Adavere Põhikool Margus Viller Uisutamise ajalugu Referaat Adavere 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ ..1 Erinevad uisud Rulluisud.......................................................................................................................... ......2 Kiiruisud........................................................................................................................... ......2 Hokiuisud......................................................................................................................... ......3 Iluuisud..........................................................
Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu ,,Uisutamine" põhja vastamata. Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk- Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar
1848. aastal patendeeris E. W. Bushall Philadelpias esimesed terasuisud. 1889. aastal peeti Amsterdamis mitteametlikult esimesed maaimameistrivõistlused. 1892. aastal asutasid Austria, Holland, Rootsi, Saksamaa; Suurbritannia ja Ungari uisutajad Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad
Pannkoogi lõhnaline pühapäeva hommik. Ühel pühapäeva hommikul ärkasin ja tundsin köögist tulevat pannkoogi lõhna. Äratasin venna üles, kuna plaanisime täna perege minna uisu- Tama.Kööki jõudes nägin isuäratavat suurt taldrikutäit pannkooke ja vaarika moosi.Ema kattis laua,sõime ja jõime kõhud täis. Peale seda panime ennast soojalt riidesse ja suundusime uisutama jäähalli. Sinna jõudes laenutasime uisud ja sõit võis alata. Ema kes polnud mitu aastat uisutanud , kukkus palju kordi. Olime seal juba 2 tundi , ning hakkasime kodu poole minema.Koju tulles jõime sooja teed ja mängisime Monopoly. Olit tore pühapäev perega ja head pannkoogid.
Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest!
aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele
Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa
Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat.
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku."
· lüüger Raapuri Ladinapuri Kahvelpuri Huaaripuri · priitpuri · mattpuri (hiina dzonki) · markooni · harkpoom ehk kahvelpoom · bermuuda Lüügerpuri Priitpuri Bermuudapuri Jääpurjetamine Jääpurjetamine on purjetamine jääl.Jääpurjetamiseks sobib kõige paremini sile ja lumevaba jää, sest purjekal on all uisud. Kõige rohkem harrastatakse Eestis jääpurjetamist Haapsalu ja Pärnu lähedal merel, kus jääkate püsib ka kõige kauem, samuti Saadjärvel.Jääpurjekaga võib saavutada suuremaid kiirusi kui purjekaga, sest pole segavat lainetust, mis tugeva tuulega paratamatult kaasneb. Põhilised purjetamise võistlusklassid Klassid: RS:X, Laser Radial, Laser, Finn, 470, 49er, Elliott 6m, Star. Kokkuvõte
" (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." (lk. 53) ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." (lk. 55)
t kasutuskõlblike asjade ringlusesse saatmisega, aga mitte materjalide ümbertöötlemisega, siis on kehtestanud vastuvõetavatele asjadele järgmised tingimused: Riided, jalanõud, aksessuaarid, kodutekstiil, käsitöö * Ainult kvaliteetsed, terved, kulumata ning puhtad (s.t plekkideta) kaubad, sest kauplustes ei ole võimalik neid enne müüki panemist/annetamist pesta või korrastada; * tolmust ja porist puhastatud jalanõud, k.a suusasaapad, rulluisud, uisud jms.; * ei võeta vastu kulunud, topilisi, väljaveninud, musti, väga kortsus ja mitterealiseeritavaid asju. Mänguasjad, hobivahendid, suveniirid jms. * Komplektsed, terved, puhtad asjad; * ei võeta vastu sorteerimata mänguasjade kotte-kaste, kus erinevad lelud on segi. Mööbel, koduelektroonika * puhas ja korralik * koduelektroonika puhul, kui võimalik, koos kasutusjuhenditega. Puuvill Toodud asjad vaadatakse kohapeal üle. Kõiki asju vastu võtta ei saa. Aeg-ajalt on perioode,
mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi. Viikingite laeva osa Viikingite uisud Viiking Viikingite voodi Retkede toimumise kohad ja viikingilaev Kasutatud kirjandus 1. www.miksike.ee/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm 2. www.miksike.ee/referaadid/viikingid.htm 3. hot.ee/sethos/materjalid/VIIKING.rtf
mina jooksin kohe sinna sõitis vastu puud Kelle jäljed valgel lumel, andsin luuletusel minna nüüd on katki luud keda näevad lapsed unes? --- --- Kes siin istus, kes siis astus- Reinuvader sügas kõhtu Tuli tali tulid tuisud linnukesed teavad vastust! kätte jõudis jõuluõhtu jänes ostis uued uisud -- istus kuuse alla ta sõitis päeva Hello , armas Jõulutaat, jõuluvana ootama sõitis kaks nii great, et sind jälle näha saab. --- vaatas peeglist Habe on sul tõega cool Mina olen pisi pisi ikka paks ja kingikott fantastic suur.
