Vastus leiad õppematerjalist: Keelekümbluse alused

Keelekümbluse alused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on karbis Võtab kleidi pilti ja küsib Mis see on?
Mis on selle koti sees?
Mis värvi see on?
Kus on kevade päike?
Millega ta sõidab?
Millega veel inimesed sõidavad Õpetaja näitab karbikest ja küsib Mis see on?

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
EESTI KEELE LEKTORAAT
Marina Buinitskaja
Õppeaine P2NC.00.549 Keelekümbluse alused
Kodutöö
Juhendaja : Ene Kurme
Narva 2015
Ülesandeid t suulise keeleoskuse arendamiseks

Laste vanus: 6.-7.a
Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid “
Eesmärgid:
*Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires;
* Keelelised : teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes.
Laps vastab küsimustele täislausega.
Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided
Õ: Kas õues on talv või kevad?
L: Kevad.
Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt karpi ja küsib: Kas see on kotike või karbike ?
L: See on karbike.
Õ: Kas ta on väike või suur?
L:karbike on suur
Õ: Aga karp on kinni, sest karbi ees on lukk . Teeme luku lahti!
Lapsed loevad salmi liigutustega. (Lukk on meie karbi ees,kes küll luku lahti teeb..)
Õ: Mis on karbis? Võtab kleidi pilti ja küsib: Mis see on?kas see on seelik või kleit?
L: See on kleit. (sama tegavus kordub kõikidega piltidega)
Õ: Paneme karud riidesse. Õpetaja valib ühte last liisusalmiga.
liisusalm : Riidi, riidi ralla, pakane on valla, Püksid jalga, mütsi pähe, Muidu õue me ei lähe
Laps võtab ühte riideesemet, nimetab ja paneb karule Laps nimetab ka kuhu ta paneb ( selga , jalga)
2)Laste vanus: 3.-4.a
Tegevuse teema: „Vahvad putukad”
Eesmärgid:

Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla;

Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid ( LEPATRIINU , KIIL, MESILANE , USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve.

Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng : „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid.
Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“
Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima , lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale.
Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“.
Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi.
Õ: „Kes see on?
“ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris.
Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“.
Iga putuka kohta õpetaja nimetab putuka liikumist väljendavat tegusõna nt, „see on liblikas ja liblikas lendab“. Lapsed kordavad kooris tegusõna.
Viimaseks õpetaja võtab kotikesest ussi pilti ja näitab seda lastele
Õ: Näitab ussikest, ütleb, et ussike roomab ja näitab vastavat liigutust. Lapsed kordavad kooris tegusõna „roomab“ ja näitavad liigutust. „Lapsed, ussike kutsub meid laulma ja mängima. Vaatame mis veel on kotis“
Lapsed võtavad kotist värvilinte ja mängivad nendega muusika saatel(„Üks ussike“), matkides usside liigutusi. Pärast mängu meie „ ussid ” minevad koju tagasi (koti) ja lapsed istuvad toolidele.
3)Laste vanus: 5-6
Tegevuse teema: „ Sõidukid ”
Eesmärgid:
*Eneseväljenduslikud: laps reageerib õpetaja korraldustele; saab kuuldust aru; jälgib tähelapanelikult õpetaja kõnet;
*Keelelised: aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu (AUTO, RONG , BUSS , LENNUK, LAEV, SÕIDAB).
Kasutatud õppevahendid: mängurong, pildid „Sõidukid“, mänguasi „Päike“, karp
Õ: Vaadake ümber, kus on kevade päike? Otsige päikest meie ruumis. Lapsed hakkavad otsima. Näitavad pildi peale ja aknast välja. Lõpuks nad leiavad pehme mänguasi (päike) mis „istub“ mängurongi peal.
Õ:Mida päike teeb?
L: Sõidab.
Õ: Millega ta sõidab? Mis see on?
L: See on rong.
Ö: Vaatame, millega veel inimesed sõidavad. Õpetaja näitab karbikest ja küsib: Mis see on? L:Karbike.
Õpetaja näitab erinevaid sõidukite pilte.
Õ: Kas see on rong?
L:jah.
Õ:Mis värvi on rong?
L:punane.
Õ: Mis see on?
L: Buss.
Niimoodi toimub kõikide piltidega. Lõpuks kõik pildid lamavad vaiba peal ja lapsed istuvad ümber.
Õpetaja palub ühte last näidata kus on rong. Kui laps võtab kätte õige pildi, siis õpetaja palub teda nimetada.
Õ:Näita kus on rong? Ütle- see on rong( laps kordab)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

markisa Õppematerjali autor

õpitud sõnavara Keelekümbluse alused keeled

Sarnased õppematerjalid

120

pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel

doc

Mänge lastele - referaat

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................

Mäng

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid