti nime kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou mäe koobastes valminud juust, ehkki sarnast valmistusmeetodit on lubatud kasutada mujalgi. Juustust lähemalt Juust on valge, vänge, mure ja pisut niiske, ning seda läbivad eripärased rohelised hallitusesooned. Rokfoorile on iseloomulik butüülhappe lõhn ja maitse; rohelised sooned annavad sellele terava vänge meki. Maitse algab mahedalt, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav ja kergelt soolakas. Keskmine Rokfooriratas kaalub 2,5...
Kuressaare Ametikool Hardi Heinväli Kp-24 Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond 2 KURSUSE PRAKTILINE LÕPUTÖÖ Juhendaja Lemmi Heero 2007 TOIDU NIMETUS TOORSALAT portsjoni kaal 75/2 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind 18% ta Ühiku Retsepti
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati
· Seejärel jagab lapsed ridadesse, dialoogi korratakse kooris: ühes reas seisvad lap- sed kutsuvad või küsivad, teises vastavad. · Lapsed vahetavad rida. · Lapsed harjutavad dialoogi paaris, vajadusel kuulavad teisi paare või küsivad abi õpetajalt. 49 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. SÜNNIPÄEV Kuulamine Täna on Lemmi sünnipäev. Ta ootab ja mõtleb: "Kes tuleb mulle külla?" Ta paneb lauale taldrikud ja klaasid. Laual on ka salat, tort ja mahl. Varsti tulevad külalised. Lemmi ütleb: "Tere, sõbrad!" "Palju õnne, palju õnne, Lemmi!" hüüavad sõbrad. Lemmil on kolm sõpra. Lemmil on kolm kinki. Lemmil on palju lilli. Lemmi on viieaastane. Kui vana oled sina? Kõnelemine · Lapsed kordavad kooris ja üksikult: Sünnipäev. Lemmil on sünnipäev. Palju õnne, Lemmi. Lemmil on kolm sõpra
Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal oli Õilme Rajala Eesti noorterekordi omanik kõrgus- ja kaugushüppes. 1947. aastal püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal. Pärastsõjajärgsetel aastatel jõudsid Eesti meistrivõistlustel medaliteni Erich Luhamaa 400
aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus
aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus
mõnda aega oli tunne, et kevad on veel kaugel. Aegamööda harjusin planeerimisega ja lõpuks sain aru, et eesti vanasõna „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ peab paika. Andmete analüüsimise oskus on paranenud. Olen õppinud paremini koostööd tegema. Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja. Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks. 15 Kasutatud materjalid Russell King. Inimkonna atlas. Kirjastus Ilo. 2007. Väljarände ajalugu. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liseestlased 16.12.15 Rosenberg, Tiit. Eestlaste väljaränne 19. saj ja 20. saj algul. http://epl.delfi
Gümnaasiumireform on jõudnud patiseisu. Lääne elu https://online.le.ee/2012/02/25/gumnaasiumireform-on-joudnud-patiseisu/ (28.03) Ilves, Lehte 2012. Uue kooli juhiks võib saada Leidi Schmidt. Lääne elu 25.09. lk 3. Ilves, Lehte 2013. Õpetajad jooksevad uuele riigikoolile tormi. Lääne elu 19.01. lk 3. Ilves, Lehte 2014. Haapsalu aasta ehitised on eramu Uus Sadama 8 ja Läänemaa ühisgümnaasium. Lääne elu 16.01. lk 4. Kann, Lemmi 2018. Ain Iro valiti Läänemaa ühisgümnaasiumi direktoriks. Lääne elu https://online.le.ee/2018/01/10/ain-iro-valiti-laanemaa-uhisgumnaasiumi-direktoriks/ (28.03) Karnau, Andrus 2013. Riigigümnaasium pakub süvaõpet kuuel suunal. Lääne elu https://online.le.ee/2013/02/12/riigigumnaasium-pakub-suvaopet-kuuel-suunal/ (28.03) 23 Kylaline 2012. Läänemaa ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja. Lääne elu https://online.le
selles, kuidas see läheb maksustamisele,» ütles Ergo Kindlustuse ravikindlustuse osakonna juht Aleksei Datskovski tööandja kindlustamise kohta töötajate haigestumise vastu. Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro selgitas, et kehtiva seadusandlusega polegi sellist olukorda täpselt määratletud, kuid kui tööandja kindlustaks ära enda, mitte oma töötajad, ja maksaks siis kindlustusjuhtumi ehk töötaja haigestumise korral talle kindlustuselt saadud rahast haigushüvitist, siis tõenäoliselt oleks see maksustatud tulumaksuga, aga mitte sotsmaksuga. See, mis toimub tööandja ja kindlustuse vahel, ei ole ka praegu Oro sõnul maksustatud, kuid n-ö teist
teiste patud. Tegelikult ei ole tegemist passiivse inimesega, teda juhib väga suur tahe. ,,Aadlipesa" lõpeb epiloogiga Lavretski jääb üksikuks ja püüab majandada oma talupoegade elu. Liza jääbki kloostrisse. Olulised tegelased on veel ka Liza sakslasest klaveriõpetaja Lemm. Tahe ilmutab oma olemust, muusika ongi tahe. Kui sa tahad tahtele läheneda, siis kuula muusikat. T püüab kogu aeg illustreerida Liza ja Lavretski armusuhteid muusika abil. Lemmi kuju on seotud 20. 30ndate aastate muusikukujuga. Lemmil on õnnetu saatus. Ta ei suutnud ennast muusikuna üles töötada. Ta hakkas klaverit õpetama. Ta esindab romantismikultuuri, mis on minevik. T näitab Lemmi ja läänlase Pansini vaidlust. Pansin on pealiskaudne diletant, kes oskab kõike natuke. Ta teeb kõike pealiskaudselt. Pansin on ametnik, tal on teatud põlglikkus venelaste suhtes. T püüab ennast läänlasena eraldada sellistest inimestest. T arvab, et peab olema küll
kustumatu mälestuse. lisaks ka toredad õed Saskia ja Miika Los Ange- lesest. Draamaõppe tundidesse ei pidanud kedagi sundima, see meeldis lastele ja tööd tehti täie in- III vahetus. Liiklusõpe, sport, seikluskasvatus, nuga. Sigrid ja Lemmi õppisid oma pika lavadia- näitlemine, tants loogi suisa öösel selgeks. Lavastati eesti rahva- Liiklusõppe uuenduseks oli see, et tunnid toimusid muistend "Kuidas hunt inimeste peale vihastas". igapäevase laagriprogrammi osana. Tehti palju 28 Noortelaagrite sisuline tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