ÜKS SINULE, JAAN, ÜKS MINULE JÄÄB. TÖÖLEHT 14. PÜHAD Töölehed 45aastastele KODU MAJA MAJAD LIPP LIPUD LIPP LEHVIB. LIPUD LEHVIVAD. EESTI LIPP ON SININE, MUST JA VALGE. RUKKILILL ON SININE. MINA ELAN EESTIS. MINU PERE ELAB EESTIS. PALJU ÕNNE, EESTI! TÖÖLEHT 15. TALV Töölehed 45aastastele UISK UISUD SUUSK SUUSAD KELK KELGUD TALV TALVEL MA SUUSATAN. TALVEL MA KELGUTAN. TALVEL MA UISUTAN. LUMEMEMM EI UISUTA. LUMEMEMM EI SUUSATA. LUMEMEMM EI KELGUTA. TA VAATAB JA VALVAB MAJA. TA EI KARDA. MA EI SAA ÕUE TULLA. MA OLEN HAIGE. TÖÖLEHT 16. ILM Töölehed 45aastastele SÕBER SÕBRAD PUU PUUD PILV PILVED MÄRG MÄRJAD PÕÕSAS PÕÕSAD VIHM
Õpitakse tuulesuundi ja nende tugevust, meresõidu ohutust, harjutamine koos instruktoriga ning iseseisev õppimine vees. · Seminarid, konverentsid ja koolitused · Firmade suvepäevad · Roosta Catering ja Roosta Köök · Sünnipäevad ja muud peod Lisateenused: · Minigolf · Tennis · Noolemäng · Piljard · Lauatennis · Koroona · Jalgratas · Sõudepaat · Käimiskepid · Suusad · Uisud · Korvpalliväljak · Ratsutamine · Orienteerumine · Autotransport Hinnaklass: Lisakoha maksumus jaanuarist aprillini on 19 ja maist augustini on 21. Ööpäeva tasud: · Telkimine- 10 · Karavan- 15 · Lemmikloom- 15 Kaminapuude kohaletoimetamine- 7 korv Grillahi koos varrastega- 4 päev. Soodustused: · Kuni 5aastastele lisakohad tasuta. · 6-12 aastasele lastele on lisakoht 50% täishinnast soodustust.
määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse. Valem annab meile optimaalse pulsisageduse õigesti harjutamiseks. Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga
Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977. aastal sõitis koos sõbraga Osmussaarele, mis tol ajal oli keelutsoon, mida valvas Vene piirivalve. Pärale jõudsid! Lisaks möllas merel samal ajal paras torm -- 17 meetrit sekundis. Talveks konstrueeris Juhan Paju paadile uisud alla ja sõitis Haapsalu lahel nagu jääpurjetaja. Teiste jääpurjekatega muidugi võistelda ei saanud, või siis ehk mõnes vabaklassis. Rahutu hing ei andnud ikkagi rahu. Lõi vahepeal kohaliku ajalehetoimetuse ukse kinni ja läks Hiiumaale Ristna tuletorni majakavahiks, tuli korraks toimetusse tagasi ja uuesti majakavahiks, seekord Hobulaiule. Juhan Paju on Haapsalus üks omapärasemaid mehi, sest ta avaldas 1991 aastal
· Võta vedru. Surume vedru kokku deformeerime seda. Jõu mõjul nihkub käe juures olev vedru ots. Lase vedru lahti. Mida vedru teeb? · Pane kartul kangesse soolalahusesse. See ujub. Vala peale puhas vesi nii, et vesi ja soolalahus ei segune. Mida teeb kartul? · Sa istud pehmele diivanile ja vajud sinna sügavale sisse. Diivanipadja kuju deformeerub. Tõuse diivanilt. Diivani pasja esialgne kuju taastub. Milline on diivanipadi? · Seisa rulluiskudel nii, et uisud on paralleelselt. Kas sa hakkad liikuma, kui keegi sind ei tõuka? · Vali endale kaaslane, kelle mass on ligikaudu niisama suur kui sinu mass. Seiske kaaslasega näod vastastikku. Lükka oma kaaslast. Te liigute mõlemad, nii sina kui kaaslane. Mida näitab katse? · Vali kaaslane, kelle mass on sinu massist suurem või väiksem. Lükka oma kaaslast. Kui kaaslase mass on sinu omast oluliselt väiksem siis hakkas ina tõuke tulemusena temast aeglasemalt liikuma
Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale," laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl. Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Oli aga mardipäeval ilus ilm, siis pidi ka suvi tulema ilus ja andma korraliku heina- ja vilja-aasta. Öeldi veel: mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardisula aga sopased jõulud
Euroopa vanimaks tuulikutüübiks peetakse pukktuulikut, mis on ehitatud kõrgele jalale. KUIVASTU SADAM Kuna Muhu saar asub Läänemeres ja on tõeline "mereriik", siis külastavad saart aasta jooksul paljud turistid. Saarele saabunud turiste võtab esimesena vastu Kuivastu sadam. Sadam on rajatud 17. sajandil hõlbustamaks liikumist saare ja mandri vahel. Praegu peavad ühendust mandriga suured parvlaevad, kuid eelmisel sajandil sõitsid väinal purjepaadid- nõndanimetatud uisud. KOGUVA KÜLA Ainulaadne Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatega 1880 - 1930 piiritletud poolsajandist. Koguva on ajaloos tuntud kui iidse vabakülana, asub ta kõrgel platool, mille lääneserva nim. Rannamäeks. Koguva vabaõhumuuseum on ainulaadne sellegi poolest, et muuseumiks on elav küla. Koguva on tekkinud 2,5-adramaalisest vabatalust, mille ordumeister W
"" (lk19) "Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju." (lk 23) "Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk 23) "Minul aga publikut just tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." (lk 33)****** Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi. (lk. 46) Ema ostis mulle küll valed uisud - mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks. (lk. 54) Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku. (lk. 56)
kulud. Tõstame ja alandame vajadusel hinda hooaegade alguses vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Uisuhall on avatud E-R 9-22, L-P 10-22, üritustele kuni 24. Meelelahutusliku uisutamise ajad avaldatakse uisuhalli kodulehel internetis iga hooaja algul ja püütakse jätta muutumatuks hooaja lõpuni. Laste treenimiseks taotleme linnavalitsuselt pearaha. Uisutreeningutes osalevad õpilased saavad terveks hooajaks uisud laenutada 200 krooni eest. Sauna kasutamine klubiliikmetele ja jooksuraja ning jõusaali kasutajatele tasuta. Pidude korraldamisel sauna võimalus lisatasu eest (200 eek/tund). Riietusruumi kasutamine klientidele tasuta. Spordilaagrite korraldamisel jäätunni hind kokkuleppel. Riiklikel pühadel kehtib nädalavahetuse hinnakiri. 3.4 Kliendistrateegia Klientideks on noored ja täiskasvanud inimesed, kes soovivad tegeleda kiiruisutamisega
Vanem teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli 15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit. Neid kasutati pikka aega saarte ja mandri vahelisteks ülevedudeks. Kärdla kalevivabrikule kuulunud neli uisku sooritasid 19. sajandil pidevaid vedusid Kärdla ja Tallinna vahel. Neil oli üks suurpuri koos topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje. Puulaevaehituse koolitus. (web site) (http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost) 15.08.2010 Kõige vanemaks allesolevaks kaljase tüüpi laevaks oli Eestis ehitatud ,,Hval". Nüüd on alles teadaolevalt vaid kaks Eestis ehitatud kaljast, millest vanim on 1925. aastal samuti eestirootslaste ehitatud ''Hoppet''. Soomest, kus oli ,,Hval" 80 aastat olnud, Eestisse taastamiseks tagasiostetud kaljasele said saatuslikuks kiirlaevast tekkinud
lastekirjandus, kaardid ja atlased, seinakalendrid 2.7.2.1.2 Meedia 2.7.2.1.2.1 Audiotehnika, toorikud, kassetid salvestusega, CD- d salvestusega, filmid salvestusega 2.7.2.1.3 Heategevuskaubad 2.7.2.1.3.1 Postkaardid, heategevuskaubad, heategevuskupongid 2.7.2.1.4 Taimekasvatus 2.7.2.1.4.1 Poti- ja lõikelilled, väetised, mullad, mürgid, seemned, sibulad aiatööriistad, aiatarbed, aiatehnika 2.7.2.1.5 Sportimine 2.7.2.1.5.1 Uisud, kelgud, suusad ja suusavarustus, rulluisud ja tõukerattad, jalgrattad ja lisatarbed, sisespordivahendid 2.7.2.1.6 Vabas õhus olemine 2.7.2.1.6.1 Rannatarbed, ujumistarbed, matkatarbed, reisimistarbed 2 Kaupluse töö korraldamine 2.1 Kaubanduspinna struktuur Kaupluse pinna struktuur on pandud paika välja uuritud plaani põhjal, mida kasutatakse enamustes suuremates kauplustes. Plaanil on mitu põhipunkti, millest tuleks lähtuda.
________ Kuidas on need sarnased? 1. RÜHM Kuidas on need sarnased? kutsikas / imik vihm / pisarad käärid / muruniiduk 2. RÜHM Kuidas on need sarnased? ajaleht / raamat laut / hotell saag / kamm 3. RÜHM Kuidas on need sarnased? tuulelohe / purjepaat lennuk / lind jõgi / vihm 4. RÜHM Kuidas on need sarnased? jäätis / lumi sügis / vanadus kotkas / lõvi 5. RÜHM Kuidas on need sarnased? küünal / pliiats draakon / vulkaan uisud / jalgratas 6. RÜHM Kuidas on need sarnased? Jaga klass kuude rühma. Milline rühm leiab põnevamaid seletusi? Lase õpilastel kirjutada need paberile. Palu neil vahetada ülesandeid. piim / vesi vulkaan / ilutulestik kala / seep Nimi ____________________ Kuupäev _____________ SEOSED Mis sulle seostub nende sõnadega? Jätka! Kanaarilind: puur, lemmiklind, ilus, lärmakas Rüütel: ________________________________________
valge jahu pehme leib maitsev sai 4. : 4. 2- : ( põllu saadused) (esemed,vis koosnevad kahest osast) kõrge rukis teravad käärid küps nisu uued prillid valge riis valged püksid väike kaer väikesed püksid märg oder uued uisud kuiv hein head suusad laste kelk 5.,: (taimed,põõsad) 5. : (kombed) valge kummel nimepäev kõrge pihlakas - matused ilus sirel 6. : 6. : üle riietus eesti raha uued jalanõud (seina)kell hea ilm (lai)värav
Lisandid: kindad, muhvid, kotid, armastatuim kaunistus kunstlilled. Jalatsid paistsid, muutusid mitmekesisemateks. Kingad poolkõrge või kõrge kontsaga. Konts kõver. 15 RÕIVASTUS 1890-1918 Ajastu rõivastust mõjutasid: ·sõjad: Inglise Buuri sõda, Vene Jaapani sõda, Esimene Maailmasõda; suured muudatused transpordis: tramm, auto, rong, lennuk; ·sport: jalgrattad, uisud, suusad. 19. saj lõpus matkiti möödunud stiile, jätkusid ka uue otsingud. Elutempo ja moodide vaheldumine kiirenes, rõivaste põhijooned säilisid. Materjalid mitmekesised. Enam kasutati sametit, atlast, sifooni, drapeeringuteks elastseid kangaid. Värvustest olid sajandi alguses soosituimad sinine rohelisega, kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist
· veomehhanismid · mutrid · poldid · kuullaagrid · needid · tööriistad Valmistatakse tavaliselt kas stantsimise või valamise teel ja kaetakse pärast valmistamist emailvärvidega, oksüdeeritakse või nikeldatakse. Metallist mänguasjade hulgas moodustavad suure rühma lapsi füüsiliselt arendavad mänguasjad: · Jalgrattad · Tõukerattad · pedaalidega autod · rulad · uisud · lennukid Lapsi ümbritseva keskkonnaga tutvustavad mänguasjad : · nukunõud · liivavormid · ämbrid · kühvlid, rehad, labidad · tinasõdurid · paadid · kodu- ja metsloomade komplektid · pesumasinad · köögid Laste vaimset arengut soodustavad mänguasjad : · konstruktorid · muusikariistad Tehnilise loomingu mänguasjad : · tööpingid · tööriistade komplektid · masinad · mootorid
leidis Arvo, kes ka klaveritaha saadeti. Arvol ei olnud sellega mingeid raskusi.[7] 2.3 Huvitavaid juhtumisi Arvo oli väga sõbralik ja abivalmis. Kui tema korterisse tuli elama väike tüdruk nimega Vaike Toming, läks Arvo tema juurde pakkus ennast temale sõbraks. Kodus olid neil ka hüüdnimed; Arvo oli Varvaara ja Vaike Karpumpula. Koos tegid nad palju põnevat. Kuna oli sõjaaeg ja Arvol ning Vaikel ei olnud paljusid asju mis on tänapäeva lastel. Näiteks olid uisud suureks luksuseks, kuid uisutada tahtsid nad väga. Niisis võttis Arvo ühe plekiriba, painutas sellel ühe otsa üles ning pani ühe saapa alla ja ta lohistas ennast mööda tänavat üles, Vaike jälle mööda tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid
3 1.2 Jäähokivahendid Vulkaniseeritud kummist või plastmassist litri läbimõõt on 7,62 cm, paksus 2,54 cm ja mass 156–170 grammi. Litter on musta värvi; sellel võib olla reklaamtekst, kuid mitte suuremate tähtedega kui 4,5 cm. Mõningatel andmetel saab litter eriti tugevast löögist kiiruseks kuni 190 km/h. Mängitakse hokiuiskudega, millel on ohutud terad. Väravavahil on spetsiaalsed uisud, mis erinevad väljakumängija uiskudest. Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust, mis sisaldab kiivrit, kindaid, põlve- ja küünarnukikaitsmeid ning kõrikaitset. Väravavahil on rinnal täiendav polsterdus ja näo ees võre. Kiiver kinnitatakse korralikult lõua alla; kui see tuleb mängu ajal peast, ei tohi mängija jätkata enne, kui ta on kiivri taas pähe pannud ja kinnitanud. Mängija kindad peavad katma käe ja randme
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga....
Kuigi maa oli veel pehme oli selle paks lumi aga indrek sellest ei hoolinud , tähtis oli ka öösel kaevata muidu ei saa hommiku lenam maasta jagu. Isa ütles et mart oli küll kõvam mees aga temagi suur t ülme mihklipäeva ei kaevanud . Kui indrek oli visa ta kaevas nii mardi kui kadri ajal isegi nääride ajal. Kuni lõpuks uues aasta ajal kõik sulama hakkas ja üle ujutas. Tuli järsku külm miis muutus kõik liuväljaks. Nii võttisgi indrek vanad uisud mis olid tvalised puuklotsid mille all raudtera- terva kui habeme nuga ja lasin neile isal panna mingid pehmemad kinnitused et jalgu ei sooniks .Ta läkski mullaga(koeraga) allavoolu üle väljadekuni lõpuks jõudis kohani kus jõgi muutus juba tasasemaks ja igalpool olid mättad. Siin arvaski et tuleb hakata süvendamise ja õgvendamisega peale. Lõpuks hakkas ta vastutuult tagasi koju minema vahepeal tõusis ka tuul ja pea võimatu oli läbi lumesaju näha
vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad suusad. Edasi, hei! vahvasti, hoi! Valge lume süles suusatame üles, mäele, hoi! Avar maailm jätnud meile kõik teed valla. Vuhinaga kihutagem künkast alla! Valged orud meie eel, lumi tuiskab suusateel, avaral teel. Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad uisud. Edasi, hei, vahvasti, hoi! Uisutagem jõele, siledale jääle, jääle, hoi! Joonistagem uiskudega kaares looga, vajutagem tugevamalt, ikka hooga! Lennakem kui püssikuul, vuhisegu kõrvus tuul, talvine tuul! Tuisk Mängib tuul ja tuiskab lund keerleb, veerleb valge jahu, segab, sagib metsarahu, ega vareski saa und. Tõuseb vaaknokk, algab lend; seisateleb tuules viivu, siis ta tuules tõstab tiibu, laseb lennutada end. Kus on põld ja kus on tee?
Õpetajaraamat TÖÖLEHT 15. TALV Kuulamine Õues on talv. Õues on külm. Koer ei karda külma. Ta suusatab. Kass ei karda külma, ta uisutab. Lumememm ei karda külma, ta valvab meie maja. Päeval ta valvab ja öösel ta valvab. Ta ei maga. Ma tahan õue minna. "Tule õue!" kutsub koer. "Tule õue!" kutsub kass. Aga mina olen haige. "Ma ei saa õue tulla." Vaadake, kes siin on? Tüdruk. Ta uisutab. Aga kus on tema uisud? Poiss suusatab. Lapsed, kas te näete, kus on tema suusad? Mina ka ei näe. Ei ole. Vaadake, see poiss kelgutab. Aga kus on siis kelk? Mina ei näe, kas teie näete? Ka ei näe. Ei ole. Mida see poiss teeb? Lumememme? Aga kus on siis lumepall? Ei ole. Lapsed, palun joonistage tüdrukule uisud, sellele poisile suusad. Sellele poisile kelk ja sellele poisile lumepall. Kõnelemine · Lapsed kordavad kooris ja üksikult: Õues on talv. Koer suusatab. Kass uisutab.
Kõigil rõõmsaks muudad meele. Küll on hea, et suvi on- Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad) LUMEST TAAT Sajab, tuiskab terve öö Lapsi ootab tähtis töö Kelgumäelt ja suusarajalt Kostab kilkeid, naeru kajab Väiksest lumepallist saab Peagi uhke lumest taat. TALV Õues langeb laia lund, Juba sajab terve tund Kõikjal kõrged lumehanged Lastel näpud külmast kanged Eemalt kostab naer ja vile Järvel jää on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid jäine tuul Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu
высокая рожь – kõrge rukis острые ножницы –teravad käärid спелая пшеница – küps nisu новые очки – uued prillid белый рис –valge riis белые брюки – valged püksid маленький ячмень – väike kaer маленькие штаны – väikesed püksid мокрый овёс – märg oder новые коньки – uued uisud сухое сено – kuiv hein хорошие лыжи – head suusad детские санки – laste kelk 5.Растения,кусты: (taimed,põõsad) 5. Обряды: (kombed) белая ромашка – valge kummel именины – nimepäev высокая рябина – kõrge pihlakas похороны - matused красивая сирень – ilus sirel 6
jutt sobib pildiseeriaga kokku. (vt lisa teksti jutustust. 1. Jutustuse juures "Lauri uisutamas). kuulamine Millal tegevus toimus? Talvel. 2. Kes olid selle jutu tegelased? Lauri ja Malle. Sisutaastavatel Milleks olid Lauril uiske vaja/pani Lauri Et uisutada. e ja põhjus- tagajärg seoste uisud jalga? Tiigijääl. mõistmist Kus Lauri uisutas? eeldvatele küsimustele vastamine Miks Lauri lume peal ei võiks uisutada. Sest lumel uisud ei Miks ta jää peale pidi minema? libise. Mis sa arvad, miks tahtis Lauri uisutada? Sest uisutamine oli Lauri
) 55 LJUBOV: Nii, lahti. PROUA BEYER: Me peame edasi minema. Ärge unustage, härra Stankevits. (Proua Beyer lahkub koos Varvaraga. Stankevits kummardab seltskonnale hüvastijätuks, kuid muudab siis meelt.) STANKEVITS: Ma saadan teid tõllani. (Ljubovile, pakkudes end uiske tassima.) Lubage mul... (Ljubov ulatab talle uisud.) (Ljubovile) Me loeme praegu Schellingit. Võib- olla te...? NATALIE: Oi, kas te tassite minu uiske? Kui gallantne! (Natalie, Ljubov ja Stankevits järgnevad Varvarale ja proua Beyerile. Ilm muutub... Tormipilved, vihm, järsku läheb pimedaks. Belinski, oma kössis ja üks õlg ees kõnnakul, on teel suareele, nüüd on tal seljas parem mantel.) MÄRTS 1835 Suaree on regulaarselt peetav lahtiste uste päev proua Beyeri kodus.
külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle. "Kas teil juba tantsupartner on?" küsis mees, kui oli tagasi tulnud. "Ei ole!" hõiskasin rõõmsalt. "Kas te siis tahaksite, et ma teiega tantsiksin? Muide, minu nimi on Andres. Andres Mitser!" ütles Andres lahkelt. "Jah! Meeleldi! Ja minu nimi on Jasmiin Saarest," ütlesin talle rõõmsalt. "Näe, avatigi!" ütles ta lõbusalt. Me tantsisime ja ta tegi mulle jää ja banaani kokteili välja. Ma vaatasin oma pileti tagapoolt ja ennäe
2080. Tõenäoliselt oli elu nagu film juba enne filmikunsti leiutamist 2081. Enesetapp on lahkuminek iseendast 2082. Elu on reis, sest iga uus sihtmärk elus on uue reisi algus 2083. Cycling is like church many attend, but few understand 2084. Et munamaitset suhu saada pole ilmtingimata vaja mune süüa, piisab ka jalaga munadesse saamisest 2085. Kõige kiiremini jõuavad reageerida mõtlematud...tavaliselt 2086. Halb sõber on see, kes ajab sulle vägisi uisud jalga, aitab püsti ja ütleb siis: "Vaata ise, kuidas edasi saad 2087. Inimene elab kogu oma elu kookonis, alles surma hetkel saab temast liblikas 2088. Vahel pead endast lahti laskma, et keegi teine saaks sinust kinni võtta 2089. Mind paneb väga imestama, kui keegi ütleb oma elupäevade lõpus: "Ma olen suremas." Ning alles siis hakkab elama. Me kõik oleme suremas. Iga päev 2090. Ihkan muuta teisi, kuid muuta saan vaid iseennast
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
